Friday, February 29, 2008

Kas praegugi on selliseid asju nagu 80 aasta eest?

1.märts 1928
Nõiduse kimbatuses
Suur tükk sealiha lauda ukse ees
Vaabina valla mees K. on kõvasti hädas nõidusega. Ta ise seletab, et leidnud kord ühel ööl oma laudaukse eest suure tüki vägevat sealiha. Mees võtnud selle näpitsate vahele ja viinud lähedasse sohu, kuhu tule tegi ja liha seal ära põletas. Liha teinud põledes veel mitmesuguseid imelikke hääli.
Mees ise kartis kõvasti, et seda liha toiduks tarvitades tal mitmesuguseid õnnetusi oleks juhtunud.
Nõidujaks peab K. oma kadedat naabrit. Kord näinudk K. tulihända oma naabri aita minevat. Kahjuks unustanud mees aga oma pahema jala pastla ristpaela katki lõigata – siis oleks tulihänd oma koorma maha jätnud.

Thursday, February 28, 2008

Vabariigi aastapäeva uudist ka vanast ajast

28. veebruar 1928
24. veebruar Urvastes
“Siiriuse” erakorraline koosolek.
24. veebruaril pidas E. N. Liit “Siirius” Urvaste-Koigo koolimajas erakorralise koosoleku. Päevakorras oli: uute liigete vastuvõtmine ja mitmed teised seltsi eluküsimused. Aruanne ja eelarve võeti samana vastu nagu seda varem pääkoosolekul otsustati. Pääle selle otsustati korraldada Urvaste kihelkonnas näitemüük ja paluda Põllutööministeeriumilt “Kõla” krunti spordiplatsiks. Uusi liikmeid võeti vastu 71.
Pääle koosolekut pidas hr. Martin hoogsa ja sütitava kõne, tuletades meelde päeva tähtsust ja vabadussõda. Kõne lõppedes lauldi hümni.

Wednesday, February 27, 2008

huvitav võistlus 50 aastat tagasi

“Kolhoosi Elu” 27. veebruar 1958
ÜHE PERE VALIJAD
Urvaste kandi agitaatorite vahel oli hiljuti sõbralik vaidlus ja suurustamine: kelle piirkonnas on kõige rohkem ühest perest valijaid. Võitjaks jäi esialgu Urvaste maa-haigla töötaja Tiiu Padar. Tema agiteerida on “Siiriuse” kolhoosis elunev Roonide pere. Siit lähevad valima perevanemad August ja Sohvia ning lapsed Sale, Elmar ja Johannes. Kõik nad on andnud agitaatorile kindla sõna olla esimeste hääletajate hulgas.
End “Võidulipu” kolhoosi agitaator Elmar Paloots oli veelgi rikkam. Tema hoolealune Liivamägede pere on veelgi suurem. Seal nad on: vanemad Eduard ja Ella ning lapsed Toivo, Lilleleid, Väino ja Heino.
“Aga Väino ja Heino valivad hoopis mujal – nad on sõjaväes!” kuuldus lõbusat protesti.
“Mis sellest – ikkagi on nad vanemate ja õdede-vendadega üks pere!” oli agitaator kindel.
K. URB

Sunday, February 24, 2008

Väike sõnum 80 aasta eest

Elu 24. veebruar 1928
Vekslihädalised Urvastes
Juba mõnda aega kolavad paar Urvaste meest ringi mööda valda, raha laenamise palavikus. Et neil meestel, nimelt Al. Bl. ja sugulasel Pulk’il juba mitu vekselt protesti lennanud, siis katsutakse pinda kaugemal. Olevat käidud isegi Tartus, kuid asjata. Peab ütlema, et neil meestel on justkui viisiks saanud elada vaid laenudest.

Wednesday, February 20, 2008

Kuldre kooli lehekülg rajoonilehes

Töörahva Elu 21. veebruar 1978
Kool ja Kodu
Lehekülje koostasid Kääpa 8-kl. Kooli õpetajad (tegelikult on kirjutanud Kuldre kool, lehes on trükiviga -toim.) .

