Piduõhtu 1942

Võru Teataja 9. aprill 1942
Õnnestunud peoõhtu Urvastes
korraldas kohalik Haridusselts „Siirius“ teisel kevadpühal Urvaste koolimajas. Viimase võimaluseni täiskiilutud saali ees etendati H. Vellneri lavastusel A. H. Tammsaare12-pildiline näidend „Põrgupõhja uus Vanapagan“, mille esitus kujunes maaoludes kõigiti rahuldavaks. Dramatiseeringu tegelastest andis R. Reinumägi Vanapagan raske osa kiiduväärse küpsusega, samuti lõi H. Jaanimägi usutava tüübi Kaval-Antsuna.
Ka koorilauludega J. Rööpi ja orkestripaladega O. Osula juhtimisel võis rahulduda.
Lisaks poolele peosissetulekule annetati ERÜ heaks veel peale etendust toimunud korjandusel laekunud 60 Rm. suurune summa.

Tore on vaadata, et ka õpilaspäevik oli kunagi uudne ja üllatuslik

Kolhoosi Elu 18. märts 1952
Õpilaspäevikud
Hiljuti varustas Urvaste 7-kl. kool õpilasi õpilaspäevikutega. Iga õpilane sai päeviku, kuhu ta märgib päevased ülesanded ja saadud hinded. Kui aga õpilane rikub distsipliini, kirjutab õpetaja, direktor või vanempioneerijuht päevikusse vastava märkuse.
Õpilased esitavad oma päeviku iga päev vanematele kontrollimiseks. See aitab õpilasi pidevalt kasvatada. Igal laupäeval esitavad õpilased oma päevikud klassijuhatajale ülevaatamiseks. L. OTS

Kriitikatuld haridusseltsi pihta

Olevik 7. märts 1912
C.V. Urvastest. 26. skp. pidas Urvaste Hariduse Selts oma aastakoosolekut, kus Urvaste haruseltsi iseseisvaks seltsiks muutmine päevakorral oli. Haruselts lõpetati ära ja avati iseseisav Antsla Hariduse selts, mille esimeheks kooliõp. hr. A. Sollmann ja kirjatoimetajaks hr. J. Ernitson valiti – peale selle muidugi ka teised eestseisuse liikmed, kelle arv 8 on. Haruseltsi varandus anti iseseisvale seltsile. Seltsi rahaline vara on mõni rubla peale 100 rbl. Sellestgi püüdsivad parelased poolvägise mõnda osa Tartu Eesti tütarlaste gümnasiumile anda. See ei läinud korda, sest et selts isegi rahalist vaene on ja pahelased niisuguse killustamise vastu seisivad. Lõpul avaldati suures vaimustuses mõtet seltsi kooli avada. Küsimine tõuseb kust saadakse siis raha? Endistel aastatel töötas selts võlgadega. Ainult viimane aasta jättis peale 100 rubla üle. See tuli vist sellest, et selts oma raamatukogu ei suurendanud, olgugi, et igal aastal on lubatud 50 r. eest raamatuid juurde osta. Praegusel ajal paistab see samm sellepärast peaga vastu müüri põrkamine olevat. H. seltsi peaeesmärk olgu, kuna temal aineline külg tugev ei ole, rahva laiemate hulkade haridust tõsta. Selleks on tarvis suuremaid kõneõhtuid toime panna ja väljaspoolt kõnelejaid kutsuda, et hariduslisi küsimusi arutada. Teiseks peaks seltsil tubli raamatukogu olema, kus üksgi parem ja uuem toode ei tohiks puududa.

Kahtlane koer Urvastes

Ugala 5. märts 1932 (lk 7)
Kahtlane koer Urvastes.
Urvaste, Uue-Antsla ja Restu talupidajad on omad koerad katseks ketti pannud, kuna mõni päev tagasi jooksis sealt läbi kohaliste koertega üks kahtlane koer. Kardetakse marutõbe.

