Friday, December 31, 2010

Rõõmude pere rõõmud

Töörahva Elu 31. detsember 1970
Rõõmude pere rõõmud
Maja on päeval vaikne. Ainult uhke pikakarvaline Laika on koduhoidjaks jäetud. Möödaminejaid tervitab ta, nagu korralikul majavalvuril kombeks, ikka erksa haukumisega.
„Tere Laika! Kus perenaine?“
Kus? Eks ikka traktoril. Sõnnikut veab põllule. Et „Edasi“ kolhoosi saagirikas kartul ei muutuks mitte „kunstväetise siniseks“, nagu seal, kus ainult saaki taga aetakse, aga sellest ei küsita, kas kartul ka sööjale maitseb. Koju tuleb alles õhtul. Siis saabub töökojast ka pereisa, jõuab võimlemisringist või muusikakoolist tütretirts. Poissi näeb harvemini. Temal Antslast keskkoolist pikem tee tulla ja iga päev kodus ei käigi.
Kui palju rõõmusid ühel perel võib olla? Loendamatul hulgal. Töörõõm. Ühised hubased tunnid muusikaga. Rõõm laste kordaminekutest ja headest hinnetest koolis. Kui tütar õpetab ema tiigijääl uisutama … Kui kõik on pidupäeval koos. See, et vana maja seina ääres valendavad uue maja palgid ja ehitamine võetakse varsti ette. Näärieelne härmaehtes mets õhtupäikeses punetamas. Tulevaks aastaks võib selle järgi kõrgeid viljasaake ennustada.
Ongi tõeline Rõõmude pere. Neid, kelle perekonnanime nii kirjutatakse, on kokku neli. Voldemar Rõõm, üle paarikümne aasta juba mehhanisaatoriametit pidanud. Traktorist, kombainer, remondimees – nagu majandile parasjagu tarvis. Ise alles noorevõitu mees.
Abikaasa Erika Rõõmu (tema see igal tööpäeval traktoriga põllul müttabki) õpetab mees välja. Hiljem läks hakkaja naine eksamitele, sai ka paberid kätte. Nüüd saab temalgi seda tööd juba kuus aastat tehtud. Raskeks ei ole ametit seni pidanud.
„Ega praeguselgi „Belarussil“ viga ole, aga varsti lubati anda uus masin, kus iste mugavam ja raputamist vähem. Siis on päris hästi,“ räägib Erika Rõõm.
Tänavu tuli suur kuulsus – esikoht, rändauhind ja preemia – külmutuskapp – vabariiklikul künnivõistlusel. Kodus on uhke karikas, rahvariides nukk pingelisi võistluspäevi meenutamas. Eriauhind anti veel parima lõppvao eest. Tammepärgagi hoitakse kuivatatult alles …
„Ei tahtnud võistlema minna, esikoht tuli päris ootamatult,“ arvab laureaat. Mees aga kinnitab:
„Erikal on üks mehhanisaatorile väga oluline omadus – sirge käsi, nagu öeldakse. Kündnud on ta üldse vähe, aga omandas õiged võtted ja võistlustingimused hästi kiiresti. „
Sirge käsi. Hool ja tähelepanu ka. Ega Voldemar Rõõmgi lohakat tööd kannata, olgu siis künnil või külvil.
„Tehtud töö peab olema ka silmale ilus vaadata.“
Siin, Urvaste küngastel ja orgudel, on nende mõlema kodupaik ja esivanemate häll. Erika Rõõmu kodutalus Tamme-Lauril nad elavad. Voldemar Rõõm sündis küll Leningradi oblastis, kuhu vanaisa oli mõisaorjuse eest välja rännanud. Siitsamast, Urvastest. Mis salasidemed need küll on, mis teda ikka ja ainult selle paigaga seovad?
On’s see Tamme-Lauri tamm, iidne esivanemate elu ja võitluse tunnistaja, mis siinsamas seisab? Igal kevadel jälgivad Rõõmud hiiglase lehtimist. Kahju on kõige ilusamast suurest oksast, mille restaureerijad maha pidid võtma – oli mädanenud. Aga nüüd ehk püsib tamm veel kaua.
Kodukoht on kõige kallim. Mujal võib paremgi olla, aga kodukohas on edasiminekutundel eriline väärtus.
Kui Erika Rõõm oli kolhoosis traktoristiks hakanud, töötas seal mehaanikuna mees, kellele ei meeldinud, et naisedki koduse supipaja või loomade juurest meestetööle kipuvad. Oli naeruvääristamist, isegi töö takistamist tuli ette. Rõõmude pere läks Tartu rajooni Võrtsjärve kolhoosi. Seal olid siledamad põllud, suuremad saagid, tasugi suurem. Kergem oli. Esimees Kalev Raave lubas, et töökale perele ehitatakse kohe uus maja, jäägu nad aga paikseteks.
Ikka tõmbas tagasi Urvastesse. Nüüd on siingi suur tugev ühismajand – „Edasi“ kolhoos, on preemiad, lisatasud neile, kes pidevalt tööl käinud.
Uuel aastal peaks Rõõmudeni jõudma autoostmise järjekord. Autot oodatakse väga, mitte lõbusõitudeks, vaid tarbeesemena, laste pärast. Maire, praegu veel nääpsuke V klassi õpilane, käib Urvastest Võrru muusikakooli. Õpib akordioni. Tagasipääsemine on õhtul keeruline, bussiühendus on veel halb, vahel tuleb sõita suure ringiga, vahel taksoga. Õppimist aga pooleli jätta ei saa ega tohi. Poisil, Johannesel, ka siis kergem Antslast koju saada. Tema mõtleb maaelule truuks jääda, tahab mitte küll mehhanisaatoriks, aga agronoomiks õppida.
Voldemar Rõõmu kõige suuremaks rõõmuks vabal ajal on pillimäng. Kandlemehena üle vabariigi tuntud, aga pille on kodus võib-olla tosina jagu. Akordion, bajaan, kitarr, mandoliin, kontrabass. Ka viiulit on mängitud ja klaverihäälestamisega saab hakkama.
Tütrega tehakse peaaegu igal õhtul muusikat, kui vähegi mahti. Kogu pere võtab korraga pillid kätte muidugi harvemini. Need on erilised pidupäevad. Pereema mängis omal ajal orkestris, võimles, tantsis 14 aastat rahvatantsu. Kodu on ta ise mugavaks teinud. Omakootud vaibad, eesriided, padjad. Nii kauneid värvikombinatsioone ja üleminekuid saab kätte ainult siis, kui lõngadki ise värvida. Varsti jälle tarvis teljed pööningult tuppa tuua ja kangas üles seada.
Näärid on käes. Need toovad igale perele veel rohkesti pidulikkust, õnnesoove, äratavad uusi lootusi. Ka Rõõmudele.
L. RINNE

Meenutades 1960. a

Töörahva Elu 31. detsember 1960
TEIE MEELDEJÄÄVAIM SÜNDMUS 1960. A.
1. ALIDE LUSBO, „Edasi“ kolhoosi noorkarjatalitaja.
„Möödunud aasta oli meie kolhoosi elus väga sündmusterikas. Kõige meeldejäävaim neist oli kolhoosi kultuurimaja avamine. Oma tööst kõneldes … noh, püüdsin kõigest väest iga asja teha nii korralikult kui vähegi võimalik. See oligi minu edu saladus.“

Thursday, December 23, 2010

Hm, ikka paljuvõitu neid tulekahjusid

Võru Teataja 23. detsember 1930
Jällegi tulekahju Urvastes.
Rebase asunduses põles tühi laut ja küün maani maha.
Ööl vastu 20. detsembrit süttis Urvaste vallas Rebase asunduses Anton Traagel’i ühise katuse all olev laut ja küün põlema ja põles maani maha. Kahju arvatakse 300 kroonile.
Tuld märgati vastu laupäeva hommikut kell 3. Kohalejõudnud inimestel ei jäänud midagi teha, sest hoone oli üleni leekides ja varises peagi kokku. Hoone oli tühi ja temas midagi polnud. Tulekahju tekkimise kohta liiguvad ümbruskonnas kahtlased jutud. Ollakse kindlal arvamisel, et kuritahtlise süütamisega tegemist, sest põlenud hoone väärtust hinnataks kõige rohkem 300 kr. pääle, kuna ta k/s „Omas“ 500 kr. eest kindlustatud oli.

Monday, December 20, 2010

Kirikumõisa rendile

Võru Teataja 20. detsember 1930
Urvaste kirikumõisa
maa antakse 1. maist 1931. a. aääle rendile. Lähemaid teateid annab koha pääl õp. J. Valk, Telef. Antsla 10-b

Kaardipõrgu Urvastes

Võru Teataja 20. detsember 1930
„21“ Urvastes.
Pikkade talveõhtutega on Urvastes noorte keskel moodi läinud „21“ mäng. Tullakse harilikult kuhugi kokku, enamasti laupäeva ja pühapäeva õhtuti ning mäng läheb lahti. Lüüakse enamasti kompvekkide ja paberosside pääle. Mängust ei võta mitte üksi osa nooremad, vaid ka naisemehed on platsis. Tihti kogunevad kaardimängijad samasse kohta, kus on koos näidendi harjutajad, segades niiviisi näitemänguharjutusi.

Liiga palju pidusid?

Võru Teataja 20. detsember 1930
Iga kolme kilomeetri kohta üks pidu.
Pidude rohkus Restu-Antslas ja Urvastes.
Eelolevad jõulud on Urvastes ja ümbruskonnas eriti rikkad pidude poolest. Nii korraldab „Siirius“ omas majas esimesel jõulupühal, 25. detsembril peo, kus ettekantakse G. Kadelburgi näidend „Põrgu tee“.
Samal ajal on aga umbes kolme kilomeetri kaugusel asuvas Restu-Antsla piimaühisuse saalis pidu Restu Haridusselts „Kultuuri“ korraldusel, kus lavastamisele tuleb lustmäng „Hüpe abiellu“.
Teisel jõulupühal on aga peod Uue-Antsla haridusseltsil omas rahvamajas, kus etendusele tuleb A. Trilljärve 3. vaatusline operett „Emajõe lõoke“ ja Ilmjärves, kus lavale tuleb Kunderi „Kroonu onu“.
Nii näeme, et iga kolme kilomeetri kohta tuleb üks pidu, mis muidu maal haruldaseks asjaks. Kui neile kõigile ka rahvast jatkub, siis on asi kõige paremas korras.

Ernst Keller seltside (mitte)liitumisest

Võru Teataja 20. detsember 1930
Kas liituda Urvaste seltsidel?
Mispärast ei mindud „arfa“ lipu alla.
„Siiriuse“ esimees Ernst Keller.
Selle lehe neljapäevases numbris on võtnud keegi Urvaste seltskonna elust huvitatud isik sõna, kus soovitab kohaliste organisatsioonide liitumist, sest nüüd „olla seisukord sarnane,“ et Urvaste seltsid võiksid jälle ühinemisele mõelda.
Samas räägitakse ka, et „Siirius“ on kõige elujõulisem selts Urvastes. Tunned enese sellega ka veidi ülendatud olevat, sest oled ju ise ka kaasa töötanud „Siiriuse“ lipu tõstmiseks kõrgemale.
Sõnad „seisukord sarnane“ , aga lasevad oletada, et artikli on kirjutanud vist mõni Urvaste Haridusseltsi tegelane, juhtides mõtteid jälle tagasi seltside liitumise juurde.
Kui aga nüüd võtta sellest Urvaste seltside liitumisest uuesti kinni, isegi kõvade kätega, siiski võiks vaevalt loota, et sellest midagi välja tuleks. Kuna Urvaste H-Selts esimesel liitumisel ühinemise nurja ajas, loobudes „Kõla“ seltsile varandusi üle andmast ainult sellepärast, et lootis liit „Siiriuse“ lipu alla lükata, siis ei ole vist ime, kui nüüd „Siirius“ ühinemise juures „oma lipukirja“ keeldub maha kustutamast, seda rohkem, et nii mõneltki poolt rahvamaja ehitusvankri kodaratesse on kaikaid pillutud.
Kõige otstarbekohasem oleks, kui asja üldse soovitakse ühinemise sihis tüürida, et Urvaste Haridusselts likvideeruks, ning koonduks „Siiriuse“ lipu alla. Sellega oleks nii esimesed, kui teised vastuvaidlemata palju võitnud ja kõigepäält mõistlik rahu ja üksmeel olemas.

Keegi vaabinlane püüdis lahmida?

Võru Teataja 20. detsember 1920
Kirjavastused.
V. Vaabinas. Vastusel puudub allkiri. Ka muutub seletus polemiseerimiseks, mis teiselt poolt samasuguse polemiseerimise esile võib tuua: selleks puudub aga ruum. Kui vastavad asutused asja on lahendanud, võib tema juure uuesti tagasi tulla.

Aksel Kohvi sõnavõtt konverentsil

Töörahva Elu 16. detsember 1980
EKP VÕRU RAJOONIORGANISATSIOONI XXI KONVERENTSILT
SÕNAVÕTTUDEST
AKSEL KOHV, Kuldre kolhoosi traktorist:
NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu põhisuundades eelolevaks aastaks on märgitud, et tuleb tõsta elamuehituskooperatsiooni osa elanike korteritingimuste edasisel parandamisel ja laiendada individuaalelamute ehitamise võimalusi, eriti maal.
Kuldres loodi elamuehituskooperatiiv 1975. aastal. Ehitamist alustas Võru KEK 1978. aasta suvel ja elamud antakse käiku käesoleva aasta lõpul, kuid ilma heakorrastuseta. See jääb teha 1981 aastaks. Võru KEK toob ehitusega venitamise põhjuseks ehitusmaterjalide puudumise ja tööjõu vähesuse. Selline pikalevenitatud ehitamine ei ole majandile aga vastuvõetav.
Maale projekteeritavate individuaalelamute puuduseks on see, et nad projekteeritakse ilma loomapidamishooneteta. Kõik viis peret, kes aastavahetusel vastvalminud kodudesse kolivad, peavad loomapidamise lõpetama, sest loomi pole enam kuhugi panna. Korduvalt on pöördutud lautade ehitamise pärast asjaosaliste organite poole, seni aga tulemuseta.

Kriimsilm

Võru Teataja 16. detsember 1930
Kriimsilm Urvastes
Möödunud nädalal viis hunt Urvastest Siimu talust Arnold Veidenbaumil ühe lamba ära.

Thursday, December 16, 2010

Päris põhjalik tulekahi:(

Võru Teataja 16. detsember 1930
Tulekahju Urvastes
Lagunenud ahi põhjustas õnnetuse. Kogu kahju 2995 kr.
Kustutamisel sai üks mees raskeid tulehaavu.
12. detsembril põles Urvastes Ala-Kerge talus Karl Kerge päralt olev rehi maani maha. Tuli sai alguse arvatavasti küdevast reheahjust. Omaniku kahju tõuseb 2995 kroonini.
Nimetatud talus oli parajasti linu kuivatamas P. Zimmer, kel omal rehte pole. Ta oli reheahju kütmise lõpetanud ja rehest lahkunud, ilma et midagi kahtlast oleks märganud ja toa juurde läinud, mis sammu sada või rohkem rehetoast kaugemal.
Tuld märgati niivõrt hilja, et päästa ei suudetud peaaegu mitte midagi.
Nii põles ära omanik Karl Kergel mitmesugust kraami 400 krooni väärtuses. Samuti põlesid ära Arnold Jeeretsi, Jaan Hõraku ja Peeter Zimmeri päralt olevad linad, kogusumaas, 95 krooni väärtuses.
Tule kustutamisel on saanud raskeid põletishaavu Peeter Zimmer, kes mitmesugust inventari katsus päästa. Kuidas tuli just küdevast ahjust alguse sai, on selgitamata, sest kedagi pole silmapilgul rehetoas viibinud. Rehe ahi oli niivõrt lagunenud, et säält leegid välja pääsesid ja tulekahju põhjustasidki.
Hoone oli tulekahju vastu kinnitatud Urvaste tulekahju juhtumiste vastastiku avitamise seltsis 750 krooni eest, kuna muu vallasvara ja inventar, mis tules hukkus, olid kinnitamata.

