Urvaste kolhoos 50 aastat tagasi

Töörahva Elu 1.märts 1962
URVASTE AGITPUNKTIS
Urvastes asub kaks kolhoosi – „Siirius“ ja Urvaste. Mõlemates kolhoosides töötavad agitkollektiivid. Kahe kolhoosi inimesed käivad tihedalt läbi. Isetegevust tehakse koos, samuti loodi ka ühine spordiühing. Nad loevad end üheks kollektiiviks. Neid ühendabki agitpunkt, mis asub Urvaste kolhoosi kontori ruumides.
Pärast NLKP XXII kongressi asusid Urvaste agitaatorid ajaloolise kongressi otsuseid viima iga töötajani. Neile kinnitati ka uued tööpiirkonnad. Paljud agitaatorid, nagu sm. Tammiste, Feodorina, Bürkland, Kelt, Andla, Laud jt. , külastavad tihti töötajate kodusid, vestlevad inimestega ja selgitavad neile, millised ülesanded seisavad meie ees kommunismi matriaalse tehnilise baasi loomisel ja missugune peab olema kommunistliku ühiskonna inimene.
Agitaatorid ise õpivad NLKP ajaloo õpiringis. Õpetajatele on organiseeritud jooksva poliitika õpiring. Agitkollektiivi on koondatud põhiliselt kommunistid, kommunistlikud noored, kolhoosi spetsialistid ja õpetajad. Agitpunktis on üles pandud kolhoosi 1962. a. kohustused, loosungid ja plakatid ning laudadel on kirjandus XXII kongressi materjalidest ja NSV Liidu Ülemnõukogu valimistest. Näitliku agitatsiooni eest vastutab sm. Russ, kes on selle maitsekalt kujundanud.
Agitpunkti kavas on valimiste eel mitmed üritused. Agitatorid kasutavad iga võimalust, et selgitada rahvale NSVL Ülemnõukogu valimiste tähtsust ja võrrelda meie ning kapitalistlike maade valimissüsteemi. Lähemal ajal korraldame noorte valijate õhtu ja küsimuste-vastuste õhtu. Saadikukandidadi Mall Kallioniga käisime kohtumas „Edasi“ kolhoosi klubis, kus külalistena esinesid Eesti Raadio kunstnikud. Kolhoos andis transpordi töötajate kohaletoimetamiseks. Valimiste päevaks valmib isetegevuslastel sisukas kontsert.
B. MELZAR,
Urvaste kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär

Töörahva Elu 1.märts 1962
ROHKEM VÄETISI – SUUREMAD SAAGID!
Igale loomaliigile küllaldaselt sööta* Orgaanilise väetise reservid
Urvaste kolhoosil on kavandatud 1962. a. müüa riigile 93 tonni liha ja 240 tonni piima. Et seda ülesannet täita, peab olema igale loomaliigile küllaldaselt sööta. Sellepärast tehakse kolhoosi taimekasvatuses muudatusi. Nii külvatakse teravilja 66 ha-le rohkem kui mullu. Sellest kaunviljalisi 4 ha-le seemne kasvatamiseks. Tunduvalt suurenevad ka maisi pinnad. See taim on põhiliseks haljassööda ja silokultuuriks. Maisi pind suureneb peaaegu poole võrra. Seda külvatakse 70 ha-le (mullu oli see arv 39), peale selle kasvatatakse söödakapsast 12 ha-l ja suhkrupeeti 4 ha-l. Kõik need kultuurid – mais suhkrupeet, söödakapsas – vajavad suurel määral orgaanilist väetist. Sellepärast ongi kolhoosis praegu tähtsamaks tööks nende varude suurendamine. 1961. aastal lõigati kolhoosis 3000 kantmeetrit turvast, millest 2400 kantmeetrit on juba farmide juurde toimetatud ja seda kasutatakse suurte kogustena allapanuks. Tänavu lõigatakse alusturvast 1500 kantmeetrit rohkem kui 1961. a.
Sõnniku väljavedu käib mehhaniseeritult. Selleks konstrueerisid Urvaste mehhaanikud L. Laanoja ja A. Kala vastava tõstuki traktorile „Belaruss“. Kuid praegu on juba selge, et sõnnikut ei jätku kõikidele maadele. Selleks, et tekkinud puudujääki katta, puhastatakse tänavu Urvaste pargis asuvad tiigid ja sealt saadud muda võib täielikult asendada orgaanilist väetist. Neist tiikidest on võimalik väheste kuludega saada 1000 kantmeetrit muda, mis asendab sama koguse sõnnikut.
Praegu ehitatakse kolhoosis uut sigalat. Selle valmimisel hakatakse väetist tootma suuremal määral järgmiselt:
sigalasse virtsakaevu ei ehitatud, vaid virts juhitakse sigala taga suvasse lohku. Sinna veetakse soost suured kogused väetusturvast. Niimoodi saadakse head, väärtuslikku komposti.
Mullu sai Urvaste kolhoos ülemullusega võrreldes 2 ts teravilja rohkem, ja seda peamiselt koristuskadude ärahoidmise arvel. Kuid selline saak – 10,8 ts hektarilt – on ikka väga väike. Tänavu planeeriti teravilja hektarisaagiks vähemalt 12,9 ts. Seda loodetakse saada just maade parema harimise teel. Edaspidi tahetakse ka teravilja alla minevaid maid väetada. Siis suureneb nende saak tunduvalt ja loomade pidamine muutub oma jõusööta kasutades tulukamaks.
E. METS