Urvaste nooredkotkad eeskujulikud

Elu 19. detsember 1931
Urvaste nooredkotkad eeskujulikud
Läinud pühapäeval toimus Urvaste noorkotkaste rühmas järjekordne pesakotka katsete sooritamine. Katsed sooritasid hästi ja nimetati esmakordselt pesakotkasteks 8 rühmaliiget. Üldse on rühma tegevus olnud edukas: pääle katsete on korraldatud hulk teaduslikke ja õppesisulisi koondusi, kaheturniir rühma kahemeistri nimele, võrkpalli võistlusi ja harrastatud kergesporti ja suusatamist. Rühmal on kavatsus pidada pidu, milleks näidend juba ära õpitud. Päevakorral on mitmed võistlused naaberrühmadega, algamas on salkade vahelised võistlused rühmas, samuti male- ja kaheturniirid 1932. a meistri nimele, uute kats. sooritamine jne.
Rühma vanakotkaks on kohalik algkoolijuhataja Julius Jaek ja kotkaks Karl Raud. Rühmas on 18 liiget, peamiselt algkooli õpilased. Antsla noortemalevkonnas kuulub Urvaste rühm eeskujulikumate hulka.

Kaitseliit näitas kino

Võru Teataja 15. detsember 1931
K.-l. kino Kuldres.
Antsla malevkonna kino oli laupäeva õhtul oma ringreisiga Kuldres. Väntamisel oli „India“ hauasammas. Osavõtt elav, ning rahva vaimustus pildi üle suur. Mõned käisid vaatamas juba neljas kord.
Lõpuks korraldas kohalik komp. tantsu, millest samuti osavõtjaid rohkesti.

Kaks päris erinevat uudist kõrvuti

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Urvaste naiskodukaitse tantsuõhtu
peeti läinud laupäeval Urvaste mõisas. Inimesi oli tantsuõhtule tulnud vähevõitu, selle eest oli aga kord eeskujulik.

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Arestitud varanduse raiskamine.
Urvastes elutsev Madise talu omanik Julius Lüüsi õmblusmasin, 8 lammast ja viljakotid pandi aresti alla. Kui neil päevil rahvas oksjonile tuli ja konstaabel kraami müüma hakata tahtis, selgus, et arestitud kraami polegi. Varanduse raiskamise pärast seati J. L. kohta protokoll kokku.

Malevkonna aastapäev

Võru Teataja 29. august 1931
Pidupäev Uue-Antslas.
Antsla malevkond pühitseb aastapäeva.
Antsla malevkonna juhatus on otsustanud 30. augustil suurem kui kunagi varem pühitseda malemkonna aastapäeva. Kui varem sarnased pidustused toimusid Antsla alevis, siis on tänavu selleks leitud palju sobivam koht, nimelt imeilus Uue-Antsla muinsuspark, mille ilu vaatlemine juba iseenesest suurimat naudingut pakub. Igaüks, kel vähegi vaba aega, peaks seda mitmekesist pidupäeva ärakasutama, et veel enne sügispäevade algust nimelt ses Lõuna-Eesti ilusaimas pargis ükski päev veeta. Pidustused algavad juba hommikul kell 9 spordivõistlusega ja lõpevad hilja õhtul vabaõhu kinoga.
Ka hingetoidu eest on hoolt kantud ja jutlustama palutud õpetaja-emer. hra Martinsen ja praost Rõbakov Võrust.
Kehakinnituse eest ei tarvitse muret kanda, selle eest hoolitseb rikkalik einelaud rohelises. Nooremad võivad ülekeevat energiat ärakasutada ühises jalakeerutuses ilusal pargi murul kuulsa Vana-Antsla kaitseliidu orkestri saatel. Ka Vana-Jumalaga on leping sõlmitud, et vihmapiisad kutsumata külalistena pidurahva meeleolu rikkuma ei tuleks, sellepärast – kõik, kes kaduva suve üht viimast pühapäeva lõbusamalt tahavad kasutada, ilmugu 30. aug. Uue-Antsla parki.

Selle maa oled sa verega ostnud!