Võru Teataja 18. detsember 1930
Tuli nõudis ohvri.
Eelmises lehes kirjutasime tulekahjust Urvaste vallas, Ala-Kerge talus, kus kustutustööde juures raskeid tulehaavu sai Peeter Zimmer. Nimelt langes Peeter Zimmerile, kui ta põlevast hoonest kraami oli väljatoomas, põlev palk seljale. Ka muidu põletas ta ennast siit-säält. Vigastused olid niivõrt rasked, et ta hiljem suri.
Kadunu oli pärit Urvaste vallast, Luuke talust.

Taas nii tänapäevane teema!!

Võru Teataja 16. detsember 1930
Varjualust on vaja.
Vaabina vallavolikogu otsustas teedeministeeriumile esitada palve, et Vaabina peatuskohta reisijate jaoks varjualune ehitataks.

Monday, December 13, 2010

Saega said pätid nii mõndagi teha

Võru Teataja 13. detsember 1930
Suurem murdvargus Vaabinas
Hansi taluaidad tehti kraamist puhtaks.
Ööl vastu 12. detsembrit s. a. murti Vaabina vallas Hansi talu aitadesse sisse ja viidi ära mitmesuguseid riideid, lina ja muud toiduaineid ligi 500 krooni väärtuses.
Sissemurdmine on varaste poolt toime pandud ühe aida lae lahtikangutamise teel, kust äraviidi valmisriideid ja paar kangast. Sellega vargad aga ei leppinud, vaid läksid teise aida põranda alla. saagisid põranda läbi, missuguse avause kaudu välja viisid suurema hulga sealiha, nisupüülit, rukkijahu ja muud toidukraami.
Et öö tuuline oli, siis ei kuuldud ööl midagi kahtlast. Vargad on oma saagi hobusega ära viinud.
Jõulude lähenemisega hakkavad ka aidavargused sagenema. On ju tarvis pikanäpumeestel jõulukraami.
Kogu kahju hindab taluomanik August Ottan ligi 500 kroonile. Vargad on teadmata.

Friday, December 10, 2010

Mõistlik jutt seltside teemal, raskesti teostatav küll

Võru Teataja 11. detsember 1930
Urvaste seltskondlik tegevus.
Igasuguseid seltse on palju. Ühinemine seltside vahel tarvilik.
Ei või just öelda, et Urvaste oleks kultuuriliselt mahajäänum. Siin on organisatsioone ja ühinguid enam kui küll. Võtame näiteks kõige elujõulisema seltsi Eesti Noorsoo liit „Siiriuse“, kellel juba omal väike majake n. n. „rahvamaja“. Temale järgneb tegevuse poolest Urvaste Rahvahariduse selts, kellel on olemas puhkpillide orkester. Edasi oleks „surnult sündinud“ laulu-mängu selts „Kõla“, „Siiriuse“ ja Haridusseltsi ja segapaarituse tagajärg. Nimeliselt on see „sohilaps“ praegu veel olemas, kuid tegelikult surnud ja varandusegi „Siiriusele“ kinkinud.
Need oleks nõnda ütelda hariduslised organisatsioonid. Nende kõrval on terve rida majanduslisi ühinguid, nagu: Urvaste turbaühisus, kaks masinatarvitajate ühisust j. t.
Arvestades aga valla suurusega, näib nii, et neid ühinguid ja seltse on liiga palju, eriti hariduslisi, kelle sihid ühed ja samad. Sellest seisukohast väljaminduna tuldi otsusele, et oleks vaja seltsid ühendada ja viidigi „Siiriuse“ ja Haridusseltsi liitumine läbi, asutades uus organisatsioon laulu-mängu selts „Kõla“.
Mõned tegelased aga arvasid uue „arfa“ lipu alla mitte astuda, vaid pidasid paremaks uuesti asutatud ühing lõhkuda, mis teostuski. Sellega saadi kahele ühingule veel kolmas juurde!
Nüüd on seisukord sarnane, et Urvaste seltsid võiks jälle ühendamise pääle mõelda. Nimelt põles möödunud suvel Urvaste algkoolimaja ära, mis oli Haridusseltsi pidude pidamise kohaks ja sellega on viimane täiesti lagedal. Siin võiks ruumide suhtes vastu tulla liit „Siirius“, kuid et siis aga pidude rohkus suureneks, mis rahval üle jõu käiks, siis oleks soovitav, et mõlemad ühineks. „Siiriusel“ on seltsimaja, Haridusseltsil puhkpillid ja mitmeid sorti lavatarbeid, nii et kumbki selts ei kaotaks midagi, vaid sellega võidaks kogu Urvaste …

Wednesday, December 8, 2010

Kuldre kooli 60. juubel

Võru Teataja 8. detsember 1970
TAGASISIDE
Kuldre 8.-kl. Kool pühitses 5. detsembril 60. juubeliaastat. Kooli juurde tuli kokku – aktusele ja sõpruslauda – üle 250 vilistlase. Meenutati ühiselt veedetud päevi noorusmaal. Kuldre 8-kl. Kooli on lõpetanud Eesti NSV Raadio- ja Televisioonikomitee esimees Endel Jaanimägi, NSVL Ülemnõukogu endised saadikud põllumajandustöötajad Mall Kallion ja Eduard Tee, „Vabaduse“ kolhoosi lüpsja Lenini ordeni kandja Linda Ruga, „Linda“ kolhoosi esimees Eesti NSV Ülemnõukogu saadik Arvo Taal. Rajooni koolijuhtidest on Kuldres õppinud Varstu Keskkooli direktor Heino Savi, Linnamäe Eriinternaatkooli direktor Arved Jauk. Linnamäe Eriinternaatkooli õppealajuhataja Maret Lindsaar lõpetas 1948. a. kiitusega. Tunnustatud arstid on Bernhard Maarits Tartus, Uno Noorväli Rakveres, Endla Mandel Võrus jt. 1949. a. kiitusega lõpetanud Asta Laanemaa töötab Otepääl apteegi juhatajana, TRÜ-s õpetab matemaatikat Kalju Soonets. Töös tunnustuse võitnud endisi kasvandikke on koolil palju.
Ü. NOORVÄLI

Monday, December 6, 2010

Kohtu ees, kaks artiklit samast süütamisest

Võru Teataja 6. detsember 1930
Vaabina süütaja 42 kuuks vangi.
K. Raagi patud kohtu ees.
Käesoleva aasta 20. septembril süttus Vaabina vallas Kurgsoo asundustalu põlema, mis kuulus Jakob Tiituse pärandustombule. Energilise tegevuse järele suudeti küll tulele piir panna, kuid süütamine oli ilmne. Nimelt langes kahtlus Tiituse väimehele K. Raagile, kes ka politsei poolt peatselt arreteeriti. Eile tuli K. Raagi vastu tõstetud süüdistus Tartu-Võru Rahukogu kriminaalosakonna Võru väljasõidu istungil arutusele, kus kohus süüaluse 3 ½ aastase s. o. 42 kuuse karistusega karistas.

Elu 6. detsember 1930
Raske karistus Vaabina tulesüütajale.
Mees ootas, kuni kana munes.
Möödunud sügisel süttus põlema Vaabina vallas asuv Tiituse pärijatele kuuluv küün, minutit 10 hiljem ka elumaja pööningult. Juurderutanud inimesed tundsid pööningul petrooleumi lõhna. Sääl ühes kastis leiti väike „hundisilm“ – plekist suitsulamp. Lambi ümber leidunud ka söestunud takku. Ka kastil olnud põhi põlenud. Korstna ja vähe varem köetud ahju juurest tuld ei võinud väljapääseda, sest lagi oli terve ja tulest puutumatu. Tekkis kahtlus süütamises.
Talu tähtsamaid pärijaid polnud kodus, oli vaid perenaise väimees Raag ja üürilise Reimani perekond. Politsei kahtlustas kohe Raagi ja Tiituseid, sest talu hooned ja küün olid kindlustatud kõrgelt, viimati 3500 krooni eest. Päälegi olnud ka küünis leiduv vili 650 kr. eest kinnitatud.
Süüdistatav, Karl Raag – juba varem kord kahtlustatud ühes süütamises – end eeluurimisel süüdi ei tunnista. Kuid et teda süütamise eel küüni juures nähtud askeldamas, siis leiti küllaldaselt põhjendatukd tema vastu kohtus süüdistuse tõstmine.
Tartu-Võru rahukogu istangul 5. dets. oli asi Tartu-Võru rahukogus arutusel. Ka siin eitas kahtlusalune enda süüd, võttes vaid õigeks küüni juures käimist. Esimest korda käinud küüni juures mune otsimas. Pidanu tükk aega ootama kuni kana munes. Teistkorda õiendanud omi asju, mille juures üks tunnistaja naisterahvas teda seganud.
Pööningul enne tulekahju käies tekkinud suitsu pärast, teatanud säält alla, et kõik on korras. Mõni minut hiljem aga pääses juba tuli lahti.
Kohus leidis süüaluse süü küllalt tõendatud olevat ja karistas Karl Raagi 3 a. 6 kuulise vangirooduga ja õiguste võtmisega.



Võru Teataja 6. detsember 1930
Uue-Antsla kohtunikud.
Uue-Antsla vallakohtunikkudeks valiti volikogu poolt August Krevald, Juhan Rosentahl, Julius Marits ja Karl Sollmann.

Vabariigi alguse metsavennad?

Võru Teataja 6. detsember 1920
Vaabinast
„Roheline kaart“. Hiljuti võeti kriminaalpolitsei poolt Vaabina vallas sõjaväe jooksik A. Puura oma isa kodust kinni, kes juba poolteist aastat Vaabina metsas peidus oli. 6. novembril püüdis jälle kriminaalpolitsei salk sõjaväe jooksiku K. Hassi, kellel korda läks läbi akna toast, (isa kodust), välja lipata ja ligidalemetsa jooksta. Politseinikud lasksid 6 pauku revolvrist järele, aga ei trehvanud. Sarnaseid „rohelisekaardi“ mehi kuuldub rahva jutu järele Vaabina metsas 10 ümber olema, kes peale K. Hassi mujalt valdadest olla ja sõjariistadega varustatud. Nad käisid sagedasti ligidal taludes lambaid vargil, mille järel üks nende varjajatest – A. Ploom, kes ka ühes vargil käinud, kätte kukkus ja Võrru kinni viidi. Peale varastamise teha nad metsas ka viina, nagu metsavahid teavad tõendada.
„Pvl.“

Kooli heaks

Sakala 6. detsember 1880
Omalt maalt.
Võru maakonnast. Urvastu kihelkonnast tuleb meile rõõmsaid sõnumeid. Seal on neli valda juubeli-aasta auuks 180 rubla Aleksandri kooli heaks kokku pannud, ja nimelt: Urvastu vald 40 rubla, Kärguta vald 50 rubla, Liinamäe vald 40 rubla ja Vaabina vald 50 rubla. Urvastu abikomitee eestseisus kirjutab meile, et need anded nimelt nende valdade kirjutaja C. Sperrlingi hoole läbi kokku on tulnud, mis eest seda tubli rahvameest tänada tuleb. Siin saab meile jälle selgeks, kuidas ainult äratust tarvis on ja seesuguseid mehi, kes asjatoimetust oma kätte võtavad, ning rahvas on kohe valmis andma. Tehkem igamees hoolega tööd, et meie Aleksandri kool pea elusse võiks ärkada!

Friday, December 3, 2010

Uut Uues Antslas

Võru Teataja 4. detsember 1930

Uus postitalu Uue-Antslas
Uue-Antsla vallavolikogu otsustas asutada uue postitalu Alakõrtsi juurde. Postitalu pidajaks oleks Kusta Zirel.

Uue-Antsla parandab teid.
Uue-Antsla vallavolikogu tunnistas tarvilikuks Kassi-Kubja-Peetri 2. klassi tee Kassi asunduse kohal 500 meetri ulatused korda seada teedekapitali arvel.
Vastava palvega otsustati pöörduda teedeministeeriumi poole.

Uue-Antsla laiendab rahvamaja.
Uue-Antsla härrastemaja tuleks lammutada.
Uue-Antsla vallavolikogus tuli põhjalikumale arutusele kohaliku rahvamaja laiendamise küsimus. Nimelt kavatsetakse majale teine kord pääle ehitada, nii et majas ruumi leiduks kolme õpetaja korteriks, kahele klassiruumile, peosaalile ja kaupluse ruumidele.
Volikogu leidis siiski, et enne ei või rahvamaja laiendamisele asuda, kui selgub Uue-Antsla härrastemaja saatus, mille vald põllutööministeeriumilt ostis. Otsustai põllutööministeeriumi paluda, et lubataks härrastemaja lammutada, mis teel saaks küllalt hääd ehitusmaterjali.
Igatahes volikogu rahvamaja laiendamise vastu põhimõttelikult ei ole.

Friday, November 26, 2010

Urvaste EIK õpetajate lehekülg

Töörahva Elu 27. november 1980
kodu ja kool
LEHEKÜLJE KOOSTANUD URVASTE ERIINTERNAATKOOLI ÕPETAJAD

Silmaring laieneb

Ka pedagoogil tuleb end pidevalt täiendada, silmaringi laiendada. Selleks aitab kaasa kooli ametiühingukomitee.
Traditsioonikohaselt korraldatakse aastas üks ekskursioon. Ühel aastal viibivad töötajad lühiekskursioonil, mis kestab 1-2 päeva, teisel aastal – pikal reisil. 1980. a. suvel käisid ametiühingu liikmed 13-päevasel Karpaatide-reisil, tutvumaks kangelaslinnadega nagu legendaarne Brest, Kiiev, Minsk. Sõidu teiseks eesmärgiks jäi tutvuda Taga-Karpaatia looduse omapära ning kohalike elanike majandusalase tegevusega. 1981. a. suve hakul viib tee kooli pedagoogid Tallinna, kus külastatakse olümpiaehituste kompleksi Pirital ning tutvutakse Tallinna uute muuseumidega.
1980. a kevadel lõpetas töö 2-aastane tervise rahvaülikool, mille tegevusprogrammi koostas kooliarst H. Jänes. Meditsiinialaseid teadmisi pakkusid nimekad arstid Võrust ning dr. Uusmaa Tartust. Õppekavas olid ka tervisliku toitumise probleemid. Kuulajad degusteerisid omavalmistatud salateid, kattega võileibu, kondiitritooteid, proovisid tervislikke jooke jne. Soovijaid varustati retseptidega. Naisperele andis konsultatsiooni kosmeetik.
Kooli direktsioon on alati leidnud asendamisvõimaluse neile töötajaile, kellel tööperioodi ajaks avanes ravituusiku saamise võimalus. Eelmisel tööaastal said sanatoorset ravi kuus töötajat.
Urvaste filiaali õpetajate majast on kooli töötajate käsutusse antud kõik 12 korterit, millega paranesid olme ning töötingimused. Eelmisel õppeaastal rõõmustas töötajaid see, et saadi õigeaegselt kätte kogu vajalik küte, tänu Urvaste külanõukogu täitevkomitee esimehe Olev Aropi operatiivsusele.
MARET LINDSAAR,
ametiühingukomitee liige


