Võru Teataja 31. juuli 1930
Pidu lõppes lööminguga.
Urvaste mees sai Kärgula mehelt veristada.
27. skp. korraldas Urvaste „Siirius“ Kärgulas võõrusetenduse. Ette kanti „Jüri Rumm“ 2. jagu, mis kaunis hästi korda läks ja kena kogukese rahvast kokku tõmbas.
Kord oli pidul kaunis kena, seni kui konstaabel kohal viibis. Selle lahkudes arvas keegi Kärgula noormees hääks einelauas pudeleid puruks peksma hakata. Kui teda korrale kutsuti ja pudelite tasumist nõuti, tekkis väike tüli, mis sedakorda lõppes suurema vahejuhtumiseta.
Pärast oli aga keegi Urvaste noormees preilitega väljas juttu ajanud, kui keegi tundmata Kärgula poiss talle kiviga pähe virutanud, ilma et sõnagi oleks lausunud. Haav polnud küll elukardetav, kuid siiski vererohke. Kannatada saanud Urvaste valla elanik V. M. lööjat ei tunnud, sest hoop antud seljatagant.
Saturday, July 31, 2010
Friday, July 30, 2010
"Tallinnfilm" "Edasi" põlde filmima? Kus seda filmi näha saaks?
Töörahva Elu 30. juuli 1970
LÕIKUSE-EELSES „Edasis“
Tänavune heinateo lõpetamine venib nagu kummipael – kuidagi ei taha lõpp kätte jõuda. „Edasis“ öeldi, et niitmiseks planeeritud heinamaa pinda lihtsalt pole, 80 hektarit ikaldus. Kahekümne hektari ringis jääb niita ja sellest tehakse kas heina või silo, kuidas ilm lubab. Keskuse osakonnas saab kõik hein varju alla, Vaabinas läheb veel aega.
„Edasi“ kolhoosis on koristus alanud. Viis kombaini Kalju Mõtsa, Voldemar Kursi, Toivo Liivamäe, Mart Ventseli ja Juhan Kaare juhtimisel on koristanud üle poolesaja hektari heinaseemet. Aasnurmika, punase aruheina, keraheina, hariliku aruheina jt. heinte seemnesaak on tänavu tublisti üle keskmise. Lõplikult selgub see siis, kui seeme on kuivatatud ja puhastatud.
Viljalõikus jõudvat kätte kas selle nädala lõpul või teise algul – pikka ootamist enam pole. Saagid tõotavad tulla korralikud, kui ainult kõik kätte saab. Öelduga mõeldi ilma, sest mehed on oma tööle meistrid. Ka ennustatakse korralikku kartulisaaki.
Teisipäeval oli „Edasis“ „Tallinnfilmi“ grupp. Vägevaid vilju kandvaid põlde tahetakse jäädvustada Võru rajooni tutvustavas filmis.
E. ESKO
LÕIKUSE-EELSES „Edasis“
Tänavune heinateo lõpetamine venib nagu kummipael – kuidagi ei taha lõpp kätte jõuda. „Edasis“ öeldi, et niitmiseks planeeritud heinamaa pinda lihtsalt pole, 80 hektarit ikaldus. Kahekümne hektari ringis jääb niita ja sellest tehakse kas heina või silo, kuidas ilm lubab. Keskuse osakonnas saab kõik hein varju alla, Vaabinas läheb veel aega.
„Edasi“ kolhoosis on koristus alanud. Viis kombaini Kalju Mõtsa, Voldemar Kursi, Toivo Liivamäe, Mart Ventseli ja Juhan Kaare juhtimisel on koristanud üle poolesaja hektari heinaseemet. Aasnurmika, punase aruheina, keraheina, hariliku aruheina jt. heinte seemnesaak on tänavu tublisti üle keskmise. Lõplikult selgub see siis, kui seeme on kuivatatud ja puhastatud.
Viljalõikus jõudvat kätte kas selle nädala lõpul või teise algul – pikka ootamist enam pole. Saagid tõotavad tulla korralikud, kui ainult kõik kätte saab. Öelduga mõeldi ilma, sest mehed on oma tööle meistrid. Ka ennustatakse korralikku kartulisaaki.
Teisipäeval oli „Edasis“ „Tallinnfilmi“ grupp. Vägevaid vilju kandvaid põlde tahetakse jäädvustada Võru rajooni tutvustavas filmis.
E. ESKO
Kelm tabati
Olevik 30. juuli 1890
Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumid.
PS. Võrumaalt. Hiljuti võeti Urvaste khlk. siinsele rahvale risuks olnud kelm Lua Rein oma seltsilistega kinni. Meest oli kaua ju püütud, aga ikka oli tal õnneks läinud mitu kord kohtute käest pääseda, aga nüüd langes ta ometi lõksu. Viimsel aasta poolel varastati siin paarkümmend hobust ja lõhuti aitasi. ilma et tegijat silmati. 12. skp. käisivad 50 meest teda metsas püüdmas, kus küll hulk vargust kätte saadi, aga varast ennast ei nähtud. Sellesama päeva õhtul tabati ta aga Kooraste mõisa aida lõhkumise juures oma kolme seltsilisega kinni, mille üle rahvas väga rõõmustab.
Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumid.
PS. Võrumaalt. Hiljuti võeti Urvaste khlk. siinsele rahvale risuks olnud kelm Lua Rein oma seltsilistega kinni. Meest oli kaua ju püütud, aga ikka oli tal õnneks läinud mitu kord kohtute käest pääseda, aga nüüd langes ta ometi lõksu. Viimsel aasta poolel varastati siin paarkümmend hobust ja lõhuti aitasi. ilma et tegijat silmati. 12. skp. käisivad 50 meest teda metsas püüdmas, kus küll hulk vargust kätte saadi, aga varast ennast ei nähtud. Sellesama päeva õhtul tabati ta aga Kooraste mõisa aida lõhkumise juures oma kolme seltsilisega kinni, mille üle rahvas väga rõõmustab.
Wednesday, July 28, 2010
Segatisesilo ja maisisilo
Töörahva Elu 28. juuli 1960
SILO TULEB
Hoogsalt edeneb „Edasi“ kolhoosis silovarumise plaani täitmine. Viimastel päevadel tehti segatisesilo 2. põllundusbrigaadis. Eesrindlikumad olid siin põllutöölised Arnold Zimmer ja August Hainas ning traktorist Evald Tarikas. Päevas valmistati keskmiselt 50 tonni silo.
Kuid sellega ei ole silovarumistööd veel lõppenud. Maisist loodetakse saada umbes 300 tonni väärtuslikku mahlakat sööta.
SILO TULEB
Hoogsalt edeneb „Edasi“ kolhoosis silovarumise plaani täitmine. Viimastel päevadel tehti segatisesilo 2. põllundusbrigaadis. Eesrindlikumad olid siin põllutöölised Arnold Zimmer ja August Hainas ning traktorist Evald Tarikas. Päevas valmistati keskmiselt 50 tonni silo.
Kuid sellega ei ole silovarumistööd veel lõppenud. Maisist loodetakse saada umbes 300 tonni väärtuslikku mahlakat sööta.
Friday, July 23, 2010
Vaabina kauplus püüdis joomarluse vastu võidelda
Töörahva Elu 24. juuli 1980
KIRJA KOMMENTEERIB JURIST
Kevadel sai toimetus kirja Vaabinast. Nimelt tekkinud ühel päeval sealsesse kauplusesse silt: „Tööriietes inimestele töö ajal alkohoolseid jooke ei müüda.“
Kirja autorit huvitab, kas niisugune silt on ikka seadusega kooskõlas.
Antsla Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimees R. Kuusik:
Selle sildi kasutusaeg Vaabina kaupluses olnud väga lühike. Kuldre kolhoosi brigadir, alkoholimüügi piiramise sellise abinõu tuline pooldaja, nõudnud teksti paljundamist ja ülespanekut väljaspool kauplust. Kaupluse juhataja taibanud, et antud soovitused ületavad temale antud õigused, ja hävitas sildi.
Alkoholimüük kõigis Antsla Kooperatiivi kauplustes, kus alkohol müügil on, toimub üldisi piiramisi arvestades (kehtestatud kellaaeg, keeld müüa alaealistele, ebakainetele kodanikele jne.). Täiendavaid piiramisi, milledest Tallinnas ja mõnes rajoonis on üks levinumaid alkoholi müügi keeld tööriietes kodanikule, meil ei ole rakendatud.