Võru Teataja 21. mai 1921
Uue-Antslast.
Paljude sekelduste ja vaevade järele on nüüd viimati Uue-Antsla mõisa maad rahvale välja jagatud. Samuti on ka inventar välja antud muist asunikkudele alandatud hinnaga, muist oksjoni teel rahvale.
Küntakse ja külvatakse juba suure hoolega. Mööda mõisa põldusid sammudes saad imeliku mulje vaadates mehi, kui mesilaste peret igaüks oma vähese kallal hoolsalt kündes ja külvades seemet oma põllule, kus senini aadli raudne käsi oma tugevust ja võimu näitas.
Künna julgesti, looda rohket saaki –
Selle maa oled sa verega ostnud! … -rg.-

Karm ja konkreetne teade

Elu 17. jaanuar 1931
Kuulujuttude likvideerimiseks, nagu oleks mind heidetud kaitseliidust mitmesuguste väärnähtuste eest välja, seletan, et oli küll tõstetud minu vastaste poolt kaebus kaitseliidu ülemale minu vastu, kuid see leiti olevat täiesti aluseta ning püsin täieõigusliku kaitseliitlasena kaitseliitlaste peres edasi. Valekaebajad võtan kohtulikule vastutusele.
Arnold Pallits Urvastes

Võru Teataja 26. juuni 1930 (neljapäev)

Pikne hävitas Urvaste koolimaja.
Lõhkevad padrunid ei lasknud tuld kustutada.
Kahjusumma üle 800.000 sendi.
Pühapäeval kella 4 paigu lõi pikne Urvaste valla 5. kl. algkooli majja sisse, hoonet põlema süüdates. Varsti oli kogu puu hoone, ühekordne ehitis, leekides. Koolijuhataja Jaek oli sel ajal Antslas Kaitseliidu laagris, kodus olid ainult üks vanem naisterahvas ja väiksed lapsed. Välk on löönud otse koolijuhataja magamistuppa, kust ka tuli alguse sai. Koolimaja põles maani maha, seesolevast inventarist suudeti päästa ainult osa koolipenke, üks kapp ja muud vähemat.
Ärapõlenud hoone oli kinnitatud „Omas“ 300.000 sendi eest, kuid hoone väärtust hindab vallaomavalitsus 600.000 sendi pääle. Sise põlesid veel koolijuhataja ja kooliteenija varandust mõnekümne tuhande sendi eest, haridusseltsi näitelava ja inventar, ka mõnekümne tuhande sendi väärtuses. Kooli inventari hukkus tules üle 100.000 sendi. Kahju sai ka Kaitseliit, kelle inventari ja 1500 padrunit tules hukkusid.
Kogu tulekahju läbi tekkinud kahju ulatub üle 800.000 sendi. Hoone kustutamist takistasid tules lõhkevad padrunid, mis inimesi eemale peletasid.

Laskevõistlused Urvastes

Elu 12. juuni 1940
Urvastes avati lasketiir
9. juunil 1940. a. toimus Urvastes, KL Urvaste kompani laskeraja ametlik avamine ja omavahelised laskevõistlused.
Laskeraja avas ja esimesed lasud laskis Võru Maleva pealik kol. leitn. Feljuste, kes selleks puhuks oli kohale sõitnud.
Võistlustest võttis osa kompani pere 90 prots. ja võistlus sündis kolmes grupis ja kohtadele tulid: algajate grupis 1. Liivamägi, Ed., 2. Randmäe, Siegfried ja 3. Laanoja, Leho.
2. kl. laskurite grupis: 1. Mets, Jul., 2. Raamat, Juh. ja 3. Sool, Elmar.
1. kl. ja esilaskurite ja küttide grupis: 1. Tiganik, A., 2. Tuvikene, A. ja Alop, Aug.
Viimases grupis oli välja pandud Võru maleva pealikult väärtuslik auhind ja selle võitis kompani pealik A. Tiganik, kes saavutas kõige enam punkte. Võistlusest osavõtt oli elav ja võistlus pinev. Kompani lasketase on küllalt kõrgel tasemel, kuna treeninguid peetakse igal nädalal.

