Naljakas probleem laulukooriga

Võru Teataja 29. november 1928
Koigo-Urvaste läheb edu tähe all
Aga laulmas käivad ka need, kes üldse ei laula ja ei tahagi laulda
Uus rahvamaja valmimas
Koigo ja Truuta asundused ühes vanatalunikkudega kuuluvad administratiivselt Urvaste valla alla, kuid tõelikult moodustavad nad omaette iseseisva nurga, oma valla. Rahvast elab sääl küllaldaselt, kuid häda seisab ainult selles, et ei ole mingisugust kultuurilist ettevõtet ja tegevust märgata. Koigo on peaaegu nagu vaeslapse osas. “Emavallas” on küll kaks üldhariduslist seltsi, kes võiksid ka Koigule vaimuvalgust pakkuda, kuid asi on võtnud hoopis teise pöörde. Seltsid kisklesid omavahel, kusjuures Rahvahariduse Selts enam riiukat ilmet näitas. Noorsoo Liit “Siirius” soovis küll ja soovib ka praegu leplikumalt läbi saada, kuid esimene jäi ükskõikseks ning arendas oma lõhkumispüüdeid edasi.
Nüüd aga on “Siirius” ka Koigo pääle mõtlema hakanud ja oma tegevust selles suunas laiendanud. Nii kutsuti hiljuti Koigus hiljuti ellu N.L. “Siirius’e” algatusel laulukoor. Koorijuht näib igatahes vilunud olevat omal alal, kuna lauljatega ei saa rahul olla. Tihti tuleb sarnaseid isikuid kokku, kes vist ilmaski pole laulnud, ega saa ka laulma. Kokku meelitab neid harjutusele järgnev jalakeerutus. Koorijuht peaks katsuma säärastest ülilõbusatest “laululindudest” lahti saada, et ruumi anda tõsistele lauljatele, neile, kes tulevad kokku muusika, aga mitte muu pärast.
E.N. “Siirius’el” on ka Koigo kõrtsi juures rahvamaja valmimas. Raskusi sünnitab ainult aineline külg, sest ehitus on sündinud päämiselt pidudest saadud rahaga. Seltsil on aga siiski kindlad lootused, et ta suudab eeltulevaks jõuluks maja avada. Sellega oleks jälle samm edukuse poole. Pärast poole, kui maja valmis, kavatsevat “Siirius” ka Koigos näitetrupi ellukutsuda, milline samm ainult tervitatav oleks.

Kahtlane krõbin - võib olla varaste tegevus!

Võru Teataja 29. november 1928
Vargad aidas
Läinud neljapäeva öösel tungisid vargad Vaabina Jakobi talu aita ja viisid säält ära mitmesugust kraami, nagu jahu, villu jne. Aita pääsemiseks tarvitasid pikanäpumehed lage, kangutasid sellel lauad üles ja lõikasid need katki.
Öösel on kuuldud, küll mingisugust kahtlast krõbinat, kuid keegi ei arvanud seda varaste tegevuseks.
Kahtlusalune olevat sama talu maa pääl elav pops N., kes ka vahi alla võetud, et asjas selgusele jõuda.

Kirjasaatjad teatavad

Kolhoosi Elu 27. november 1958
Meie kirjasaatjad teatavad
Ehitatakse kasvuhoonet
Meie koolis ehitatakse omal jõul uut kasvuhoonet. Õpetajate kõrval võtavad sellest tööst ka õpilased innukalt osa. Huviga ootame kasvuhoonete valmimist, et kevadel seal taimi kasvatada ja mitmesuguseid katseid teha.
H. KÕIV
Urvaste 7-kl. Kooli VII klassi õpilane

Kadrimaskeraad
Möödunud laupäeva õhtul täitus „Siiriuse” kolhoosi klubi ruum särasilmalistest ja rõõmsatujulistest noortest. Ega vanadki koju jäänud.
Kolhoosi naiskomisjoni (esimees Virve Pajumägi) korraldusel viidi läbi kadrimaskeraad.
Peolised valisid 7-liikmelise komisjoni, kes hindas ja selgitas välja parimad maskid, kellele anti kätte rahalised preemiad.
Noored kui vanad tantsisid varahommikuni. Suure tänu peab ütlema Urvaste rahvamaja juhatajale E. Roonile ja õpetajale J. Roonile, samuti nende isale A. Roonile, kes hoolitsesid kogu aeg tantsumuusika eest.