Üksikutes piirkondades on alkoholi tarvitamine tööajal üsna levinud, seda ka Vaabinas. Igas sellises piirkonnas on oma teadaolevad „viinaninad“. Kaupluste töötajatele on antud soovitus kaasa aidata majandite juhtkonnale tööajal alkoholi tarvitamise tõkestamisele. Ka keelduda alkoholi müümast kodanikule, kelle kohta on teada, et ta on tööl ja tal on harjumuseks töö ajal alkoholi tarvitada. Kuigi siingi on tegemist kodaniku teovõime teatud piiramisega, ei ole seni viinamüügi taoliste keeldumiste kohta kaebusi esitatud. Küllap sellepärast, et neid piiramisi rakendatakse ainult seal, kus majandi või selle osakonna juhtkonna ning kaupluse juhataja vahel on asjalik koostöö, mis välistab põhjendamatud alkoholimüügist keeldumised ja vastastikused süüdistused. (Brigadir: „Kuidas ma kindlustan distsipliini, kui kaupmees muudkui müüb viina!“ – Kaupluse juhataja: „Täiskasvanud inimene otsustab ise, millal viina osta. Kas ta seda tööajal joob või mitte, seda valvaku brigadir!“)
Vaabinas on olukord kahjuks nii, et joomapattude kaasosaliseks püütakse teha kaupluse töötajat, sellest siis ka kaupluse töötaja enesealgatus kõnes oleva sildi väljapanemiseks (enesekaitseks) pärast ajalehekirjutise „Juristi töö“ lugemist (vt. erilehekülg „Õiguse kaitsel“ – 12. aprill 1980).“
Palusime sel teemal kommentaari juristilt.
Sõna on Võru rajooni aseprokuröril LEHTE PLAADOL.
Nõukogude seadusandluses on vastu võetud mitmeid eeskirju alkohoolsete jookide müügi reguleerimiseks ja alkoholi kuritarvitamise piiramiseks. Juba 26. jaanuaril 1959 võeti vastu EKP Keskkomitee ja Eesti NSV ministrite Nõukogu ühine määrus „Joomise vastu peetava võitluse tõhustamisest ning korra loomisest kangete alkohoolsete jookide kaubastamisel „, mille järgi on keelatud alkoholi müümine alaealistele, ebakaines olekus isikutele jne. Kaubandusettevõtetes on reguleeritud alkoholimüügi kord ja kellaajad.
Täiendavad eeskirjad võitluses joomarluse vastu on kehtestatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluses 30. juunist 1972 „Joomise ja alkoholi vastase võitluse tugevdamise abinõude kohta“, milles on muu hulgas tugevdatud kaubandustöötajate vastutust alkoholimüügi eeskirjade rikkumise eest.
Võitluses alkoholi kuritarvitamise vastu töö ajal ja töökohas on ülesanded ka töökollektiividel ja ühiskondlikel organisatsioonidel. Need on ära toodud NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu 23. juuli 1966 määruses. Samuti nähakse ülalmärgitud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluses ette: isikud, kelle suhtes on joomise eest aasta kestel korduvalt kohaldatud administratiivkaristusi või ühiskondliku mõjutamise vahendeid, võib töökohas täielikult või osaliselt ilma jätta preemiast ning soodustustest (tuusikutest, korterijärjekorra üle viia kaugemale jne.). Samasuguseid abinõusid võib kohaldada isikute suhtes, kes on viibinud tööl joobeseisundis või kes tarvitavad tööl alkohoolseid jooke. Töökoodeksi § 32 lg. 2 aga kohustab administratsiooni ebakained töötajad töölt selleks päevaks kõrvaldama.
Veel kord rõhutatakse samu põhimõtteid NLKP Keskkomitee 2. augusti 1979 otsuses „Töö parandamisest õiguskorrakaitse alal ja õiguserikkumiste vastu peetava võitluse intensiivistamisest. Selles on ettevõtete, ehituste ja asutuste juhtijate, partei- ja komsomoliorganisatsioonide, sekretäride, ametiühingukomitee esimeeste, tsehhi-, vahetuse ning jaoskonnajuhatajate ja brigadiride tähelepanu juhitud sellele, et nad kannavad isiklikku vastutust distsipliini ja õiguskorra eest.
Nimetatud õigusaktidest nähtub: eelkõige töökollektiivides peab kindlustama distsipliini ja looma olukorra, mis välistaks töö ajal ning töökohas alkoholi tarvitamise. Kui töökollektiivides on terve õhkkond ning täidetakse kõrvalekaldumatult varem kehtestatud õigusnorme, siis langeb ära vajadus täiendavate keeldude kehtestamiseks.
Mis puutub kõne all olevasse keelusilti, siis seadusandlus selliste eeskirjade kohaldamist ette ei näe. Kuigi selline keeld võib teatud juhtudel anda positiivseid tulemusi, tekitaks see praktikas segadust ja arusaamatusi. Esiteks: mida lugeda töörõivaks? Teiseks: milline aeg on tööaeg?
Spetsiaalseid töörõivaid (s. t. kombinesoonid ja kitlid jms.) on ainult vähestel töötajate kategooriatel. Kui kodanik tuleb kauplusesse kulunud kergelt määrdunud riidega, kuid on samal ajal pensionär, koduperenaine, puhkusel olev isik või hoopis põllutööline, karjatalitaja või muu eluala esindaja, kuidas siis sellisele keelusildile vaadata? Näiteks teksariiet kasutatakse tänapäeval nii töö kui ka puhkeaja riietuseks. Seega sõna „tööriietus“ ei filtreeri joodikuid – töödistsipliini rikkujaid.
Ka tööaeg ei ole kõigil töötajate kategooriatel ühesugune. Tööaeg võib lõppeda ühel kell 16, teisel kell 17, kolmandal kell 18, aga vahetustega töötavatel isikutel hoopis erinevatel kellaaegadel.
Kokkuvõtteks: kuigi sildi ülespanek teenis õilsaid eesmärke ja püüdu kaasa aidata, et tööajal ei esineks alkoholi tarvitamist, ei lahendaks see probleemi. Ka ei oleks õige üksnes kaubandustöötajatele panna ülesandeid, mis meie seaduste järgi on ettevõtetel, asutustel ja ühiskondlikel organisatsioonidel. Oluline pole mitte see, millises riietuses alkohol ostetakse, vaid see, et alkoholi ostmise ja joomisega ei kaotataks tööaega. Kahjuks aga töökohtades puudub selles osas vajalik nõudlikkus. Kui kollektiivides on töödistsipliini täitmist nõutud rangelt kõikidelt töötajatelt, nii nendelt, kes kannavad tööl spetsiaalseid töörõivaid, kui ka nendelt, kelle töörõivas ühtib tavalise tänavarõivaga langeb ära, vajadus mitmeti mõistetavate keelusiltide ülespanekuks.
KIRJA KOMMENTEERIB JURIST
Kevadel sai toimetus kirja Vaabinast. Nimelt tekkinud ühel päeval sealsesse kauplusesse silt: „Tööriietes inimestele töö ajal alkohoolseid jooke ei müüda.“
Kirja autorit huvitab, kas niisugune silt on ikka seadusega kooskõlas.
Antsla Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimees R. Kuusik:
Selle sildi kasutusaeg Vaabina kaupluses olnud väga lühike. Kuldre kolhoosi brigadir, alkoholimüügi piiramise sellise abinõu tuline pooldaja, nõudnud teksti paljundamist ja ülespanekut väljaspool kauplust. Kaupluse juhataja taibanud, et antud soovitused ületavad temale antud õigused, ja hävitas sildi.
Alkoholimüük kõigis Antsla Kooperatiivi kauplustes, kus alkohol müügil on, toimub üldisi piiramisi arvestades (kehtestatud kellaaeg, keeld müüa alaealistele, ebakainetele kodanikele jne.). Täiendavaid piiramisi, milledest Tallinnas ja mõnes rajoonis on üks levinumaid alkoholi müügi keeld tööriietes kodanikule, meil ei ole rakendatud.