Ilmselt rõhk sõnal "rahvuslik"

Elu 19. jaanuar 1940
Suusapäev Urvastes.
Kaitseliidu Urvaste kompani korraldusel peetakse pühapäeval, 28. jaanuaril 1940. a. kell 11 hom Urvaste algkoolimaja juures rahvuslik suusapäev, millest osavõtt kõigile on vaba. Võistlustest osavõtta soovijail palutakse teatada kompani sekretärile Herbert Abel’ile, telefon Antsla 10 I

Väike peonupuke

Elu 11. jaanuar 1930
5. jaan. s.a. korraldas Urvaste kaitseliidu kompanii kohalikus E. N. L. „Siirius’e“ majas peo.
Vaatamata porisele teele ja pimedale ööle oli pidu siiski rahuldav.

Armas jutt, kuigi võõrvõimuga seotud

Töörahva Elu 16. detsember 1969
Kiri Moskvast
EMALIK TÄNU
1944. a. augustil hukkus Eesti NSV vabastamislahingutes mu poeg, kahurväelane kapten Tšernitski. Tema kalm asub Urvaste külanõukogu territooriumil Võru rajoonis, kohaliku 8-klassilise kooli lähedal.
Juba 24 aastat järjest külastan ma igal aastal minule kallist kalmu. Nende pikkade aastate jooksul ma veendusin, et see kalm pole kallis ainult mulle, vaid ka paljudele kohalikele elanikele, kes pidevalt ja armastusega hoolitsevad nõukogude sõjameeste haudade eest, austavad nende mälestust.
Kooli direktor A. Murel, „Siiriuse” kolhoosi esimees V. Konksi, külanõukogu esimehe asetäitja M. Pirnbaum ja teised seltsimehed teevad palju noorte kasvatamiseks kodumaale ustavuse ja kodumaa vabaduse eest langenud sõjameeste austamise vaimus. Eriti peab ära märkima Eesti vabastamise 25 aasta juubelipidustusi. Nende läbiviimise eest tahaksin tänada EKP Võru rajoonikomiteed ja rajooni sõjakomissariaati.
Möödunud 25 aasta jooksul on elu Urvastes palju muutunud ja on meeldiv tunnistada, et meie rahva ohvrid ei olnud asjatud.
Saadan sügava tänu kõigile Urvaste elanikele, kes hoiavad mälestust meie lähedastest, meie õnne eest langenutest.
M. I. TŠERNITSKAJA
(Ajalehest „Sovetskaja Estonia” nr 286)

Sõda!

