Vaabina kulud hoolekandeks

Võru Teataja 9. aprill 1932
Kulud hoolekandeks Vaabinas.
Vallavalitsuselt koostatud ja vallavolikogult kinnitatud hoolekande kava järgi on käesoleval aastal Vaabinas kulusid hoolekande teostamiseks 1532 krooni. Vallavalitsuse üldeelarve kuludest on see 19,8 prots.

Lihavõtete juttu

Ugala 31. märts 1932 (lk 6)
Jänes tuli seasulgu.
Pühade laupäeval pidasid Vaabina salakütid jahti. Päev otsa ei nähtud ühtegi jänest, alles vastu õhtut leidsid koerad ühe, keda taga ajasid teed mööda. Seda nägi eessõitev talumees, kes tuli Antslast peekonsiga viimast. Ta tegi tühja seapuuri luugi lahti ja jänes jooksis sinna koerte ja küttide eest varju. Nii sai kojusõitev maamees huvitava ja omapärase pühade kingi.

Vaabina korvipunuja

Ugala 31. märts 1932 (lk 4)
Kuulus Vaabina korvipunuja.
Vaabinas on keegi R. Kolga osav korvipunuja. Ta korvid on tuntud oma otstarbekohasuse ja maitsekusega. Keegi tema sugulane, kes mineval aastal rändas Ameerikasse, võttis tol korral kaasa ka mõned seesugused korvid. Hiljuti tuli viimase kaudu üle saja tellimise Ameerikast seesuguste reisikorvide järele. Korvidest lubatakse kõrget hinda.

Vaabina naise laadaunelm

Ugala 24. märts 1932 (lk 1)
Vaabina naine tahtis jääda Kassi asundusse.
Sangaste laadal sai natuke palju auru keegi Vaabina 35 aastane „daam“ ja tegi sõprust Kassi asunduse meestega. Mehed võtsidki naise kaasa oma kodu ja elasid sääl öö „lillasti“. Hommikul ei tahtnudgi naine enam ära minna, tahtis jääda Kassikolga „Kodukanaks“. Vägisi pandi siis naine rekke ja viidi paar kilomeetrit Vaabina poole ja tõugati reest. Nii lõppes Vaabina naise „laadaunelm“.

Koorib ikka või?

Ugala 24. märts 1932 (lk 1)
„Sõber koorib sõbra naha“.
Mõni päev tagasi oli Vaabinas suursündmus – müüdi oksjonil Jaan Kääparin’i siga, niidumasinat, hobusereha, vedruvankrit jm. Jaani ennast ei olnud kohal. Kõik senised sõbrad olid ostjate killas. Millegi pärast aga esines kohaliku konstaabli asemel oksjonipidajana võõras konstaabel. Vallaesä ostis sea ja oli väga virk selle äraviimisega – tegi nii et lumi tuiskas, nagu kartes, et mõni võtab veel sea käest. Üks sõpradest, kes oli kraami eest rohkem maksnud, kui turuhind, lubab kõik Jaanile tagasi anda. Need aga, kes odavalt said, lubasid saata otsitavale tervitus- ja tänutelegrammi, et ta võimaldas neil nii hää äri teha. Kuid mõnedgi on hirmul, et „ega see asi nii kergesti ei lää“.

Põllumeeste koosolek aastal 1902

Olevik 19. märts 1902
Seltsielu. Segasõnumed.
n. Võrumaalt. Vaabinast. 10. märtsil s.a. pidas kohalik põllumeeste selts „Liiva“ koolimajas koosolekut. Viimase koosoleku protokoll kinnitati muutmatalt ära. Kümme uut liiget võeti vastu. Valiti augustikuul Vaabina mõisas toimepandava näituse toimekond. Liikumata varanduste hindamise asjus valiti teadete korjamise ja ärasaatmise tarvis neljaliikmeline kommisjon. Hra J. Peet kõneles loomanaerite ja porgandite kasvatamisest, hra A. Tiganik soo heinamaaks tegemisest ja turbast. Võeti tellimisi kunstsõnniku ja naeriste ning porgandi seemnete peale vastu. Järgmine koosolek peetakse 5. mail s.a. kell 3 p.l. Vaabina „Peebu“ koolimajas.