Miskipärast seostus seegi Urvastega:) aasta on 1923

Miinus ja pluss Siiriuse kolhoosis

Kolhoosi Elu 25. november 1958
Meile kirjutatakse
Kadunud zootehnik
„Siiriuse” kolhoosis töötab zootehnikuna Elviira Nappo. Tal on zootehniku kutse, ka teadmised on tal küllaldased.
Puudu jääb aga kohusetundest. Väga tugevalt nurisevad zootehniku üle seatalitajad. Sigalat külastab ta väga harva. Sageli juhtub, et 10 päevaks ettenähtud toit on otsas, uut aga pole kohal. Söödaratsioone ei uuendata, korralikult neist kinni ei peeta. Seatalitajad ei tea ka, kui palju neil iga kuu on normipäevi välja töötatud, kuna zootehnik ei esita vastavaid andmeid.
Kolhoosi juhatus on zootehniku tööd arutanud ja lootnud, et asi paraneb. Seni on edu aga visa tulema.
Oktoobripühadeks sõitis zootehnik kolhoosist ära juhatusele teatamata ning pikemaks äraolekuks luba küsimata. Võtmed andis ta siiski „igaks juhuks” talitajate kätte, justkui oleks ette teadnud, et reis pikemaks venib. Seni pole zootehnikut kolhoosis nähtud. Esimees V. Konksi leiab, et ilma temata on loomakasvatuses sama hästi toime tuldud kui temaga. Vähemalt mitte halvemini. See, kui zootehniku puudumist kolhoosis ei tunta, on kahtlemata halb hinnang tema tööle.
Kui E. Nappo tagasi jõuab, tuleb tal oma senist tööd tõsiselt kaaluda ning otsustada, kas hakata korralikult tööle või jäädagi kadunuks.
E. JÕE

Kolhoosi Elu 25. november 1958
Jõukus kasvab
Johannes Tomp on „Siiruse” kolhoosis tublide töömeeste kirjas. Suvel näeb teda viljaniitjal, talvel parandab ta kolhoosile hoburakmeid, parandab rõuguredeleid ja teeb muudki vajalikku. Ta ei jää ka väärilise tasuta. Kolhoosis makstakse väljatöötatud normipäevade eest regulaarselt avanssi. Hiljuti tõi J. Tomp kättesaadud avansiraha eest koju väärtusliku eseme – jalgratta abimootori. Suvel on selle abil kerge liigelda.
E. JÕESAAR

Esimese öö õigus läks hästi

Elu 24. november 1928
Jus primae noctis
Vaabinas
Kaitseliidu kümnenda aastapäeva puhul peetaval peol kanti ette Vaabinas A.J. Saare näidend Jus primae noctis – esimese öö õigus, mis mõjus raskemeelselt ja kurvalt.
Näidend õnnestus päris hästi.
Parim naiskuju oli Mai, kes naiselikult hingeline ja rahulik.
Eriti raske heitlus enesega oli tal paruni tapmises; olla mõrtsukas ja armastada teist... Ka Kaarlile ei saa koosmängus midagi etteheita. Parun aga unustas end vähe hääles, mis andestatav. Meeldiv oli Luaaru Mats, kes kujutas nii loomutruud talutuati. Vormilt hääd olid ka Kreeta, Mall ja Mikko. Kokkuvõttes võib hinnata tehtud tööd ja vaeva. Draamat ettekanda maal, kitsastes ruumides on võrdlemisi raske, kuid selleks on näha püüet ja tahet.
Rahvast pidul rohkesti, sissetulek hää.