Võru Teataja 8. oktoober 1929
Antsla ja Vaabina vahel löödi lahinguid
Antsla malevkonna taktiline õppus õnnestus täiesti
Naised suppi keetmas. Orkester lõuna-lauas. Pääle lahingu tants.
Pühapäeval peeti Antsla malevkonna taktikalisi õppusi, mis olid esimesed selletaolised tänavu sügisel. Vaatamata laupäevasele sajule ja pühapäeva hommikusele halvale ilmale, oli osavõtjaid üle 200 mehe, malevkonnas üldse on üle 450 mehe.
Enne lahingute algust
Juba hommikul enne kl. 10. hakkasid malevlased koguma. Valge pool, mis moodustus Antsla alevi, Vana- ja Uue-Antsla kompaniidest, kogus meierei juurde; sinine pool aga, Linnamäe, Vaabina, Urvaste, Kärgula, Sõmerpalu ja Tsooru komp. kogusid Vaabina vallamajja. Esimeste juhiks oli reserv lipnk Räägo, teiste juhiks reserv lipnik Must.
Sinine pool oli võtnud oma julgustus-positsiooni Anderi ja Laksi talude ning raudtee joonele, nende päävastupanu positsioon oli aga Vaabina koolimaja, raudtee ja Hango talu joonel.
Vastaspoole poolt valitud julgestus- ja pää vastupanu positsioon oli valitud täiesti õnnestunult, nii et neid täieliku sõja olukorra juures ilma suurtükiväe tuleta oleks olnud võimatu võita.
Lahingud algamas
Kella 12-ks jõudsid valgete eelosad siniste julgest. positsiooni ette, kus toimus esimene vihane heitlus. Siniste hästi valitud positsiooni juures oli selle läbiviimine õige raske.
Pooletunnilise lahingu järele oli mõlematel pooltel suuri kaotusi – nii arvasid vahekohtunikud. Selle tõttu olid sinised sunnitud oma eelposits. maha jätma ja taganema päävastupanu positsioonile.
Lahingu-möll, kus mõlemad pooled tugevad
Pää vastupanu positsiooni juures oli uuesti äge tulevahetus. Valitsevate kõrgustikkude ja hää maastiku tõttu ei olnud valgetel võimalik siniseid päävastupanu positsioonilt välja lüüa ning lahingutegevus lõpetatakse.
Üks paremaid õppusi
Maleva päälik, kpt. Heljuste õppuste üle kokkuvõtet tehes, võis tähendada, et üldjoontes oli see hää. Õppuse läbiviimine õnnestus täielikult, oli näha, et kaitseliitlased on tõsist tähelepanu pööranud taktikalisele õppusele, mistõttu on ka unustatud endine vene taktika. Tegutsemine sünnib täiesti meie oma määrustikkude põhjal.
Üldiselt oli käesolev õppus üks paremaid mis Võrumaa malevas peetud.
Hääs meeleolus peale lahingtegevust
koguti Vaabina vallamajja, kus naiskodukaitse poolt oli kaetud laud söökidega. Väsinud meestele maitses kuum kapsa-tangu-liha supp üpris hää. Arutati tegevust. Igal mehel oli midagi rääkida. Jageletakse, üks ütleb: „No mes sa mu maha lasksid, ma tahtse sind maha lasta”, teine jällegi: „Su ma juba lassi surnuks, mis sa kurivõrk siis veel jooksma pistsid,” jne.
Orkester lõuna-lauas
Vana-Antsla komp. orkester lipn. Musta juhatusel hoolitses hää tuju eest. Orkester on oma hää kokkumänguga juba varemgi tähelepanu köitnud, mida sel korralgi tuleb alla kriipsutada.
Ringkonna esinaine pr. Budkovsky
viibis isiklikult lahingväljal ja supiköögis. Alul ei teadnud ja ei tunnud kohalikud kodukaitsjad teda ja imestasid, kes see võõras naisterahvas siin külla askeldab. Hiljem, kui teatavaks sai, et pr. Budkovsky nende pealik ongi, hargnes vahekord sõbralikuks, mistõttu võibki tähendada, et kodukaitsjate tegevus Võrumaal hakkab veelgi elulisemaks muutuma. Pr. B on püüdnud säärastelt kokkupuutumistelt mitte puududa, mis tööle aina kasuks.
Lahing lõppes peoga
Pääle koosviibimist algas õhtul Vaabina komp. pidu-õhtu, millest hulgal arvul osa võeti. Suurem osa malevlasi, kes õppustel ennast küllalt väsitasid, läksid peale kl. 4 koju.

Langenud vabadussõdalane

Postimees 20. veebruar 1919
Teated sõjameestest.
Lipnik Jaan Kerge †
Enamlaste ohvrina langes lipnik Jaan Kerge. Ta astus septembri algul vabatahtlikuna sõjaväkke. Oli aga maakuulamisel enamlaste kätte sattunud, kes tema Valga lähedal Pedeli metsas maha lasksid.
Pea said omaksed kurva teate ja isa palus, et temal lubataks surnukeha koju tuua, mida aga ei lubatud. See sai võimalikuks alles pääle Valga võtmise. Langenu keha oli kuulihaavu täis, revolvri kuul pääs, hambad sisse löödud, käed aga kindlalt selja taha seotud.
9. veebruaril paigutati langenu surnukeha Urvaste surnuaiale, kust kihelkonnast kadunu päri oli. Kogu ümbrus leinab kadunut kui agarat põllumajanduslist uuendajat, kes põllul ja kohalikkudes seltsides ikka esimesi vagusid ajas.

9 aastat tagasi - Urvaste mail lahingud

Postimees 4. veebruar 1919
Kodumaalt.
Urvaste kihelkonnast. Jõumees Teppan. Urvaste poolt tulevad teated, et Tartus tuttav jõumees Teppan sääl enamlaste käe läbi surma saanud. Eesti sõjaväe taganemise ajal jäi Teppan Tartu, kus punased teda pea oma sõjaväkke võtsid. Enamlaste taganemise puhul lahkus Teppan nendega ühes Tartust. Hiljemini ärkas tal tahtmine Tartusse tagasi pöörduda kolm seltsimehega, sattus aga enamlaste küüsi. Need mõistsid ta ühes teiste põgenejatega surma. Mahalaskmise kohal rebis Teppan ühe timuka käest püssi ja põmmutas neli punast maha. Et aga punaseid 10-12 nelja vastu oli, tapsid need ometi Teppani ja kolm ta seltsilist.