Poliitiline võitlus leheveergudel

Võru Teataja 5. märts 1932
Ühe-inimese koosolek.
Üks kogude lehti katsus hiljuti murda rahvaerakonna tugevat poolehoidu Urvastes sellega, et erakonna omavahelise kinnise nõupidamise kõnekoosolekuks tembeldas, ning siis kisama pistis, et vaadake, osavõtjaid oli kole vähe. Et viimasel pühapäeval aga Urvaste põllumeestekogul kokku oli kutsutud koosolek, millel kongressi saadikuid pidi valitama, ja millest ainult 1 (loe: üks!) inimene osa võttis, sellest seesama leht muidugi ei piiksata. Olgu kiidetud kogude üks-meel!

Urvaste kolhoos 50 aastat tagasi

Töörahva Elu 1.märts 1962
URVASTE AGITPUNKTIS
Urvastes asub kaks kolhoosi – „Siirius“ ja Urvaste. Mõlemates kolhoosides töötavad agitkollektiivid. Kahe kolhoosi inimesed käivad tihedalt läbi. Isetegevust tehakse koos, samuti loodi ka ühine spordiühing. Nad loevad end üheks kollektiiviks. Neid ühendabki agitpunkt, mis asub Urvaste kolhoosi kontori ruumides.
Pärast NLKP XXII kongressi asusid Urvaste agitaatorid ajaloolise kongressi otsuseid viima iga töötajani. Neile kinnitati ka uued tööpiirkonnad. Paljud agitaatorid, nagu sm. Tammiste, Feodorina, Bürkland, Kelt, Andla, Laud jt. , külastavad tihti töötajate kodusid, vestlevad inimestega ja selgitavad neile, millised ülesanded seisavad meie ees kommunismi matriaalse tehnilise baasi loomisel ja missugune peab olema kommunistliku ühiskonna inimene.
Agitaatorid ise õpivad NLKP ajaloo õpiringis. Õpetajatele on organiseeritud jooksva poliitika õpiring. Agitkollektiivi on koondatud põhiliselt kommunistid, kommunistlikud noored, kolhoosi spetsialistid ja õpetajad. Agitpunktis on üles pandud kolhoosi 1962. a. kohustused, loosungid ja plakatid ning laudadel on kirjandus XXII kongressi materjalidest ja NSV Liidu Ülemnõukogu valimistest. Näitliku agitatsiooni eest vastutab sm. Russ, kes on selle maitsekalt kujundanud.
Agitpunkti kavas on valimiste eel mitmed üritused. Agitatorid kasutavad iga võimalust, et selgitada rahvale NSVL Ülemnõukogu valimiste tähtsust ja võrrelda meie ning kapitalistlike maade valimissüsteemi. Lähemal ajal korraldame noorte valijate õhtu ja küsimuste-vastuste õhtu. Saadikukandidadi Mall Kallioniga käisime kohtumas „Edasi“ kolhoosi klubis, kus külalistena esinesid Eesti Raadio kunstnikud. Kolhoos andis transpordi töötajate kohaletoimetamiseks. Valimiste päevaks valmib isetegevuslastel sisukas kontsert.
B. MELZAR,
Urvaste kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär

Töörahva Elu 1.märts 1962
ROHKEM VÄETISI – SUUREMAD SAAGID!
Igale loomaliigile küllaldaselt sööta* Orgaanilise väetise reservid
Urvaste kolhoosil on kavandatud 1962. a. müüa riigile 93 tonni liha ja 240 tonni piima. Et seda ülesannet täita, peab olema igale loomaliigile küllaldaselt sööta. Sellepärast tehakse kolhoosi taimekasvatuses muudatusi. Nii külvatakse teravilja 66 ha-le rohkem kui mullu. Sellest kaunviljalisi 4 ha-le seemne kasvatamiseks. Tunduvalt suurenevad ka maisi pinnad. See taim on põhiliseks haljassööda ja silokultuuriks. Maisi pind suureneb peaaegu poole võrra. Seda külvatakse 70 ha-le (mullu oli see arv 39), peale selle kasvatatakse söödakapsast 12 ha-l ja suhkrupeeti 4 ha-l. Kõik need kultuurid – mais suhkrupeet, söödakapsas – vajavad suurel määral orgaanilist väetist. Sellepärast ongi kolhoosis praegu tähtsamaks tööks nende varude suurendamine. 1961. aastal lõigati kolhoosis 3000 kantmeetrit turvast, millest 2400 kantmeetrit on juba farmide juurde toimetatud ja seda kasutatakse suurte kogustena allapanuks. Tänavu lõigatakse alusturvast 1500 kantmeetrit rohkem kui 1961. a.
Sõnniku väljavedu käib mehhaniseeritult. Selleks konstrueerisid Urvaste mehhaanikud L. Laanoja ja A. Kala vastava tõstuki traktorile „Belaruss“. Kuid praegu on juba selge, et sõnnikut ei jätku kõikidele maadele. Selleks, et tekkinud puudujääki katta, puhastatakse tänavu Urvaste pargis asuvad tiigid ja sealt saadud muda võib täielikult asendada orgaanilist väetist. Neist tiikidest on võimalik väheste kuludega saada 1000 kantmeetrit muda, mis asendab sama koguse sõnnikut.
Praegu ehitatakse kolhoosis uut sigalat. Selle valmimisel hakatakse väetist tootma suuremal määral järgmiselt:
sigalasse virtsakaevu ei ehitatud, vaid virts juhitakse sigala taga suvasse lohku. Sinna veetakse soost suured kogused väetusturvast. Niimoodi saadakse head, väärtuslikku komposti.
Mullu sai Urvaste kolhoos ülemullusega võrreldes 2 ts teravilja rohkem, ja seda peamiselt koristuskadude ärahoidmise arvel. Kuid selline saak – 10,8 ts hektarilt – on ikka väga väike. Tänavu planeeriti teravilja hektarisaagiks vähemalt 12,9 ts. Seda loodetakse saada just maade parema harimise teel. Edaspidi tahetakse ka teravilja alla minevaid maid väetada. Siis suureneb nende saak tunduvalt ja loomade pidamine muutub oma jõusööta kasutades tulukamaks.
E. METS

Koolide elust 1952

Kolhoosi Elu 23. veebruar 1952
Lühiteateid koolide elust
Õpitakse vene keelt
Urvaste 7-kl. kooli vanemate klasside õpilased otsustasid vahetundidel rääkida vene keelt, et kiiremini omandada kõnekeelt.
Looetakse ka venekeelseid lasteraamatuid ning loetut arutatakse vene keeles. Loetu arutamise juures viibib ka õpetaja M. Noorväli, kes parandab õpilaste konarlisi vastuseid.
Selline töötamine aitab tublisti kaasa meie suure vene vennasrahva keele omandamisele.
L. LAUD

Tõuseb õppeedukus
Visela algkooli juhataja E. Laurits on töötanud süstemaatiliselt lastevanematega. Selle tulemusena on likvideeritud põhjuseta puudumised ja hilinemised. Mitmed lastevanemad ei kasuta lapsi enam kodusteks töödeks.
Kõik see on aidanud tõsta õppeedukust. Õppeedukusele on suurt mõju avaldanud ka kindla päevarežiimi väljatöötamine sm. Lauritsa poolt ning päevarežiimi täitmise kontrollimine lastevanemate ja õpetaja poolt.
Tugevdades sidet kodu ja kooli vahel võib loota õppeedukuse edasist pidevat tõusu.
F. KALM

Põllumeestekogu ei toimi?

Võru Teataja 23. veebruar 1922
Urvastest
18. veebruaril oli Urvaste põllumeestekogu koosolek, mis kolm tundi hiljem määratud aega avati. Kokku tulnud oli ainult mõnikümmend inimest, nende hulgas ka üks naisterahvas ja koguke külapoisse. Kõnega „Põllumeeste praegusest seisukorrast“ esines P. Albreht Uue-Antslast. Aruanne jäi vastuvõtmata, sest eelmisel aastal olla revisjoni komisjon valimata „unustatud“. Liikmeid võeti umbes 20 isiku ümber vastu. Juhatusesse valiti: h-rad K. Märtin, P. Raud, K. Narits, Joh. Neumann, J. Hussar ja L. Laud, nendest üks koguni puudus koosolekul. Revisjoni komisjoni valiti neiu A. Märtin, h-rad J. Norden ja V. Neumann. Koosolek oli alguses õige kärarikas. Nagu näha, on esialgne kunstlikult sünnitatud vaimustushoog ja usaldus siinse põllumeestekogu vastu kadunud. Agricola.