Tehkem järgi!

Võru Teataja 22. november 1928
Urvastes asutati uus laulukoor
Tuli kokku 50 lauljat
Juba mõned aastad elas Koigu-Truuta ümbruskond vaeselapsena. Ei olnud ühtegi laulukoori, ega ka näitetruppi; viimased olid küll olemas – kuid ümbruskonnast liig kaugel – Urvaste vallamaja ligidal, alludes Urvaste rahvahariduse seltsile. Aaastat neli tagasi, kui hra Püss Koigo algkooli õpetajaks oli – töötas siin hää eduga – viimase energilisel juhatusel, suur laulukoor. Kuid ühes hr. Püss’i lahkumisega, läks ka laulukoor hingusele. Ei leitud vastavat juhti, sest igal aastal oli Koigos uus õpetaja ja kellestki polnud asja.
Käesoleval sügisel valiti Koigo õpetajaks hr. Joh. Kolk – end. Kaagvere õpetaja, - kes üks vanematest ja vilunumatest koorijuhtidest. Mehe esimene mure oli kohe laulukoori asutamine. Ja ega see mõtte teostamine kindla tahtejõu juures raske olegi. Tagajärg oli see, et läinud neljapäeval uus laulukoor avatuks tunnistati ja esimene harjutus peeti. Rõõmustava nähtusena oli lauljaid viiekümne ümber kokku tulnud, isegi kaugematest nurkadest. Arvatavasti jhakkab uus laulukoor noorsoo liit “Siirius’ega” käsikäes töötama, mis ka väga tarvilik.
Alus on pandud. Ärgu vabandagu keegi ajapuudusega ehk mõne muu põhjusega, sest – “aega on surmani!” On tarvis vaid meeles pidada viimase – laulupeo avamisel öeldud lauset – “meie esivanemad on meie rahva rahvaks laulnud!”
Head edu algavaks tööks uuele laulukoorile.
-rs-

Lihtsalt väike pidu-õhtu

Elu 17. november 1928
Urvastes kaitseliidu pidu-õhtu
Pühapäeval 18. nov. korraldab kaitseliidu Urvaste kompanii Võrumaa maleva 10.-da aastapäeva puhul Urvaste valla algkooli ruumes peo-õhtu. Kavas on ette nähtud päevakohane kõne, meeskoori laulud ja kaks näidendit.
-S-

110 aasta eest jõuline karskusvõitlus

Postimees 16. november 1898
Kodumaalt.
Urvastelt. 9. novembril s. a. tegi Vaabina valla täiskogu ühel häälel otsuseks: kuberneri herrad paluda Vaabina mõisa-kõrtsi kinni panna ning tulevikus igasugust joovastavate jookide müümist selles vallas ära keelda. Kui see täiekogu otsus kuberneri herra poolt kinnitatakse, siis on Vaabina vald kõrtsidelt täitsa vaba. See oleks suur samm edasi … Kui suurt rõõmu sünnitaks see valla rahvale, iseäranis veel vaestele! kui palju pisaraid jääks valamata, kui palju vaevaga teenitud kopikaid inimeste taskudesse. Aga kui ka kõrts kinni panemata peaks jääma – on Vaabina vald siisgi näidanud, et tema kõrtsi kahjust aru saab, mis ka palju väärt on. – Vaabinas on üleüldse püüdmine paremuse poole ärganud. Hakatud parandamisi tuleks ühisel nõuul ja jõuul edasi ajada, milles iseäranis mõned valla isikud väga tegevad on. - Praegu on Vaabinas põllumeeste seltsi asutamine päevakorral. Oleks väga tänu väärt – kui ka naabri vallad oma kõrtside kinnipanemist paluksivad. Edasi vennad – edasi paremuse poole!