Üksikutes piirkondades on alkoholi tarvitamine tööajal üsna levinud, seda ka Vaabinas. Igas sellises piirkonnas on oma teadaolevad „viinaninad“. Kaupluste töötajatele on antud soovitus kaasa aidata majandite juhtkonnale tööajal alkoholi tarvitamise tõkestamisele. Ka keelduda alkoholi müümast kodanikule, kelle kohta on teada, et ta on tööl ja tal on harjumuseks töö ajal alkoholi tarvitada. Kuigi siingi on tegemist kodaniku teovõime teatud piiramisega, ei ole seni viinamüügi taoliste keeldumiste kohta kaebusi esitatud. Küllap sellepärast, et neid piiramisi rakendatakse ainult seal, kus majandi või selle osakonna juhtkonna ning kaupluse juhataja vahel on asjalik koostöö, mis välistab põhjendamatud alkoholimüügist keeldumised ja vastastikused süüdistused. (Brigadir: „Kuidas ma kindlustan distsipliini, kui kaupmees muudkui müüb viina!“ – Kaupluse juhataja: „Täiskasvanud inimene otsustab ise, millal viina osta. Kas ta seda tööajal joob või mitte, seda valvaku brigadir!“)
Vaabinas on olukord kahjuks nii, et joomapattude kaasosaliseks püütakse teha kaupluse töötajat, sellest siis ka kaupluse töötaja enesealgatus kõnes oleva sildi väljapanemiseks (enesekaitseks) pärast ajalehekirjutise „Juristi töö“ lugemist (vt. erilehekülg „Õiguse kaitsel“ – 12. aprill 1980).“
Palusime sel teemal kommentaari juristilt.
Sõna on Võru rajooni aseprokuröril LEHTE PLAADOL.
Nõukogude seadusandluses on vastu võetud mitmeid eeskirju alkohoolsete jookide müügi reguleerimiseks ja alkoholi kuritarvitamise piiramiseks. Juba 26. jaanuaril 1959 võeti vastu EKP Keskkomitee ja Eesti NSV ministrite Nõukogu ühine määrus „Joomise vastu peetava võitluse tõhustamisest ning korra loomisest kangete alkohoolsete jookide kaubastamisel „, mille järgi on keelatud alkoholi müümine alaealistele, ebakaines olekus isikutele jne. Kaubandusettevõtetes on reguleeritud alkoholimüügi kord ja kellaajad.
Täiendavad eeskirjad võitluses joomarluse vastu on kehtestatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluses 30. juunist 1972 „Joomise ja alkoholi vastase võitluse tugevdamise abinõude kohta“, milles on muu hulgas tugevdatud kaubandustöötajate vastutust alkoholimüügi eeskirjade rikkumise eest.
Võitluses alkoholi kuritarvitamise vastu töö ajal ja töökohas on ülesanded ka töökollektiividel ja ühiskondlikel organisatsioonidel. Need on ära toodud NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu 23. juuli 1966 määruses. Samuti nähakse ülalmärgitud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluses ette: isikud, kelle suhtes on joomise eest aasta kestel korduvalt kohaldatud administratiivkaristusi või ühiskondliku mõjutamise vahendeid, võib töökohas täielikult või osaliselt ilma jätta preemiast ning soodustustest (tuusikutest, korterijärjekorra üle viia kaugemale jne.). Samasuguseid abinõusid võib kohaldada isikute suhtes, kes on viibinud tööl joobeseisundis või kes tarvitavad tööl alkohoolseid jooke. Töökoodeksi § 32 lg. 2 aga kohustab administratsiooni ebakained töötajad töölt selleks päevaks kõrvaldama.
Veel kord rõhutatakse samu põhimõtteid NLKP Keskkomitee 2. augusti 1979 otsuses „Töö parandamisest õiguskorrakaitse alal ja õiguserikkumiste vastu peetava võitluse intensiivistamisest. Selles on ettevõtete, ehituste ja asutuste juhtijate, partei- ja komsomoliorganisatsioonide, sekretäride, ametiühingukomitee esimeeste, tsehhi-, vahetuse ning jaoskonnajuhatajate ja brigadiride tähelepanu juhitud sellele, et nad kannavad isiklikku vastutust distsipliini ja õiguskorra eest.
Nimetatud õigusaktidest nähtub: eelkõige töökollektiivides peab kindlustama distsipliini ja looma olukorra, mis välistaks töö ajal ning töökohas alkoholi tarvitamise. Kui töökollektiivides on terve õhkkond ning täidetakse kõrvalekaldumatult varem kehtestatud õigusnorme, siis langeb ära vajadus täiendavate keeldude kehtestamiseks.
Mis puutub kõne all olevasse keelusilti, siis seadusandlus selliste eeskirjade kohaldamist ette ei näe. Kuigi selline keeld võib teatud juhtudel anda positiivseid tulemusi, tekitaks see praktikas segadust ja arusaamatusi. Esiteks: mida lugeda töörõivaks? Teiseks: milline aeg on tööaeg?
Spetsiaalseid töörõivaid (s. t. kombinesoonid ja kitlid jms.) on ainult vähestel töötajate kategooriatel. Kui kodanik tuleb kauplusesse kulunud kergelt määrdunud riidega, kuid on samal ajal pensionär, koduperenaine, puhkusel olev isik või hoopis põllutööline, karjatalitaja või muu eluala esindaja, kuidas siis sellisele keelusildile vaadata? Näiteks teksariiet kasutatakse tänapäeval nii töö kui ka puhkeaja riietuseks. Seega sõna „tööriietus“ ei filtreeri joodikuid – töödistsipliini rikkujaid.
Ka tööaeg ei ole kõigil töötajate kategooriatel ühesugune. Tööaeg võib lõppeda ühel kell 16, teisel kell 17, kolmandal kell 18, aga vahetustega töötavatel isikutel hoopis erinevatel kellaaegadel.
Kokkuvõtteks: kuigi sildi ülespanek teenis õilsaid eesmärke ja püüdu kaasa aidata, et tööajal ei esineks alkoholi tarvitamist, ei lahendaks see probleemi. Ka ei oleks õige üksnes kaubandustöötajatele panna ülesandeid, mis meie seaduste järgi on ettevõtetel, asutustel ja ühiskondlikel organisatsioonidel. Oluline pole mitte see, millises riietuses alkohol ostetakse, vaid see, et alkoholi ostmise ja joomisega ei kaotataks tööaega. Kahjuks aga töökohtades puudub selles osas vajalik nõudlikkus. Kui kollektiivides on töödistsipliini täitmist nõutud rangelt kõikidelt töötajatelt, nii nendelt, kes kannavad tööl spetsiaalseid töörõivaid, kui ka nendelt, kelle töörõivas ühtib tavalise tänavarõivaga langeb ära, vajadus mitmeti mõistetavate keelusiltide ülespanekuks.
Kombainid teevad suure töö
Töörahva Elu 24. juuli 1960
Kombainid teevad suure töö
Kuigi heinategu püsib praegu alles haripunktis, on Kuldre kolhoosis mõeldud juba viljakoristusele. Praeguste ilmastikutingimuste juures võib eeldada juba käesoleva kuu lõpupäevil rukkipõllule minekut.
Peamine tähelepanu on nüüd kombainide remondi lõpetamisel, kuivatite remondil, aitade ettevalmistamisel uudsevilja vastuvõtuks ja viljakottide muretsemisel. Kombainide remondi teevad põhiliselt kombainerid ise koos abidega. Kombainerid ja abid määrati igale kombainile juba juuni keskpaiku, peale kevadkülvi lõpetamist, sest enamik neist töötas kevadel teise vahetuse traktoristina. Remondi lõpetamist on siiani pidurdanud peamiselt mõned eosade puudumine remondi- ja tehnikajaama ladudes.
Üldse on Kuldre kolhoosil koristada teravilja enam kui 510 ha-lt, sellest taliteravilja üle 260 ha. See kõik koristatakse kombainidega. Neid on meil neli. Seega hakkab igas brigaadis põhiliselt töötama üks kombain, kusjuures vajaduse korral suunatakse 3. ja 4. brigaadist kombainid appi 1. ja 2. brigaadi, kus koristuspinnad on suuremad. Kui planeerida igale kombainile keskmiseks tööjõudluseks 5 ha päevas, sealhulgas arvestades ka remondist ja ilmastikust tingitud seisakuid, võib kindel olla, et lõpetame teravilja koristamise õigeaegselt. Loodame toime tulla hobu-niidumasinate abita.