Poliitika möll Urvastes

Elu 20. veebruar 1932
Löök rahvaerakonnale endises tugevas kantsis
Palvepäeval pidi olema Urvastes kaupmees A. Pallitsa ruumes ühendatud rahvusliku keskerakonna koosolek. Kuigi kutsed olid saadetud laiali kõigile ümbruskonna rahvale, oli koosolekule ilmunud vaevalt kümmekond inimest, nende hulka ka arvatud kaupmees oma naise ja väikse lapsega ning kõneleja E. Simm.
Kuna rahvast oli vähe, aeti niisama omavahel juttu. Nagu näha, on maal tegelikud põlluharijad selja pööranud linnaerakonnale, mis ka täiesti õige. Oli ju Urvastes varem rahvaerakonnal hulk liikmeid, kuna nüüd on jäänud järele vaid kohalik kaupmees oma perekonnaga, kes on kogu erakonna kohapealseks hingeks ja veel mõned kohapealsed tuusad.

Põllumajanduskursused

Võru Teataja 14. veebruar 1922
Urvastest.
Põllutöö ja karjakasvatuse instruktorid Piisko ja Nist pidasid siin kohaliku algkooli ruumides 8.-13. jaanuarini põllutöö ja karjakasvatuse kursuse ära. küll meie rahvast kunagi osavõtmist ei leidnud ükski põllumeeste pidu ega koosolek, siiski oli imestamist väärt elav kursustest osavõtmine, üksikutel õhtutel tõusis osavõtjate arv üle 200. Rõõmustavaks nähtuseks tuleb seda nimetada, et asunikud suurel arvul kursustest osa võtsid.
Üleüldiselt oli kogu kursuste ajal läbirääkimised põllumeeste enda vahel, kui ka lektoritega väga elavad ja püüti paljuidki küsimusi ühiselt selgitada.
Loengud olid asjalikud ja õpetlikud.
Kursuste lõpuõhtu muutus päris pidulikuks koosviibimiseks; peeti kõnesid ja lauldi riigi hümnust, peale selle kanti ette kupleed ja lõbus naljamäng „8 puudane ämm, ehk väimehe äpardus.“
Niisugused kursused olid esimesed Urvastes näha ja sooviksin, et niisuguseid meil pea jälle korduks.
Osavõtjatelt kursuste ajal maksu ei võetud, sest kulude katteks pidasid agarad noored pidu, mis ka niipalju sisse tõi, et põllumeeste kogul kursuste kulud tasa said. –Mar-

On seda palju või vähe? Väidetavalt vähe

Võru Teataja 11. veebruar 1932
Väike isikumaks Urvastes.
Urvaste vallavolikogu määras isikumaksu kuues liigis, nimelt 2-8 krooni isikult.

Mõisnikud reguleerivad kalastamist

Olevik 3. veebruar 1892
Töö. Teenistus. Tervis.
Nagu mujal järverikkamates kohtades, nii on ka siin Urvastes igal talvel järvede pääl kalapüüdjad, enamiste ikka Venelased. 28. jaanuaril tulivad nimetatud püüdjad Otepää järvede pealt Urvaste Koigu ja Truuta mõisa järvede pääle. Harilikult võtab mõisnik püüdja käest suurtest kaladest pooled omale, pooled suurtest ja veikesed jäävad püüdjale. Oma tiheda võrkudega tõmbavad nad liig rohkeste peenikesi kalu välja. – Soovida oleks, et mõisnikud püüdjatele mitte luba ei annaks nii tiheda võrkudega püüda. Püüdjate oma üteluse järgi jäävad iga aastaga „nende võit“ vähemaks