Tuleohutuse eeskirjade rikkumine

Töörahva Elu 14. november 1968
Nii juhtus Urvastes
Igal aastal tekivad külmade ilmade saabumisega tulekahjud kütmiste tagajärjel. Juba nüüd tekkis tulekahju Urvaste kolhoosi vanas karjaköögis. Kütjaks oli noorkarjatalitaja Aino Paloots, kuid tema ei teadnud, et teisel pool soemüüri, küttekolde ligiduses hoidis Vello Kala heinu ja prahti, mis süttisidki. Uurimismaterjalist selgus, et A. Paloots ei olnud suuteline kontrollima enne kütmise algust küttekollet, kuna panipaik teisel pool seina oli lukustatud. Tulekahjus on süüdi V. Kala. Talle määrati rahaline trahv tuleohutuse eeskirjade jämeda rikkumise eest.
Karjaköök oli puitehitis, laastukatusega. Kõigest mõne meetri kaugusel köögist asuvad noorloomalaut ja 2 küüni. Kõik laastukatusega. Tänu kohalikele tuletõrjesalga liikmetele suudeti kõrvalhooned päästa. Kaevuveest ei piisanud punase kuke nuhtlemiseks. Seepärast tuli tulepesasid kustutada käepärast olnud lõssiga.
V. KENK
rajooni tuletõrjeinspektsiooni vaneminspektor

Uhtjärve hüppemägi

Kolhoosi Elu 13. november 1958
Mäehüppajaile
Uhtjärve kaldal asub meie rajooni suurim suusahüppemägi. Kuna seda ei korrastatud mitme aasta jooksul, oli mäehüppe nõlvakutele kasvanud tihe võsa. Kuldre 7-kl. Kooli õpilased otsustasid hüppemäe teha võistluskorda. Möödunud esmaspäeval läksidki vanemate klasside poisid Uhtjärve kaldale. Töötati üsna mehiselt ja suusahüppemägi võttis uue ilme.
A .RASVA
Kuldre 7-kl Kooli õpetaja

Vägev reportaaž "lahinguväljalt"