Vaabina potitööstur Petseris

Ugala 17. märts 1932 (lk 1)
Kui Vaabina mees Petseris pummeldab.
… siis lendavad peeglitükid.
Kui halvas arvamises mõni sisemaa mees võib Petserist olla, sellest väike näide ühe Vaabina potitöösturi „ilusast olemisest“ ühes Petseri restoranis.
Lugu algab sellega, et nimetatud härra sõitis Petseri tuhande potikiviga ja müünud need, ei saanud kiusatusele vastu seista ja otsustas viimaks vaatama minna, mis moodi õige Petseris toda märjukest võetakse.
Võtnud parajad tropid, otsustas mehike vähekese puhata, kuid rahu ei annud talle oma küüdimehed. See vihastas aga härrat niivõrd, et haarates tooli hakkas sellega, kui Simson eesli lõualuuga, rahurikkujaid niitma.
Kõik oleks võinud veel hästi lõppeda, kuna oma mehed võivad ka leppida. Paha oli aga see, et „eesli lõualuu“ tabas ka seinal olevat peeglit ja nüüd kutsuti „olengust“ osa võtma juba politsei.
Mees aga heitis enne seda jälle rahulikult puhkama, kuid et restoranis see siiski sünnis ei ole, viidi ta „paremasse“ kohta.
Nüüd on mehike hädas peegli väljamaksmisega, missuguse hind 60 krooni. Tõenavat ise, et ega vist teisiti asjast üle sa, kui tuleb veel kord pottidega Petseri sõita.

Vaabina teenijatüdruk jalutama läinud

Võru Teataja 17. märts 1932
Tüdruk jäljetult kadunud.
Vaabina mees otsib oma hobust ja teenijat politseiga.
Vaabina vallas elutseva talupidaja Kasaku teenijatüdruk küsis läinud nädala lõpul oma peremehelt hobust, et sõita Sänna. Teenija, kelle nimeks Julie Sosin, lubas kohe tagasi tulla, kuid seni pole ta seda veel täitnud.
Talupidaja Kasak pööras mures politsei poole, lastes protokolli teha ja paludes politseilt kaasabi tüdruku tabamiseks ning hobuse kättesaamiseks. Ka võtnud teenija Sosin tarvitada perenaise riided ja kasuka. Sännas pole Sosin üldse käinud, küll on teda aga nähtud Võrus peremehe hobusega ringi sõitmas ja pudukauplustes käimas.

Õpetajatel probleeme ka vanasti

Võrumaa 13. märts 1922
Vaabina vald oma õpetajaid koolimaja korterist välja tõstmas.
Vaabina vallanõukogu hiljuti otsustas oma kahele õpetajale nende elukorter valla koolimajas üles ütelda, kohustades neid erakorterisse asuma. Maakonnavalitsus, leides niisuguse otsuse õpetajate palgaseadusega mitte kokkukõlas olevat, tõstis otsuse vastu protesti Tartu-Võru Rahukogu 9. jaoskonna rahukohtuniku juures, kus see asi 16. skp. harutusele tuleb.

Karskusseltsil ei õnnestunud

Ugala 12. märts 1932 (lk 1)
Karskusselts teeb „palagani“.
Pühapäeval, 6. märtsil leidis aset Vaabina seltsi saalis Vana-Antsla karskusseltsi korraldusel kino. Kuulutusele oli üles märgitud suurepärane kava ja täpne algus. Rahvas oli täpne, aga kino meister ei saanud täpselt kohale. Tunniaja hilinemise järele saadi ikka viimaks aparaadid korda ja kino algas. Varsti aga lakkas mootor külma tõttu töötamast. Küll „positi“ ja puhuti „sooja õhku“ peale, aga asja ei saanud. Rahvas pidi leppima 2 osaga, kuna kavas oli kuus osa ja naljapilt. Toodi mootor saali, et vast soojas hakkab töötama, kuid asjata. Saal läks aga petrooleumi suitsu täis, inimesed ei näinud enam üksteist. Rahvas läks vihaseks ja ühest suust karjuti „raha tagasi“. Konstaabel aga segas end vahele ja lõpetas kino. Rahvas pidi leppima mõne muusika palaga.