Lihtsalt väike pidu-õhtu

Elu 17. november 1928
Urvastes kaitseliidu pidu-õhtu
Pühapäeval 18. nov. korraldab kaitseliidu Urvaste kompanii Võrumaa maleva 10.-da aastapäeva puhul Urvaste valla algkooli ruumes peo-õhtu. Kavas on ette nähtud päevakohane kõne, meeskoori laulud ja kaks näidendit.
-S-

Vägev reportaaž "lahinguväljalt"

Võru Teataja 13. november 1928
Roheliste ja siniste lahing U-Antslas
Õppustest võttis osa ka 10 naist supikeetjatena
Kogusummas oli malevlasi väljas 100 meest
Sügisesed kaitseliidu taktikalised õppused on igal pool toonud elevust ja huvitavaid sõjapilte esile, nii ka seekord Uue-Antslas. Päälegi oli laupäevane ilm võrratult ilus, mis omakord õppuste hääks kordaminekuks kaasa mõjus. Kõigist kompaniidest oli õppusele tulnud üle 50 protsendi malevlasi. Kokku moodustasid nad üle 100-liikmelise sõjaväe.
Antud olukorra järele moodustasid Vaabina ja Linnamäe mehed rohelise poole, kes pidid U.-Antsla asunduse ära võtma. Sinisel poolel, mis moodustus U.-Antsla ja Urvaste meestest oli ülesandeks kaitseseisukorras asuda ja vaenuliste roheliste pääletungi vastu võtta.
Mõlemad pooled asusid tegevusse juba vara hommikul. Ette saadetakse luure, püütakse nägematult kummagi poole seisukohti teada saada, vahetpidamata tehakse ettevalmistusi otsustavaks silmapilguks, s.o. kokkupõrkeks.
Hommikuse rongiga jõuab õppuste kohale ka maleva päälik Herman, elurõõmsa ja väleda ratsamalevlase Saaremetsa saatel, kes raporteerib jaamas nagu kord ja kohus ja on päälikule vastu toonud ratsahobuse.
Meie ajalehemehed sobitame kohe tutvuse majandusülema hra Maimega. Ta on meie jaoks ette rakendanud hobuse ning läbi kohutava pori algab sõit lahingu piirkonda. Kella 11-ks oleme Uue-Antsla mõisas. Vaevalt saame lahkuda vankrilt, kui algab äge lahing. Roheliste piilurid olid nägematult tunginud läbi siniste eelpostide Uue-Antsla mõisa parki. Siin sattusid nad aga siniste tule alla. Ragisesid püssid ning võeti vangisid. Mõisa park aina kajas paukudest. Roheliste piiluru energilisema tegevuse järele võis otsustada, et pääletung kaugel pole.
Sinised said sellest väga hästi aru ning kindlustasid oma seisukohti. U.- Antsla mees Rosenthal oli kuulipilduja üles seadnud Urvaste Uue-Antsla ristteele, kõrval seisivad tugevad väeosad. Sinised püüdsid ristteed enese käes hoida iga hinna eest.
Vaenulisel poolel
Rohelised olid oma pääosad koondanud U.-Antsla teele. Kõrvalt pandi liikuma Vaabina kompanii. Nüüd algas päälahing. Mööda maantee kraave läheneti ja sunniti siniste kuulipilduja taganema. Päälik Ketsi juhatusel jõudsid pea järele ka pääjõud, samuti Vaabina meeste tiib. Algas meeleheitlik lahing U.-Antsla asunduse varemetel. Mööda hoonete ahervaret tungiti edasi nagu tõelikus sõjas. Ei hoolitud porist. Kus tarvis – roomati. Kui kuuldi kuulipilduja häält – heideti pikali.