MITTE RAAMATU LEHEKÜLGEDELT
Urvaste Eriinternaatkoolis omistatakse tööõpetusele erilist tähelepanu. Tööõpetuse tundide arv võrreldes teiste üldhariduslike koolidega on mitmekordne. Õpilasi on tööõpetuse rühmas ainult 8-10. See võimaldab nende tihendatud jälgimist ja individuaalset juhendamist.
Programmid on koostatud erialade järgi. Õpilane omandab erialateadmisi alates 4. klassist. Õpiakse põllunduse, õmblemise, lukksepa ja tisleri eriala.
Lisaks suurele tundide arvule on veel ette nähtud õppepraktika 7. klassis 96 tundi. 8. klassi õppepraktika keskus on samuti 96 tundi ja see toimub ettevõttes või koolis.
Kooli lõpetamise eel on kvalifikatsioonieksam. Õpilaste erialaseid teadmisi kontrollib eksamikomisjon, mis koosneb ettevõtete spetsialistidest. Lõpetajad on kohustatud esitama ühe iseseisvalt tehtud töö. Eksami sooritamise korral antakse välja kvalifikatsioonitunnistus.
Tööõpetuse ainekabinettide ja töökodade sisustamisel on arvestatud ajakohaseid nõudeid. Õmblusklassis on 3 erinevat liiki õmblusmasinaid. Metallitöökojas on 4 metallilõikepinki, puidutöökojas 9 puidutöömasinat. Kasutatakse hulgaliselt rakiseid, mis kergendavad tööoperatsioone ja teevad ohutuks õpilaste töö masinal.
Praktiliste tööde kaudu koolis ja ettevõtteis tutvub õpilane oma tulevase elukutsega. Siin ei õpita elukutset mitte üksi raamatu lehekülgedelt, vaid käiakse põhimõtte järgi – töö teeb meistriks.
Õpilaste elu veelgi paremaks ettevalmistamiseks oleks vaja kooli juures avada üheksandad kutseklassid, mida kahjuks senini ei ole olnud võimalik teha ruumikitsikuse tõttu. See saab teosk tulevikus.
Oma laste elukutse edukale omandamisele saavad ka lastevanemad palju kaasa aidata seega, kui nad jälgivad laste koolikohustuse täitmist. Tihti aga nad seda ei tee. Hilisemas elus on see asjaolu ka üheks tööluuside esinemise põhjuseks. Enne harjutakse koolist, hiljem töölt puuduma.
kooli eesmärk on kasvatada noortes tööarmastust. Selle ülesande suudame täita ainult tihedas koostöös lastevanematega.
Kooli senised lõpetajad töötavad enamus edukalt Võru rajooni põllumajanduses farmides, traktoritel, autodel, paljudes tööstusettevõtetes, metsamajanduses, kaubanduses, teeninduses jne. Neist on saanud korralikud tööinimesed. See teeb tõsist rõõmu.
JULIUS UNGRU,
professionaalse tööõpetuse õpetaja

Delegaate

Töörahva Elu 27. november 1980
PARTEIKONVERENTSI DELEGAATE
Juured mullas
Esimene käik hommikul on farmimehaanikul dispetširuumi. Kell seitse suvel ja kell kaheksa talvel algab Kuldres igahommikune dispetšeritund, sealt saab Tõnu Ingver esimese informatsiooni, kuidas on lood lautade juures. Seal öeldakse ka, kui seadmete remondibrigaadi kuivatite või veskite juurde vaja. Majand on suur, loomi palju ja loomahooneid palju. Pole hommikut, kui farmimehaanik ei peaks oma märkmikku kirja panema lauta, kuhu neid kohe oodatakse.
Farmimehaanikule allub Kuldres kaks neljamehelist brigaadi: Vambola Asula brigaadile kuuluvad lüpsifarmide seadmed, Eino Urbanikule noorkarjalautade ja sigalate seadmed.
Tööpuudust ei ole. Viimastel aegadel on Kuldres laudad rekonstrueeritud, ka neisse tuleb seadmed ise paigaldada. Praegu on Urvastes käsil veski ehitus.
Oma meestega on farmimehaanik rahul, eriti hindab ta Vambola Asulat, asjalikult nõudlikku brigadiri, kelle brigaadile kohe midagi ette heita pole.
Pikisilmi ootab farmimehaanik tehnilise abi autosid, mis majand tellinud ja kuuldavasti tellimus ka täita lubatud. Auto on kummalgi brigaadil praegu ka, aga kumbki neist on üle kümne aasta vana ja remontida peaaegu võimatu.
Kombaineriks olek on meestel nagu libahundiks käimine. Räägid sügisel kombaineritega ja vähemalt pooled tõotavad, et see lõppenud lõikus oli nende viimane lõikus, et järgmisel aastal enam ei lähe. Nad manavad kombaineri ameti maapõhja. Sest ilm on vihmane ja kõrs vintske, kogu aja kiilus heedri kinni, et kohe rohkem tuli maas kui roolis olla.
Pikk talv aitab vihmase suve kuivemaks ja kõrre püstisemaks unustada. Ja jälle hakkab meest kombainile kiskuma. Kisub nii, et ühel päeval on ta kombainerite nimekirjas. Kõik algab otsast.
Tõnu Ingveril on kombaineri praktikat pikemalt kui farmimehaaniku oma. Selleks aastaks on kombain talvekorteris. Uue lõikuseni. Nii arvab ka ta ise. Nüüd tuleks tal viies lõikus.
Senised on täie ette läinud. Esimene kulus õppimiseks. Kolmas tõi perre preemiaks saadud „žiguli“. Tänavu võistlesid rajoonis esimeste kohtade pärast kaks Kuldre gruppi. Võitis Keskuse ja kolmandaks jäi Vaabina grupp. Vaabina grupis olid peale Tõnu Ingveri kombaineriteks veel bussijuht Volli Kurss, autojuht Mart Teder ja ohutustehnika insener Kaljo Timmi. Neli tööle vihast meest, kellel töökojameeste abi eriti vaja ei läinud. Kõik nad oskasid keevitada, väiksemast remondist rääkimata.
„Oleks võinud Keskuse gruppi ehk võita, aga …“ muigas Tõnu Ingver.
Aga?
„Kombain läks ümber. Minul endal. See võttis viis päeva remonti.“
Ainult sel, kes midagi ei tee, ka midagi ei juhtu.
Ingver arutles edasi, et kombain ei läinud põllu ainsamast kallakust üles. „Lasksin kombaini tagasi ja hakkasin uuesti üles minema. Ja siis ta läks. Kõik neli ratast olid taeva poole.“
Hea, et mees terveks jäi.
„Punker oli vilja täis. See vist päästis. Aga kombaini lõhkus palju.“
Enne seda olid mehed võtnud Urvaste mägised põllud ja kombain kuulas sõna.
Kuldre tuli kolhoosidest viljakoristusel sotsialistliku võistluse võitjaks ja saak oli meie majandite parimaid.
„Töökorralduses ei tea laita midagi. Kui et viljaveoautod peaksid hommikul varem põllule jõudma. Mõnikord tuli neid oodata.“ Kombain ei tohiks autot oodata, sest kombainer jälgib ilma ja vilja ja peaks, niipea kui kaste tahenenud, vilja minema.
„Tänavune koristus oli võrdlemisi lihtne. Lamandunud vilja oli vähe.“
Farmimehaaniku tööd hindavad loomakasvatajad. Majandi peazootehnik Irma Teos ütleb, et vara veel midagi öelda, sest Tõnu Ingver on farmimehaanikuks alles esimest aastat, enne seda oli tehnilise hoolde mees, aga et sellest ajast, kui Ingver ameti üle võttis, on töö korralikult läinud, noorel mehel nõudmist ja tahtmist on. Ja tööd on farmides tohutult palju.
Tõnu Ingver on läbinisti oma majandi mees. Isakodu on siin, siia tuli pärast Tihemetsa tehnikumi lõpetamist, käis armees aega teenimas ja tuli taas majandisse tagasi, siia rajas oma kodu.
Kuldre kolhoosi kommunistid valisid Tõnu Ingveri delegaadiks rajooni parteikonverentsile.
NAIMA NAVI

Varas jäi vahele, aga saavutas leppimise

Võru Teataja 27. november 1930
Varas jooksis peremehega rinnutsi kokku.
Varas ostis pärast varguse ebaõnnestumist peremehele liitri viina.
Kooraste vallas on vargused niiöelda „moest väljas“. Kuigi mõni joodik kusagil salakõrtsis vargusplaani peab, siis, nagu „jumalast juhitud“, lõpeb ikka nii, et vargus nurja läheb ja ainult ümbruskonnale tast mõni aeg rääkida saab.
Niisugune lugu juhtus ka hiljuti Kooraste vallas Kaagri asunduses.
Kohapääl tuntud „lakekrants“ H. otsustas Kaagri asuniku L. aita revideerida. Ta asuski ühel päeval L. aida ukse kallale. Seda aga märkas L. ja jooksis aida taha, kuhu ka varas tahtis peitu minna. Varga õnnetuseks juhtusid nad aga aida nurga taga rinnutsi kokku, millest mõlemad nii ehmusid, et peremehel meelest läks varast kinni võtta. Vargal läks jällegi meelest eest ära jooksta. Et H. ja L. tuttavad, siis jättis L. asjale seadusliku käigu andmata, nad leppisid varssi kokku, nii et H. ostis L-le liitri viina, mida ise tühjendada aitas.


Võru Teataja 4. detsember 1930
Ei ole see H.
Koorastest pärit Ferd. Hani palub meid teatada, et tal midagi ühist ei ole selle H-ga, kellest juttu on meie lehe 135. numbris, pealkirja all „Varas jooksis peremehega rinnutsi kokku.“

Sunday, November 21, 2010

Müüdi autosid ka sügaval nõukaajal

Töörahva Elu 22. november 1960
Müüa sõiduauto „Pobeda“ Urvaste k/n. „Pioneeri“ kolhoosis. Küsida kontorist. Kõiv.

Viinavargus Uue-Antslas

Võru Teataja 22. november 1930
Puhte-viina vargus Uue-Antslas
Neil päevil sõitis Antsla alevist koju Peeter Albrecht. Vankris oli surnud ema jaoks puusärk, puhti pidamiseks korv viina ja muud kraami. Õhtul, umbes kella 7 ajal, jõudes Kuldre kohale, laskis P. A. hobusel üksinda koju sihis minna, kuna ise jooksis maanteelt vähekese eemale, vallamajja posti võtma. Järgnedes hobusele 10 minuti pärast, leidis P. A. üllatuseks, et vankrist oli 9 pudelit viina ära varastatud, ajal mil ta vallamajas viibis. Juurdlus selgitas ka viinavarga ja selleks osutus käskjala poeg, kelle käest ka viin kätte saadi. Nüüd tuleb mehikesel, kellel sarnane tegu mitte esimene polnud, kohtus vastust anda.

Kooli aastapäev

Töörahva Elu 21. november 1970
Kohtume jälle!
Kuldre 8-kl. Kool kutsub kõiki endisi õpetajaid ja õpilasi tähistama kooli 60. aastapäeva 5. detsembril 1970. a. kell 17. Osavõtust palutaks teatada hiljemalt 2. detsembriks.

Sigala vastu talvele

Töörahva Elu 21. november 1950
Vastu talvele
Antsla rajooni Urvaste kolhoosis minnakse hästi ettevalmistatult vastu karja talveperioodile. Juba varakult remonditi sigala, kuna hiljuti lõpetati korrastustööd lauda juures. Karjalaudas tehti uued sõimed ja joogikünad, parandati uksed, aknad, katused ja laed.
Loomapidamishoonete ettevalmistamisel töötasid eriti agaralt kolhoosnikud K. Raamat ja J. Lõhmus.

V. Tammiste

Loengud demokraatlikuimast valimissüsteemist

Töörahva Elu 21. november 1950
Agitaator kolhoosikülas
Õhtul kogunevad Urvaste külanõukogu Tamme kolhoosi liikmed kolhoosi punanurka. Täna viiakse siin läbi vestlus „Nõukogude valimissüsteem on kõige demokraatlikum maailmas.“ Loenguga esineb Urvaste 7-kl. kooli õpetaja kommunistlik noor sm. L. Ilp.
Noor lektor on kolhoosnikutele juba vana tuttav. Ta on pälvinud lastevanemate täieliku poolehoiu oma väljapaistva tööga õpilaste kasvatamisel, ühtlasi seati ta kolhoosnikute poolt üles saadikukandidaadiks Antsla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse. Seepärast on tänasel vestlusõhtul eriti palju osavõtjaid.
Sm. Ilp toob lihtsate, elust võetud näidete varal esile meie valimissüsteemi demokraatlikku iseloomu. Eriti selgeks saab nõukogude demokraatia paremus võrreldes kodanliku demokraatiaga, kui ta tõmbab võrdlevaid jooni kapitalistlike maade ja meie valimisseaduse vahel. Kolhoosnikud võtavad loengu vastu suure poolehoiuga. Ü. Kasemets

Friday, November 19, 2010

Karjatalitajate hooletusest

Töörahva Elu 19. november 1960
KUI POLE HOOLT, POLE KA PIIMA
(Märkmeid „Töörahva Elu“ kontrollreidilt)
Viimastel nädalatel annab väga mitme majandi kari tunduvalt vähem piima kui varem. Äsja korraldas „Töörahva Elu“ toimetus kontrollreidi toodangu languse põhjuste väljaselgitamiseks. Sellest võtsid osa rajooni põllumajanduse inspektsiooni peazootehnik V. Kamm, zootehnik A. Arnim ja toimetuse töötaja L. Urbanik.
Mida reidil nähti-kuuldi, sellest allpool.
PABERID JA TEGELIKKUS
„Lubamine ja ratsioon ei pea looma üleval ega anna piima! Vaja on ikka sööta ennast!“
Marxi-nimelise kolhoosi Restu-Madise lauda talitaja H. Rebane on tusane ja tujust ära. Piimaga, jah, on suur tagasiminek. Dekaadi jooksul kaotada kohe terve kilo lehma kohta päevas – seda enam kergesti tagasi ei saa…
Söödaratsioon lubab selles kolhoosis igale lüpsi lehmale 15 kg silo, 3 kg heina, 3 kg põhku ja 1 kg jõusööta. Kuid tegelikult on käesoleva kuu esimesel poolel silo lauda juurde toodud nii vähe, et see ei ulatu isegi pooleni lubatud normist. Söötade juurdevedu on antud põllundusbrigaadi liikmete hooleks. Seni aga on see kulgenud väga juhuslikult ja ebakorrapäraselt.
„Silonormi pole ka meie loomade grupid korralikult kätte saanud,“ tõendavad kolhoosi kontori lähedal asuva lauda talitajad. „Mõnel päeval on loomade ninaesiseks ainult koresööt. Siis muidugi kisub piima nii väheseks, et häbi kõnelda…“
1.-10. novembrini saadi Marxi-nimelises kolhoosis igalt lehmalt 3,9 kg piima. Mullu samal ajal oli see arv hoopis suurem – 6,3 kg.
Karja hooldamises on peale puuduliku söötmise veel teisigi lünki. Enamikul loomadest on küljed, kõhualune ja puusad paksu sõnnikuga kaetud – nende puhastamist ei ole kolhoosi zootehnik L. Reiman nõudnud ja talitajad pole siin ka omal algatusel midagi ette võtnud.
SAMA MUUSIKA JA SÕNAD
„Edasi“ kolhoos on rajooni parimaid piimatootjaid majandeid. Siinsed söödaratsioonid ei jäta midagi soovida: need lubavad igale loomale päevas 30-40 kg silo, väljalüpstud piimakilo kohta 200 g jõusööta ja head heinagi on karja tarbeks piisavalt.
Kuid ometi muutusid ka siin novembri esimesel dekaadil lood piimaga kitsaks. Ainult 6,5 kg piima päevas lehma kohta on „Edasi“ karjalt väga kesine ja tagasihoidlik tulemus. Pealegi võis seal märkida tugevat langust oktoobrikuu viimase kümmepäevakuga võrreldes (1,3 kg lehma kohta päevas). Kari asub suurelt jaolt uues, mugavas laudas, on korralikult puhastatud, saab automaatjootjatest vajaduse järgi vett … Kõik peaks olema korras …
Ent novembri hakul juhtus siingi, et keegi ei pidanud karjameeste tööl eriti silma peal. Lautadesse toodi silo palju vähem kui ratsioon ette nägi ja kari vastas kohe sellisele lohakusele. Piima tuli hoopis kitsimalt kui varem.
Niisiis – „Edasi“ ja Marxi-nimelise kolhoosi veisekarja varustajad lõid ühise rinde. Kahju ainult, et see sündis halva eesmärgi pärast. Hoopis ilusam ja tänuväärsem oleks, kui nad võitleksid karja toodangu suurendamise eest!