ARUKAS JÄRELEVALVE VEEL ARUKAM USALDAMINE
Noorte järelevalvetusest ja sellega kaasnevatest rasketest tagajärgedest on korduvalt ning ulatuslikult räägitud ja kirjutatud. Tundub, et üldine sõjakäik ohtliku vaenlase vastu on mõningaid tulemusi adnud, kuid seda küsimust ei saa muidugi veel kasvatustöös lahendatuks lugeda.
Seoses järelevalvetus eprobleemiga tuleks rääkida ka usaldusest. Kus on piirid?
Lastevanemate kui ka õpetajate jutuajamisi jälgides võib mõnikord jääda mulje, nagu ei saaks noori inimesi enam hästi mitte milleski usaldada. Kurtmiste lühike sisu on umbes järgmine. Õpilasega on ainult niikaua asjad korras, kuni sa tal silma peal saad hoida. Pead aga hetkeks muude asjadega tegelema või kui sind ennast parajasti ei ole majas, siis...
Muidugi esineb üksikuid noori, kellega võib tõepoolest selline lugu olla. Aga totaalsele umbusaldamisele tuleb küll julgelt vastu hakata, see võib kasvatustöös tuua niisama kurbi tagajärgi kui järelevalvetus. Esiteks peab arvestama, et ükski noor inimene ei jää igavesti lapseks. 18-aastasena peab inimene kõikjal enese eest väljas olema. Vanemate õpetussõnad ja õpetajate nõuanded ei vabasta täiest vastuttusest enam kedagi. Kuidas saakski noor inimene 18-aastasena hakata kasutama ja väärima usaldust, kui talle seda seni ei ole osaks saanud.
Teiseks. Umbusaldamine ei jää kasvandikele märkamata. See ärritab, tekitab viha, hävitab normaalse vahekorra. Tulemus – kaob kasvandikupoolne usaldus, mis peaaeg ualati võiks suhteliselt valutult halbu asj uavastada ning kõverkäigud õigeaegselt õgvendada.
Kolmandaks. Kahtlustamine tekitab igas inimeses trotsi, soovi oma vastast ninapidi vedada, et too oma nahal jõuaks tõeni – temast ollakse targem. Ükski vägikaikavedamine ei lõpe kahepoolse võiduga, vaid üks pool peab kaotama. Kurb, kui kaotajaks jääb kasvataja.
Lugeja võib kärsitult küsida: “Aga näited?”. Neidki leidub, vaadake hoolega enda ümber ringi.
Kujutage ette klassiõhtut. Kellaosutid näitavad vaevu seitsmendat õhtutundi. Koolimaja vahetus ümbruses patrullib tütrekese ema. Kes teab, mis seal koolimaja seinte vahel võib õhtusel ajal juhtuda? Veel rohkem aag õhtuhämaruses klassikaaslastega ühisel koolist kojuminekul.
Tüdruk on tegelikult elava loomuga, kuid kaalutleva iseloomuga ning oskab endast hästi lugu pidada. Poleks nagu mingit põhjust karta, et lausa kooliseinte vahel toimuvad üritused kedagi hukatuse küüsi viivad. Milleks siis selline vahipost?
Eespool tooduga ei soovinud ma madaldada suurt tööd, mida väga paljud täiskasvanud teevad järelevalvetuse tõhustamiseks. Jutt on vaid faktorist, mis võib selle töö tulemused hävitada.
Tulemusi võime loota siis, kui arukale järelevalvele lisandub arukam usaldamine.
VELLO KÜNNAPUU
Kuldre 8-kl. Kooli direktor.