Siin kujunes ka väga haruldane olukord. Ühes mõisa otsas olid peremeheks rohelised, teises – endises lossis – oli veel osa siniseid. Muidugi tuli jälle lööming. Ägedalt anti tuld ja paisati sinised kus seda ja teist.
Häda surnutega
Kõige suuremaks tüliks on “surnuks tunnistamine”. Keegi ei taha ju surnu olla. Ja kuidas sa siis surnu oled, kui sul kõik liikmed veel terved on. Nii on malevlased Jaanimägi ja Mets väga pahased siniste pääle. Nad olla paari sammu kauguselt nende kuulipildujat tulistanud, kuid mehed paneavd ikka eest minema. Aga mis sa nendega teed, keegi ei taha ju surnu olla, rahustuvad mehed lõpuks.
Kui lahing mõisa südames läbi on, korraldavad sinised end uuele positsioonile mõisa taha lagedale väljale. Siin peab kujunema “päälöök”. Urvaste tee äärel on külg külje kõrval mees. Kaugemal seisavad kuulipildujad, muidugi ka kahurvägi. Rohelised koonduvad liikumissuuna pikku teed. Jälle tekib lahing ning Kolki poe ees põrkavad kokku mõlemad pooled. Ei anta enam armu. Päälik Klockmann jagab aga padruneid ning julgustab mehi. Kapten Laur juhib tuld ja peab teravalt silmas päälikuid Onnot ja Muickmanni.
Kolki poe ees lõpetatakse ägedam osa lahingust. Järgneb veel väike lahing mõisa külje all, kusjuures pääletungijaks hakkavad sinised.
Hiljem koguvad mõlemad pooled end mõisa õuele rivisse, kus maleva päälik Hermann tänab õppustele tulnud malevlasi ja soovis edaspidiseks tegevuseks hääd õnne ja edu.
Kodukaitse kuulide rahe all
Selajal, kui käimas oli kõige ägedam lahing asunduse külje all, ilmusid kodukaitse naised prl. Reiljan Linnamäelt ja prl. Raud Urvastest maleva pääliku Hermani juurde ja tõid temale kuuma suppi. Niisugune lahkus paistis päälikule algul üllatusena. Siis hüppas aga hobuse seljast ning võttis mäekünkal koos supitoojatega lõunat. Supp maitses päris hästi ja eriti veel, kui hommikust saadik väljas oled olnud, tähendas päälik kodukaitse naisi tänades.
10 naist
Kodukaitse töö tähtsus ilmenes väga selgesti Uue-Antsla õppustel. Igast kompaniist oli tulnud meestega ühes ka naised ning valmistasid kõigile maitsva supi. Kodukaitse naisi oli väljas tervelt 10 inimest – nendest Linnamäelt 3, Urvastest 2, Vaabinast 2 ja U.-Antslast 3
Raudsiku kõne
U.-Antsla õuel pidas malevlane Raudsik ajalooliselt väga tähtsa ja teadusliku kõne esimese öö õigusest, mida kõik kuulajad kiiduavaldustega vastu võtsid.
Ühise lauluga
lõpetati taktikalised õppused ning mindi naiste poolt valmistatud suppi sööma. Üks osa malevlasi oli kutsutud päälik Samarüütli poole, kus pääliku proua poolt oli kaetud söögilaud soojas toas maitseva pardipraega. Ja võib arvata, kui hästi maitses söök pääle 10 tunnilise kibeda töö.