Suur tähtsus kombainide töö ja üldse viljakoristuse häireteta kulgemises on viljakuivatitel. Neid on kolhoosis 12, neist üks kiirkuivati. Juhatus määras igale kuivatile viljakuivataja ja remonditegija-pottsepa, kes koos brigadiriga tegid kindlaks iga kuivati remondivajaduse. Kiirkuivati remontimine tehti ülesandeks kolhoosi mehhaanikule. Kuivatite remont otsustati lõpetada 25. juuliks.
Olemasolevad laod suurt remonti ei vaja. Neid puhastavad ja desinfitseerivad laomehed ise. Et kolhoosil on veel praegu ladudes hulgaliselt söödateravilja, siis jahvatame selle kiiresti, et uudsevilja vastuvõtuks oleksid laod tühjad.
Vähe on meil praegu viljakotte. Kui kotte vajalikul hulgal osta ei saa, siis laseme neid riide saamisel valmistada kohapeal.
A.LEPIK
Kuldre kolhoosi agronoom
Kombainid teevad suure töö
Kuigi heinategu püsib praegu alles haripunktis, on Kuldre kolhoosis mõeldud juba viljakoristusele. Praeguste ilmastikutingimuste juures võib eeldada juba käesoleva kuu lõpupäevil rukkipõllule minekut.
Peamine tähelepanu on nüüd kombainide remondi lõpetamisel, kuivatite remondil, aitade ettevalmistamisel uudsevilja vastuvõtuks ja viljakottide muretsemisel. Kombainide remondi teevad põhiliselt kombainerid ise koos abidega. Kombainerid ja abid määrati igale kombainile juba juuni keskpaiku, peale kevadkülvi lõpetamist, sest enamik neist töötas kevadel teise vahetuse traktoristina. Remondi lõpetamist on siiani pidurdanud peamiselt mõned eosade puudumine remondi- ja tehnikajaama ladudes.
Üldse on Kuldre kolhoosil koristada teravilja enam kui 510 ha-lt, sellest taliteravilja üle 260 ha. See kõik koristatakse kombainidega. Neid on meil neli. Seega hakkab igas brigaadis põhiliselt töötama üks kombain, kusjuures vajaduse korral suunatakse 3. ja 4. brigaadist kombainid appi 1. ja 2. brigaadi, kus koristuspinnad on suuremad. Kui planeerida igale kombainile keskmiseks tööjõudluseks 5 ha päevas, sealhulgas arvestades ka remondist ja ilmastikust tingitud seisakuid, võib kindel olla, et lõpetame teravilja koristamise õigeaegselt. Loodame toime tulla hobu-niidumasinate abita.
Suur tähtsus kombainide töö ja üldse viljakoristuse häireteta kulgemises on viljakuivatitel. Neid on kolhoosis 12, neist üks kiirkuivati. Juhatus määras igale kuivatile viljakuivataja ja remonditegija-pottsepa, kes koos brigadiriga tegid kindlaks iga kuivati remondivajaduse. Kiirkuivati remontimine tehti ülesandeks kolhoosi mehhaanikule. Kuivatite remont otsustati lõpetada 25. juuliks.
Olemasolevad laod suurt remonti ei vaja. Neid puhastavad ja desinfitseerivad laomehed ise. Et kolhoosil on veel praegu ladudes hulgaliselt söödateravilja, siis jahvatame selle kiiresti, et uudsevilja vastuvõtuks oleksid laod tühjad.
Vähe on meil praegu viljakotte. Kui kotte vajalikul hulgal osta ei saa, siis laseme neid riide saamisel valmistada kohapeal.
A.LEPIK
Kuldre kolhoosi agronoom
Thursday, July 22, 2010
Järjekordne tuleõnnetus
Võru Teataja 22. juuli 1930
Vaabinas süütas pikne hoone.
Keskööl, kui inimesed magasid, süttis elumaja.
Ööl vastu pühapäeva kell 23,30, kui üle osa Võrumaa äge piksehoog käis, süütis pikse läbi Vaabina vallas Aug. Saaremetsa talu eluhoone, mis maani maha põles.
Ägeda äikese tõttu oli, vaatamata hilisele ajale, peremees Aug. Saaremets kesköö ajal veel ülevel. Ta kavatses parajasti magama heita ja käis enne seda veel lauda juures loomi vaatamas. Väljas olles erilist ei märganud. Kuid vähe aega toas olles tundis ta suitsu lõhna ja läks välja vaatama. Maja katus ja maja kõrval asuv puuriit oli siis juba leekides. Varsti ruttas ka ümbruskonna elanikke kohale, kuid tuli oli niivõrd võimust võtnud, et seda enam kustutada ei saanud.
Asuti majas asuva kraami päästmisele, kuid enne kui kraami väljakanda suudeti, muutusid kuumuse tõttu päästetööd võimatuks.
Tulekahju algusel magasid Aug. Saaremetsa naine ja muu pere juba. Need äratati ja nad said tulest veel õigel ajal välja.
Ärapõlenud hoone oli kinnitatud Vaabina valla seltsis 2220 kr. eest. Kuid sissepõl. kraam oli kinnitamata.
Vaabinas süütas pikne hoone.
Keskööl, kui inimesed magasid, süttis elumaja.
Ööl vastu pühapäeva kell 23,30, kui üle osa Võrumaa äge piksehoog käis, süütis pikse läbi Vaabina vallas Aug. Saaremetsa talu eluhoone, mis maani maha põles.
Ägeda äikese tõttu oli, vaatamata hilisele ajale, peremees Aug. Saaremets kesköö ajal veel ülevel. Ta kavatses parajasti magama heita ja käis enne seda veel lauda juures loomi vaatamas. Väljas olles erilist ei märganud. Kuid vähe aega toas olles tundis ta suitsu lõhna ja läks välja vaatama. Maja katus ja maja kõrval asuv puuriit oli siis juba leekides. Varsti ruttas ka ümbruskonna elanikke kohale, kuid tuli oli niivõrd võimust võtnud, et seda enam kustutada ei saanud.
Asuti majas asuva kraami päästmisele, kuid enne kui kraami väljakanda suudeti, muutusid kuumuse tõttu päästetööd võimatuks.
Tulekahju algusel magasid Aug. Saaremetsa naine ja muu pere juba. Need äratati ja nad said tulest veel õigel ajal välja.
Ärapõlenud hoone oli kinnitatud Vaabina valla seltsis 2220 kr. eest. Kuid sissepõl. kraam oli kinnitamata.
Sunday, July 11, 2010
Miks küll nii kriitiline?
Töörahva Elu 11. juuli 1950
Puudustest uueks õppeaastaks ettevalmistamisel Kuldre 7-kl. koolis
Urvaste valla Kuldre 7-kl. kool vajab põhjalikku remonti, seda enam, et olles õpilaste arvult üheks suuremaks maakonnas, töötab kool kahes vahetuses. Koolimaja on vana ehitis ega vasta kaugeltki nõuetele. Seepärast oleks loomulik, et kõigiti hoolitsetakse kooli ettevalmistuse eest, et tagada uuel õppeaastal noortele paremaid õppetingimusi.
Mida on teinud selleks äsjamöödunud 15-päevakulö Urvaste valla täitevkomitee (esimees J. Külaase) ja Kuldre 7-kl. Kooli direktor sm. L. Meesit? Ei midagi. Miks rutata, kui aega on küll, arvab valla täitevkomitee. Sai ju varematelgi aastatel remont tehtud, ega ta nüüdki tegemata jää. Valla täitevkomitee väära seisukoha on omaks võtnud ka kooli õppenõukogu. Tulemuseks on see, et remontmaterjale pole muretsetud ja remonttööliste leidmiseks pole vähimatki tehtud. Vähe sellest. Valla täitevkomitee ei ole veel tänaseni tagastanud koolile möödunud aastal „laenatud“ šamottkive, kuigi koolimaja hajud vajavad hädasti ümberehitamist, et õpilased talvel ei peaks kannatama külma.
Kuldre 7-kl. kooli direktoril koos valla täitevkomitee ja külanõukogu esimehega tuleb koostada konkreetne plaan, et tagada remonttööde õigeaegset lõpetamist, mitte lubades nende venimist õppetöö alguseni, nagu seda esines varematel aastatel. Kooli direktoril tuleb luua tihedad sidemed kolhooside esimeestega ja lastevanematega nende abi maksimaalseks ärakasutamiseks.