TÕELISE TÖÖRÕÕMU POOLE
Sihikindel tööarmastuse ja oskuse kujundamine koolis on kommunistliku kasvatuse tähtis koostisosa. Tööõpetuse õpetajana on heameel sellest, et töökasvatus on viimasel ajal erilist tähelepanu leidnud. NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruses “Üldhariduskooli õpilaste õpetamise ja kasvatamise ning nende tööks ettevalmistamise edasisest täiustamisest” öeldakse: “Koolide pedagoogilised kollektiivid ning partei-, ametiühingu- ja komsomoliorganisatsioonid on kohustatud... kasvatama noortes tööarmastust, sügavat lugupidamist tööinimestest ja valmisolekut töötada materiaalse tootmise sfääris...” Tööpõld sel alal on üpris avar ning nõuab kõigile pingutustele lisaks veel head ja asjalikku koostööd vanematega, samuti majandiga.
Teatavasti toimub töökasvatus üldhariduskoolis tööõpetuse, ühiskondlikult kasuliku töö, iseteenindamise, õpilasmaleva kaudu. Õpilasmaleva rühmi meie kooli õpilastest küll pole moodustatud, kuid enamik vanemate klasside õpilastest võtab suvevaheajal osa tööst Kuldre kolhoosis ja teistes elukohajärgsetes majandites. Olulisem on nende panus söödajuurviljade rohimisel, abistatakse heinatöödel, farmides. Mõned poisid on rakendamist leidnud remonditöökodades. Töötades majandi spetsialistide asjatundlikul ja nõudlikul juhendamisel, saavad õpilased kõige paremini ettekujutuse sellest, kuidas tuleb tegelikult töötada, mida üks või teine töö endast kujutab. Kindlasti on see abiks, kui tuleb valida elukutse. Nii süveneb armastus töö vastu üldse, lugupidamine tööinimeste vastu. Saadakse tunda tõelist töörõõmu, kui seljataga on raske, aga kordaläinud tööpäev.
Kui on möödunud suvevaheaeg, tehtud kokkuvõtted, autasustavad majandite esindajad neid, kes tublimad, hinnaliste kingitustega. Meil väljakujunenud traditsiooni järgi toimub see esimesel koolipäeval, avaaktusel – olles seega eriti meeldejääv. Eks ole seegi üks põhjustest, miks suvevaheaeg veedetakse meeleldi töötades.
Õppeaasta kestel töötavad õpilased õppe-katseaias, kooliümbruse ja klassiruumide korrastamisel jne. Kooli juhtkond on hea seisnud selle eest, et mitmesuguseid eale vastavaid aiatööriistu oleks küllaldaselt ja et need oleksid korras. Igale klassile on kinnitatud objekt, mida tuleb pidevalt korras hoida. Kahjuks puuduvad täielikult väikemehhaniseerimisvahendid, kõiki töid tuleb teha käsitsi. Arvatavasti mõjutab nende puudumine töökasvatust mõningal määral negatiivses suunas.
Oma spetsiifika tõttu tagab järjepidavuse töökasvatuses selline õppeaine nagu tööõpetus. Mei kooli tööõpetus eõpetajad on viimastel aastatel ära teinud märkimisväärse töö. Koolil on olemas tööõpetuse klassid, kus õpilased omandavad esialgseid teadmisi ja tööoskusi. Kuigi nende klasside sisustus jätab veel soovida, on seal siiski võimalik teostada enamik programmikohaseid töid. Suuremat muret teeb ruumikitsikus, eriti poiste tööõpetuse klassis, kus töökohtade arv on väiksem õpilaste arvust. Omaette probleem on materjalidega varustamine, nende hankimine. Eriti tunneme puudust mitmesugustest terasemarkidest, üldse pole olnud võimalik saada Värvilisi metallmaterjale. Kahjuks ei praktiseerita siiani koolide varustamist toorikutega, kuigi mitmed programmikohased tööd eeldavad nende kasutamist. Siiski on loota olukorra paranemist, kuna eespool tsiteeritud määruse järgi peab koolideel tööõpetuse baasiks saamalähim majand või käitis. Oleme ka seni abi saanud Kuldre kolhoosi Keskuse osakonna töökojalt. Seal on lahkelt abistatud toorikute tükeldamisel, oleme saanud kasutada meil puuduvaid tööriistu jne. Edaspidi kujuneb koostöö veelgi sihikindlamaks ja plaanipärasemaks.
Kuigi oleme töökasvatuses saavutanud mõndagi positiivset, pole võimalused kaugeltki ammendatud. Seni pole regulaarselt töötavat tehnika- ja käsitööringi, vaja oleks moodusatda elukohajärgsed õpilasmaleva rühmad. Kindlasti on võimalik koostöös majandi spetsialistidega moodustada ka põllumajandusliku kallakuga ringe – sellisel juhul oleks garanteeritud tasemel juhendamine, side tootmisega.
ARNI SAARMAN
õpetaja, kooli parteialgorganisatsiooni sekretär.