Võru Teataja 13. november 1928
Roheliste ja siniste lahing U-Antslas
Õppustest võttis osa ka 10 naist supikeetjatena
Kogusummas oli malevlasi väljas 100 meest
Sügisesed kaitseliidu taktikalised õppused on igal pool toonud elevust ja huvitavaid sõjapilte esile, nii ka seekord Uue-Antslas. Päälegi oli laupäevane ilm võrratult ilus, mis omakord õppuste hääks kordaminekuks kaasa mõjus. Kõigist kompaniidest oli õppusele tulnud üle 50 protsendi malevlasi. Kokku moodustasid nad üle 100-liikmelise sõjaväe.
Antud olukorra järele moodustasid Vaabina ja Linnamäe mehed rohelise poole, kes pidid U.-Antsla asunduse ära võtma. Sinisel poolel, mis moodustus U.-Antsla ja Urvaste meestest oli ülesandeks kaitseseisukorras asuda ja vaenuliste roheliste pääletungi vastu võtta.
Mõlemad pooled asusid tegevusse juba vara hommikul. Ette saadetakse luure, püütakse nägematult kummagi poole seisukohti teada saada, vahetpidamata tehakse ettevalmistusi otsustavaks silmapilguks, s.o. kokkupõrkeks.
Hommikuse rongiga jõuab õppuste kohale ka maleva päälik Herman, elurõõmsa ja väleda ratsamalevlase Saaremetsa saatel, kes raporteerib jaamas nagu kord ja kohus ja on päälikule vastu toonud ratsahobuse.
Meie ajalehemehed sobitame kohe tutvuse majandusülema hra Maimega. Ta on meie jaoks ette rakendanud hobuse ning läbi kohutava pori algab sõit lahingu piirkonda. Kella 11-ks oleme Uue-Antsla mõisas. Vaevalt saame lahkuda vankrilt, kui algab äge lahing. Roheliste piilurid olid nägematult tunginud läbi siniste eelpostide Uue-Antsla mõisa parki. Siin sattusid nad aga siniste tule alla. Ragisesid püssid ning võeti vangisid. Mõisa park aina kajas paukudest. Roheliste piiluru energilisema tegevuse järele võis otsustada, et pääletung kaugel pole.
Sinised said sellest väga hästi aru ning kindlustasid oma seisukohti. U.- Antsla mees Rosenthal oli kuulipilduja üles seadnud Urvaste Uue-Antsla ristteele, kõrval seisivad tugevad väeosad. Sinised püüdsid ristteed enese käes hoida iga hinna eest.
Vaenulisel poolel
Rohelised olid oma pääosad koondanud U.-Antsla teele. Kõrvalt pandi liikuma Vaabina kompanii. Nüüd algas päälahing. Mööda maantee kraave läheneti ja sunniti siniste kuulipilduja taganema. Päälik Ketsi juhatusel jõudsid pea järele ka pääjõud, samuti Vaabina meeste tiib. Algas meeleheitlik lahing U.-Antsla asunduse varemetel. Mööda hoonete ahervaret tungiti edasi nagu tõelikus sõjas. Ei hoolitud porist. Kus tarvis – roomati. Kui kuuldi kuulipilduja häält – heideti pikali.
Siin kujunes ka väga haruldane olukord. Ühes mõisa otsas olid peremeheks rohelised, teises – endises lossis – oli veel osa siniseid. Muidugi tuli jälle lööming. Ägedalt anti tuld ja paisati sinised kus seda ja teist.
Häda surnutega
Kõige suuremaks tüliks on “surnuks tunnistamine”. Keegi ei taha ju surnu olla. Ja kuidas sa siis surnu oled, kui sul kõik liikmed veel terved on. Nii on malevlased Jaanimägi ja Mets väga pahased siniste pääle. Nad olla paari sammu kauguselt nende kuulipildujat tulistanud, kuid mehed paneavd ikka eest minema. Aga mis sa nendega teed, keegi ei taha ju surnu olla, rahustuvad mehed lõpuks.
Kui lahing mõisa südames läbi on, korraldavad sinised end uuele positsioonile mõisa taha lagedale väljale. Siin peab kujunema “päälöök”. Urvaste tee äärel on külg külje kõrval mees. Kaugemal seisavad kuulipildujad, muidugi ka kahurvägi. Rohelised koonduvad liikumissuuna pikku teed. Jälle tekib lahing ning Kolki poe ees põrkavad kokku mõlemad pooled. Ei anta enam armu. Päälik Klockmann jagab aga padruneid ning julgustab mehi. Kapten Laur juhib tuld ja peab teravalt silmas päälikuid Onnot ja Muickmanni.
Kolki poe ees lõpetatakse ägedam osa lahingust. Järgneb veel väike lahing mõisa külje all, kusjuures pääletungijaks hakkavad sinised.
Hiljem koguvad mõlemad pooled end mõisa õuele rivisse, kus maleva päälik Hermann tänab õppustele tulnud malevlasi ja soovis edaspidiseks tegevuseks hääd õnne ja edu.
Kodukaitse kuulide rahe all
Selajal, kui käimas oli kõige ägedam lahing asunduse külje all, ilmusid kodukaitse naised prl. Reiljan Linnamäelt ja prl. Raud Urvastest maleva pääliku Hermani juurde ja tõid temale kuuma suppi. Niisugune lahkus paistis päälikule algul üllatusena. Siis hüppas aga hobuse seljast ning võttis mäekünkal koos supitoojatega lõunat. Supp maitses päris hästi ja eriti veel, kui hommikust saadik väljas oled olnud, tähendas päälik kodukaitse naisi tänades.
10 naist
Kodukaitse töö tähtsus ilmenes väga selgesti Uue-Antsla õppustel. Igast kompaniist oli tulnud meestega ühes ka naised ning valmistasid kõigile maitsva supi. Kodukaitse naisi oli väljas tervelt 10 inimest – nendest Linnamäelt 3, Urvastest 2, Vaabinast 2 ja U.-Antslast 3
Raudsiku kõne
U.-Antsla õuel pidas malevlane Raudsik ajalooliselt väga tähtsa ja teadusliku kõne esimese öö õigusest, mida kõik kuulajad kiiduavaldustega vastu võtsid.
Ühise lauluga
lõpetati taktikalised õppused ning mindi naiste poolt valmistatud suppi sööma. Üks osa malevlasi oli kutsutud päälik Samarüütli poole, kus pääliku proua poolt oli kaetud söögilaud soojas toas maitseva pardipraega. Ja võib arvata, kui hästi maitses söök pääle 10 tunnilise kibeda töö.

