Ilus ettevõtmine

Võru Teataja 19. aprill 1932
Ilupuude istutamine Urvastes.
Kuigi Urvaste kiriku ja kabeliaia ümbrus on üks ilusamatest kohtadest oma loodusega, on siiski tarvilik siia noorte ilupuude istutamine, kuna kiriku ümbrus ilupuudest võrdlemisi lage on.
Praegusel koguduse juhatusel on kavatsus Urvaste kiriku ja kabeliaia ümbrust noorte ilupuudega asetada. Et niisugust kavatsust teostada, on hääks arvatud nii koguduse liikmetele, kui ka teistele asjast huvitatuile saata vastavad üleskutsed. Ilupuude istutamist loodetakse teostada sel teel, et pööratakse eelpool nimetatud kodanikkude poole, et need igaüks omaltpoolt tooksid vastavaid ilupuid kui annetusi Urvaste kogudusele ja ka siin kohapeal siis kindlaks määratud päevadel kindla plaani kohaselt ühiselt maha istutaksid koguduse juhatuse näpunäitel. Sellel teel loodab koguduse juhatus vähemalt osaliselt ilupuude istutamist läbi viia, mis on hädavajalik kiriku ümbruse ilu tõstmiseks.

Mitmeid uudiseid 12. aprilli Võru Teatajast 1932

Võru Teataja 12. aprill 1932
„Linaoperatsioon“ läks luhta.
Kuidas Uue-Antsla mehed hääd äri teha tahtsid.
Möödunud laupäeval ilmus kaupmees A. Sibula juurde kaks tundmatud meest, pakkudes linu müügiks. Kahe koorma linade eest – kokku 272 klgr – lubas A. Sibul maksta 650 senti á 16 klgr. Linade vastuvõtu juures hakkas aga A. S. ostetuid linu lähemalt vaatama, kusjuures ilmsiks tuli, et linade sisse on topitud takke. Otsekohe toimetati linamüüjad politseisse, lähemal järelvaatusel selgus, et petised on linade sisse üldse peitnud 10 ½ klgr. takku. Petisteks osutusid Uue-Antsla vallas elutsevad vennaksed Filip ja Egor Suevid, kes võetaks petmise eest kohtulikult vastutusele.

Kärgula külastas „Siiriust“.
Pühapäeval käis külaskäigu etendust andmas Kärgula Haridusselts „Noorus“ näitetegelaskond Urvaste „Siirius’e“ rahvamajas. Kavas oli operett „Armsam kõigest kodutalu“ ja trio V. Villemsoni juhatusel.
Samal päeval oli kohaliku liidu „Siirius’e“ poolt algusega kell 2 päeva kirjanduslik kohus roman „Puhastustuli“ peategelase Ilmari kohta.

Urvaste organisti valimised jõuavad kätte.
Vastavalt Urvaste Ev. Luth. koguduse nõukogu otsusele on koguduse juhatus saatnud ajalehtedele kuulutused Urvaste kog. organisti kohale kandidaatide leidmiseks.
Isikud, kes soovivad koguduse organisti kohale kandideerida peavad oma elulookirjeldused hiljemalt 25. apr. s. a. kog. juhatusele sisse saatma. Esialgne palk on eelarves ette nähtud 6000. kr., prii korter, küte ja vist 1 vakamaa maad aastas. Valimised on mai kuu alguses, kuna eluruumide remont kirikumõisasteostumas.

Vaabina kulud hoolekandeks

Võru Teataja 9. aprill 1932
Kulud hoolekandeks Vaabinas.
Vallavalitsuselt koostatud ja vallavolikogult kinnitatud hoolekande kava järgi on käesoleval aastal Vaabinas kulusid hoolekande teostamiseks 1532 krooni. Vallavalitsuse üldeelarve kuludest on see 19,8 prots.

Koroonavaimustus

Ugala 7. aprill 1932
Uue-Antsla koroonavaimustuses.
Viimastel päevadel on muretsetud Uue-Antslasse koroona mängutarbed. Nüüd harrastatakse seda mängu lauluharjutusil, pühapäeviti ja isegi äripäevil vallamaja eesruumis. Vaieldakse mängu määruste pärast, ent siiski on suur vaimustus ja huvi äsjasaabunud mängu vastu.

Uue-Antsla härrastemaja lammutamisele?

Võru Teataja 7. aprill 1932
Uue-Antsla härrastemaja lammutamisele.
Uue-Antsla vallal oli kavatsus loobuda lepingust põllutööministeeriumiga, mille järele Uue-Antsla härrastemaja pidi ostetama vallale. Vastav palve esitatigi ministeeriumile, kuid viimane lepingust ei tagane. Selletõttu otsustas vallavolikogu härrastemaja eest maksta oleva summa siiski ministeeriumile ära tasuda ning maja selle järele lammutada ja maha müüa. Sellega oleks Uue-Antsla härrastemaja vaeva- ja valurikas elutee lõpule jõudmas.