Nii nagu remondi suhtes, pole ka kütte kohaleveoks seni midagi tehtud. „Pole te kunagi kütteta olnud, ega te selgi aastal kütteta jää,“ lohutavad küttematerjali muretsemise eest vastutavad isikud neid, kes julgevad tähelepanu juhtida kütte kohaleveole.
Valla täitevkomitee ja külanõukogu juhtivatel töötajatel ning kooli direktoril on viimane aeg aru saada oma väärast seisukohast ning asuda viivitamatult uue õppeaasta ettevalmistustööde plaanikindlale teostamisele. S. Madis
Puudustest uueks õppeaastaks ettevalmistamisel Kuldre 7-kl. koolis
Urvaste valla Kuldre 7-kl. kool vajab põhjalikku remonti, seda enam, et olles õpilaste arvult üheks suuremaks maakonnas, töötab kool kahes vahetuses. Koolimaja on vana ehitis ega vasta kaugeltki nõuetele. Seepärast oleks loomulik, et kõigiti hoolitsetakse kooli ettevalmistuse eest, et tagada uuel õppeaastal noortele paremaid õppetingimusi.
Mida on teinud selleks äsjamöödunud 15-päevakulö Urvaste valla täitevkomitee (esimees J. Külaase) ja Kuldre 7-kl. Kooli direktor sm. L. Meesit? Ei midagi. Miks rutata, kui aega on küll, arvab valla täitevkomitee. Sai ju varematelgi aastatel remont tehtud, ega ta nüüdki tegemata jää. Valla täitevkomitee väära seisukoha on omaks võtnud ka kooli õppenõukogu. Tulemuseks on see, et remontmaterjale pole muretsetud ja remonttööliste leidmiseks pole vähimatki tehtud. Vähe sellest. Valla täitevkomitee ei ole veel tänaseni tagastanud koolile möödunud aastal „laenatud“ šamottkive, kuigi koolimaja hajud vajavad hädasti ümberehitamist, et õpilased talvel ei peaks kannatama külma.
Kuldre 7-kl. kooli direktoril koos valla täitevkomitee ja külanõukogu esimehega tuleb koostada konkreetne plaan, et tagada remonttööde õigeaegset lõpetamist, mitte lubades nende venimist õppetöö alguseni, nagu seda esines varematel aastatel. Kooli direktoril tuleb luua tihedad sidemed kolhooside esimeestega ja lastevanematega nende abi maksimaalseks ärakasutamiseks.
Nii nagu remondi suhtes, pole ka kütte kohaleveoks seni midagi tehtud. „Pole te kunagi kütteta olnud, ega te selgi aastal kütteta jää,“ lohutavad küttematerjali muretsemise eest vastutavad isikud neid, kes julgevad tähelepanu juhtida kütte kohaleveole.
Valla täitevkomitee ja külanõukogu juhtivatel töötajatel ning kooli direktoril on viimane aeg aru saada oma väärast seisukohast ning asuda viivitamatult uue õppeaasta ettevalmistustööde plaanikindlale teostamisele. S. Madis
Thursday, July 8, 2010
Kummaline konflikt kirikus
Võru Teataja 8. juuli 1930
Kurbmäng Urvaste leeritoas.
Sangaste Juss jäi jumala armust ilma.
Pühapäeval oli Urvaste kirikus eraleer, kus esimest korda jumalaarmu said koguduse liikmete nooblimad võsud, nagu kooliõpilased ja teised, kel rohkem „inteljentsi“. Sinna leeri läks alguses ka kurikuulus Sangaste Juss (originaalis) õige priinimega.
Et Juss end haritud inimeseks pidas, siiski võeti ta eksamiga vastu nõuti 7 käsku ja lastud väitekiri kaitsta teemile ärakadunud pojast. Tulemus oli see, et Juss sooritas eksami cum laude
Kuid ülenädala leeris käinud, tuli Jussil põhimõttelisi lahkuminekuid õpetajaga – Juss tõi esile niisuguseid poliitilisi seisukohti, et õpetaja arvamisele tuli, et sarnast meest leeritada ei või. Õpetaja poolt olid leeritüdrukut, sest Juss ei näinud sugugi kavaleeri moodu välja – ta kandis pikki juukseid nagu Eeva paradiisi aias ja oli väga hoolimata tüdrukute vastu.
Poisid aga olid Jussi poolt. Siis kujuneski see asi nii välja, et õpetaja ajab Jussi koju, kuid Juss istub rahulikult edasi ega mõtlegi minna.
Lõpuks pidi Juss siiski järele andma, sest õpetaja pööras kohaliku konstaabli poole, kes Jussi koju, Sangastesse saatis.
Pühapäevasel leeripühal puudus altari eest Juss, kuigi tal leeri ülikond valmis oli ja leeripeolisedki kutsutud.
Kurbmäng Urvaste leeritoas.
Sangaste Juss jäi jumala armust ilma.
Pühapäeval oli Urvaste kirikus eraleer, kus esimest korda jumalaarmu said koguduse liikmete nooblimad võsud, nagu kooliõpilased ja teised, kel rohkem „inteljentsi“. Sinna leeri läks alguses ka kurikuulus Sangaste Juss (originaalis) õige priinimega.
Et Juss end haritud inimeseks pidas, siiski võeti ta eksamiga vastu nõuti 7 käsku ja lastud väitekiri kaitsta teemile ärakadunud pojast. Tulemus oli see, et Juss sooritas eksami cum laude
Kuid ülenädala leeris käinud, tuli Jussil põhimõttelisi lahkuminekuid õpetajaga – Juss tõi esile niisuguseid poliitilisi seisukohti, et õpetaja arvamisele tuli, et sarnast meest leeritada ei või. Õpetaja poolt olid leeritüdrukut, sest Juss ei näinud sugugi kavaleeri moodu välja – ta kandis pikki juukseid nagu Eeva paradiisi aias ja oli väga hoolimata tüdrukute vastu.
Poisid aga olid Jussi poolt. Siis kujuneski see asi nii välja, et õpetaja ajab Jussi koju, kuid Juss istub rahulikult edasi ega mõtlegi minna.
Lõpuks pidi Juss siiski järele andma, sest õpetaja pööras kohaliku konstaabli poole, kes Jussi koju, Sangastesse saatis.
Pühapäevasel leeripühal puudus altari eest Juss, kuigi tal leeri ülikond valmis oli ja leeripeolisedki kutsutud.
Monday, July 5, 2010
Kohaliku kindlustusseltsi juubel
Elu 5. juuli 1930
30-a. kindlustusselts Vaabinas.
Vaabina valla tulekahju kordadel vastastikku abiandmise selts on üks vanimaid kogu Võrumaal. Ta on asutatud 1890. aastal. Kuna sõja ajal suurem osa ühinguist oma tegevuse katkestama olid sunnitud, teotses Vaabina valla kindlustusselts siiski edasi, ainult väikese seisaku järele. Tegelikud seltsi ellukutsujad olid Juhan Reisman, Jaan Põder, Rein Asson j. t.
Selts kindlustab rahva vara tuleõnnetuste vastu, samuti põldusid rahe vastu ja loomi õnnetuste vastu. Seltsil on praegu liikmeid 150 ümber, viimasel ajal tuleb liikmeid ka asunikkude seast juurde. Seltsil on tagavaraks sularaha 1000 kr. suuruses ja 8 käsipritsi. Seltsi vaimlised juhid on esimees M. Perv, kirjatoim. Al. Saaremets, kassahoidja Al. Puura, rev-.kom. Julius Kets, Evald Markvardt ja A. Ragul.
30-a. kindlustusselts Vaabinas.
Vaabina valla tulekahju kordadel vastastikku abiandmise selts on üks vanimaid kogu Võrumaal. Ta on asutatud 1890. aastal. Kuna sõja ajal suurem osa ühinguist oma tegevuse katkestama olid sunnitud, teotses Vaabina valla kindlustusselts siiski edasi, ainult väikese seisaku järele. Tegelikud seltsi ellukutsujad olid Juhan Reisman, Jaan Põder, Rein Asson j. t.
Selts kindlustab rahva vara tuleõnnetuste vastu, samuti põldusid rahe vastu ja loomi õnnetuste vastu. Seltsil on praegu liikmeid 150 ümber, viimasel ajal tuleb liikmeid ka asunikkude seast juurde. Seltsil on tagavaraks sularaha 1000 kr. suuruses ja 8 käsipritsi. Seltsi vaimlised juhid on esimees M. Perv, kirjatoim. Al. Saaremets, kassahoidja Al. Puura, rev-.kom. Julius Kets, Evald Markvardt ja A. Ragul.