10. november 80 aastat tagasi - õppused ja õppetunnid

Võru Teataja 10. november 1928
Täna on Antslas sõda
Täna peetakse Urvaste ja Uue-Antsla komp. ning Krabi ning Linnamäe kompaniide vahelisi taktikalisi õppusi. Esimesed koguvad Urvaste kiriku juurde, teised Vaabina asundusse. Sõja tallermaaks muutub nähtavasti Uue Antsla asundus.

Võru Teataja 10. november 1928
“Singerite” järelkaja Urvastes
Õmblusmasinate pärast talu vallasvara oksjonile
Nagu igalpool – nii on ka Urvastes “Singeri” õmblusmasinate palavik natukene raugenud. Ainult mõned “kaunid mälestused” – kohtult ehk priistavilt on järele jäänud. Nii on ühes talus praegu kogu majapidamise inventaar “Singeri” masina võlgade katteks maha müüdud.
Kurb ja halenaljakas lugu juhtus Urvaste vallas Naari talus. Läinud suvel võttis keegi potisepp Ivask omale õmblusmasina järelmaksu pääle Naari talu omaniku vastutusel. Et Ivaskil sarnast “riistapuud” sugugi tarvis ei olnud, oli ta esimene mure – masin võimalikult ruttu realiseerida. Aga ega see realiseerimine – 50. prots. hinnaalandusega – nii raske olegi. Kõmm – ostjad autoga Otepääst kohal ja muud kui võta aga raha!
Et masin alguses Naari tallu hoiule jäi, tegi Ivaskile muret ainult masina äratoomine. Noh, võttis veel julgustuseks “kõvad tropid”ja kasutas silmapilk mil kedagi toas ei olnud – kahmas masina õlale ja padavai üle soo teise tallu, kus ostjad autoga ootasid. Ilus! Tehti kaup, makseti raha ja joodi säälsamas raha ka liikudeks ära. Nüüd laseb Naari talu peremees aga teise pärast oma vallasvara oksjonil müügile.
Olgu tähendatud, et praegu pea igas Urvaste valla talus vähemalt üks õmblusmasin leidub. Õmblusmasina ostmist hõlbustab järelmaks. Õmblusmasinaid ostavad järelmaksuga ka need, kellele seda sugugi tarvis ei ole.
Ei ole sugugi vale nagu keegi asjaosaline tähendas: “No olõ ma küll viil hindäle risti kaala võtnu – massa nagu koolu hobõst, peris karva aja pistü, ku agent majja tulõ ja kuu-massu raha nõud.”

Kolhoosnikud ütlesid kõva sõna

21. oktoober 1958
Lõpetada aatomi- ja vesinikurelva katsetamine
Sõna on Antsla rajooni töötajail
VALTER JALAS, K. Marxi nimelise kolhoosi esimees:
Kolhoosis lõpevad varsti sügisesed tööd. Tänavune suvi näitas põlluharijaile head nägu. Nüüd käib igas peres väiksel plaanipidamine, mida suve tulude ja jääkide eest muretseda ja kuhu neid kõige paremini kulutada. Meie inimesed on kindlad rahulikule ja edasiviivale tulevikule ning vastavalt sellele rajavad oma elu ja tegevuse.
Rahu ja töö – need kaks sõna on suure õnne pandiks. Sellepärast protesteerib meie kolhoosi pere vihaselt kapitalistlike maade sõjaõhutamise plaanide ja tuumarelvade katsetamise vastu. Kõikide inimeste elu on liiga kallis, et seda mõttetult väikese rahamagnaatide kildkonna huvides hävitada.
Aatomienergiat kasutatakse meie kodumaal suure eduga rahulikuks, ülesehitavaks otstarbeks. Seda võib teha kogu maailmas heade tulemustega.

Kaitseliit tegi sporti

Võru Teataja 26. juuni 1928
Antsla kompanii võitis
Köieveos tugevad U.-Antsla mehed
Jaanipäeval korraldati U.-Antsla ja Antsla alevi kl. kompaniide vahel spordivõistlus, mis kavalt õige huvitavaks kujunes. Ühtlasi oli võistlus esimene sellesarnane maakonnas.
Meeskondades võistlesid paremad sportlased ning laskurid. Võistlusi peeti “Kuldre” seltsi spordiväljal, mis oma väiksuse tõttu võistlusteks liig kitsas oli. Isegi 100 meetrit ei saadus otseteed jooksta. Rahvast oli võistlusi vaatama tulnud õige rohkesti. Osa võistlusi peeti vihma käes, kuid see ei rikkunud meeste tuju. Võistlustel saavutati järgmisi tagajärgi:
Kaugushüppes: 1. J. Treimuth 5,55 (Antsla) 2. Eg. Kivi (A) 3. H. Kosman (Uue-Antsla)
Kõrgushüppes: 1. Eg. Kivi 1,35 (A) 2. Treimuth (A) 3. J. Kikas (Uue-Antsla)
60 mtr. jooks: 1. Treimuth 7,9 2. Eg. Kivi 2. V. Kreevald (Uue-Antsla)
400 mtr. jooks: 1. Kivi Eg 64,0 2. Müür Nik. (U.-A.) 3. Müür Paul (U.A.)
1000 mtr. jooks: 1. Prisko Vl. 3.10,3 (U.A.) 2. Rüga Jul. (U.A.) 3. Anok H (A)
4x100 mtr. jooks 1. Antsla 65,0 2. Uue-Antsla 76,0
Kuul: 1. Treimuth 8,76 2. Kivi Eg. 8,63 3. Kangro Alfr. 8,52 (U.A.)
Võrkpallis võitis Uue-Antsla vahekorraga 2:0
Köieveos olid samuti tugevamad U-Antsla mehed vahekorraga 2:0
Laskmises väikekaliibristest vintpüssidest saavutati järgmisi tagajärgi: 1. Roberrt Verev 112 p 2. Johan Kreevald 94 p 3. Arnold Verev 90 punkti.
Võistlused võitis üldkokkuvõttes Antsla kompanii 41 punktiga 28 p vastu.
Õhtul oli korraldatud kaitseliidu pidu-õhtu “Kuldre” ruumes.

