Koorib ikka või?

Ugala 24. märts 1932 (lk 1)
„Sõber koorib sõbra naha“.
Mõni päev tagasi oli Vaabinas suursündmus – müüdi oksjonil Jaan Kääparin’i siga, niidumasinat, hobusereha, vedruvankrit jm. Jaani ennast ei olnud kohal. Kõik senised sõbrad olid ostjate killas. Millegi pärast aga esines kohaliku konstaabli asemel oksjonipidajana võõras konstaabel. Vallaesä ostis sea ja oli väga virk selle äraviimisega – tegi nii et lumi tuiskas, nagu kartes, et mõni võtab veel sea käest. Üks sõpradest, kes oli kraami eest rohkem maksnud, kui turuhind, lubab kõik Jaanile tagasi anda. Need aga, kes odavalt said, lubasid saata otsitavale tervitus- ja tänutelegrammi, et ta võimaldas neil nii hää äri teha. Kuid mõnedgi on hirmul, et „ega see asi nii kergesti ei lää“.

Restu piimameierei - ühe sõja järel ja teise eel?

Ugala 22. märts 1932 (lk 1)
Restu piimaühingu aasta-peakoosolek möödus sõbralikkuse tähe all.
Restu p. üh. peakoosolek oli väga sõbralik. Kinnitati aruanne ja võeti vastu eelarve. Tähtsamaks otsuseks oli kohtuliku nõudmise lõpetamine endise juhatuse ajal tekkinud puudujääkide asjas. See otsus toob jälle Restu p. üh. kodurahu majja. Nähtava põhjuseta lahkusid juhatuse liikmed J. Laving ja Joh. Müllerson, mida paljud kahetsesid, kuna just nende tegevuse ajal aeti jälle juba allaminema olevale p. üh. uus elu sisse. Nende asemele valiti A. Pommer ja J. Rosenberg.
Mingisugusel põhjusel lubati kasutamiseks endine piimavabriku hoone A. Vellnerile. Varem kavatseti hoone müüa äravedamiseks.

Põllumeeste koosolek aastal 1902

Olevik 19. märts 1902
Seltsielu. Segasõnumed.
n. Võrumaalt. Vaabinast. 10. märtsil s.a. pidas kohalik põllumeeste selts „Liiva“ koolimajas koosolekut. Viimase koosoleku protokoll kinnitati muutmatalt ära. Kümme uut liiget võeti vastu. Valiti augustikuul Vaabina mõisas toimepandava näituse toimekond. Liikumata varanduste hindamise asjus valiti teadete korjamise ja ärasaatmise tarvis neljaliikmeline kommisjon. Hra J. Peet kõneles loomanaerite ja porgandite kasvatamisest, hra A. Tiganik soo heinamaaks tegemisest ja turbast. Võeti tellimisi kunstsõnniku ja naeriste ning porgandi seemnete peale vastu. Järgmine koosolek peetakse 5. mail s.a. kell 3 p.l. Vaabina „Peebu“ koolimajas.

Põllumeestekogu ei toimi?

Võru Teataja 23. veebruar 1922
Urvastest
18. veebruaril oli Urvaste põllumeestekogu koosolek, mis kolm tundi hiljem määratud aega avati. Kokku tulnud oli ainult mõnikümmend inimest, nende hulgas ka üks naisterahvas ja koguke külapoisse. Kõnega „Põllumeeste praegusest seisukorrast“ esines P. Albreht Uue-Antslast. Aruanne jäi vastuvõtmata, sest eelmisel aastal olla revisjoni komisjon valimata „unustatud“. Liikmeid võeti umbes 20 isiku ümber vastu. Juhatusesse valiti: h-rad K. Märtin, P. Raud, K. Narits, Joh. Neumann, J. Hussar ja L. Laud, nendest üks koguni puudus koosolekul. Revisjoni komisjoni valiti neiu A. Märtin, h-rad J. Norden ja V. Neumann. Koosolek oli alguses õige kärarikas. Nagu näha, on esialgne kunstlikult sünnitatud vaimustushoog ja usaldus siinse põllumeestekogu vastu kadunud. Agricola.