Piimaühingute hea seis
Elu 5. juuli 1930
Vaabina piimaühing valmistab ainult eksportvõid.
Ühistegelistest asutustest Vaabinas on piimaühisus kõige elujõulisem. Ta on enese ümber koondanud 215 liiget ja võtab ka umbes 80 mitteliikme piima vastu. Päevane piimatoodang ulatub 6000-7500 klg. Sellest võtab päämeierei vastu üle poole piima, ülejäänu osa kolm koorejaama. Üldse näitab piimatoodang suurenemise tendentsi. 1926. a. sügisel muretseti moodsad piimaasjanduse riistad, möödunud aastal asutati 3 koorejaama. Piimaühing on maksnud piimatoojaile väga kõrget hinda – mitteliigetele ja liigetele peaaegu ühisel alusel. Vaabina piimatalituse ühing on saatnud turule ainult 1. sordi võid.
(Kuulutus sealsamas kõrval)
Vaabina
elujõuline piimaühisus
maksab piimatoojatele kõrget hinda.
Vabrik valmistab kõrgekvaliteedilist
võid. Õiglane ja korralik asjaajamine.
Piimaühisusel viljapuhastamise masinad, kus võimaldatakse ümbruskonna elanikkudele oma seemnevilja puhastada odavalt ja korralikult-
Ümbruskonna karjakasvatajad –
piim ainult Vaabina meiereisse!
Koonduge oma elujõulise ühistegelise asutuse ümber.
(paar lk hiljem)
Rahvusvahelise ühistegevuse päeva puhul soovib
Uue-Antsla Piimaühing
kõikidele piimaühingutel, liigetele ja teistele ühiskondlistele ettevõtetele vennalikku koostööd ja õnneküllast tulevikku.
Juhatus.
Vaabina piimaühing valmistab ainult eksportvõid.
Ühistegelistest asutustest Vaabinas on piimaühisus kõige elujõulisem. Ta on enese ümber koondanud 215 liiget ja võtab ka umbes 80 mitteliikme piima vastu. Päevane piimatoodang ulatub 6000-7500 klg. Sellest võtab päämeierei vastu üle poole piima, ülejäänu osa kolm koorejaama. Üldse näitab piimatoodang suurenemise tendentsi. 1926. a. sügisel muretseti moodsad piimaasjanduse riistad, möödunud aastal asutati 3 koorejaama. Piimaühing on maksnud piimatoojaile väga kõrget hinda – mitteliigetele ja liigetele peaaegu ühisel alusel. Vaabina piimatalituse ühing on saatnud turule ainult 1. sordi võid.
(Kuulutus sealsamas kõrval)
Vaabina
elujõuline piimaühisus
maksab piimatoojatele kõrget hinda.
Vabrik valmistab kõrgekvaliteedilist
võid. Õiglane ja korralik asjaajamine.
Piimaühisusel viljapuhastamise masinad, kus võimaldatakse ümbruskonna elanikkudele oma seemnevilja puhastada odavalt ja korralikult-
Ümbruskonna karjakasvatajad –
piim ainult Vaabina meiereisse!
Koonduge oma elujõulise ühistegelise asutuse ümber.
(paar lk hiljem)
Rahvusvahelise ühistegevuse päeva puhul soovib
Uue-Antsla Piimaühing
kõikidele piimaühingutel, liigetele ja teistele ühiskondlistele ettevõtetele vennalikku koostööd ja õnneküllast tulevikku.
Juhatus.
Kirikuõpetajaga ei olda rahul
Valgus 5. juuli 1890
Omalt maalt ja riigist.
Võrumaalt kirjutatakse meile: Auustatud Valguse toimetus. Palun teie lehes järgmist asja ära õiendada: Val 21. numbris on meie Urvaste kihelkonnast kirjutatud; et meie õpetaja Stein kirikus kella kotiga raha korjamise on maha jätnud; seda on teile küll valeste teatatud, sest meie õpetaja, nagu ta ühele vöörmündrile olevat ütelnud, ei mõtlevadki selle peale, niisugust kasuliku kaupa maha jätta, mis temale aastas 400-500 rubla sisse toob. – No nii palju seda raha küll ei saa, mõtleb vist mõni Valguse lugija? Saab muidugi, vastan mina, sest meie kihelkonna auuks ehk häbiks pean mina seda siin tähendama: Et meil seda raha õige mehe moodi pandas, mõned panevad koguni hõbe raha, enamiste pandas kül vaskraha, kuna arvaste mõned, mõni tina ehk vask nüpsikese panevad, üks kord olevad ka kül 5 tina nüpsi pandud, kus siis vöörmünder neid auustatud pastorile näha viinud, siis olla pastori isand pead kõrgutades öelnud: Jumala abiga loodan mina, et ükskord aeg saab tulema, kus ka neil neid nupse hädaste tarbeks läheb – hm. Meil need kella kottid enam kiriku seina peal ei rippu nagu mineval aastal, vaid nad on, nagu mina nüid hiljuti kuulsin, rahva silmist ära käärkambrisse viidud. – Teiseks: Ei ole see nimetatud kirja saatja vist mitte laual käimise pühadel kirikus käinud; sest muidu liht pühapäevadel , kui laua rahvast ei ole, kül enam ei korjata, nagu paari aasta eest tagasi; seda on kül õpetaja maha jätnud, vist nägi mees ära, et liig palju nüpse ja liig vähe raha liht pühapäevadel panti, kuna jälle, laual käimise pühadel, rahvas sellepärast tubliste panevad, et siis pattusid hõlpsamalt andeks saavad. – Ma mäletan 12 ehk 14 aastad tagasi, kui ka suurtel esimestel pühadel seda kella kotti kõlistadi; siis olla aga ükskord, ühel esimesel pühal üks jõukas K. valla peremees sellepärast õpetaja palvele läinud: Et õpetaja mitte esimese püha vaikust ja rahu vasikade kella kõlinaga ei rikuks aga õpetajaga seisnud hammaste ja küindega vasta, nii kaua kui mees ühe rubla laua peale on pannud, mida muidugi õpetaja hea meelega on vasta võtnud ja siis mehele öelnud: Jäegu siis täna sinu tahtmise perra. Selle peale on siis ka teistel esimestel pühadel, kella kottiga raha korjamine maha jäenud. Aga kuulge siis nüid kudas tema tost ajast saadik esimestel pühadel raha norima hakkas; mis ka praegugi veel moodis on: Rahva, kirikusse sisse mineki ja välja tuleki ajal seisab iga ukse peal üks vöörmünder, igal ühel suur kard või plekist kast, keda pakiks nimetatakse, käes, kelle peale õpetaja käsu järele sõrme konditega, nagu raha, raha hüides koputatakse. Nõnda norib siis meie õpetaja rahva käest igal viisil raha, ehk küll nüüd viimasel ajal ka vöörmündrid teda on palunud, et kõige vähemalt seda kotti kõlistamistgi maha jättaks, et siis neil ka kiriku teenistuse aeg rahu oleks; üks vöörmünder olla koguni nii julge olnud, ja ütelnud: Kui teil nii suur raha himu on, siis võite ise kottiga kirikut mööda raha korjata, teil ka see laulmise aeg, kui raha korjatakse, muidugi prii on ja teid saab ka rahvas enam häbenema ja rohkem raha pandma. – Aga sellepeale olla õpetaja ütelnud: Tema ei võivad seda mitte koguiste maha jätta, sest see olevat kiriku seaduse raamatuse, ei tea millal vanal ajal, juba sisse kirjutud: Et see kottiga korjatud raha õpetajate kaela lehe (lipsi) pesemiseks minevad; mõni jälle räägib, et tema prouvale nõela rahaks minevad. –Kes pagan teab kuhu see raha õige viimaks jäeb? Et meie õpetaja seda vana pruuki, mis juba ammuki meie naabri kihelkondades maha on jäetud, kül nii väga visaste kinni peab; sellegi pärast on tema ikka auus ja mõistlik mees. – Näituseks: pidas tema nüid see aasta 13 Juunil oma 25 aasta ameti juu blimi, kus siis palju tema ameti vendasid, mitmest kreisist, ka ka kõik ümberkaudsed mõisnikud, pidust osa võtma palutud ja ka tulnud olivad; kes siis muidugi kõik, tema ja kihelkonna kulu pealt, tubliste üles peeti … Kudas kihelkonna kulu peale, võib ehk mõni küsida? No jah! kihelkonna kulu pealt ta ikka natuke tuli – Näituseks: Vastse Anzla valla peremehed kinkisivad selleks tähtsaks päevaks õpetajale 60 rubla … Meie Linna mäe valla peremehed pidasivad ka nõu, õpetajale selleks päevaks üht summakest saata; Aga mõned peremehed ollid selle nõu vastu, ja ütlesivad: Meie anname temale ju isegi kõik: kül puid, heina, linu ja kanu, ja ka kõiksugust vilja j. n. e. mõne aasta on tema veel meil mõnda jagu vilja tagasi saatnud – et vili olevad halb ja kõhn; aga selle peale pastori härra ei mõtlegi, et kõikidel paremad anda ei olegi. – Nüid võib ka ette tulla et kui meie temale raha anname, et siis mõne jau raha tagasi saadab, kui mõni katkenud ehk katskine raha teiste hulgas juhtub olema; ja hakkab siis veel meie oma raha juures, meid veel viimaks trotsima ja mõnitama. Vabina valla mehed olivad ka meie peremeeste nõu