Lihavõtete juttu

Ugala 31. märts 1932 (lk 6)
Jänes tuli seasulgu.
Pühade laupäeval pidasid Vaabina salakütid jahti. Päev otsa ei nähtud ühtegi jänest, alles vastu õhtut leidsid koerad ühe, keda taga ajasid teed mööda. Seda nägi eessõitev talumees, kes tuli Antslast peekonsiga viimast. Ta tegi tühja seapuuri luugi lahti ja jänes jooksis sinna koerte ja küttide eest varju. Nii sai kojusõitev maamees huvitava ja omapärase pühade kingi.

Vaabina korvipunuja

Ugala 31. märts 1932 (lk 4)
Kuulus Vaabina korvipunuja.
Vaabinas on keegi R. Kolga osav korvipunuja. Ta korvid on tuntud oma otstarbekohasuse ja maitsekusega. Keegi tema sugulane, kes mineval aastal rändas Ameerikasse, võttis tol korral kaasa ka mõned seesugused korvid. Hiljuti tuli viimase kaudu üle saja tellimise Ameerikast seesuguste reisikorvide järele. Korvidest lubatakse kõrget hinda.

Kirjandusuudist Uue-Antslast

Ugala 26. märts 1932 lk 1
Uue-Antsla romaanikirjanik.
Uue-Antslas on kegi noormees T. hakkama saanud kange romaaniga, mille käsikirja trükki saates ta olevat vähe postmarke peale pannud, nii et nüüd romaan seisvat postis väljastamata saadetiste lahtris. „Käsikirjas“ käsitletavat kaitseliitlikkust ja õnnetut armastust. Armastus lõppevat sellega, et noorkirjanik T. hakkavat armastama üht mest, olles selle juures ise „Maali“ nimega. Romaani pealkiri olevat „Südamerahu ja õnnetu armastus“. Loodame siiski, et „kirjanik“ oskab oma romaani sealt välja lunastada, kus teda hinnata ei osata.

Korruptsiooni lõhn?

Ugala 24. märts 1932 (lk 6)
Uue-Antslas oli volikogu koosolek ja valiti valla käskjalg.
Laupäeval peeti Uue-Antsla vallavolikogu koosolekut. Sekretäri palka alandati 6% võrra, vallavalitsuse liigetel aga umbes 20%. Volikogu päevarahaks määrati senise 1 krooni asemel 50 senti. Uueks valla käskjalaks valiti Joh. Kallion, kes saab töötasuks kasutada „Kuldre“ talu 105 kr. rendiga aastas. Viimane asjaolu tekitab aga nurinat, kuna uue käskjala isal on talu ja ta ise on poissmees, kuna päris maata ja perekonnainimesed ei leia ulualust.
Oli siin „rõhumist“ just nii, kui kord Urvaste kog. organisti valimisel.

Vaabina naise laadaunelm

Ugala 24. märts 1932 (lk 1)
Vaabina naine tahtis jääda Kassi asundusse.
Sangaste laadal sai natuke palju auru keegi Vaabina 35 aastane „daam“ ja tegi sõprust Kassi asunduse meestega. Mehed võtsidki naise kaasa oma kodu ja elasid sääl öö „lillasti“. Hommikul ei tahtnudgi naine enam ära minna, tahtis jääda Kassikolga „Kodukanaks“. Vägisi pandi siis naine rekke ja viidi paar kilomeetrit Vaabina poole ja tõugati reest. Nii lõppes Vaabina naise „laadaunelm“.

Koorib ikka või?

Ugala 24. märts 1932 (lk 1)
„Sõber koorib sõbra naha“.
Mõni päev tagasi oli Vaabinas suursündmus – müüdi oksjonil Jaan Kääparin’i siga, niidumasinat, hobusereha, vedruvankrit jm. Jaani ennast ei olnud kohal. Kõik senised sõbrad olid ostjate killas. Millegi pärast aga esines kohaliku konstaabli asemel oksjonipidajana võõras konstaabel. Vallaesä ostis sea ja oli väga virk selle äraviimisega – tegi nii et lumi tuiskas, nagu kartes, et mõni võtab veel sea käest. Üks sõpradest, kes oli kraami eest rohkem maksnud, kui turuhind, lubab kõik Jaanile tagasi anda. Need aga, kes odavalt said, lubasid saata otsitavale tervitus- ja tänutelegrammi, et ta võimaldas neil nii hää äri teha. Kuid mõnedgi on hirmul, et „ega see asi nii kergesti ei lää“.