Ristikupeks Urvastes

Elu 20. veebruar 1932
Ristikupeks Urvastes.
Praegustel külmadel ilmadel on Urvastes seemneristiku peksmine väga hoogne. Uue masina selleks tellis kohalik Kirikuküla masinatarv. ühisus läinud talvel. Nüüd teenib masin parematel päevadel kuni 2000 senti ja varsti on masin oma ostuhinna juba tagasi teeninud. Suur tarvitus on tingitud sellest, et ümbruskonnas teist vastavat masinat pole, kuna aga peksmine masinaga rahakulule vaatamata palju kasulikum on kui esiisade kombel rehe all töötamine. Mis puutub saagisse, siis väidavad talunikud, et tänavu andvat ristik rohkem seemet välja kui mullu.

Vägevad nõudmised Uue-Antsla põllumeestelt

Elu 18. veebruar 1932
Mida räägib maa
Elamisstandart viidagu alla.
Palgad, notarite, advokaatide, arstide ja kõigi teiste rahasaajate tasusid tuleb alandada 50 protsendi võrra. Maksud vähemaks. Viin odavamaks ja karskusliikumisele antav toetus ära jätta.
Uue-Antsla põllumeeste nõudmisi.
Uue-Antsla põllumehed otsustasid esitada Vabariigi valitsusele järgmisi hädatarvilisi nõudmisi, mida siin kokkuvõttes ära toome:
Põhisäädus tuleb muuta enne järgmisi valimisi ja kui riigikogu sellega ei lepi, siis tuleb põhiseaduse muutmine panna rahvahääletusele. Riigikogu liikmete arv alandada 50-le, president ametisse sääda. Riigiametnikkude arvu vähendada ja palgad alandada 50 prots. Pensionide, abirahade ja toetuste maksmine töövõimelistele kodanikkudele lõpetada ja töövõimetud saagu toetust elamiseks võrdselt.
Vallakohtud tulevad sisse sääda. osa rahukohtuid asugu alevisse. Advokaatide honoraare piirata. Vähendada 50 protsendi võrra notarite ja pristavite tasunorme. Ära kaotada maksuametnikkude, prefektide, komissaride ja konstaablite eritasud. Jaoskonna- ja loomaarstide palka ja visiiditasusid tuleb tunduvalt alandada. Töötute päevapalka tuleb tunduvalt alandada.
Praegune nisuost ei vasta nõuetele ja nisu äraostmiseks tuleb parem kord luua. Piirituse ja viina hinda tuleb alandada, et ärahoida aseainete tarvitamist. Karskusliikumisele antav riiklik toetus tuleb ära jätta. Tubaka aktsiisimaksu tõstmine praegusel ajal on liigne. Kaitsevägi tarvitagu ainul kodumaa saadusi ja ostku aineid otseteed põllumeestelt.
Laenuprotsent tuleb alla viia 3 kuni 4 pääle. Eesti riigi kodanikud peavad tooma tagasi hoiusummad välismaa pankadest. Maksta tuleb panna üldine moratoorium. Vähemad metsatükid tulevad metsata talumajapidamiste vahel ära jaotada. Riik töötagu töötutega metsa üles, et talupidajad võiksid saada alati kuiva küttematerjali. Tarbepuude hinda tuleb alandada 50 prots. Samuti tuleb alandada 50 prots. kõiki makse ja tulumaksus tuleb kaasatöötamise tulu osa ära kaotada.

Kehva talv Vaabina põllumeestel

Võru Teataja 18. veebruar 1922
Vaabinast.
Läinud aasta lõikus, mis vilja salved rikkalikult täis kuhjas. ei luba elamiseks midagi rohkem kui – hädavaevalt. Põllumehe ainukene saadus, vili, ei ole hinnas, võrdlemata odav vastu ostmiseks. Maksusid, mille nimesidki otsekoheselt nimetada ei tea, on palju.
Kurb lugu on uute peremeestega (asunikkudega), nende elurada, mida nii roosiliseks peeti, on õige okkaline. Aidas puutuvad sõrmed salve põhja, vili on puudades turule läinud, võlgadest ja maksudest ei saa Simpsoni jõugagi iial lahti.
Sügisel mõõdeti metsa, mida asunikkudele ehitamise materjalina tarvitamiseks lubati anda – ainult oodata sellekohast korraldust. Aga nüüd oota ja väsi, kuid „paber,“ mis kinnitamiseks saadeti, on vist jäädavalt mõne akti kaane vahele kinnitatud, sest seda ei tule ju. –en.