Mõtiskelu seltkonnaelust

Võru Teataja 21. jaanuar 1922
Urvastest.
Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril korraldas Urvaste põllumeeste kogu oma aastapäeva puhul kohalise vallakoolimaja ruumides piduõhtu, mille puhas sissetulek põllumajanduslise kursuse toimepanemiseks oli määratud. Ettekanded läksid rahuloldavalt ja ka aineliselt oli sissetulek mullusest parem.
Et põllumajanduslised kursused ainult talupidamist parandada püüavad ja ühegi erakondlise poliitikaga seotud ei ole, siis oleks pidanud kohalised põllumehed piduõhtut osavõtmisega toetama. Kuid asjaolud kujunesid teisiti, mõisa asunikud kes majandusliselt mitmekordselt kehvemad, olid pidu peaosavõtjatena ja mõned ka tegelastena, kuna uude noorte maapidajate keskel ainult mõned põlised talupojad olid, kes nagu eksikombel võõrasse seltskonda olid sattunud.
Üleüldse valitseb Urvaste seltskonna elus arusaamatu õhkkond, mis ennast seltside omavaheliste vahekordade näol väljendab. Nii ei salli noorsoo liit ja hariduse selts vastastikku üksteise olemasolu ja omavahelise näägutamisega raisatakse ainult aega, kuna seltsi töö mingisuguseid reaalseid tagajärgi ei anna.
Vist küll igal eestlasel peaks seda valus näha olema kui Urvaste nooredmehed pidude ajal joobnud olekuga ja ulakusega uhkeldavad ja niisuguste kangelaste hale etendus muu pidu-eeskava kõrval on juba traditsiooniks saanud, nii et sellega juba rahulikult lepitakse. Ulakust ja viinajoomist ei saa küll kõigi noorte arvele kirjutada, kuid kahjuks on asunikud siin teisi kaugelt üle trumbanud. Kas tõesti ei leia Urvaste noored sellest pahest väljapeaseteed. –X-

Urvastesse kaks rahvamaja?

Postimees 9. jaanuar 1932
Urvastesse kaks rahvamaja? Urvastes on kaks haridussihilist organisatsiooni. Noorsooliit "Siirius" ja Urvaste haridusselts. Noorsooliit "Siirius" on juba omale üles ehitanud Koiku rahvamaja. Et aga vallamaja juure on ehitatud suur ajakohane uus koolimaja, mis valmib kevadeks, siis võimaldub haridusseltsil tegutsema hakata uues ajakohases koolimajas, kus olemas ruumid korralikule rahvamajale peale kooliruumide. Esialgsete kalkulatsioonide järele arvestataksegi Urvaste 2 rahvamaja: "Siiriuse" rahvamaja Koigus ja Urvaste koolimaja teise rahvamajana, mis oleks ka päris otstarbekohane, sest nendel on vahe, mis nõutud rahvamajade seaduse järele.

Ühinemine

-Võru kreisis on Karola ja Igaste vallad üheks vallaks ühendatud, niisama Urvaste, Koigu ja Truuta mõisa vallad.

Kolm uudist üksteise järel - peaaegu nagu vallaleht

Võru Teataja 31. detsember 1931
Urvaste kõrtsimees jäljetult kadunud.
Kaupluse uksed pühadest saadik kinni.
Urvaste kiriku ligidal Alakõrtsis pidas kauplust ühes õllemüügi õigusega keegi Osvald Kivi. Juba mitu aega liikusid kuuldused, et mees olla maksuraskustes. Enne pühi ühel ööl aga oli mees kõige oma kraaminatukesega poest kadunud. Kui pärast pühi ikka veel kauplust lahti ei tehtud, läks asi rahva silmis kahtlaseks ja nii selguski poepidaja kadumine. Praegu on kaupluse uksed kinni ja keegi ei tea, kuhu kaupmees kadus.

Võru Teataja 31. detsember 1931
Uue-Antsla rahvamajast ei saa asja.
Plaanid lükati paremaid aegu ootama.
Uue-Antsla vallavolikogul tekkis juba varakult kavatsus ehitada vallale kohane rahvamaja. Asuti isegi kavade valmistamisele ning maavalitsuse tehnika-osakonna juhataja poolt valmistati kolm rahvamaja plaani. Vallavalitsus esitas need plaanid hiljuti vallavolikogule väljavalimiseks ja kinnitamiseks.
Vallavolikogu asus aga nüüd eriseisukohale. Nimelt leiti, et praegusel kitsal ajal on raske ette võtta rahvamaja ehitamist, mispärast kogu kavatsus tuleb jätta paremaid aegu ootama. Sellekujulist ettepanekut pooldas vallavolikogu täies oma koosseisus.