Kollane uudis - ja üsna ajuvaba

Ugala 22. märts 1932 (lk 1)
Pruut veab peigmeest kotis.
Restus on üks häbelik „peigmees“, kellele tuleb „pruut“ Uue-Antslast hobusega järele. Et teel tuleb pruudi sugulaste õuest läbi sõita, siis paneb „pruut“ „peigmehe“ kotti ja viib ta kotis kohale, sest pruudi sugulastele ei meeldi too „peigmees“. Pruudi kodus tõukab „pruut“ poisi koti sees jalga reelt ja isa-emaga tassivad poisi tuppa. Seal on jälle kõigil hea olla.

Restu piimameierei - ühe sõja järel ja teise eel?

Ugala 22. märts 1932 (lk 1)
Restu piimaühingu aasta-peakoosolek möödus sõbralikkuse tähe all.
Restu p. üh. peakoosolek oli väga sõbralik. Kinnitati aruanne ja võeti vastu eelarve. Tähtsamaks otsuseks oli kohtuliku nõudmise lõpetamine endise juhatuse ajal tekkinud puudujääkide asjas. See otsus toob jälle Restu p. üh. kodurahu majja. Nähtava põhjuseta lahkusid juhatuse liikmed J. Laving ja Joh. Müllerson, mida paljud kahetsesid, kuna just nende tegevuse ajal aeti jälle juba allaminema olevale p. üh. uus elu sisse. Nende asemele valiti A. Pommer ja J. Rosenberg.
Mingisugusel põhjusel lubati kasutamiseks endine piimavabriku hoone A. Vellnerile. Varem kavatseti hoone müüa äravedamiseks.

Male tungib maale

Ugala 19. märts 1932 (lk 1)
Male tungib maale.
Urvastes lõppes „Siiriuse“ maleringi poolt korraldatud meisterturniir males. Turniirist osavõtjaid oli 17, ning välja pandud auhindade ja diploomide tõttu oli võistluste meeleolu alaliselt pinev. Meistriks tuli ja krooniti K. Raud, teine V. Leius, kolmas E. Kolk. Kuus esimeseks tulijat loetakse A-klassi mängijateks.

Sport, kool ja kirjandus

Elu 19. märts 1932
Suusavõistlus
Uue-Antsla, Urvaste ja Ilmjärve seltside vahel on korraldamisel. Et neis valdades suusaspordi harrastajaid rohkelt leidub, võib võistlusel konkurents tugevaks muutuda.

Vaabina ehitab koolimaju
Vaabina vald kavatseb eeloleval suvel ehitada omale kaks koolimaja. Kurenurme tuleks ehitada hoopis uus koolimaja, kuna Peebu koolimaja tahetakse ümber ehitada. Odavama ehitusmaterjali saamiseks palus vald põllutööministeeriumi müüa vallale Vaabina vana härrastemaja, millise mahalõhkumisel saaks ehitusmaterjali uute koolimajade ehitamiseks.

Urvastes asutati kirjandusring
Urvaste noorsooliit „Siirius“ pidas oma aasta-pääkoosolekut. Koosolek algas kell 6 õhtul ja lõppes alles pool 2, kuna igasugune poleemika pidamine ja kõrvalekaldumised aja ära kulutasid. Koosolek oli hoogne ja sarjati igast küljest liidu juhatuse läinud aasta tegevust. Lõpuk tuldi siiski üksmeelsele otsusele ja valiti endine juhatus tagasi koosseisus: Alop, Leius, Raig, Keller, Teos, Roon. Uuesti asutatud kirjandusringi juhatajateks valiti hrad Kolk ja Neeve ning proua Tilberg, kuna spordi- ja maleringi juhid endisteks jäid.

Ema ja poeg

Võru Teataja 19. märts 1932
Urvastes laskis ema poja pogrisse pista.
Mees tuli joobnult kohtulaua ette.
Urvastes Koigo as. elab talupidajana keegi lesk, kes oma täisealisest pojast põrmugi jagu ei suuda saada. Poeg, kes kohapeal tuntud joomarina, kipub talust viimast viljanatukest ära viima, et aga saada viina raha!
Varsti aga märkas ema, et suurem osa viljast on viinajänulise pojapoolt ära „hiivatud“ ja järelejäänust ei jätku kevadel enam seemnekski. Et veel päästa, mis päästa annab – laskis perenaine aidauksele kolm patent-lukku valmistada, sest lihtsad tabalukukesed poega ei pidanud kinni. Ent ka siin pettus perenaine, sest kolm lukkugi ei heidutanud poega põrmugi. Uks löödi kõigi piitadega sisse ja seemne-odrad tehti jällegi „napsi-rahaks“.
Nüüd aga katkes emagi kannatus ja viimase kutsel ilmus kohale politsei, kes asjale seadusliku käigu andis.
Neil päevil olid siis ema ja poeg Otepää jaoskonna rahukohtuniku juures õigust otsimas. Poeg tegi õige imestanud näo ja lausus: „No mis kuradi lori seo om – ma olõ jo esi peremiis ja või oma kraamiga tetä, mis taha!“ Kohtunik leidis aga asja siiski teisiti olevat ja mõistis Karl Rehsa üheks kuuks aresti – omavol. aita sissemurdmise eest. Kuna aga K. Reha kohtusaali ilmus joobnud olekus ja sääl märatses, laskis rahukohtunik ta sealsamas arreteerida – koostas veel lisa-käskotsuse ja mõistis rahurikkuja „pääle kauba“ kaheks nädalaks aresti.