Maajagamine aastal 1922

Võru Teataja 14. veebruar 1922
Urvastest.
25. jaanuaril s.a. pidas kohalik vallanõukogu oma koosolekut. Päevakorra tähtsamaks punktiks oli Truuta mõisa planeeritud krundile maasaajate kanditaatide üles seadmine. Arvatavasti asjast huvitatud olles – olid koos kõik 15 nõukogu liiget, mida siin päris haruldaseks juhtumiseks tuleb lugeda ja veel haruldavamaks seda, et mõnda liiget koguni varem kutsutavate tundi näha võis – kuna muidu ikka kvoorumi kokkusaamise küsimus enam-vähem paari tunnilist närvide pingutust nõuab. Koosoleku päev iseenesest kujutas ka teisiti midagi iseäraliku: maa soovijatest oli märgata palvete esitamisel mingisugust hoolsust ja arvamisel, kaua igatsetud välja antava mõisa maa peremeheks saada – rõõmutunnet.
Eesmärkide saavutamiseks nõukogus täitis mõnelgi kliendil ühes maapalvega hea „soro“ taskut ja ilma et oleks pead murdma hakatud – said mõne minuti kestvusel, agaramate isade korraldusel, vallasekretärile sõna lausumata tema eluruumid kostitamiseks rekvireeritud. Viimati läks kavatsus ometigi sedavõrd nurja, et kõik heategijad maast ilma pidid jääma. Nõukogu jõudis riigimaade ül. asemikuga lahkarvamisele ja otsustas maasaajate kanditaatide ülesseadmist edasi lükata, paludes põllutööministeeriumi korraldust, et krundid, mis sama ministeeriumi poolt eriotstarbeks eraldatud olid ja praegusele mõisa rentnikule lubatud ajutiselt rendile anda, saaks sõduritele väljaandmiseks lubatud, selle juures ette tuues põhjendusi ja osalt ka rentniku pihta käivaid süüdistusi. Iseäranis imelikuna paistis, et nõukogu riigimaade ülema asemikuga mõtteid vahetades, ärevusse sattus ja üks liigetest, kes ennast igati seaduse tundjaks meheks ja „advokaat-juristiks“ nimetas, koguni ülemäärast sõnavabadust hra põllutööministri kohta hakkas tarvitama. Üleüldse tuleb alla kriipsutada siinsete vallanõukogu liikmete kohta seda, et nad alatihti üks teisele haavavaid ütelusi tarvitades väga isikuliseks muutuvad ja päevakorrast eemale kalduvad. Jääb soovida, et vallavanem, kui koosoleku juhataja, ennast ei salgaks, vaid korralagedust kõrvaldada püüaks. X

Põllumajanduskursused

Võru Teataja 14. veebruar 1922
Urvastest.
Põllutöö ja karjakasvatuse instruktorid Piisko ja Nist pidasid siin kohaliku algkooli ruumides 8.-13. jaanuarini põllutöö ja karjakasvatuse kursuse ära. küll meie rahvast kunagi osavõtmist ei leidnud ükski põllumeeste pidu ega koosolek, siiski oli imestamist väärt elav kursustest osavõtmine, üksikutel õhtutel tõusis osavõtjate arv üle 200. Rõõmustavaks nähtuseks tuleb seda nimetada, et asunikud suurel arvul kursustest osa võtsid.
Üleüldiselt oli kogu kursuste ajal läbirääkimised põllumeeste enda vahel, kui ka lektoritega väga elavad ja püüti paljuidki küsimusi ühiselt selgitada.
Loengud olid asjalikud ja õpetlikud.
Kursuste lõpuõhtu muutus päris pidulikuks koosviibimiseks; peeti kõnesid ja lauldi riigi hümnust, peale selle kanti ette kupleed ja lõbus naljamäng „8 puudane ämm, ehk väimehe äpardus.“
Niisugused kursused olid esimesed Urvastes näha ja sooviksin, et niisuguseid meil pea jälle korduks.
Osavõtjatelt kursuste ajal maksu ei võetud, sest kulude katteks pidasid agarad noored pidu, mis ka niipalju sisse tõi, et põllumeeste kogul kursuste kulud tasa said. –Mar-