Friday, November 12, 2010

Siiriuses küntakse sood

Töörahva Elu 12. november 1960
„SIIRIUSES“ KÜNTAKSE SOOD
Söödabaasi suurendamise küsimus tõusis „Siiriuse“ kolhoosis teravalt päevakorda juba möödunud aasta lõpupäevil, kui üldkoosolekul arutati uueks aastaks võetavaid sotsialistlikke kohustusi. Oli vaja teha 30 ha ulatuses maaparandustöid.
Suvel tegid Võru maaparandusjaama mehed Lõhtsoos töödega algust. Ekskavaator süvendas peakraavi ja mitmekopalise ekskavaatoriga kaevati kuivenduskraavid. Kuivendustorud pandi kohale ja soo hakkas silmnähtavalt kuivama.
Nüüd müristavad siin sooatradega traktorid DT-55 ja DT-54, mida juhivad mehhanisaatorid Noorkõiv ja Pillai. Iga ringiga laieneb mustmullapind.
E. JÕESAAR

Selliseid uudiseid harjunud ennem veneajaga seostama

Võru Teataja 12. november 1930
Vaabina üllatusrikas või.
Neil päevil tabas Vaabinas X. perekonda kummaline üllatus. Nimelt oli peremees ostnud Vaabina meiereist võid, millest leiti umbes poole sentimeetri laiune ja 2 sntm. pikkune karvadega kaetud nahatükk, väga sarnane roti nahale. Samalaadilisi juhuseid olevat Vaabina meierei võiga varemgi juhtunud. Selletõttu pole midagi imestada, kui meierei võist rohkesti siseturule müügiks läheb.

Thursday, November 11, 2010

Rahvakontroll jälgis rõukude tegemist

Töörahva Elu 10. november 1970
RAHVAKONTROLL
PUUDUSTE AVASTAMISEST EI PIISA
/---/
KULDRE KOLHOOSI RAHVAKONTOLÖRID jälgisid pidevalt heinarõukude tegemist ning juhtisid kohe tähelepanu, kui mõni sai halvasti tehtud. Tänu sellele vihmad heina ei kahjustanud ja hein võeti arvele hindega „hea“. Sama valvsa silmaga jälgiti ka kombainide tööd, katkiste sõrgadega või reguleerimata kombainiga ei lubatud töötada. Kõige selle tulemusena vähenesid saagikaod ja keskmine teraviljade hektarisaak tõusis rõõmustavalt. /---/

Poliitikaa!

Võru Teataja 10. november 1920
Uuest-Antslast. Pühapäeval 7. novembril oli Uues-Antslas koolimaja ruumides kõnekoosolek. Kõnelesid üliõpilane L. Luigas aine üle „Haridus ilmavaate alusena ja riik“ ning Dr. Zeiger „Riigimajandus“. Esimene kõneleja selgitas omas kõnes, missugune suur tähtsus on haridusel riiklises elus, eriti demokraatlises riigis, kus rahvas ise riigi ülemvalitsejana esineb. Harimata rahvas võib siin mitmesuguste õnneotsijate ja mustasajaliste küüsi sattuda, kes vaga näo pähe teevad ja ennast rahva kasude kaitsjana paista lasevad. Valimiste küsimust puudutades toonitas kõneleja, et rahvas, kui ta tahab, et ta tulevik kindla kätte saaks juhitud, peab oma hääled niisugusele erakonnale andma, kellele Eesti riikline iseseisvus kallis on ja kes suudavad riiki valitseda. Teine kõneleja näitas enda kõnes, mis meil majanduslisel alal juba kätte saadud on, selle lühikese aja peale vaatamata, mis Eesti iseseisvana riigina on püsinud. Kõneleja toonitas, et meil looduslisi varasid ja jõudusi on, nagu näituseks: kosed, turba sood, põlevkivi. Kuid nende täielik ärakasutamine nõuab aega. Ainult aegamööda ja väsimata tööga võib siin midagi suuremat korda saata.
Läbirääkimistel astus maaliitlane Albrecht üles ja hakkas põllumeeste kogusid, kui iseseisvat ärarippumata poliitilist parteid kaitsma, mida esimene kõneleja oli paljastanud ja äranäidanud, et põllumeeste kogud on maaliidu poolt poliitilises mõttes loodud, et väikepõllumeeste tiiva all omi pangaomanikke ning suurmaapidajaid Riigikogusse saata, „Maaliidu“ nimega nad juba midagi ei võida! Asjata püüdis vastuvaidleja tõendada nagu ei oleks põllumeeste esitajad Tallinna viimasele kongressile mitte maalidu surve all valitud. Kui vastuvaidlejalt küsiti, kas Debius ja Treumann, kes Eesti-aate äraandjana tuntud on, ka põllumeeste esitajad, siis ei leidnud ta muud midagi vastata, kui et - tema ei olevat koosolekul olnud ega teadvat sest midagi. Ilus vabandus! – Eestis käivad ju ometi ajalehed!!!

Monday, November 8, 2010

Konstaabli sõnum

Võru Teataja 8. november 1930
Kuulutan maksvusetaks Jaan Jaani pg. Zilensk’i nimelise Eesti Vabariigi isikutunnistuse, mis välja antud Uue-Antsla vallavalitsuse poolt 20. dets 1919. a Nr. 219 all.
Uue-Antslas, 5. nov. 1930. a. nr. 905
Uue-Antsla rajooni konstaabel Võrumaal.

Sunday, November 7, 2010

Kuulutused 6. nov. 1930

Võru Teataja 6. november 1930

Kuulutan maksvusetaks kaduma läinud Adele Reinu tr. Timka nimelise Eesti Vabariigi isikutunnistuse, mis Uue-Antsla vallavalitsuse poolt 23. dets 1924. a. Nr. 95 all välja antud.
Uue-Antslas, 4. nov. 1930. a. Nr. 904.
Uue-Antsla rajooni konstaabel Võrumaal.


20. nov. s.a. kell 12 päeval müüakse enampakkumisel äravedamiseks endine Urvaste Kihelkonna kooli ja köstri elumaja.
Pakkumine sünnib müüdava maja juures ja algab 500 kroonist.
Enne pakkumist on 10 prots. alghinnast tagatiseks sissemaksta.
Tagatissumma tuleb pärast pakkumist ostjal täiendada kuni 10-ne protsendini ostuhinnast.
Ostuhinnd tuleb ära tasuda ühe kuu jooksul, arvates ostu päevast.
Täielikud omanikuõigused maja kohta saab ostja terve ostusumma äratasumisega.
Urvastes, 1. nov. 1930. a.
Urvaste kog. juhatus.

Saturday, October 30, 2010

Urvastelane Avinurme õpetajaks

Võru Teataja 30. oktoober 1930
Urvastlane õpetajaks.
Urvastelane J. Keller valiti möödunud pühapäeval Avinurme koguduse õpetajaks

Urvaste kogudus pankrotti minemas?

Võru Teataja 30. oktoober 1930
Urvaste kogudus suurtes võlgades.
Koguduse majanduslist asjaajamist on valesti juhitud.
Endise õpetaja Alfred Steini palganõudmised viivad koguduse haamri alla.
Kuuldavasti on jõutud Urvaste koguduse asjaajamises lõpuks niikaugele, et priistavi haamer pea kogudusele hakkab liginema… Endise õpetaja Alfr. Steini palk olla kohtupalati poolt välja mõistetud. Aga mis nüüd teha, seda ei tea ka viimane kirikunõukogu koosolek, sest summa, mis maksta tuleb, on sedavõrd suur ja Urvaste kogudus – ei kaalu üles.
Saadi ju küll ministeeriumilt ja siit-säält summasid end. õp. Steini palga arvel – kuid need tarvitati kõik ära. Selle juure hellitati lootust, et ei tea kas Stein võidabki. Süüdi on selles kõik, keda koguduse käeköik huvitab. Oleme ükskõikseks jäänud asja vastu, jäädes kui „vaenlased“ isegi kõigest kõrvale ja andes ruumi nendele „kiriku huvi kaitsjatele“, kes aga on lasknud end alati selle pilli järgi tantsida, mis viinud pankrotini.
Mis saab nüüd, kas laseme priistavil maha müüa koguduse või teeme nii, et võtame välja rahapungad igaüks „kes meie oleme koguduse vaenlased olnud“ ja ostame ära koguduse hooned ning teeme teise koguduse, nagu see oli Petseris? Teisiti ei saa, sest „kiriku huvi kaitsjate“ rühm, kes asja juures olnud, ei jaksa enam vastu pidada, kuna neil vist aeg ära kulunud „mäe juurde käimiseks“, kus neile ehk antud kulda, viirokit ja mirri! nagu üks täiskogu juhatajatest korra ütles…
Võib-olla suudaks mõni teine õpetaja, kui ta tuleks Urvastesse, ühes kogudusega aastate jooksul praegused koguduse võlad likvideerida, sest siis jääks kogudus püsima, kuid nüüd – kas jääb? – on küsimus. Et praeguse politika juures summat, mis õp. Steinile tasuda tuleb, maksta suudetaks, seda ei usu küll enam nüüd ei „hääd“ ega „halvad“ koguduse liikmed.
Koguduse liige.

Wednesday, October 27, 2010

Populaarseim mehhanisaator


Töörahva Elu 28. oktoober 1980
Populaarseim mehhanisaator
Aastaaegadest ütles ta kevade kõige meeldivama olevat. Maikuu – see mullalõhnaline ja õieehteis aeg – see on nagu ärkamine. Tärkab loodus ja põllumeeski tõttab taas põllule, et alustada oma iga-aastast tööderingi külvist lõikuseni. See on tõeline tunne, et elad, töötad, see on lõputu ringi järjekordne algus, kus tuleb näha vaheldumisi nii õnnestumisi kui ka ebaedu. Ja seda ei oska kirjeldada, nagu ei oska kirjeldada sedagi, mis tunne on, kui oled tunnistatud viljakoristusel oma alagrupis edukaimaks kombaineriks või kui sulle asetatakse kaela tammepärg ja sa seisad pjedestaalil kõrvuti rajooni paremate künnimeistritega. „See on hea tunne,“ ütles ta.
Kui AIVAR SLOOG Helme Maakutsekooli lõpetas, asus ta tööle Sverdlovi-nimelises kolhoosis. Et ta just siia tagasi tuleb, selles ei tekkinud kahtlust, sest lapsepõlv ja kodu olid ju siin. Juba poisikesena oli Aivar maalapsena igasuguste põllutöömasinate vastu huvi ilmutanud. Isa kõrvalt sai esimest korda traktorilegi hääled sisse pandud. „Ei mäleta, oli see DT 14 või midagi muud, aga sellist masinat nüüd enam polegi, millel esimest korda sõitsin,“ meenutab ta. „Hiljem hakkas „Belaruss“ huvitama. Ja see traktor on tänaseni kõige armsamaks jäänud – väike ja lihtne.“
Aivar Sloog töötas Sverdlovi-nimelises kolhoosis nii traktoristina kui ka autojuhina. Prooviaasta – esimene – sai teraviljakombainilgi oldud.
Vahepeal teenis aega Nõukogude armees. Abiellus. Ja kolis Kuldre kolhoosi. On siin töötanud aasta ja kaheksa kuud. Selle ajaga on endale tubli noore mehhanisaatori nime auga ära teeninud. Aivar Sloog tunnistati tänavu „Niva“ ja „Kolos“ tüüpi kombainidel I alagrupis rajooni parimaks. Sai 7262 arvestustsentnerit ja täitis 48 normivahetust.
„Tööd tehes ei mõtle ma kunagi sellele, missugusele kohale tulen. Sotsialistliku võistluse võitmine ei ole olnud eesmärk omaette. See on tavaline töö, võib-olla isegi õnnelik juhus. Kombain pidas tänavu hästi vastu. Ka remondiga sain natuke varem valmis kui teised. Samuti oli saak Keskuse osakonnas, kus ma vilja koristasin, hea,“ rääkis Aivar. Tema arvamus oli seegi, et võitjaks tulemine ei sõltu ainuüksi kombainerist. „Edu oleneb ka tööde organiseerimisest. Möödunud aastal tuli palju kasutuid tööseisakuid, sest kuivati ei jõudnud nii palju vilja vastu võtta kui kombain koristada. Tänavu jätkus tööd kogu aeg.“
Põllumeeste päeval korraldatud rajooni künnivõistlustel sai Aivar Sloog üldarvestuses teise, oma masinaklassis esimese ja ka noorte arvestuses esimese koha. „See oli võistlus, mis alguses kõhedaks võttis. Maatükk ei sattunud eriti hea. Ilmgi oli sajune. Ei tahtnud päris viimaseks ka jääda. Kuno Kender, kogenud künnimees, kes mind õpetas, seisis võistlustel põllu ääres ja kui ta sealt julgustavalt viipas, et kõik on korras, see rahustas. Aga et päris võitjate hulka pääsen, seda ei osanud küll arvata.“ Helmes õppides oli ta oma esimesed künnivõistlused juba edukalt läbi teinud. Tunnustus ei jäänud sealtki tulemata – vabariigis III koht.
Koristus on ammu lõpetatud, sügiskünd samuti. „Algab kõige igavam aeg,“ ütles Aivar. Tema ei vahetaks koristustööde pikki tööpäevi ja sügiskünnil maad pahupidi pöörava traktori mürinat üksluisete remondipäevade vastu töökojas. Tõsi küll, puhkusele saab ta alles nüüd mõtlema hakata. Preemiaks on talle lubatud tuusik noortelaagrisse Ukrainas. Jääb kodugi jaoks aega rohkem, seal ootavad isa kaks väikest tüdrukut.
Kommunistliku noorena on Aivar valitud komsomoliprožektori liikmeks. Ka ühiskondlike ülesannetega tuleb nüüd, hilissügisel, hoolsamalt tegelda. Oma tublide töötulemustega võib Aivar Sloogi õigusega tänavuse aasta rajooni populaarseimaks nooreks mehhanisaatoriks nimetada.
MAIRE KRIIS

Aasta siis oli 1940 ...

Töörahva Elu 28. oktoober 1940

Soodustus Urvaste pastorile kaotati.
Võru Maavalitsuse otsusega lõpetati Urvaste pastorile posti kojuvedu, mida senini toimetas end. maavalitsuse korraldusel end. Antsla-Urvaste postivedaja.
See samm on täiesti õigustatud, kuna avalik postitalu asub pastoraadist vaid mõnesaja sammu kaugusel.

Suusahüppemägi Urvastesse
Urvaste saab eelolevaks talispordi hooajaks suusahüppemäe, mille rajamiseks toimub puhkepäeval, 27. skp. ühine töötegemine.
Veel on vallavalitsusel valminud kavad ujula, hüppetorni ja spordiväljakute rajamiseks.

Tublid maaparandajad

Töörahva Elu 27. oktoober 1970
Preemia Essoo rühmale
Viimast korda oli koos EÜE-70. Tallinnas J. Tombi nimelises kultuuripalees peeti üldkoosolekut ja tehti lõppkokkuvõtteid.
Üldse võttis EÜE-70 tööst osa 1463 noort. Toodangut anti 2 miljoni 116 tuhande rubla eest. Ka Võru rajoonis töötas 6 üliõpilasrühma, kes kõik pälvisid kiitust. Sotsialistlikus võistluses anti maleva nõukogu otsuse alusel teiste paremate rühmade hulgas preemia ka Võru rajoonis töötanud Essoo rühmale kui parimale tudengite maaparandusrühmale vabariigis.
S. RAND

Monday, October 25, 2010

Mõisad põlevad ...