Vaabina potitööstur Petseris

Ugala 17. märts 1932 (lk 1)
Kui Vaabina mees Petseris pummeldab.
… siis lendavad peeglitükid.
Kui halvas arvamises mõni sisemaa mees võib Petserist olla, sellest väike näide ühe Vaabina potitöösturi „ilusast olemisest“ ühes Petseri restoranis.
Lugu algab sellega, et nimetatud härra sõitis Petseri tuhande potikiviga ja müünud need, ei saanud kiusatusele vastu seista ja otsustas viimaks vaatama minna, mis moodi õige Petseris toda märjukest võetakse.
Võtnud parajad tropid, otsustas mehike vähekese puhata, kuid rahu ei annud talle oma küüdimehed. See vihastas aga härrat niivõrd, et haarates tooli hakkas sellega, kui Simson eesli lõualuuga, rahurikkujaid niitma.
Kõik oleks võinud veel hästi lõppeda, kuna oma mehed võivad ka leppida. Paha oli aga see, et „eesli lõualuu“ tabas ka seinal olevat peeglit ja nüüd kutsuti „olengust“ osa võtma juba politsei.
Mees aga heitis enne seda jälle rahulikult puhkama, kuid et restoranis see siiski sünnis ei ole, viidi ta „paremasse“ kohta.
Nüüd on mehike hädas peegli väljamaksmisega, missuguse hind 60 krooni. Tõenavat ise, et ega vist teisiti asjast üle sa, kui tuleb veel kord pottidega Petseri sõita.

Vaabina teenijatüdruk jalutama läinud

Võru Teataja 17. märts 1932
Tüdruk jäljetult kadunud.
Vaabina mees otsib oma hobust ja teenijat politseiga.
Vaabina vallas elutseva talupidaja Kasaku teenijatüdruk küsis läinud nädala lõpul oma peremehelt hobust, et sõita Sänna. Teenija, kelle nimeks Julie Sosin, lubas kohe tagasi tulla, kuid seni pole ta seda veel täitnud.
Talupidaja Kasak pööras mures politsei poole, lastes protokolli teha ja paludes politseilt kaasabi tüdruku tabamiseks ning hobuse kättesaamiseks. Ka võtnud teenija Sosin tarvitada perenaise riided ja kasuka. Sännas pole Sosin üldse käinud, küll on teda aga nähtud Võrus peremehe hobusega ringi sõitmas ja pudukauplustes käimas.

Õpetajatel probleeme ka vanasti

Võrumaa 13. märts 1922
Vaabina vald oma õpetajaid koolimaja korterist välja tõstmas.
Vaabina vallanõukogu hiljuti otsustas oma kahele õpetajale nende elukorter valla koolimajas üles ütelda, kohustades neid erakorterisse asuma. Maakonnavalitsus, leides niisuguse otsuse õpetajate palgaseadusega mitte kokkukõlas olevat, tõstis otsuse vastu protesti Tartu-Võru Rahukogu 9. jaoskonna rahukohtuniku juures, kus see asi 16. skp. harutusele tuleb.

Karskusseltsil ei õnnestunud

Ugala 12. märts 1932 (lk 1)
Karskusselts teeb „palagani“.
Pühapäeval, 6. märtsil leidis aset Vaabina seltsi saalis Vana-Antsla karskusseltsi korraldusel kino. Kuulutusele oli üles märgitud suurepärane kava ja täpne algus. Rahvas oli täpne, aga kino meister ei saanud täpselt kohale. Tunniaja hilinemise järele saadi ikka viimaks aparaadid korda ja kino algas. Varsti aga lakkas mootor külma tõttu töötamast. Küll „positi“ ja puhuti „sooja õhku“ peale, aga asja ei saanud. Rahvas pidi leppima 2 osaga, kuna kavas oli kuus osa ja naljapilt. Toodi mootor saali, et vast soojas hakkab töötama, kuid asjata. Saal läks aga petrooleumi suitsu täis, inimesed ei näinud enam üksteist. Rahvas läks vihaseks ja ühest suust karjuti „raha tagasi“. Konstaabel aga segas end vahele ja lõpetas kino. Rahvas pidi leppima mõne muusika palaga.