kuulda saanud, ja olid ka ütelnud: See on ju tõsi kül! mis tarbeks meie temale siis õige nüid anname? Kuna tema nüid ennemalt võiks kihelkonnale sellepärast midagi anda ehk head teha: et meie kiriku peal juba 25 aastad heaste elada, süia ja juua on saanud. See mõte on minugi meelest tubliste ja õieti mõednud! Aga W. O. valla peremehed arvasivad seda enestele väga suureks auuks, et sellele veel hea summa raha saatsivad, kellel isegi kõigist ustest ja aknatest raha sisse tuleb. – Oleks kül palju soovitavamb olnud, kui V. O. valla peremehed seda summakest, eneste valla Hagariku talu väikese maja peremehele oleks annud, kes Mai kuu algusel omast tarekesest, mis tule kassas kinnitamata oli, tule kahju läbi ilma jäi! Õnnetul mehel põles tarekesega ühes: seitsme aastane tütar, ja ka palju maja kraami, mida välja kandes tema ka endagi nõnda raskest ära põletanud, et praegu veel haigelt voodis maas lamab! Otemporaomores – oh ajad ja kombed! kõik läheb teie jooksul edasi, kuid ennegi meie kihelkonna rahva vaim haridus on veel nii madalal järjel et nad seda veel mitte aru ei saa: Kuhu neil tarvis natuke ohverdada oleks! ja kuhu mitte? Ka on need kaks Anzla valda ajalehtete lugemise ja vaimu hariduse poolest, teistest kihelkonna valdadest taha poole jäenud! ! ! see on kül tõeste väga kahetsemise väärt lugu.
Üks koguduse liige
Omalt maalt ja riigist.
Võrumaalt kirjutatakse meile: Auustatud Valguse toimetus. Palun teie lehes järgmist asja ära õiendada: Val 21. numbris on meie Urvaste kihelkonnast kirjutatud; et meie õpetaja Stein kirikus kella kotiga raha korjamise on maha jätnud; seda on teile küll valeste teatatud, sest meie õpetaja, nagu ta ühele vöörmündrile olevat ütelnud, ei mõtlevadki selle peale, niisugust kasuliku kaupa maha jätta, mis temale aastas 400-500 rubla sisse toob. – No nii palju seda raha küll ei saa, mõtleb vist mõni Valguse lugija? Saab muidugi, vastan mina, sest meie kihelkonna auuks ehk häbiks pean mina seda siin tähendama: Et meil seda raha õige mehe moodi pandas, mõned panevad koguni hõbe raha, enamiste pandas kül vaskraha, kuna arvaste mõned, mõni tina ehk vask nüpsikese panevad, üks kord olevad ka kül 5 tina nüpsi pandud, kus siis vöörmünder neid auustatud pastorile näha viinud, siis olla pastori isand pead kõrgutades öelnud: Jumala abiga loodan mina, et ükskord aeg saab tulema, kus ka neil neid nupse hädaste tarbeks läheb – hm. Meil need kella kottid enam kiriku seina peal ei rippu nagu mineval aastal, vaid nad on, nagu mina nüid hiljuti kuulsin, rahva silmist ära käärkambrisse viidud. – Teiseks: Ei ole see nimetatud kirja saatja vist mitte laual käimise pühadel kirikus käinud; sest muidu liht pühapäevadel , kui laua rahvast ei ole, kül enam ei korjata, nagu paari aasta eest tagasi; seda on kül õpetaja maha jätnud, vist nägi mees ära, et liig palju nüpse ja liig vähe raha liht pühapäevadel panti, kuna jälle, laual käimise pühadel, rahvas sellepärast tubliste panevad, et siis pattusid hõlpsamalt andeks saavad. – Ma mäletan 12 ehk 14 aastad tagasi, kui ka suurtel esimestel pühadel seda kella kotti kõlistadi; siis olla aga ükskord, ühel esimesel pühal üks jõukas K. valla peremees sellepärast õpetaja palvele läinud: Et õpetaja mitte esimese püha vaikust ja rahu vasikade kella kõlinaga ei rikuks aga õpetajaga seisnud hammaste ja küindega vasta, nii kaua kui mees ühe rubla laua peale on pannud, mida muidugi õpetaja hea meelega on vasta võtnud ja siis mehele öelnud: Jäegu siis täna sinu tahtmise perra. Selle peale on siis ka teistel esimestel pühadel, kella kottiga raha korjamine maha jäenud. Aga kuulge siis nüid kudas tema tost ajast saadik esimestel pühadel raha norima hakkas; mis ka praegugi veel moodis on: Rahva, kirikusse sisse mineki ja välja tuleki ajal seisab iga ukse peal üks vöörmünder, igal ühel suur kard või plekist kast, keda pakiks nimetatakse, käes, kelle peale õpetaja käsu järele sõrme konditega, nagu raha, raha hüides koputatakse. Nõnda norib siis meie õpetaja rahva käest igal viisil raha, ehk küll nüüd viimasel ajal ka vöörmündrid teda on palunud, et kõige vähemalt seda kotti kõlistamistgi maha jättaks, et siis neil ka kiriku teenistuse aeg rahu oleks; üks vöörmünder olla koguni nii julge olnud, ja ütelnud: Kui teil nii suur raha himu on, siis võite ise kottiga kirikut mööda raha korjata, teil ka see laulmise aeg, kui raha korjatakse, muidugi prii on ja teid saab ka rahvas enam häbenema ja rohkem raha pandma. – Aga sellepeale olla õpetaja ütelnud: Tema ei võivad seda mitte koguiste maha jätta, sest see olevat kiriku seaduse raamatuse, ei tea millal vanal ajal, juba sisse kirjutud: Et see kottiga korjatud raha õpetajate kaela lehe (lipsi) pesemiseks minevad; mõni jälle räägib, et tema prouvale nõela rahaks minevad. –Kes pagan teab kuhu see raha õige viimaks jäeb? Et meie õpetaja seda vana pruuki, mis juba ammuki meie naabri kihelkondades maha on jäetud, kül nii väga visaste kinni peab; sellegi pärast on tema ikka auus ja mõistlik mees. – Näituseks: pidas tema nüid see aasta 13 Juunil oma 25 aasta ameti juu blimi, kus siis palju tema ameti vendasid, mitmest kreisist, ka ka kõik ümberkaudsed mõisnikud, pidust osa võtma palutud ja ka tulnud olivad; kes siis muidugi kõik, tema ja kihelkonna kulu pealt, tubliste üles peeti … Kudas kihelkonna kulu peale, võib ehk mõni küsida? No jah! kihelkonna kulu pealt ta ikka natuke tuli – Näituseks: Vastse Anzla valla peremehed kinkisivad selleks tähtsaks päevaks õpetajale 60 rubla … Meie Linna mäe valla peremehed pidasivad ka nõu, õpetajale selleks päevaks üht summakest saata; Aga mõned peremehed ollid selle nõu vastu, ja ütlesivad: Meie anname temale ju isegi kõik: kül puid, heina, linu ja kanu, ja ka kõiksugust vilja j. n. e. mõne aasta on tema veel meil mõnda jagu vilja tagasi saatnud – et vili olevad halb ja kõhn; aga selle peale pastori härra ei mõtlegi, et kõikidel paremad anda ei olegi. – Nüid võib ka ette tulla et kui meie temale raha anname, et siis mõne jau raha tagasi saadab, kui mõni katkenud ehk katskine raha teiste hulgas juhtub olema; ja hakkab siis veel meie oma raha juures, meid veel viimaks trotsima ja mõnitama. Vabina valla mehed olivad ka meie peremeeste nõu kuulda saanud, ja olid ka ütelnud: See on ju tõsi kül! mis tarbeks meie temale siis õige nüid anname? Kuna tema nüid ennemalt võiks kihelkonnale sellepärast midagi anda ehk head teha: et meie kiriku peal juba 25 aastad heaste elada, süia ja juua on saanud. See mõte on minugi meelest tubliste ja õieti mõednud! Aga W. O. valla peremehed arvasivad seda enestele väga suureks auuks, et sellele veel hea summa raha saatsivad, kellel isegi kõigist ustest ja aknatest raha sisse tuleb. – Oleks kül palju soovitavamb olnud, kui V. O. valla peremehed seda summakest, eneste valla Hagariku talu väikese maja peremehele oleks annud, kes Mai kuu algusel omast tarekesest, mis tule kassas kinnitamata oli, tule kahju läbi ilma jäi! Õnnetul mehel põles tarekesega ühes: seitsme aastane tütar, ja ka palju maja kraami, mida välja kandes tema ka endagi nõnda raskest ära põletanud, et praegu veel haigelt voodis maas lamab! Otemporaomores – oh ajad ja kombed! kõik läheb teie jooksul edasi, kuid ennegi meie kihelkonna rahva vaim haridus on veel nii madalal järjel et nad seda veel mitte aru ei saa: Kuhu neil tarvis natuke ohverdada oleks! ja kuhu mitte? Ka on need kaks Anzla valda ajalehtete lugemise ja vaimu hariduse poolest, teistest kihelkonna valdadest taha poole jäenud! ! ! see on kül tõeste väga kahetsemise väärt lugu.