Võru Teataja 25. oktoober 1920
Urvastest. Oktoobrikuu esimestel päevadel on Urvaste ja Kooraste valdade piirkonnas olevates mõisates kurjakäe läbi suuremad põletamised olnud. Saadud kahju umbes 3.000.000 marga väärtuses. Koha peal kriminaal politsei uurib asja ja on kindlasti loota, et lähematel päevadel kurjategijad tabatud saavad.
-s-

Thursday, October 21, 2010

Urvaste uue koolimaja ootel

Võru Teataja 21. oktoober 1930
Urvaste härrastemajas kool.
Uue koolimaja ehitustöö kavatsusel.
Teatavasti põles tänavu suvel Urvastes Urvaste algkoolimaja, mis oli äärmiselt vana ja isegi hädaohtlik, maha. Uue koolimaja ehitus tekkis otsekohe päevakorrale, kuid selle teostamine on raske. Eeltööd käivad ja uue koolimaja valmimist võib oodata vahest paari aasta jooksul.

Monday, October 18, 2010

Edasi tulevikku

Töörahva Elu 18. oktoober 1960
Mõnda
TULEVIKU PLAANIDEST
*Kasutada Kõiki sisemisi reserve
*Sügiskünd ja sordiseeme tõstavad saaki
* Ühelt pinnaüksuselt võimalikul rohkem söötühikuid
*Karjakopleid on kasulik sügisel väetada
Tootmisaasta hakkab lõpule jõudma, aeg on mõelda juba järgmisele. Käesoleval aastal müüd „Edasi“ kolhoos riigile 115 tonni liha ja 396 tonni piima, kuid eeloleval tootmisaastal anname seda juba tunduvalt rohkem.
Kuidas majand on selleks ette valmistatud ja millised eeldused ning võimalused on olemas, sellest jutustame allpool. Seoses pideva toodangu suurendamisega kerkib esile rida olulisi küsimusi, nagu mullaviljakuse tõstmise, väetiste varumise, söötade tootmise ning ratsionaalse kasutamise jt. aladel. Kui käesoleval tootmisaastal oli peamiseks raskuseks peade arvu ja ruumi küsimus, siis praegu on veel viimane aeg sellele mõelda, et järgmisel aastal oleks loomade arv küllaldane ja neile jätkuks ka ruumi. Kontrollinud majandi võimalusi, selgub, et järgmise aasta sotsialistlike kohustuste täitmiseks peade arvu osas on kõik reaalsed võimalused olemas. Hoopis raskem on söödabaasi kindlustamine oma majandis toodetavate söötadega.
Vajalike söötade tootmise suurendamiseks kasutame ära eeskätt kõik sisemised reservid. Tähtsaks tööks järgmise aasta saagi kindlustamiseks on nõuetekohane sügisene mullaharimine. Kõrrekoorimise aeg on küll läbi, kuid seda hoogsamalt saab teha sügiskündi. Meie põhimõtteks on kõik kevadkülviks minevad põllud künda sügisel. See võimaldab varajasemat külvi, mis omakorda tagab saagi tõusu vähemalt 3-4 ts hektarilt ehk meie pindade juures ligikaudu 500 ts.
Teine tähtis reserv söötade tootmisel on täisväärtusliku ja heade külviomadustega seemne salvestamine. Praegu, mil seemnevili on kuivatatud ja kõik olulised välised põllutööd lõpetatud, alustame kohe seemnevilja puhastamist ning konditsiooni viimist. Korralik sordiseeme annab samuti tunduvalt (2-3 ts) enam saaki hektarilt. Huvitav on seda märkida eriti kartuli juures. Pikemat aega majandis olnud sort „Kalev“ andis vähe üle 160 ts kartuleid hektarilt, kuid hiljuti sissetoodud sordid „Jõgeva Olev“ ja „Jõgeva Talvik“ andsid vastavalt 260 ts ja 310 ts. Siit selgub, millised tohutud võimalused on majanditel söötade tootmise suurendamiseks sordiseemne kasutamisel. Sellest lähtudes oleme pidevalt uuendanud ja täiendanud kartulisorte. Kui eelmisel aastal saime keskmiselt 230 ts kartuleid hektarilt, siis käesoleval aastal, vaatamata ebasoodsale suvele ei jää kartulisaak palju sellest maha.
Meie eesmärgiks on saada võimalikult rohkem söötühikuid ühelt pinnaüksuselt. Selleks oleme rajanud vähemviljakatele põlluosadele kultuurrohumaad-karjakoplid. Need annavad meil hektarilt kuni 2500 sü-ni ulatuvaid rohusaake. Sellistel aladel kasvatatav teravili annaks aga 1000-1200 sü hektarilt. Ainuüksi taolise tootmise planeerimise võttega loome olukorra, kus kõige madalama viljakusega maad annavad samapalju söötühikuid hektarilt kui viljakad põllud. Pealegi hoiame siin kokku tööjõudu, sest kultuurkoplid ei nõua nii suuri harimistöid kui teravili. Selletõttu on kultuurkoplite sü omahind teistest söötadest tunduvalt odavam. Kuid pahatihti paljudes majandites seda ei arvestata. Muidugi ei ole mõeldav, et kultuurkoplid ei vaja peale rajamist midagi. Ka neid tuleb pidevalt hooldada ja väetada. Selleks on sobivaim aeg just praegu, sügisel. Nüüd on majandis olemas küllaldaselt sõnnikut ja virtsa, samuti on pärast koristustööde lõpetamist võimalik karjakoplite hooldamiseks kasutada rohkem tööjõudu. Kogemused näitavad, et septembris-oktoobris antud virts, sõnnik ja mineraalväetis mõjuvad järgmise aasta rohukasvule väga soodsalt ning sügisel väetatud koplites on kevadine rohukasv alati olnud varajasem ja tugevam kui koplites, mis said väetist kevadel.
Oluline tegur põldude viljakuse tõstmisel on orgaaniliste väetiste koguse suurendamine. Kui mõni aasta tagasi saadi meie majandis ligikaudu 3200 tonni sõnnikut, siis praegu saadakse seda üle 5000 tonni. Sõnniku koguse rohkenemist põhjustas üheltpoolt loomade arvu suurendamine, kuid teiseltpoolt ka asjaolu, et seadsime mõlemad laudad sõnnikulautadeks ümber ning neljarealises puhaslaudas panime tööle karjamehe, kes tegeleb ainult sõnniku kogumisega. Sügisel, mil loomad saavad ohtralt haljassööta ja kartuleid, on sõnniku saamise võimalused mitu korda suuremad kui talvel. Praegu on ka mitmesugust allapanumaterjali rohkem käepärast, mida hiljem lume tulekuga on raske kätte saada. Talveperioodiks on meil varutud 3000 kantmeetrit alusturvast ning eeloleval aastal tahame koguda iga loomühiku kohta 15 tonni sõnnikut ehk 8-9 tonni iga külvipinna hektari kohta. Kasutades tugevaid väetisenorme on meil võimalik senisest rohkem laiendada intensiivsete kultuuride, s.o. maisi, söödakapsa ja kartuli külvipinda, mille tulemusena üldine söötühikute kogus tunduvalt suureneb ja võimaldab senisest rohkem toota liha, piima ja teisi loomakasvatussaadusi.
Pideva tootmise laienemise juures ei saa kuidagi unustada heinaseemnekasvatuse osatähtsust. 1955. aastal, kui kolhoosil ei olnud küllaldaselt kultuurrohumaid, saadi igalt lehmalt keskmiselt 1415 kg piima aastas (sellest karjatamisperioodil 640 kg), 1959. aastal, kui karjakoplite pind oli juba 96 ha, saime igalt lehmalt keskmiselt 3098 kg piima aastas, sellest karjatamisperioodil 1728 kg piima – seega koguni 300 kg rohkem kui 1955. aastal saadi terve aasta jooksul.
Toodud näitajad on lihtsad ja paistavad võib-olla koguni tühised olevat. Kuid edaspidise toodangu suurendamise huvides peab iga majand neid arvestama. Nad on möödapääsematult vajalikud.
J. PEETS
„Edasi“ kolhoosi agronoom

Esimesed ateistiveerud Töörahva Elus

Töörahva Elu 18. oktoober 1940
Urvaste jumalasulase hääl jäi hüüdjaks hääleks kõrves.
Leer, mis pidi toimuma Urvaste kirikus igasuguses vanaduses isikuile ja millele tehti suurt kihutustööd kui viimasele sellesarnasele õnnistusttoovale toimingule, jäi osavõtjate puudumisel pidamata.
Muidugi valmistas see papile kahetsemisväärse pettumuse, sest viimne lootus mammonasaamiseks luhtus (kirikumaksu nagunii enam ei laeku). Eriti kurb on see selletõttu, et loodetav mammonahulk, suurt propagandat arvestades, kõigi lootuste kohaselt oleks ulatunud arvatava 200 kuni 300 osavõtja taskuist 1000 kuni 2000 kroonini.
Läks tõeks seesinane pastori enese poolt lausutud sõna: „Urvaste noorus muutub juba algkoolis nii patuseks, et käib küll ümber kiriku, aga üle läve ei astu“. Pastor kahjuks ei tea, et ümber kiriku käies oodatakse pikisilmi, millal kirikust ehitatakse võimla või rahvamaja, mida Urvaste noorus nii väga vajaks.

Tuesday, October 12, 2010

Vesi ei võtnud ohvrit vastu

Võru Teataja 14. oktoober 1930
Vesi ei võtnud ohvrit vastu.
Kuid surm tabas vanakese tiigi kaldal.
Möödunud laupäeval kadus kodunt ära Uue-Antsla vallast pärit Reinhold R ema Karoline. Nagu pärast selgus, oli ta õhtul kella 8 ajal läinud kodu läheduses asuvale heinamaale tiigi juurde, kus ennast uputada katsus, kuid siis miskipärast kaldale tagasi ronis ning sääl suri.
Karoline R oli juba kauemat aega närvihaige ja põdes ühtlasi ka neeruhaigust. Õhtul oli ta nähtavasti enesetapmise mõttes läinud heinamaal asuvasse tiiki. Et sääl aga vett vähe, vaevalt 1 m. sügavuselt ning vesi ka väga külm, ronis ta uuesti kaldale tagasi. Külm vesi ja nõrk tervis said nähtavasti põhjuseks, et surm vanakese veel kaldal tabas. Karoliine R. oli 66 aastat vana.

Alkoholiga võitlus vanasti

Töörahva Elu 13. oktoober 1960
Liiklusdekaadist
„Hambavalu“ OHVRID.
10. oktoobril algas meie vabariigis liiklusdekaad. Meie toimetuse ja Riikliku Autoinspektsiooni töötajad tegid dekaadi alguse puhul ühise ringsõidu rajooni maanteedel. Oli rõõm kohata distsiplineeritud autojuhte sõitmas tehniliselt korras masinatel. Leidus ka mootorsõidukite juhte, kes ei olnud nii hoolsad. Autoinspektori valvas silm avastas kohe kõik tehnilised puudused ning mõnigi mees peab tulema autoinspektsiooni masinat näitama, et saada kätte äravõetud tehnilist talongi. Tegemist oli ka üksikute „päevakangelastega“. Jutustame nendest allpool, et hoiatada teisi mootorsõidukite juhte.
Vaabina-Urvaste maantee. Suure kõrinaga sõitis mootorrattur. Autoinspektori märguandel peatus masin kriuksudes. Sõitja ümber levis mitme meetri kaugusele eetri ving. „Sõiduload?“. Mootorrattur Gustav Pittin laiutas lootusetult käsi. „Jah, kulla mehed, pean tunnistama, et neid mul ei ole.“
Kibe grimass libises üle mehe näo. „Ah, et m aolen joonud. Ausõna, ainult hambaauku lasksin rohtu,“ laiutas ta edasi kuraasikalt. Kui autoinspektor masina üle vaatas, selgus, et see oli tehniliselt sõidukõlbmatu – kodarad logisesid, sidurihoob lahtine, mootor üleni räpane jne. „Nagu sa jänest sõidad, nii ka vahel oled,“ kirus lõpuks uljas mootorrattur, aktile alla kirjutades. Jah, Gustav Pittinil tuleb tegemist teha administratiivkomisjoniga, kuid autoinspektorid said ära hoida tõenäolise õnnetuse.
/---/
J. RÄSTA,
R. LAKSBERG,
autoinspektorid
H. KALDVEE,
„Töörahva Elu“ toimetuse töötaja.

2,5 normipäeva päevas

Töörahva Elu 12. oktoober 1950
Igaühel kindel tööülesanne
Antsla rajooni Urvaste kolhoosis toimub teiste sügistööde kõrval hoogus kartulivõtmine.
Kartulivõtmine on siin organiseeritud hästi. Igale kolhoosnikule on mõõdetud kätte kindel tööesi ning töö arvestamiseks kasutavad kolhoosnikud kindlamõõdulisi kaste või kotte. Tänu kolhoosi põllundusbrigaadi brigadiirile sm. A. Arumäele, kes sellise töökorralduse ja täpse arvestuse on kindlustanud, täidetakse kartulivõtmisel päevaülesannet paljude kolhoosnikute poolt kuni kahekordselt. Eriti hästi töötavad kartulipõllul kolhoosnikud L. Varjun ja E. Armulik, kes päevas töötavad välja keskmiselt 2,5 normipäeva.
Samal ajal käib kolhoosis viljamasindamine ja kõrrepõldude koorimine, kusjuures sügisesele sügavkünnile on rakendatud pidevalt kaks paari hobuseid. V. Pilt

Monday, October 11, 2010

Vaabina metsaprotsess lõppes

Võru Teataja 11. oktoober 1930
Vaabina metsaprotsess lõppes.
Metsavahtidele määratud karistus jäi maksma.
1928. a. suvel revideeriti Sõmerpalu metskonna Vaabina metsandiku tegevust. Ilmsiks tuli üllatusi. Hõrimo vahtkonnas metsavaht Jan Helsteini valve all oli viimase aasta jooksul 86,76 kantsülda puumassi rohkem raiutud, kui raiepiletid näitasid. Kurenurme vahtkonna metsavaht Eduard Meltsi valve all oli sama aja jooksul raiutud omavoliliselt 61,72 kantsülda puumassi. Hiljem vaatasid asjatundjad veel omakord üle ning leidsid, et riigi kahju Hõrimo vahtkonnas omavolilise raiumise läbi ulatus 2305 kroonile ka Kurenurme vahtkonnas 950 kroonile.
Mõlemad metsavahid ja Vaabina metsandiku metsnik Aleksander Kapsta võeti vastutusele.
Tartu-Võru rahukogu karistas metsavahte J. Helsteini ja E. Meltsi kumbagi valju noomitusega, kuna metsnik Kapsta mõisteti õigeks. Pääle selle mõisteti E. Meltsilt välja 665 kr. riigi kasuks. Viimane ei jäänud selle otsusega rahule ja kaebas edasi kohtupalatisse ja riigikohtusse. Edasikaebused jäeti aga mõlemas kohtus tagajärjeta.

Suhkrupeedikoristuse hoogtöö

Töörahva Elu 10. oktoober 1950
Suhkrupeeti riigile
Paralleelselt viljakoristustöödega asusid Antsla rajooni Siiriuse kolhoosi kolhoosnikud suhkrupeedi koristamisele ja sõlmitud kontraheerimislepingu täitmisele. Eesri Suhkrupeedibaasi Antsla vastuvõtupukti on juba ära antud ligi 2 tonni kõrgeväärtuslikku suhkrupeeti. Peedid on põllult peaaegu kõik koristatud ning lähematel päevadel antakse vastuvõtupunkti üle ka puuduv kogus lepingu täitmiseks.
Suhkrupeedi koristustöödel on eriti silma paistnud naiskolhoosnikud E. Urbla, A. Väin, H. Kuld ja teised, kes varahommikust hilisõhtuni töötavad suhkrupeedipõllul. A. Männik

Sügiskünd 1950

Töörahva Elu 10. oktoober 1950
Kõik vabad jõud sügiskünnile
Urvaste külanõukogu Urvaste kolhoosi kolhoosnikud on hästi teadlikud, et eeskujulikult haritud maa on parimaks eelduseks suurte viljasaakide kasvatamisel. Sellest lähtudes on kolhoosis praegu kõik vabad jõud rakendatud sügiskünnile. Eriti hästi töötavad künnil kolhoosnikud Paul Kungus ja Artur Alliksaar, kes järjekindlalt ületavad oma päevaseid künninorme.
Käesoleval sügisel küntakse Urvaste kolhoosis üles kõik tuleval aastal külvi alla minevad põllud. Praegu on siin kündi tehtud juba suurtel maa-aladel. L. Vannar

Wednesday, October 6, 2010

ÜMÜ - Üleriigiline Maatöörahva Ühing?