80 aastat tagasi 3. märtsil

Elu 3. märts 1928
Põllumeeste koosolek Uue-Antslas
Uue-Antsla põllumeeste kogu pääkoosolekut peeti 29. veebruaril. Kokku oli tulnud 60 kogu liiget ja pääle selle vel rohkel arvul kohalikke põllumehi. Koosoleku juhatajaks valiti asunik Nütt, protokollijaks Värnik. Kõnega esines Võrust A. Piisko, kes andis ülevaate kogude tegevusest ja kavatsusest, selgitades ühtlasi seemenevilja, kunstväetise ja loomatoidu muretsemise küsimusi. Põllumees P. Albreht kõneles sellest poliitilisest pinevusest, mis viimasel ajal põllumeeste vastu valitsemas ja mis eriti avalikuks tuli maanteede säädsue harutamise puhul ühes sõjakäiguga Põllumeeste keskseltsi vastu.
Edasi otsustati pöörata vastavate asutuste poole märgukirjaga, et seemnevilja, kunstväetise ja loomatoidu krediidi asjandus saaks pea rahuldavalt lahendatud. Kogu juhatusse valiti endised tagasi.

Elu 3. märts 1928
Juubeli pidustused Võrumaal
Vaabinas kujunesid juubelipidustused täielikuks suursündmuseks. Päeval korraldatud kaitseliidu paraad meelitas ennenägemata suure rahvahulga kokku. Kõnesid peeti terve rea kohaliste tegelaste poolt. Kõnesid kuulati vaimustusega.
Õhtul korraldati piduõhtu, kus päevakohase kõnega esines härra A. Adamovits Võrust. Kõneleja andis kujuka ülevaate Vabariigi arenemise kohta viimase 10. a. jooksul. Eriti liigutav oli moment, kui kõneleja meele tuletas vabadussõjas langenuid ja “hella eesti emakest”. Kõne lõpul lauldi haruldase vaimustusega hümni. Kõnele järgnes eeskava koorilaulude ja näitemänguga “Kui Kalev koju tuleb”. Rahvast oli saal tulvil täis. Meeleolu kõigil ülev. Tundus, kui heliseks kõigi hingedes: “Kasva, kosu, kallis kodumaa!”
Urvastes
Kell 9 homm. oli koolimaja juures palju hobuseid. Koolimajja olid aktusele kogunud lapsed ja lastevanemad.
Punkt kell 10 kohtasid kaitseliidu kompaniid ja seltside organisatsioonid üks teist kiriku juures. Kirikus kestis jutlus kella 1-ni. Pääle jumalateenistusi olid rivistatud Urvaste ja Uue-Antsla kaitseliidu kompaniid. Paraadi võtsid vastu lipnik Onno, Urvaste ja Uue-Antsla rajoonide konstaablid. Paraadil pidas kõne lipnik Onno. Lõpuks lauldi puhkpillide saatel hümni. Mindi rongkäigus surnuaiale, kus mälestati langenuid.
Õhtul oli koolimajas kodukaitse naisühingu pidu. Kõne pidas vallavalitsuse liige hr. Usar.
Juubelipidustused õnnestusid hästi.


Võru Teataja 3. märts 1928
“Siiriuse” ehitusmaterjali kaod.
Teatavasti ostis Urvaste “Siirius” Uue-Antsla vallavalitsuselt magasiaida, mis maha lõhutakse ja saadud materjalist seltsimaja kavatsetakse ehitada. Materjali vedu on praegu hoogsalt käsil. Nüüd on aga ilmsiks tulnud imelik asjaolu – ehitusmaterjali on osalt kaduma hakanud. Kuna materjal nii Uue-Antslas kui ehitusplatsil valveta seisab, on kerge mõnda palki jne. tähelepanematult ära viia.