Turba hind langes

Ugala 13. veebruar 1932
Uue-Antsla turbaühisus alandas turba hinda.
Pühap. 7. skp. oli Uue-Antsla turbaühisuse koosolek, kus otsustati teiste tähtsamate päevakorra punktide kõrval ka aluspõhuks tarvitatava turba hinda alandada kõigilt sortidelt kahe krooni võrra kantsüllalt.

Mesilaste pidamise selts

Postimees 12. veebruar 1892
Kodumaalt.
-Kanapää ja Urvaste kihelkondades asuv mesilaste pidamise selts on end Keiserliku Liivimaa Ökonomia Seltsi abiseltsina kindlalt korraldanud, ülema poolt kinnitatud ja Vana-Piigaste herra v. Pfeifferi esimeheks valinud.
-Soovime seltsile tublid jõudu.

Vaabina põllumeeste seis 1902 alguses

Olevik 5. veebruar 1902
Seltsielu. Segasõnumed.
K. T. Võrumaalt. Vaabinast. 20. jaanuaril s.a. oli kohalise põllumeeste seltsi koosolek Vaabina „Peebu“ koolimajas. Viimase koosoleku protokoll võeti muutmata vastu. Võeti kaks isikut liikmeteks vastu ning pandi 6 kandidatideks ette. Herra Pect kõneles kunstsõnnikust ning loomatoidu seemnetest ja näitas ühestöödud käsikülvi masinat, mis iseäranis ristikheina ning heina seemnete külimiseks väga hea ütles olevat. Eestseisuse poolt kokkuseatud 1901. a aruanne kinnitati ära. Selle aruande järele oli aasta jooksul sissetulnud 414 rbl. 29 kop., väljaläinud 110 rbl. 48 kop. ja kassasse jäänud 911 rbl. 10 kop. Kunstsõnnikut ja masinaid on selts liikmetele 3503 rbl. 91 kop. eest tellinud. Valiti uus eestseisus eestuleva kolme aasta peale. Järgmine koosolek otsustati 3. märtsil s.a. kell 3 p.l. Peebu koolimajas ära pidada. – 30. detsembril m.a. oli Vaabina mõisas seltsi heaks näitemüük, millest 119 rbl. 27. kop. sisse tuli, kust 106 rbl. 33 kop. seltsile puhast kasu järele jäi.