Töörahva Elu 7. oktoober 1940
Kõne ja pidu Kuldres.
Pühap., 6. okt kell 15 pidi toimuma Kuldre rahvamajas ÜMÜ Urvaste ja Kuldre osakondade liitmise koosolek, mis vihmase ilma tõttu jäi pidamata. Hiljem kella 6 ajal õnnestus siiski pidada kõnekoosolek umbes 300 asjahuvilise osavõtul. Hoogsa kõnega esines sms. Alf. Leer, keda jälgiti huvi ja tähelepanuga.
Õhtul kella 9 ajal kanti ette sama osakonna poolt kohalikus rahvamajas „Vedelvorst“, mis oma tüüpide niisama ka mängu poolest jättis meeleolurikka mulje.

Wednesday, September 29, 2010

Lusti lasteaia avamisest

Töörahva Elu 30. september 1980
Minilinnaosa Antsla külje all
See oli kaks aastat tagasi. 1978. aasta lõpupoolel hakkasid Antsla külje all (mitte kaugel Antsla-Valga raudteest) mürisema buldooserid ja ekskavaatorid. Tehti ruumi majanditevahelise lastepäevakodu kompleksi ehitamiseks. Siis hakkasid sinna sõitma mitmesugused veokid, koormatud väga erinevate ehitusmaterjalidega, ja kadusid Valga suunas metsa sisse.
Nüüd, kaks aastat hiljem, on see koht saamas teiseks koduks 280 lapsele ja koduks 36 perekonnale ning töökohaks ligemale 100 inimesele. Senini rassisid siin aga igat liiki ehitajad ja mehhanisaatorid. Kompleksi ehitamise au kuulub aga vaieldamatult Endel Mäestu kaheteistkümneliikmelisele kompleksbrigaadile Võru KEKist, kes on siin töötanud algusest lõpuni.
Kompleksi, mille üldmaksumus on ümmarguselt miljon rubla, kuulub peale 280 kohaga lastepäevakodu veel kaks 18 korteriga elamut, katlamaja ning maa-alused trassid. Viimased jäävad küll pilgu eest varju, kuid nende väljaehitamine oli otsustava tähtsusega.
Töödejuhataja Endel Kibal:
Majanditevaheline lastepäevakodu ehitati koopereerimise korras ja seda hakkavad kasutama V. I. Lenini nim., Kuldre ja Sverdlovi-nim. kolhoosi ning Antsla ST lapsed. Esimesena nimetatud majand on tellijarollis. Ka üks elamutest saab V. I. Lenini nim. kolhoosi rahvale. Teises hakkavad elama Antsla ST ja KEKi töötajad.“
Nädalapäevad tagasi õiendas objektil hulgaliselt rahvast. Tasandati teid, pandi aeda, krohviti elamuid, korrastati ruume, istutati põõsaid. Äsja oli kohale jõudnud 100 musta aroonia istikut ja 600 hekitaime. Käidi juba ka tehtut hindamas, kontrollimas. Katlamajas valmistuti kateldele tuld alla tegema.
Lastepäevakodu juhataja Malle Kinsi:
„Töötan siin juba käesoleva aasta 1. märtsist. Enne seda olin 12 aastat Rõuge sovhoosi lastepäevakodus kasvataja.
Oleme laste vastuvõtuks põhiliselt valmis. 27. septembril on laupäevak. Toome sisse mööbli. Sel päeval lubas meile palju lapsevanemaid appi tulla. Oma jõust jääb väheks. Oleme ju praegu ainult neljakesi. Peatselt paisub lastepäevakodu kollektiiv 70 inimeseni.“
Tööd jätkub kõigile. Uus maja vajab sisseelamist. Üht-teist nii siin kui seal tuleb veel kohendada. Malle Kinsi on nende kuudega jõudnud projekteerijate (EKE projekti Tartu osakond) tööd ka kriitiliselt hinnata.
Malle Kinsi: „Süda valutab pesu kuivatamise pärast. Projekt näeb ette kuivatustrumli. Seda pole aga kusagilt saada. Oleks muidki võimalusi pesu kuivatamiseks, kuid … ühesõnaga, see lõik on poolikult lahendatud.
Või võtame abiruumid nii mänguasjade paigutamiseks kui ka personalile. On ilus uus maja, aga tuleb välja, et ruumi ei ole.“
Veel oli kuulda, et põlvalased said endale sellist maja ehitades möödalaskmistele õigeaegselt jaole ning korraldasid ehituse käigus varakult mõndagi ümber. Võtame kasvõi siseõue mahapandud ronimisredelid. Need on ette nähtud suurematele lastele, kuid paigutatud just pisemate mängumaale (projekti järgi). Järeldus. Projektdokumentatsiooniga oleks tulnud enne ehitama hakkamist korralikult töötada.
Malle Kinsi: „Esialgu tuleb meile kuskil 150 last. Üldse saab olema 12 rühma – 4 sõime- ja 8 aiarühma. Väiksemad esimesel, suuremad teisel korrusel.“
Ilus oli vaadata akendest sisse mängu- ja magamistubadesse. Et nädalapäevad tagasi seal mööblit veel sees ei olnud, siis paistis eriti meeldivalt silma toa erinev värvitoon. Seevastu olid aga kompleksi siseteed porised. Teedeehitajad pole senini jõudnud asfalti maha panna.
KALEV ANNOM

Friday, September 24, 2010

Uskumatu äriidee - oma maja maha põletada, kusjuures mingil perioodil üsna tavaline, hm?

Võru Teataja 25. september 1930
Tulesüütamine Vaabinas.
Talu väimeespoeg arreteeriti ja saadeti Võrru.
Esmaspäeva õhta kella 8 paigu süttis põlema Vaabinas Kurgsoo asundustalu, mis Jakob Tiituse pärandustombule kuulus. Energilise tegevuse järele suudeti tulele piir panna. Kahtlusalusena tulesüütamises arreteeriti Vaabina konstaabli poolt K. Raag.
Tuli algas esmalt viljaküüni juures. Varsti kogunes õige rohkesti rahvast kokku, nii et tuli peaaegu summutada suudeti. Siis lõi aga tuli äkki välja eelseisva elumaja katuse alt. Kuna küünist sinna tuli edasi kanduda ei võinud, arvati kohe süütamisega tegemist olevat. Ka elumaja suudeti tule käest päästa. Maja pööningult leiti süütamisnööri jäänuseid ja petrooleumiga ülekallatud takku. Kahtlus süütamises langes pererahvast ainukesena kodusviibiva Tiituse väimehe K. Raagi pääle, kes arreteeriti. Süütamiseks andis arvatavasti põhjust maja kõrge kinnitussumma. Nimelt olid hooned kinnitatud „Omas“ 4150 krooni eest.

Kinnisvaraäri käis ka tol ajal

Töörahva Elu 24. september 1970
Müüa kiiresti MAJA ja HEINU Urvaste k/n. „Edasi“ kolhoosi keskuses, H. Pilv

Friday, September 17, 2010

Tubli põllumajandusnäitus!

Linda 19. september 1900
Meie ajalugu.
Võrus oli 9. ja 10. septembril mõisnikkude lõbuseltsi ruumikas aias ja saalis Vaabina Põllumeeste seltsi poolt teiste Võrumaa põllumeeste-seltside kaastegevusel toime pandud põllutöö-, põlluriistade-, karjakasvatuse- ja koduse käsitöö näitus.
Loomi ja asju oli näitusel rohkem, kui neid meie seltside näitustel harilikult näha olnud.
Et näitus loomade ja asjade poolest nõnda rikas, tuli vaidlemata sellest, et näituse toimepanijad lipukirja „ühendus teeb tugevaks“ teravasti silmas pidasid. Kokkuleppimine on siin ülemaid ja alamaid ühendanud. Selgib ometi nüüd, et Setu ja Haki maa teistega ühes heitleb ja võitleb, nagu teisedgi eestlased.
Hobuseid oli üleüldse 80, lehmasid 40. Viimaseid oli kogukaupa väljapannud hra J. Peet Linnamäelt ja Lensin Lasvalt. Mesilaste toodeid ja nende tarberiistasid oli 23 nummert. Võid oli 12 väljapanija poolt.
Mis aga iseäranis ilus oli, seda leiti saalist käsitööde hulgast, mida tervelt 273 nummert oli. Siin olivad usinad käed ametis olnud, et tööd avalikult saaksivad võidu jooksta. Näitus saab lootuse järgi hääd mõju Võru veljede ja sõsarate majandusliku tegevuse kohta avaldama.

Huvitav rahavargus - osa jäeti alles

Võru Teataja 18. september 1930
Rahavargus Vaabinas.
Magamise ajal varastati 5000 senti.
Mõne aja eest varastati Vaabina vallas Aidaku talus Aug. Antonilt, sel ajal kui ta magas, kuuetaskus rahakotist 5000 senti. Kotis oli 7000 senti, kuid 2000 oli alles jäetud.
Varguses süüdistab Anton Silverisi, kelle majas ta elab. Juurdlus käib.

Thursday, September 16, 2010

Koolivõrgu sättimine Vaabinas

Võru Teataja 16. september 1930
Vaabina tahab 5. kompl.
Vaabina valla Peebo algkooli hoolekogu ei ole nõus uue koolivõrgukavaga. Viimase järele pidi tähendatud algkool töötama jääma 4 klassikomplektiga, kuid hoolekogu arvates on see tööviis võimatu ruumide suhtes. Koolivalitsusele esitati palve, et koolil lubataks töötada 5 klassikomplektiga.

Monday, September 13, 2010

Kalakasvatuse auhind Uue-Antslale

Võru Teataja 13. september 1920
Auhindade saajate nimekiri
Kalakasvatuse jaoskonnas
II auhind
Uue-Antsla mõisavalitsus, kodumaa kalakasvatuse edendamise eest. Põllutööministeeriumi diplom hõbeauraha peale ja 500 mrk. raha.

Varaste kaval kombinatsioon

Võru Teataja 13. september 1930
Õunavaraste vägitegu Urvastes.
Vargaid tagaajades varastati kurke ja lõhuti telk.
Antslas elutsev Karl Puusepp rentis Urvaste mõisa õunaaia. Et tänavu saak õige hää oli, siis oli mees juba mõnda aega aias öösiti valvamas. Selleks oli ta presendist telgi ehitanud, kus ka teisipäeva ööl vastu kesknädalat valvekorras oli. Äkki kuulis ta aias poisikeste kisa. Jookstes aia teise otsa ajas ta õunavargad minema. Tagasi tulles telgi juurde aga kohkus mees – telgi katusest suur tükk riiet välja lõigatud ja telgist 200 kurki, mis kuulusid mõisa omanik pr. Lingenile, ära varastatud. Vargad olid just seda aega kasutanud oma teo kordasaatmiseks, mil omanik lärmajaid õunavargaid ära ajas.

Thursday, September 9, 2010

Marie Heibergi sünnipäeva tähistamine aastal 1980

Töörahva Elu 9. september 1980
LUULETAJA KODUKOHAS
Uhtjärve ümbruse ürgselt säilinud looduse vaikne omapärane ilu ei meelita matkajaid veel eriti sageli. Grupp Võru raamatusõpru käis pühapäeval sealkandis võrsunud traagilise saatusega luuletaja Marie Heibergi sünnipaigas, mida tähistab 1965. aastal avatud mälestusmärk (autor B. Mark).
Raamatuühingu rajooniorganisatsiooni juhatuse vastutav sekretär H. Sikk rääkis M. Heibergi loomingust, selle väärtustest, tema elukäigust, mis oleks tänapäeva tingimustes võinud hoopis teisiti kujuneda.
Kokkupuuteid M. Heibergi luulega ja elamusi sellest meenutasid teisedki. Loeti luuletusi ja proosapalu. Meenutama jäi lillekorv, punasd gladioolid, roosiõis.
Lilli olid toonud mälestusmärgi jalamile ka Antsla raamatusõbrad ning õpilased. Tänasele lugejalegi pakub Urvaste rahva hulgast pärineva varaküpse ande nukratooniline pärand elamuse. Valguse imelist juttu jäid endamisi kuulatama põlised puud …
LIIA KASK

ja teistmoodi sulisid - aga põrsas võib ju tõesti ära surra ...

Võru Teataja 9. september 1930
Raiskamise eest vangi.
Uue-Antsla mees kasutas üleskirjutatud varandust.
Kohtupriistav kirjutas Uue-Antsla vallas elutseval Reinhold Ülenurmel ta võlgade katteks üles ristikheinu, rukist, nisu, linu ja 3 põrsast ning andis üleskirjutatud varanduse peremehe enese hoole alla. Kui priistav aga tallu oksjoni pidama läks, selgus et R. Ülenurm üleskirjutatud varandusest osa rukist, nisu. linu ja ühe põrsa ära oli raisanud. Asi tuli nüüd kohtulikule arutusele Võrus, rahukohtuniku juures. Sääl seletas R. Ü., et ta heinad olevat söötnud karjale, rukki ja nisu aga oma pererahva tarviduseks kasutanud, ning üks põrsas surnud ära.
Kohus leidis siiski Reinhold Ülenurme üleskirjutatud varanduse raiskamises süüdi olevat ja karistas teda 3-kuulise vangistusega.

Ka vanasti oli sulisid

Võru Teataja 9. september 1930
Teeküsimine maksis 170 krooni.
Kuidas Uue-Antsla mees jalgrattast ilma jäi.
5. septembri lõhtu hilja läks Võrust kojupoole Uue-Antsla vallas „Lindala“ taluomanik Rodion Treimuth jalgrattaga. Et aga kottpime juba kätte jõudis ja Treimuth’il „tervis“ kõige paremas seisukorras polnud, ei suutnud ta pimedas sõita ja otsustas Võru valda Navi külasse tuttava juurde öömajale minna. Pimeduse tõttu oli tuttava talu leidmiseks vaja teed küsida, mida ta ka küla algul tele lähemast talust tegema läks, jättes ratta maantee kaldale. Talust tagasitulles ei leidnud T. ratast enam pandud kohalt, ratta oli juba keegi ära varastanud. Varas ise oli pimedusse kadunud. Ratas oli T. uus, ta väärtus 150 krooni. Ratta küljes oli ka kirjamapp mõne ametliku dokumendiga. Kogu Treimuthi kahju ulatab 170 kroonile. Vargast ei ole kahjusaajal aimugi. Nii läks teeküsimine kalliks maksma.

Tuesday, September 7, 2010

Valgusleht propagandaks

Töörahva Elu 7. september 1950
Kasutatakse valguslehte
Kaks korda kuus külastab Urvaste valla Siiriuse rahvamaja rändkino, demonstreerides kolhoosnikkudele väärtuslikke filme. Sageli korraldatakse rahvamajas enne kinoetendusi loenguid ja vestlusi. Eriti tõhusaks vahendiks näitliku agitatsiooni alalt on aga valgusleht.
Hiljuti demonstreeris Siiriuse rahvamajas valla uusimat valguslehte kinomehaanik Schleicher. Valguslehes oli ära toodud ringvaade kohalikest nädalasündmustest. Autahvlil oli Tamme kolhoos, milline täitis viljavarumise aastaplaani 25. augustiks. Kinokülastajaid tutvustati ka masinistide Toomas Alberi ja Arnold Sinimetsa vahelise sotsialistliku võistlusega rahu kaitseks. Endastmõistetavalt ei puudunud valguslehes kriitika, kus toodi esile valla rahvamajade nõrka tööd, kes abistavad kolhoose saagikoristamise ajal ainult paberil. Pärast sisukat kriitikanurka tutvustas valgusleht lähemal ajal rahvamajas ettekandele tuleva näidendi tegelasi.
Valguslehe valmistamisele aitas kaasa Tartu kunstikoolis õppiv komnoor sm. Paluteder.
H. Põhjaväli

Sunday, September 5, 2010

Kriitika - mis selle taga tegelikult aastal 1950 oli?