Võru Teataja 31. detsember 1931
Tubli operett Uue-Antsla oludes.
Peosaal ei suutnud kõiki pidulisi mahutada.
Pühade ajal kanti ette Uue-Antsla haridusseltsi näitetrupi poolt P. Milo ja H. Frey operett „Armunud onu“, mis suurte kiiduavaldustega publiku poolt vastu võeti. Tuleb märkida, et lavastaja oli teinud selles operetis suurt tööd. Tõsine kompliment hra R. Meltsile kui lavastajale selle raske vaeva eest.
Ka üksikutest näitlejatest jäi seekord hää mulje. Peaosa hra Meltsi käes oli meisterlik, nii et publiku aplaus tema arvel oli täiesti õigustatud. Olgu siin veel mainitud prl. M. Krevald näitlejanna Dolly Mirabelly osas, hra K. Taal end. vene kindrali Šumašetsevina, A. Sollmann kunstniku Pintselpotina, J. Kõiv armunud onu tütrena. Üldiselt olid kõik näitlejad hoos ja koosmäng hää.
Rahvast peole oli ilmunud nii rohkesti, et Uue-Antsla rahvamaja ruumikas saal ei suutnud kõiki ära mahutada ja paljud olid sunnitud kodu tagasi pöörama. Sissetulek peost ligi 300 krooni.

Kooli näitering 1951

Kolhoosi Elu 10. detsember 1951
Hoogne tegevus näiteringis
Urvaste 7-kl. kooli õpilasringidest tegutseb käesoleval õppeaastal edukamalt näitering.
Praegu õpivad näiteringi liikmed õpetajate juhatusel Stalini preemia laureaadi S. Mihhalkovi näidendit „Punane kaelarätt“, mis tuleb ettekandmisele kooli nääripeol.
Peaosades esinevad õpilased L. Laud, V. Lõo ja J. Uibopuu.
L. KAPP

Urvaste koolimaja ehitus käib

Ugala 8. detsember 1931
1932. a. sügiseks valmib ajakohane koolimaja Urvastes.
1930. a. suvel põletas pikne Urvaste koolimaja. Et aga ilma koolimajata läbi ei saadud, siis hakati 1931. a. kevadel uut ehitama. Nüüd on maja juba katuse all, ainult puuduvad veel uksed ja aknad ning muu sisemine värk. Maja ehitas tuntud ehitusmeister Ed. Wulf, uksed ja aknad teeb tisler Joh. Raudsepp Restust. Ehitustööde otsekoheseks järelvalvajaks oli Urvaste vallavalitsus eesotsas vallavanem P. Maarits’ega, kuna üldine järelevalve kuulus Võru maavalitsuse inseneri võimupiiridesse.

Kuhu lähed, külakultuur?

Ugala 7. november 1931
Haiglane võistlus seltside vahel Restus ja Urvastes.
Restu haridusselts korraldab laup. 7. nov. maskeraadi. Nagu kiuste sellele teeb maskipeo samal päeval Urvaste „Siirius“. Niisugune võistlus on saanud seal pool juba „heaks tooniks“, mis raskesti takistab seltsielu arengut.
Osalt eelpoolnimetatu, kuid ka üldine maitselagedus ei võimaldagi enam hästi Restus ja Urvastes eeskavadega pidude pidamist, kuna nende korraldamine läheb kalliks. Seepärast tehakse maskipidusid ja muidu „balle“, millede korraldamise kulud minimaalsed ja mis vastavad rõhuva osa publiku maitsele.

Urvaste koolimaja katuse all

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Urvaste koolimaja katuse all.
Urvastes käimasoleva koolimaja ehitustööd on nii kaugel, et uus hoone juba katuse all on. Lõpulikult valmib koolimaja tulevaks kevadeks.