Nipet-näpet

Võru Teataja 4. veebruar 1922
Urvastest.
25. jaan pidas Urvaste vallanõukogu koosolekut, kus päevakorral oli Truuta m. planeeritud kruntidele kandidaatide ülesseadmine. Rim. mõisa oli planeeritud 18 krunti. Kirjalikke sooviavaldusi oli kuni 70 nõukogule sisseantud, mis suurt tungi „oma maalapikese“ järele näitab, ja paljuid ka rahuldamata jätab, sest nim. mõis on viimane jagamisele tulev valla piirkonnas. Suurt meelehärma sünnitas põllutööministeeriumi teguviis, kes paremad palad nendele määrab, kellel sellepeale kõige vähem vajadust ja õigust. Niisuguse saatuse osaliseks olid ka Truuta mõisa paremad krundid, ühes kõigi mõisa hoonetega saanud, mis ministeeriumi poolt reserveeritud ja end. rentnikule määratud, kes nimetatud mõisat mitmed aastad oma moodi kasutanud.
Vallanõukogu, teada saades ministeeriumi otsust, otsustas ministeeriumi poole pöörata seletuse ja protestiga ja loobus ka teistele kruntidele kandidaate ülesseadmast. See leidis ägedat vastupanu maakonna riigimaade ülema esitaja poolt, kes nõukogu ees protestiga esines, toonitades, et niisugune „mitteseaduslik“ otsus ministeeriumi poolt tähelpanemata ja isegi vastamata jäävat.
-Et Urvaste vallamajasse kaks korda nädalas Antslast posti tuuakse. kuna vallamaja valla teise ääre pool asub ja kaugemal olijatel posti saamine raske ja väga korratu, siis palkas vallanõukogu isiku, kes vallamajast posti end. Koigu ja Truuta v. jaoks Koigu koolimajasse toob. Igatahes vallanõukogu poolt eeskujulik samm.
-Urvaste rahvaharidusselts oma koosolekul Koigu koolimajas 22. jaan. s.a. otsustas puhkpillide koori asutada. On olemas seltsiliikmete hulgas õige mitmeid endiseid mängijaid ja sõjaväe muusikante. Aineliselt loodetakse sellest ülesaada, et suurem osa omale ise mõtlevad pillid muretseda. Loodame, et see ilus asi õige pea täitmist leiab.
-Urvaste noorsoo liit „Siirius“ avas oma liikmetele lugemise-laua Urvaste kiriku juures hr. Aman’i majas. Lugemise-laud on avatud iga teisipäeva, reede õhtul ja pühapäeval. Kah pikapeale ilus samm edu poole. Kahjatseda tuleb seda, et Urvaste „noored“ väga tujukad, isemeelsed ja teiste seltsidega tihti riius on. Oleks küll aeg Urvaste seltsidel kord rohkem ühist keelt kõnelema ja oma seltsimaja peale mõtlema hakata. Ühiselt leiduks selleks teesid. Agricola

Vaabina keeruline talv

Ugala 2. veebruar 1932 (lk 1)
Uus külmahaigus Vaabinas.
Niiskete, külmade ilmade tõttu levinevad laialt mitmesugused isekujulised haigused. Nii on tulnud ette Vaabinas iseäralik nohuhaigus, millega kaasas käib krooniline kõhu lahtiolek. Haigus iseenesest on väga piinav.
Kartulid kuhjades mädad.
Soojade ilmade tõttu on Vaabinas mitmed peremehed oma kartulikuhje lahti võtnud. Üllatuseks leidsid aga mitmed, et terved kuhjad kartuleid mädanevad. Põhjuseks võivad olla sügisel külmasaanud mugulad ja liigsoojus kuhjas. Terved kartulid on ära idanenud, mis ka tarvitamiskõlbmatud. Kaubeldakse juba naabritelt kevadeks seemet valmis.

Parunile parimad metsad

Võru Teataja 26. jaanuar 1922
Uue-Antslast.
Ehitusemetsad hävinevad. Siin on antud endise mõisa omanikule osa metsa, mis temal kasutamata olla jäänud ja riigi seaduse põhjal saada on. Kuid kohalikkude elanikkude keskel on mitmed kahtlustused selle metsa kätte andmise üle, sest väga teravalt torkab silma, miks just 80 vakamaad (arv umbkaudne) metsa on antud kõige paremast ja vanemast Piirivariku metsast, kus ainult ehitusemets on ja igast puust kolm palki võib saada.
On ju Uue-Antslas ka teisi metsi, nagu Avisoo, Kassi mõisa ja Kriibi mets, mis suuremalt osalt võsastik ja põletispuu metsa kujutavad, aga nende metsade hulgast ei võetud paruni jaoks metsa välja. Olen praegu paruni metsa laastamise juures palgivedaja ja oma silm näeb, missugune kallis ehituse mets on antud.
Kas on ehk seaduses ette nähtud, et parunile võib ainult ehituse metsa anda, mitte võsastiku või soorada, nagu meie Antsla metsad on. Uue-Antslas, rahvarikkas kohas on ehitusmetsadest suur puudus, seda enam et praegu asunikud omake ehituseks hulga metsa nõuavad, kuna ehitus metsa vähe on ja nüüd nii suur metsa laastamine! Kas ei oleks võinud Sõmmerpalu piirkonna metsavalitsus, kelle käes asi otsustada, paruni metsa välja andmise jaoks ka rahva huvisid silmas pidada?
Palgivedaja-

Linakasvatus ei tasu enam

Ugala 16. jaanuar 1932
Urvaste ja Sangaste mehed ei küli enam lina.
Linahinnad on praegu nii alla läinud, et Urvaste ja Sangaste pool vähesed vaid veel ropsivad läinudaastaseid linu. Kubjapeetri ja Kaosse ropsimise seibid seisavad: lina ei tasu enam tööd. Enamus põllupidajaist ei mõtle enam üldse lina külida, ka oma jaoks mitte.