SOLVATI KÕIGE PÜHAMAT...
Hiljuti olin Antsla autobusside ooteplatsil. Reedene õhtupoolik, sõitjaid tublisti. Osa seisis vaikides, osa vestles omavahel.
Tulid kolm nokastanud noormeest – aastates 18-20. Esialgu tegid nad enda arvates vaimukat nalja autobussi ootavate naiskodanikega, siis pöördusid 10-11 astase pioneerirätikut kandva poisi poole. Üks nimetas poissi tubliks ja igatpidi uhkeks tudengiks. Teine tähendas, et poiss oleks veel tublim, kui ei kaanaks sellist pisikest lipukarva salli. Alles kahemeetrine sinine sall teeks poisist samasuguse tõelise mehe, nagu tema ise olevat. Kolmas täiendas ironiseerivate märkustega kaaslaste õpetussõnu.
Poiss ei osanud midagi vastata, kuid punetav nägu ja siia-sinna piiluvad silmad reetsid ärevust. Saabuv autobuss päästis poisi piinajate küüsist.
Poisi läheduses seisid kogu aja 5-6 keskealist tursket meest. Kõik vaatasid ükskõiksete nägudega eespool kirjeldatud sündmusi pealt, kuid ükski ei suvatsenud öelda joodikutele paari korralekutsuvat sõna. Usun, et need tugevad mehed mitte kartusest, vaid ükskõiksusest võtsid endale õiguse mitte näha ja kuulda, kuidas koolilast mõtlematute sõnadega solvatakse. Veel enamgi. Püüti määrida kõige pühamat, mida noor kodus ning koolis õpib, armastab ning hinges kannab. Võib arvata, kui valusalt noor pioneer, kes uhkusega punast kaelarätti kannab, seda läbi elas.
Laps vajab tihti sõbralikku nõuannet ja toetust. Oleme talle vanemaks sõbraks. Kui suudame ise olla eeskujuks, alles siis on loota, et tulevikus sellised näotud väärnähtused kaovad.

ELVI KÜNNAPUU
õpetaja

Urvaste magasiait

Võru Teataja 21. veebruar 1928
Kas Urvaste endise magasiaida edasiandmine on soovitav?
Kuuldavasti kavatseb Urvaste vallavalitsus endist Urvaste magasiaita edasi anda rentimise teel Urvaste tuletõrje ja Urvaste rahvahariduse seltsile, kuna peale seda veel ka ühesugused õigused maja kasutamiseks oleksid muidugi vallavalitsusel ja Urvaste kaitseliidul.
Kui aga seda arvesse võtta, et mõni aasta tagasi ju vallanõukogu nimetatud maja andis rendi teel Urvaste rahvahariduse seltsile, kes aga kahe aasta jooksul midagi ei suutnud selle majaga teha ja maja tagasi langes vallale, kuna see lepingus nõnda ette oli nähtud.
Et aga käesolev asi nüüd teistkordselt esile on kerkind ja 24. veebruar s.a nimetatud magasiaida küsimus jälle käsil, siis oleks tarvis siin rohkem kaaluvalt talitada 1) Kas ei tule seda hoonet vallale enesele tarvis ja 2) kas on ühes Urvaste vallas tarvis kahe seltsimaja ehitamine, kuna liit “Siirius” oma maja isegi valla keskkohta Koigu kõrtsi juure püstitab.
Olgugi, et vallamaja on ehitatud varemalt praegusesse asukohta, siis olgu nimetatud, et vallad Koigu ja Truuta olid selkorral iseseisvad vallad, kuna nad nüüd kõik üheks Urvaste vallaks on ühendatud, siis on ju vastuvaidlemata tõsi, et asutused ja ettevõtted Urvaste vallamaja juures Koigu ja Truuta rahvale väga kaugele jäänud
Sellepärast oleks ju otstarbekohasem, et saaks niisugused asutused ometi enam-vähem valla keskkohta asetatud ja ei mitte ühe valla nurga sisse. Et pärast kahetseda ei tuleks, siis peaks Koigu ja Truuta elanikud, kes praegu valla nõukogus püsivad, valla magasiaida suhtes täie kaalutlusega talitama, sest see nendele ju kasu ei too ja ka selle peale mõtlema, kas seda maja mitte vallale tarvis ei tule?
Kui valla magasiait antakse edasi nimetatud otstarbeks, siis sünnitab see mitmeti raskusi kauguse tõttu Koigu Truuta rahvale, sest kui näiteks tuletõrje pritsid sinna paigutada, kuidas on võimalik soodsalt neid tarvitada Koigu-Truuta elanikkudel.
Uhtjärv

Tänasest hakkan vanu artikleid selles blogis avaldama

Ja siit saab vaadata urvastelehe blogi vanu häid ajaleheartikleid.