10. november 80 aastat tagasi - õppused ja õppetunnid

Võru Teataja 10. november 1928
Täna on Antslas sõda
Täna peetakse Urvaste ja Uue-Antsla komp. ning Krabi ning Linnamäe kompaniide vahelisi taktikalisi õppusi. Esimesed koguvad Urvaste kiriku juurde, teised Vaabina asundusse. Sõja tallermaaks muutub nähtavasti Uue Antsla asundus.

Võru Teataja 10. november 1928
“Singerite” järelkaja Urvastes
Õmblusmasinate pärast talu vallasvara oksjonile
Nagu igalpool – nii on ka Urvastes “Singeri” õmblusmasinate palavik natukene raugenud. Ainult mõned “kaunid mälestused” – kohtult ehk priistavilt on järele jäänud. Nii on ühes talus praegu kogu majapidamise inventaar “Singeri” masina võlgade katteks maha müüdud.
Kurb ja halenaljakas lugu juhtus Urvaste vallas Naari talus. Läinud suvel võttis keegi potisepp Ivask omale õmblusmasina järelmaksu pääle Naari talu omaniku vastutusel. Et Ivaskil sarnast “riistapuud” sugugi tarvis ei olnud, oli ta esimene mure – masin võimalikult ruttu realiseerida. Aga ega see realiseerimine – 50. prots. hinnaalandusega – nii raske olegi. Kõmm – ostjad autoga Otepääst kohal ja muud kui võta aga raha!
Et masin alguses Naari tallu hoiule jäi, tegi Ivaskile muret ainult masina äratoomine. Noh, võttis veel julgustuseks “kõvad tropid”ja kasutas silmapilk mil kedagi toas ei olnud – kahmas masina õlale ja padavai üle soo teise tallu, kus ostjad autoga ootasid. Ilus! Tehti kaup, makseti raha ja joodi säälsamas raha ka liikudeks ära. Nüüd laseb Naari talu peremees aga teise pärast oma vallasvara oksjonil müügile.
Olgu tähendatud, et praegu pea igas Urvaste valla talus vähemalt üks õmblusmasin leidub. Õmblusmasina ostmist hõlbustab järelmaks. Õmblusmasinaid ostavad järelmaksuga ka need, kellele seda sugugi tarvis ei ole.
Ei ole sugugi vale nagu keegi asjaosaline tähendas: “No olõ ma küll viil hindäle risti kaala võtnu – massa nagu koolu hobõst, peris karva aja pistü, ku agent majja tulõ ja kuu-massu raha nõud.”

Võru Teataja nagu Urvaste valla leht?

Võru Teataja 8. november 1928
Urvaste mees käis Koorastes vargil
Läinud nädalal varastati Kooraste vallas Soo talus mitmesugust kraami 127 kr. väärtuses. Juhuslikult sattus perepoeg varastele pääle ning tundis ühe neist ära, kelleks oli Urvaste valla mees J.M.

Võru Teataja 8. november 1928
Maskeraad Urvastes
Laupäeval 3. novembril korraldas kohalik liit “Siirius” Urvaste-Koigu koolimajas ball-maskeraadi, kus parematele amskidele auhinnad anti. Rahva osavõtu poolt oli pidu väga rikas. Kuna liit “Siirius” pidudel ikka rohkesti publikut on olnud, siis oleks väga tarvilik, et liit oma majaga niikaugele suudaks saada, et sääl juba pidusid võiks korraldada.
Kui vähegi jõud lubab, tahetakse jõuluks ehitust niikaugele viia, kuna aga kindlat midagist ette ei näe, sest ehitus kestab vabatahtliku abi ja toetuse najal ja sellep. on raske teostada kõiki kavatsusi.