Töörahva Elu 5. september 1950
Kolhoosikirjasaatjad signaliseerivad
Kas äärmine lohakus või sihilik kolhoosikorra ignoreerimine
Tuleviku kolhoos on Urvaste vallas kõigi majandus-poliitiliste ülesannete elluviimisel üks mahajäänumaid. Nii on see näiteks saagikoristamisel, rehepeksul ja viljavarumisel, nii see on taliviljade külvil ja ühisloomakasvatuse arendamisel.
Mahajäämuse põhjused selguvad kohe, kui lähemalt tutvuda töökorraldusega kolhoosis ja kolhoosi juhatuse, ennekõike selle esimehe tööga. Tööarvestus kui selline puudub peaaegu täielikult. Nii on Reivarti põllundusbrigaadis juba enam kui kaks kuud tegemata igasugune arvestus, isegi tööraamatud on kolhoosnikuile välja kirjutamata. Töödistsipliin lonkab, tööle tullakse, millal arvatakse. Üksikud kolhoosi liikmeid, nagu A. Hansi, E. Tell jt. ei ole kevad-suvisel perioodil üldse tööl käinud. Samas aga rikutakse jämedalt põllumajandusartelli põhikirja sellega, et lubatakse normipäevade alusel kolhoosi tööst osa võtta neil, kes tegelikult polegi kolhoosi liikmed.
Vähematki muret ei tunne kolhoosi juhatus ühisloomakasvatuse arendamise eest. Loomade halb söötmine on viinud koguni piimatoodangu langemiseni. Karja söödaks on vaid vilets heinamaarohi, kuna aga samas leidub küllaldaselt head ädalheina. Kui lüpsjad julgesid kolhoosi esimehele Urbile meelde tuletada, et ädalheinast jätkuks ka kariloomadele ning et antud olukorras madalast piimatoodangust tingituna saab kolhoos vähe sissetulekut ning kolhoosnikud normipäeva kohta vähe tasu, vastas esimees, et küllalt kui saate töötasuks mõnikümmend kopikatki.
Vähe hoolt on kantud karja talvise söödabaasi kindlustamise eest. Hulk heina on tegemata ja jäävatki tegemata, nagu ütleb kolhoosi esimees. Ent ka koristatud heina pole aktidega arvele võetud. Osa heinast on aga koguni paigutatud kolhoosnikute isikliku loomasöödaga ühistesse ruumidesse, nagu V. Urbi jt. juures.
Kolhoosi revisjonikomisjon (Kriibi, Lukering, Pärnsalu) pole kordagi revideerinud kolhoosi juhatuse tegevust ja asjaajamist. Isegi kolhooside liitumisel teostatud inventuuri tulemused on lõplikult selgitamata. Valla täitevkomitee ja parteiorganisatsioon on kõiges selles korralageduses hästi teadlikud, kuid needki pole pidanud tarvilikuks Tuleviku kolhoosis korda majja seada.
Ja nii esitavadki kolhoosnikud õigustatult küsimuse: kas äärmine korralagedus või sihikindel kolhoosikorra ignoreerimine? A. Kallas

Valimiskampaania 1930

Võru Teataja 4. september 1930
„Sangaste-Juss“ Väimelas.
Pühapäeval korraldasid 4-5 Vaabina meest „Jaaska“ rahvamajas „enneolemata suure suve-peo,“ nagu oli täh. kuulutusel. Näidendit muidugi ei olnud, küll aga tõotati rohkesti nalja ja naeru. Nagu selgus – oli ainult üks mees, kes rahvale midagi püüdis serveerida. Vaheajal tõmbas uut mundrit ja teist grimmi, ning jälle oli midagi teist, küll professor, küll „Sangaste Juss“ jne. Ettekanded osutusid muidugi küllaltki maitsevaesteks, mispärast publik ka end vastavalt väljendas. Ruumid olid küsitud Vaabina mingisuguse karskusseltsi nimele, aga lõpuks selgus, et on tegemist sotside partei Vaabina osakonnaga, missuguse organisatsiooni templit kandsid ka kontramargid ja piletid. Kui küsiti, kus on karskustegelased, vastasid härrad, et nendel olla see värk karskusseltsiga ühine ja püüdsid ühel kui teisel viisil oma õiget nägu varjata, kuigi kõigile oli selge, et on tegemist politilise koondusega.

Wednesday, September 1, 2010

Kuldre kolhoosile ei tundunud miski võimatu

Töörahva Elu 2. september 1980
KULDRE TAHAB ÜLETADA 4000 PIIRI
Üleliidulises sotsialistlikus võistluses loomakasvatussaaduste tootmise ja varumise suurendamise eest 1979. – 1980. a. talveperioodil võitis Kuldre kolhoos aukirja. Reedel toimus aukirja pidulik kätteandmine.
Sel puhul rääkis tehtust kolhoosi peazootehnik Irma Teos. Talveperioodiks püstitati küllalt pingelised ülesanded, sest sööta oli napilt käes. Kuid esimesed kolm kuud kulgesid edukalt. See andis innustust, julgust ja jõudu ja kogu talveperiood lõpetati edukalt. Tunduvalt suurenes piimatoodang lehma kohta, tunduvalt suurenes ka piima ja liha kogutoodang.
Irma Teos tänas põllurahvast: sööta oli küll vähevõitu, aga mis oli, see oli kvaliteetne.
Sõna võttis Tilsu lauda lüpsja Alli Niit. Juba aastaid on Tilsu lauda keskmine piimatoodang üle 4000 kg piiri küündinud. Alli Niit: „Arvan, et võiksime lauda keskmist toodangut veelgi parandada ja välja lüpsta 4450-4500 kg.“
Kolhoosi esimees Enno Kontse meenutas, et aastat kümme tagasi tundus 4000 kg kauge ja kättesaamatuna. Keskmine toodang oli siis 2880 kg. Arutati, kust leida kogemusi. Kogemused leiti – „Sõpruse“ kolhoosist. Mõni aasta edasi hakkas pilt paranema ja tänavu, esmakordselt, tahab Kuldre kolhoos 4000 kg keskmiseks piimatoodanguks kätte saada.
NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, ÜAÜKN-i ja ÜLKNÜ Keskkomitee aukirja andis majandile üle EKP Keskkomitee sekretär Rein Ristlaan. Sm. R. Ristlaan õnnitles majandi töötajaid ja soovis uut edu.
Partei rajoonikomitee ja rajooni täitevkomitee nimel õnnitles majandi töötajaid partei rajoonikomitee esimene sekretär Aare Männiste. Ta ütles: „Kui 5000 kg tundub täna võimatu, siis homme on see reaalne tegelikkus. Kuldre kolhoosis on töökas kollektiiv ja 5000-kilone keskmine piimatoodang ei olegi enam suur unistus.
MAIT ARU


Piltidel: EKP Keskkomitee sekretär R. Ristlaan annab aukirja üle Kuldre kolhoosi esimehele Enno Kontsele.
ALLI NIIT

Monday, August 30, 2010

Ekskursioon Heibergi kodupaika

Töörahva Elu 30. august 1980
EKSKURSIOON M. HEIBERGI KODUPAIKA
Urvaste lauliku M. Heibergi 90. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldab raamatuühingu rajooniorganisatsiooni juhatus koos raamatuklubiga ekskursiooni-matka tema kodupaika Urvaste-maile pühapäeval, 7. septembril. Väljasõit kultuurimaja juurest kell 10.
Registreerida kuni 5. septembrini telefonil 310-27 keskraamatukogus.
Juhatus

Järelehüüe köster Vassilile

Võru Teataja 30. august 1930
Urvaste köster Vassil †
Neljapäeval, 28. augusti hommikul suri Urvastes Urvaste kauaaegne köster Jaan Vassil ligi 62 aasta vanaduses. Jaan Vassiliga varises mulda üks Urvaste paremaid ja töökamaid mehi. Olles 31 aastat Urvastes köstriks, võitis häätahtlik ja sõbralik Vassil ümbruskondlaste südamed täiel määral. Ta energia ja tööpüüded ei piirdunud mitte üksi kirikueluga, vaid ka seltskondlikule tööle jätkus tal küllalt aega ja jõudu, võttes osa mitmesugustest seltskondlistest kultuurilistest tööavaldistest. Nüüd suikus see elu, sulgedes silmad igaveseks. Aga mälestus temast püsib ja ta algatused mitmel alal elavad edasi. Ta surma puhul laseme lühidalt silmi eest mööduda elukäigul, mis nüüd viiamse verstapostini jõudnud.
Jaan Vassil sündis Tartumaal Vastse Otepääl Zeigo talupidaja pojana 1. okt. 1869. aastal. Esimesed teadmised lugemises ja kirjutamises sai tulevane köster kodukohas – vallakoolis. Seejärel siirdus Vassil kihelkonna kooli, kus õppis 3 aastat.
Et enese teadmisi täiendada, jatkas ta õpingut Tartus, käies lühemat aega seminaris. Iseõppimise teel end õpetaja kutsele ette valmistades tuli ta 1889. a. Võrru, kus 10. okt. kooliõpetaja eksami sooritas. Sellejärel astuski tööle koolipõllul, olle õpetajaks Krüüdneris ja Kärgulas. 16. aug. 1899. aastal valiti ta Urvastesse köstriks, kuhu ta jäi kuni surmani. Urvaste kogudusel on õnn olnud ühe köstriga nii kaua käsi-käes töötada. See koostöö oli kõigiti sõbralik, mitte kunagi vastuolusid ja arusaamatusi esile kutsudes.
Matmine on ette nähtud kuuldavasti homme.

Tõsine tüli piimaühingus

Võru Teataja 30. august 1930
Jant Uue-Antsla piimaühingu koosolekul.
Vahejuhtumine kassapidaja P. Albrechti ja piimatooja J.P vahel.
Uue-Antsla piimaühing pidas oma erakorralise pääkoosoleku, kus tekkis raske konflikt Uue-Antsla tuntud põllumeestekogude tegelase P. Albrechti ja piimaühisuseliikme J.P vahel. Viimane heitis koosolekul P. Albrechtile muuseas ette altkäemaksuvõtmist Uue-Antsla asunduse hoonete müügi juures.
Enne piimaühingu pääkoosolekut oli määratud piimaraha väljamaksmine piimatoojatele, et koosolekule rohkem liikmeid meelitada. Piimaraha väljamaksmisel tekkis konflikt kassapidaja P. Albrechti ja piimaraha saaja J. P. vahel. Raha kättesaamine oli küll vormiliselt raamatusse märgitud, kuid J. P. väitis, et ta raha veel kätte ei ole saanud. Kassapidaja omalt poolt aga väitis vastupidist.
Tähendatud vahejuhtumine ajas ka koosoleku meeleolu teravaks. Koosoleku lõpul tungiti kassapidajale P. Albrechtile õige ägedalt kallale, heites talle ette mitteõiglast tegutsemist.
Muuseas tähendas J. P., kes õigluse jaluleseadmiseks kohtu poole lubas pöörata, et viimane Uue-Antsla asunduse hoonete müügi juures temalt 20 krooni nõudis ostu juures võistlemisest loobumise eest ja seda ka sai. P. A. igatahes temale etteheidetud süüdistusi tol korral tagasi lükkama ei hakanud.
Kuidas lõpuks P. Albrechti ja piimaühingu liikmetevahekord kujuneb, on raske ette öelda.

Saturday, August 28, 2010

Lüpsivõistlus jällegi

Võru Teataja 28. august 1930
Lüps pooletosina lusika pääle.
Suurem lüpsivõistlus Miku ja Kitse talus.
Pühapäeval peeti Restu-Antsla kontrollühingu korraldusel Miku ja Kitse taludes lüpsivõistlust, mis oli ka esimene sellesarnane kohapääl. Võistlust jälgis huviga rohkearvuline päältvaatajate hulk. Parimaks lüpsjaks osutus prl. Miili Kreevaldt, kes sai esimese auhinna – ½ tosinat hõbe lusikaid; teine esimene auhind läks pr. Liine Albrechtile – piimaveo kann. Teise auhinna väärilisels tunnistati pr. Emilie Oiger ja pr. Leontine Rosenberg ja Karoline Lutti. Esimene neist sai vihmavarju ja teised kaks 10 krooni tasuks. Kolmanda auhinna omasid pr. Marie Akkermann, Adele Treimuth, Linda Ruder ja Helmi Assor – 5 krooni. Võistlejaid oli kokku 14, kuid mõned jäid auhinnast ilma puuduliku lüpsiviisi tõttu.
Võistluste toetuseks annetasid lahkesti väärtuslisi auhindu Uue-Antsla piimaühing kr. 20. a./s. A. Einpaul, Eesti Piimaühisuste Liit, Antsla Kaubatarvitajate Ühing ja Uue-Antsla Piimaühingu meier mitmesuguseid väärtasju.

Friday, August 27, 2010

Kuldre kool läks 8. klassile üle

Töörahva Elu 27. AUGUST 1960
Peatselt algava õppeaasta eel
OLEME TEERAJAJAD, OLGEM EESKUJUKS!
/---/ Järgnevalt räägime lühidalt mõnest kaheksaklassilisele koolikohustusele üleminevast koolist./--/
KULDRES
Kui teised koolid mõnevõrra „kiratsevad“ 8. klassi õpilaste arvu osas, siis Kuldre kool võiks osa õpilasi isegi ära anda. Soovijaid 8. klassi on 32 ja ruum mahutab vaid 30 õpilast. Kaheksandasse klassi astujate hulgas on 9, kes 7. klassi on varem lõpetanud.
Selline suur õpilaste arv kaheksanda klassi jaoks on kokku saadud sisuka selgitustööga lastevanemate ja õpilaste hulgas.
Füüsika ja keemia õppeabinõud 8. klassi jaoks on kõik muretsetud. Uus internaat valmib 1. septembriks. Õpilased saavad uued koolipingid. Lõunatoitu antakse kõigile õpilastele tasuta.