Vaabina kandlimeister

Ugala 8. märts 1932 (lk 7)
Vaabina kandlimeister.
Vaabinas elab keegi Nikolai Kolga, kes on mitmeid aastaid kandleid valmistanud, saades kandlest 500-1500 senti tükk. Kokkuvõttes leidis ta, et oma 50-60 kannelt on ära tehtud, neist mõned viidud koguni Võrru. Praegu on tal käsil ühe kontsertkandli tegemine. Kõik tehtud kandlid on välimuselt ilusad ja puhta kõlava häälega.

Vaabinas ei kuule raadiot

Ugala 8. märts 1932 (lk 2)
Vaabinas ei ole kuulda Eesti ringhäälingut.
Ka Vaabina raadiokuulajad kaebavad, et Tartu ja Tallinna saatekava on väga halvasti kuulda, eriti halvasti aga detektoriga, mille eest aga maksu nõutakse 9 krooni. Kui mitte muud, siis vähemalt detektori maksu peaks alandama tuntuvalt, et rahuldada vähegi kuulajate huvisid.

Kehva talv Vaabina põllumeestel

Võru Teataja 18. veebruar 1922
Vaabinast.
Läinud aasta lõikus, mis vilja salved rikkalikult täis kuhjas. ei luba elamiseks midagi rohkem kui – hädavaevalt. Põllumehe ainukene saadus, vili, ei ole hinnas, võrdlemata odav vastu ostmiseks. Maksusid, mille nimesidki otsekoheselt nimetada ei tea, on palju.
Kurb lugu on uute peremeestega (asunikkudega), nende elurada, mida nii roosiliseks peeti, on õige okkaline. Aidas puutuvad sõrmed salve põhja, vili on puudades turule läinud, võlgadest ja maksudest ei saa Simpsoni jõugagi iial lahti.
Sügisel mõõdeti metsa, mida asunikkudele ehitamise materjalina tarvitamiseks lubati anda – ainult oodata sellekohast korraldust. Aga nüüd oota ja väsi, kuid „paber,“ mis kinnitamiseks saadeti, on vist jäädavalt mõne akti kaane vahele kinnitatud, sest seda ei tule ju. –en.

Vaabina varas kohtupingis

Võru Teataja 13. veebruar 1932

Vaabina väljarändajad naisi võtmas

Olevik 8. veebruar 1912
Kodumaa.
Vaabinast. Väljarändajad tulevad kodumaale naisi võtma. Kahe aasta eest läksivad mitmed perekonnad Simbirski kub. Volga kaldale elama. Nüüd tulivad kaks asunikku kodumaale naisi võtma ja ega neid siin puudu ei ole, - tegivad pulmad ja läksivad tagasi, sest uues kohas ju perenaisi tarvis. Res.

Vaabina põllumeeste seis 1902 alguses

Olevik 5. veebruar 1902
Seltsielu. Segasõnumed.
K. T. Võrumaalt. Vaabinast. 20. jaanuaril s.a. oli kohalise põllumeeste seltsi koosolek Vaabina „Peebu“ koolimajas. Viimase koosoleku protokoll võeti muutmata vastu. Võeti kaks isikut liikmeteks vastu ning pandi 6 kandidatideks ette. Herra Pect kõneles kunstsõnnikust ning loomatoidu seemnetest ja näitas ühestöödud käsikülvi masinat, mis iseäranis ristikheina ning heina seemnete külimiseks väga hea ütles olevat. Eestseisuse poolt kokkuseatud 1901. a aruanne kinnitati ära. Selle aruande järele oli aasta jooksul sissetulnud 414 rbl. 29 kop., väljaläinud 110 rbl. 48 kop. ja kassasse jäänud 911 rbl. 10 kop. Kunstsõnnikut ja masinaid on selts liikmetele 3503 rbl. 91 kop. eest tellinud. Valiti uus eestseisus eestuleva kolme aasta peale. Järgmine koosolek otsustati 3. märtsil s.a. kell 3 p.l. Peebu koolimajas ära pidada. – 30. detsembril m.a. oli Vaabina mõisas seltsi heaks näitemüük, millest 119 rbl. 27. kop. sisse tuli, kust 106 rbl. 33 kop. seltsile puhast kasu järele jäi.