Võru Teataja 8. november 1928
Laat jäi pidamata
20. oktoobril jäi Uue-Antsla vallamaja juures laat rahva puudusel pidamata.


Võru Teataja 8. november 1928
Maavalitsus saab nüüd aru
Teedeparandaja Räbovõitraga lõpetati leping
Teedeparanduste ettevõtjaga Aug. Räbovõitraga, kes tuntud Võrumaa teede “parandamises”, sõlmiti leping ka Antsla-Urvaste esimese kl. maanteel kruusatee kapital-remonti asjus. Et Aug. Räbovõitra aga tähtajaliselt ega korralikult oma pääle võetud ülesannet ei ole täitnud, lõpetati leping, mille juures ta kaotab sissemaksetud kautsjonisumma ja kannab ka muid kulusid.

Võru Teataja 8. november 1928
Vaabina teed ja sillad
Vaabina 3. klassi teed on äärmises viletsas seisukorras. Teed on nagu jõed, sõna otsemas mõttes. Paiguti leidub niisuguseid aukusid, et hobune ei jõua ülegi. Vallavalitsus annab küll tihti teedekorraldamiseks käskusid, kuid neile ei pöörata kuigi suurt ja tõsist tähelpanu.
Nii veeti paari aasta eest sillapuud kohtadele, kus sildade ehitamin etarvilik oli. Sillad seisid ja ootasid ehitamist tänavu sügiseni. Nüüd tehti sillad küll pääle, aga Selli talu kohale, magistraalkraavile, ehitati sild, mis on umbes pool meetrit maanteest kõrgem.
Sageli võib sellel sillal õige koomilisi pilte näha. Hobusemees sõidab rahulikult sillale: äkki jääb see aga seisma, ei lähe ega lähe edasi. Mees vaatab ettepoole ja märkab, et ees on 1 ½ meetriline kuristik. Katsub siis tagasi pääseda, aga see on peaaegu võimatu, sest sild on niivõrd kitsas. – On lõksus, ei saa edasi ega tagasi. Niisugune sillaehitus on lubamatu, kui ehitada, siis ka juba lõpulikult ja hästi.

Lihtsalt sihuke vargus

Võru Teataja 3. november 1928
Lamba vargus Urvastes
Ööl vastu teisipäeva varastati Urvaste vallas elutseval A. Tättar’il 1 lammas. Kahju 18 krooni. Vargus sündis eeskojas, kuhu lammas ööseks sisse oli toodud.
et.

Mõnus sõnum 110 aasta eest

Olevik 3. november 1898
Kodu. Kool: Kirik
P. Urvastest. Et Uue-Antsla vald oma koolide eest kaunis eeskujulikult hoolt kannab, näitab ka see üles, et 20 okt. s. a. nimetatud valla volikogu ühele selle valla kooliõpetajale päälse seadusliku palga (150 rbl.), mis temale siiamaani makseti, veel priitahtlikult 50 rubla juure määras selle tingimisega, et kooliõpetaja muusikat edendaks, mida viimane heameelega lubas. Eeskujulik tegu! Südamest oleks soovida, et ka teised vallad sellest eeskuju võtaks. Suguvennad, edasi! -

Urvaste vabariiklikus ajakirjanduses

Päevaleht 2. november 1938
Urvaste uus koolimaja.
Urvaste uue koolimaja ehituskulud tõusevad kuni 45.000 kr-ni. Sellest tuleb tasuda 2/3 laenuga. Praegu on koolimaja seinad juba ülal ja algab katusepanek. Koolimaja on kahekordne ja tehakse lõplikult valmis alles tuleval kevadel.