Tuesday, August 24, 2010

Bürokraatia aastal 1920

Võru Teataja 25. august 1920
Urvastest. Urvaste kirikuküla masinatarvitajate ühisus saatis käesoleva aasta märtsikuul „Agronoomi“ kirjastusel ilmunud ja põllutööministeeriumi poolt heaks kiidetud masinatarvitajate ühisuse põhikirja Tartu-Võru rahukogule registreerimiseks. Rahukogu saatis põhikirja tagasi, nõudes et põhikiri tuleb kahes eksempel. sisse saata ja vähemalt 7 liikme poolt allakirjutatud ning templimarke igale poognale 6 marga eest peale kleepida. Ühisus täidis kõik need nõudmised, saatis põhikirja kahes eksempel. tagasi ja kleepis ligi 60 m. eest templimarke peale. Juulikuul tuli sama põhikiri teist korda registreerimata tagasi, kusjuures margid põhikirja pealt ära võetud olid. Ka teadati, et põhikirjas kaks paragrafi muuta tulevad, hoolimata sellest, et põhikiri põllutööministeeriumi poolt heaks kiidetud on. Raske on niimoodi harilikkudel kodanikkudel asju ajada. Kas on nüüd põllutööministeerium võhik omas asjas ega tunne seadust, ei ka vormi, või on kohtuministeerium liig asjatundja ja agar.
-e-

Siin siis suur spordipäev ja ka esimene märge ümber Uhtjärve jooksu kohta

Töörahva Elu 24. august 1950
Urvaste kehakultuurlaste suur spordipäev
Rõõmsat vaatepilti pakuvad kauni Uhtjärve kaldad. Täna toimub siin Urvaste kehakultuurlaste suur spordipäev, kus kogu valla kolhoosinoored ja külalised proovivad oma võimeid igasugustel spordialadel.
Urvaste suur spordipäev algab kolhoosidevaheliste võrkpallivõistlustega. Järgimööda rivistuvad väljakule kolhooside mees- ja naiskonnad. Mitu tundi kestnud tasavägiste võistluste järel selguvad võitjad. Nendeks osutuvad „Edasi“ kolhoosi nais- ja meeskond.
On kuulda hobuste hirnumist ja kapjade plaginat. Algavad maakonnas esmakordselt toimuvad ratsaspordivõistlused. Stardijoonele asub 4 ratsurit, nendest kolm meesvõistlejat ja üks naisvõistleja. Igal võistlejal tuleb sõita viis pooleteisekilomeetrist ringi. Pealtvaatajate poolt kaasaelatud võistluse võidab Tuleviku kolhoosi noor ratsasportlane Heldur Olandi. Teise ja kolmanda koha saavutavad Tamme ja Tõusu kolhoosi kolhoosnikud Arnold Kasepalu ja Osvald Mõttus. Hästi esineb ka naisvõistleja Marie Jakobson Siiriuse kolhoosist.
Päeva huvitavamaks kujuneb võistlus motokrossis. Eriti suurt elevust tekitab see ümbruskonna kolhoosnikute seas, kes esmakordselt jälgivad rasket heitlust mootorratastega krossirajal. Teistest paremini sõidab Võrust küllatulnud mootorrattur A. Olesk, läbides 15 km distantsi vähem kui 17 minutiga.
Traditsioonilise ümber-järve-jooksu võidab tuntud Vabariigi pikamaajooksja I. Lattik ajaga 26 min. ja 46 sek. Teise koha omab kaks sekundit halvema ajaga H. Neem Tamme kolhoosist. Sellel 8-kilomeetrisel jooksurajal tuleb võistlejail läbida mitmel korral oja, soo ja ületada mägesid. Kombineeritud teatejooksus on kiiremaks Antsla keskkooli teatejooksu võistkond. Rohkearvulises kujuneb võistlus velokrossis. 13 võistleja hulgast saavutab esikoha Eesti NSV paremaid jalgrattureid H. Rand. VTK mitmevõistluses tuleb esikohale R. Murik Sõmerpalu kehakultuurikollektiivist, teiseks – Antsla keskkooli noorsportlane R. Poola.
Õhtul toimus Siiriuse rahvamajas võistlejate autasustamine mälestusesemete ja diplomitega. Suure poolehoiu osaliseks said kolhoosnikutele külla sõitnud Võru Noorte Spordikooli võimlejate esinemised õpetaja A. Rinne juhtimisel. N. Nurm

Monday, August 23, 2010

Tingel-tangel, jälle nii tuttavlik ja tänapäevane

Elu, 23. august 1930
Tingel-tangel
Maavolikogu koosolekul leidis aset paar vahejuhtumit. Kui sotsialistid ja koonduslased tahtsid koolivõrku järjest laiemale ajada, tõstab maavolinik Torop käe püsti ja hääletab koolivõrgu laiendamise ettepaneku vastu. Sots. Volman hüüab vahele: „Kas koolijuhataja ka kooli vastu hääletab?“ Selle pääle volinik Torop laseb kohe käe alla ja lausub tasa: „Noh, ma ei hääleta siis enam vastu.“
*
Teine väike vahejuhtumine tekib volinik Petersoni ja Kornelli vahel. Orava valla Hanikase kooli küsimuse juures tähendab maavolinik Peterson, et Hanikase koolis on õpilaste arv suurem, kui Uue-Antsla „Kuldre“ algkoolis ja tuleks koondada ka „Kuldre“ klasside arv, mille pääle volinik Kornell ägedalt vastab, et Peterson asjast aru ei saa ega meetrimõõtu ei tunne. Nüüd seletab volinik Peterson, et vol. Kornell seisab sellepärast „Kuldre“ kooli koondamise vastu, et tema naine ise sääl õpetajaks.

Monday, August 16, 2010

Spordipidu!!

Võru Teataja 16. august 1930
Spordipidu Kuldres.
Ka Võru „Ilmarine“ võtab osa.
Eelmise aasta eeskujul korraldatakse Uue-Antslas, Kuldre aias pühapäeval, 17. aug. spordipidu. Peo kavas on ette nähtud võrkpalli mäng naistele ja meestele. Võistlevad Võru „Ilmarise“ Otepää koonduse, Uue-Antsla haridusseltsi ja teised ümbruskonna nais- ja meeskonnad. Kergejõustiku võistlused algavad hom. kell pool 10, pääle võistluste korraldatakse ball auhindade väljajagamisega. Võistlustel kui ka ballil mängib puhkpillide orkester.
javascript:void(0)

Sunday, August 15, 2010

Eeskujulik "Tulevik"

Töörahva Elu 15. august 1950
Juba nüüd võideldakse suurte saakide eest tuleval aastal
Läheneb taliviljade külvi aeg. Urvaste valla Tuleviku kolhoosis tehakse selleks praegu hoogsalt ettevalmistusi. Kesapõldudel on käimas korduskünd, mida on praegu tehtud rohkem kui pooles ulatuses. Enne korduskündi anti kesapõllule superfosfaati ja kaalisoola. Eriti on korduskünnil tubli tööga silma paistnud kolhoosnik J. Taal, kes ületab tunduvalt päevaseid tööülesandeid.
Maa eeskujuliku ettevalmistusega loovad Tuleviku kolhoosi kolhoosnikud aluse sügiskülvi õigeaegsele läbiviimisele ja tuleva aasta rikkaliku taliviljasaagi saamisele. V. Lõo

Põllumajanduse arutelu Vaabinas

Olevik 15. august 1900
Sõnumed.
Seltsielu. Segasõnumed.
ii. Vaabina Põllumeeste Seltsi koosolekul 2. julil pidas mõisavalitseja Treufeldt kõne heinamaade parandamisest. Kõneleja juhatas tähelepanemist selle peale, et meie veikepõllupidajad siiaajani heinamaade paremale järjele tõstmiseks vähe sammusid on teinud ja et selle eest edaspidi rohkem hoolt tuleks kanda, sest heinamaade headusel on suur tähtsus karjakasvatuse kohta. Et heinamaad paremaks teha, seks tuleb teda harida ja rammutada. Kõneleja andis laiemat seletust iga üksiku toimenduse kohta, mis heinamaa harimise juures tuleb ette võtta. Kõnele järgnevast läbirääkimisest võltsivad koosolejad elavalt osa, millest näha oli, et põllupidajad heinamaa peale juba oma jagu rõhku panevad. Seltsi esimees teatas koosolekule, et ministeriumist näituse pidamiseks luba on tulnud.
Näitus peetakse 9. ja 10. septembril s. a. Võru linnas, Võru Põllumeeste seltsi aias ära. Eesti Põllumeeste seltside poolt ei ole Võrus veel ühtegi näitust olnud ja tänavune Vaabina Põllum. s. näitus on sellep. esimene. Soovida oleks, et Võru ümberkaudsed veikepõllumehed temast rohkeste osa võtaksivad. Eestseisus on juba 20 auraha, 10 ministeriumi kiitusekirja ja umbes 300 rbl. sularaha näituse tarvis saanud ja loodab veel juurde saada.

Friday, August 13, 2010

Võit Kuldresse!!

Töörahva Elu 14. august 1980
KULDRE KOLHOOSI JUHATUSE
ESIMEES sm. E. KONTSE,
PARTEIKOMITEE SEKRETÄR
Õnnitleme Kuldre kolhoosi kollektiivi märkimisväärse töösaavutuse, 1979/80. a. talveperioodil loomakasvatussaaduste tootmise ja varumise suurendamiseks peetud kolhooside, sovhooside, majanditevaheliste ja muude põllumajandusettevõtete kollektiivide üleliidulise sotsialistliku võistluse võitmisel ja autasustamisel NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, ÜAÜKN-i ja ÜLKNÜ Keskkomitee aukirjaga.
Soovime edu kümnenda viisaastaku edukaks lõpetamiseks, NLKP XXVI kongressi auks võetud sotsialistlike kohustuste täitmiseks.
EKP Võru Rajoonikomitee
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee

Ilus, ilus ...

Elu 14. august 1940
Maatöörahva spordipäev Urvastes
Puhkepäeval, 18. aug. s.a. korraldab ÜMÜ Urvaste osakond looduslikult ilusas Urvaste asunduse pargis esimese spordipäeva. Päeva avamisele on palutud kõnelema Võrumaa EAK organisaator ja teisi juhtivaid töölistegelasi. Spordipäeva algus on kell 14.
Kavas on kergejõustikus meestele: kuul, ketas, oda; kaugus- ja kõrgushüpped; 100, 500 ja 3000 m jooksud ning 5 km jalgrattasõit. Ujumine 50 m ja 100 m. Võrkpall meestele ja naistele. Õhtul toimub A. Tammiste ruumides tants ja diplomite väljajagamine. Ka einelaua eest on hoolitsetud.
Võistlema palutaks kõiki ümbruskonna sportlasi. Võistlejail palutakse registreerida pool tundi enne võistluste algust.

Kihelkonnakool teelahkmel

Hommikune Postimees 14. august 1920
Siseriigist.
Urvaste kihelkonnakool.
Meie valulaps, kihelkonnakool, seisab jälle teelahkmel. Paari viimase aasta jooksul on ta mitmesuguseid päevi üle elanud. Saksa okkupatsiooni võimud sulusid ta kinni, kooli ruume kasarmuteks muutes; enamlaste võim avas ta rahva tungiva nõudmise peale uuesti, mitte küll endistes ärarüüstatud ruumides, vaid õpetajalt mahajäetud avarates kirikumõisa ruumides. Poolteist aastat on saanud ta siin rahulikult tööd teha. Niihästi lapsed kui ka kooliõpetajad tundsid rõõmu lahedamate ruumide üle. Nüüd on aga torm tõusmas. Urvaste kiriku nõukogu oma koosolekul 7. augustil tegi otsuseks kirikumõisa ruumidest kooli välja visata, sest siia uuesti valitud õpetaja Valk nõudvat kõike 14 tuba enesele. Ka endisi viletsaid kihelkonnakooli ruume ei lubavat nõukogu kooliel tagasi anda, sest need olevat kihelkonna omad, kool aga maakonnavalitsuse oma. Tähendab – õpetajale, kellel kolmeliikmeline perekond, läheb 14 tuba tarvis, köstrile 10 tuba, kool aga, kus kolme kooliõpetaja juhatusel peale saja lapse õppimas, asugu kuuse alla! Nõukogus on tooniandev hääl okkupatsiooni-aegsel kihelkonna koolivalitsuse liikmel, kes kooli sulumise järele hõisanud: „Vaat’, siin on mees, kes kooliga teha võib, mis tahab.“

Thursday, August 12, 2010

VaVaVaVa

Võru Teataja 12. august 1930
Vaabina vallavalitsus vastutusele.
Vaabina vallas Kontsilaane ja Kaago asunduste kohal on sillad juba pikemat aega viletsas seisukorras. Kohalik konstaabel juhtis vallavalitsuse tähelpanu sellele, kuid konstaablile vastatud, et politsei ei ole vallavalitsuse käskija. Konstaabel tegi asja kohta ettekande ja prefektuur asus küsimuse selgitamisele, et vajaduse korral vallavalitsust vastutusele võtta.

Monday, August 9, 2010

Millest me räägime? Loomade nuumamisest!

Töörahva Elu 9. august 1960
Räägime loomade nuumamisest
MINNALASKMISE MEELEOLUD
Miks Kuldres loomade nuumamine ei edene
Kuldre kolhoos ei täitnud juulikuu lahingülesannet loomade nuumamisel. Oli vaja saavutada sigade keskmiseks juurdekasvuks 650 g ööpäevas ja vasikatel 800 g, täideti aga sigadel 498 g ja vasikatel ainult 375 g (!)
Kohapeal ehitatakse uut sigalat 400 seale. Ehitusvalitsus lubas tööd lõpetada 1. juuliks, aga ei pidanud sõna. Sigade ruumikitsikusest kõnelevad vanad poolpimedad ja katkised sigalad, kus seatalitajad palju kasulikku tööaega raiskavad parandamistele. Tööd on mehhaniseerimata. Süüdistatakse ehitusmehi, kuid samal ajal on loomakasvatuse organiseerimisel tõsiseid puudusi, mida saaks kõrvaldada koheselt. Palju on räägitud sigadele koplite ehitamisest, kuid seni ei ole sellele asutud.
Ebarahuldav söödakorraldus näitab hooletut suhtumist loomade nuumamisse. Eelmisel kuul lõppes kartul ja toimus sööda vahetus. Üleminek oli aga halvasti korraldatud. Peale kartuli hakati sigadele andma puitunud vikki. Zootehnik Aime Simson väidab, et viki vananemises on süüdi ilmastik. Peeter Raud, avana kogemustega seatalitaja, soovitas vikki külvata vaheaegadega, et mahlakat sööta saaks pidevalt. Kuid ei agronoom ega partei-algorganisatsiooni sekretär reageerinud sellele. Mahlakama sööda saamiseks oleks võinud osa ristikheina varem koristada.
„Lõssi vedamisel ei ole korda,“ kurdavad talitajad. Lõssi vedaja jagab talitajatele lõssi oma äranägemise järgi. Zootehnikuga kooskõlastamist ei ole.
Lausa hoolimatusest inimeste vastu kõneleb jõusööda väljaandmine. Iga dekaadi lõpul lähevad talitajad lattu. Zootehnik ei ole veel korraldust laomehele toonud. Laost aga juba tuuakse jahu, et loomadele anda. Jahu saab otsa. läheb talitaja uuesti, kuid ikka ei ole veel korraldust. Nii käiakse 4-5 korda enne kui õige jahunorm teada saadakse.
Lautades puuduvad söödaratsioonid. Sööda muudatusel lähevad talitajad kontorisse zootehnikult õiget normi küsima, sest zootehnik lauta ei tule.
Praegu antakse sigadele ristikheinaädalat vabalt hekslitena, jahu 1-1,5 kg (vastavalt eluskaalule), lõssi 0,5 liitrit nuumiku kohta. Sama söödaratsioon on ka paljudes teistes majandites, kuid tulemused palju paremad. Rõuge sovhoosis koguni lõss puudus ja juurdekasv ulatub üle 600 g ööpäevas. Kuid ka Kuldre paremal seatalitajal Peeter Raual oli keskmine juurdekasv oma grupis ligi 600 g ja Alma Sillaril 525 g. Seatalitajad toovad ise haljassööda kohale. Kuna aga kontrolli talitajate töö üle ei ole, siis osa talitajatest on lohakad ja ei too küllaldaselt haljassööta.
Sigadel ei ole allapanu, sulud on seetõttu mustad ja sead virtsas. Hooletusest räägib ka see, et juulis oli kõikides seafarmides punataud, mis pidurdas tublisti juurdekasvu.
Kuu kokkuvõtted näitavad vasikatalitajatest parimaks Armilde Kängsepa. Tema grupi juurdekasv oli 422 g. Ka vähe, temalgi jäi lahingülesande täitmisest palju puudu. Miks? Kõik räägib sellest, et on vaja kohe loomakasvatuse küsimusele rohkem tähelepanu pöörata, tunda rohkem huvi selle töölõigu vastu ja teha rohkem selgitustööd inimestega. Lubamata ükskõikne on kolhoosi esimehe L. Kivi suhtumine loomakasvatuse küsimustesse. Seatalitajate nõudmistele vastab esimees, et sellega tegeleb zootehnik. See polevat tema asi, mis sigalas ja lautades on (!?) Aga kelle siis?
Millal esimees viimati sigalas käis? „Varakevadel, lumemineku ajal, vaatas üle sigalaläve, kuid sisse ei tulnud,“ vastab talitaja Peeter Raud. Vasikatalitaja Alviine Kruus ütleb: „Esimees pole jalga meie lauda juurde saanud, zootehnik käis viimati juunis, kui vasikaid siia toodi…“
On vaja hoolsamat kätt loomade nuumamisel, sest juuli võlg tuleb täita augustis.
A. KALJUSAAR