Vaabina keeruline talv

Ugala 2. veebruar 1932 (lk 1)
Uus külmahaigus Vaabinas.
Niiskete, külmade ilmade tõttu levinevad laialt mitmesugused isekujulised haigused. Nii on tulnud ette Vaabinas iseäralik nohuhaigus, millega kaasas käib krooniline kõhu lahtiolek. Haigus iseenesest on väga piinav.
Kartulid kuhjades mädad.
Soojade ilmade tõttu on Vaabinas mitmed peremehed oma kartulikuhje lahti võtnud. Üllatuseks leidsid aga mitmed, et terved kuhjad kartuleid mädanevad. Põhjuseks võivad olla sügisel külmasaanud mugulad ja liigsoojus kuhjas. Terved kartulid on ära idanenud, mis ka tarvitamiskõlbmatud. Kaubeldakse juba naabritelt kevadeks seemet valmis.

Esimene kord helistati Saksamaalt Urvastesse

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Saksamaalt räägiti telefoniga Urvastesse.
25. jaan. kõneles Saksamaalt Berliinist, telefoniga Urvaste mõisasse insener von Schmidt. Kõne toimus inseneri ja ta noore 19-aastase abikaasa vahel. Kõnelemine on olnud väga selgelt kuulda ja see on vist küll esmakordne juhus, kui Urvaste nii kauge maaga sõnalises ühenduses oli.
Vaabinas varastati
Ööl vastu 27. jaanuari varastati Vaabina asunduses elutsevalt Peet Puussaarelt hobuseriistu 50 kr. 50 s. väärtuses.

Vald raudvarasääduse vastu

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Vaabina vallavalitsus raudvarasääduse vastu.
Palutakse luba hoolekande alal üle minna natuuras maksmisele.
Vaabina vallavalitsus esitas maavalitsusele kaks ettepanekut praegusest kitsikust olukorrast ülepääsemiseks. Nimelt leiab Vaabina vallavalitsus, et praeguse raske majandusliku seisukorra juures on võimatu valla eelarvet tasakaalu viia, iseäranis siis kus maksev on raudvarasäädus, mis maksude laekumisele tuntavaid raskusi teeb. Vallavalitsus leiab, et selleks, et omavalitsused töötada saaksid, on tarvilik piirata väljaminekuid, maksud eraldada raudvarasääduse mõju piirkonnast. Suurema kokkuhoiu võimaldaks hoolekande ala, kui sääl natuuras maksmisele üle minna.
Seda arvesse võttes tegi vallavalitsus maavalitsusele järgmised ettepanekud:
1. Omavalitsustele maksude sissenõudmisel ei tohiks kohaldada raudvarasäädust. Maavalitsusel tuleks tarvitusele võtta kõik abinõud, et see säädus muudetud saaks.
2. Lubada valdadel hoolealustel toetust anda natuuras ja sellega ka maapidajail võimaldada selle maksuosa tasumist natuuras. Seda olevat Vaabinas ka juba varemalt tehtud ning häid tagajärgi saavutatud.

Sama jutt ka Postimees 31. jaanuar 1932

Hiromandile ikka raha leiab:)

Ugala 23. jaanuar 1932
Hiromandil Vaabinas hea teenistus
Mõni aeg tagasi ilmus Vaabinasse hiromant. Rahvast hakkas tema poole voolama murruna. Olgugi, et nüüd on suur rahapuudus, siiski hiromandile näib jätkuvat.