Sahker-mahker?

Võru Teataja 16. jaanuar 1932
Tüli Vaabina naiste aparaadiga.
Juhatus ei taha täita pääkoosoleku otsust.
Möödunud aasta detsembrikuu algul pidas Vaabina piimaühing erakorralise pääkoosoleku, ku muuhulgas tuli arutusele juhatuse poolt ühe hiljuti muretsetud aparaadi ostmine. Selgus, et aparaat on vana, kuna maksti tema eest uue aparaadi hind. Veel rohkem pani imestama liikmeid asjaolu, et üldse puudus vajadus aparaadi ostmiseks, kuna meiereis tarvilikud ja korralikud masinad olemas, pääle koorekeetja, milline nõudis vähemat remonti. Koosolek, silmaspidades praegust madalat võihinda ja, et Vaabina piimaühingul ikka mõttetu ja ülejõukäiv oleks üksi piimatööstuse riistade „muuseumi“ asutamine, mõistis juhatuse teguviisi aparaadi ostmise asjus 64 häälega 16 vastuseismisel hukka.
oodati juhatuse ametist tagasi astumist, kuid see ei mõtelnudki selle pääle, oli põllumeeste kogust enamuses koosnev juhatus. Selle asemel, et täita pääkoosoleku otsust, kihutavat üks juhtiv jõud mööda talusid, et korjata allkirju „tõendusele“, et ostetud aparaat on hää, otstarbekohane ja tarvilik.
Nii siis, juhatus hakkab protsessima pääkoosolekuga ja selle tagajärg on hulk kulusid ja vähene tasu või kilogrammist.

1941. oli traktorite nõudlus olemas

Võrumaa Teataja 4. detsember 1941
Soovitakse osta
traktorit.
Pakkum. hinna ja andmetega saata: P. Müürsepp, Urvaste ag.

Kehva seis põllumajanduses

Võru Teataja 5. november 1931
Urvaste meestel ei jatku raha.
Kõik müügiartiklid hiigla odavad.
Urvaste kihelkonnas on enamasti hääd ja kõrged põllumaad, suvi on ka keskmine, siis ei või ka nimetatud kihelkonna põllupidajad nuriseda viljasaagi üle, pääle rukki, mis küll enamasti täielikult äpardus, nii et mõni talupidaja rukkileiba tänavu ei näe, vaid süüakse odrakaraskit ja nisuleiba.
Kuid leivaga aetakse kuidagi läbi, aga oma väliste kohustuste täitmiseks ei saa kuskilt raha, sest orti ja kaeru mujale müüa ei saa, kuid vaid kaitseväele. Neid võetakse vastu ainult seemnevilja ja ikalduslaenude saajatelt. Raha ei saa vilja ega loomade eest. Nii makseti hiljuti Antsla laadal lehma eest 10-30 kr., pullidest 20-60 kr., seapõrsastest 1-1.50 kr., kuna kartuleid, kaeru ja otri üldse ei nõueta. Linu pole kuigi palju tehtud, kuigi juba linaseemneid nõuavad kaupmehed, makstes puudast 1-2 kr. Õunad olekski hinnas, kuid tänavu neid ei ole.

Kaks päris erinevat uudist kõrvuti

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Urvaste naiskodukaitse tantsuõhtu
peeti läinud laupäeval Urvaste mõisas. Inimesi oli tantsuõhtule tulnud vähevõitu, selle eest oli aga kord eeskujulik.

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Arestitud varanduse raiskamine.
Urvastes elutsev Madise talu omanik Julius Lüüsi õmblusmasin, 8 lammast ja viljakotid pandi aresti alla. Kui neil päevil rahvas oksjonile tuli ja konstaabel kraami müüma hakata tahtis, selgus, et arestitud kraami polegi. Varanduse raiskamise pärast seati J. L. kohta protokoll kokku.