Üks koguduse liige
Saturday, July 3, 2010
Kolhoosi argipäev, katkend Töörahva Elu reidist
Töörahva Elu 3. juuli 1980
Liiklusteemadel
„Küllap ma olin purjus …“
/---/
Omaette kanged mehed olid 30. aprillil Kuldre kolhoosi traktoristid Raivo Hainas, Kalju Mõts ja Aivar Ploom, kes suunati hommikul kui korralikud töömehed põllule tööle. Lõuna ajal hakkas vedama viltu. R. Hainas jäi traktoriga sisse, välja tulid tõmbama Mõts ja Ploom, kuid ei olnud trossi. R. Hainas läks trossi tooma ja koos trossiga tuli minna läbi ka kauplusest. Edasi läks õhtuni välja „Vana Tallinna“ ja veini seltsis. A. Ploom ei jõudnudki garaaži. Tee peal jäi kraav ette.
Seekord otsustati materjal saata kollektiivi seltsimehelikule kohtule arutamiseks ja seisukoha võtmiseks.
Liiklusteemadel
„Küllap ma olin purjus …“
/---/
Omaette kanged mehed olid 30. aprillil Kuldre kolhoosi traktoristid Raivo Hainas, Kalju Mõts ja Aivar Ploom, kes suunati hommikul kui korralikud töömehed põllule tööle. Lõuna ajal hakkas vedama viltu. R. Hainas jäi traktoriga sisse, välja tulid tõmbama Mõts ja Ploom, kuid ei olnud trossi. R. Hainas läks trossi tooma ja koos trossiga tuli minna läbi ka kauplusest. Edasi läks õhtuni välja „Vana Tallinna“ ja veini seltsis. A. Ploom ei jõudnudki garaaži. Tee peal jäi kraav ette.
Seekord otsustati materjal saata kollektiivi seltsimehelikule kohtule arutamiseks ja seisukoha võtmiseks.
Hahaa, huvitav retk!
Võru Teataja 3. juuli 1930
Ränduri märkmeid kahest Antslast.
Vana-Antsla on rikas. Koobas täis luukeresid. Vaabina Vahimägi. Kuldre puuder ja mink.
Vana Jumal on nähtavasti väga helde olnud mägede sünnitamisel Võrumaale. Heldusest on langenud ka V. Antslale, mägikuplite näol. Eriti V. Antsla Tsoorupoolne nurk on rikas küngastest, üks püstem, kõrgem ja suurem teisest. Kuigi mäed peaaegu üksteisest kinni, on põllumaa siin küllaltki hää ja viljakandev. Rahvas aga lahke ja võõrastevastuvõtlik. Eriti Antsla näitsikud. Joodetakse ja söödetakse kui kavaleri ja väimeespoega kunagi. Sääljuures seletatakse aga üht-teist maja „virtsahvtist“, kõnnitatakse sind põlenud piimavabriku varemeid vaatama, nagu tahetakse ütelda: Antsla on rikas. Ja seda küll: neidude ja mägede poolest. Ka muinasajalooliselt on Vana-Antsla tähtis. Siit on leitud rida vanaaegseid esemeid – sõjariistu ja lugemata arv rahasi jne. Räägitakse kindlasti ühest maa-alusest urkast, milline kusagil ühe talu õue lähedal asuvat. Kord püüdnud küll asjast huvitatud nooredmehed kaevamisi ette võtta, kuid talu omanik keelanud kategooriliselt ära ja vedanud kogunisti leiduvasse sissepääsu avausse kive. Räägitakse, et mees kartnud pahade vaimude kättemaksu. Oletatakse, et kelder täitis vanal ajal piinamiskoha aset ja see üleni täidetud olevat luukeredega.
Meile, minule ja mu kahele kaasrändurile, näidatakse paari leitud savist eset – esimesi lõnga keerutamise vurre, millised enne voki ilmunist tarvitusel olnud.
Eriti huvitav on vaade Vaabina piiriläheduses asuvast n. n. Vahimäelt. Siit paistavad silma Rõnga (Võru) linna pilvelõhkujad ja kiriku tornid, Munamägi torniga, kuna Rõuge kirik paistab koguni lähedal olevat jne. Isegi Oppekalna kirik Lätimaalt on näha. Mitte kaugel Vahimäest asub paar järvekest – üks ühelpool, teine teiselpool küngast. Huvitavad on järved sellepoolest, et ühe vesi suundub Mustajõkke ja säält Koiva j. ja Riia lahte, kuna teise vesi hoopis vastupidises suunas Emajõkke ning Peipsi järvest Soome lahte rändab.
Põhjapoolsel raudteel – V. Antsla riigimõisa ümbruses, taanduvad mäed ja edasi Uue-Antsla poole samuti.
Mulle ja mu seltsilistele meeldib Kuldre. Parajasti on ka pidu avaras seltsimajas kohalise haridusseltsi korraldusel. Tulöeb rahule jääda ettekannete ja osavõtuga. Daamid aga oi-oi-oi, tsipa palju puudrit ja minki, muidu aga päris tüsedad.
Ja siin osatakse ka end täis võtta. Isegi paar sotslikku riigikoguliiget pidutsesid elumeestena. Pingutatud laulujorin autoga sõidul, paistab pisut kekslikku vaimu ja uhkustunnetki selles.
Tagasisõidul silmame Kitselinna (Antsla alevit), tema majade rägastikku, siis peagi oleme jälle mägiaheliku jalal, et seda läbistada, tihti kukkudes ja uppi lennates liivase tee tõttu.
Pupu Juku
Ränduri märkmeid kahest Antslast.
Vana-Antsla on rikas. Koobas täis luukeresid. Vaabina Vahimägi. Kuldre puuder ja mink.
Vana Jumal on nähtavasti väga helde olnud mägede sünnitamisel Võrumaale. Heldusest on langenud ka V. Antslale, mägikuplite näol. Eriti V. Antsla Tsoorupoolne nurk on rikas küngastest, üks püstem, kõrgem ja suurem teisest. Kuigi mäed peaaegu üksteisest kinni, on põllumaa siin küllaltki hää ja viljakandev. Rahvas aga lahke ja võõrastevastuvõtlik. Eriti Antsla näitsikud. Joodetakse ja söödetakse kui kavaleri ja väimeespoega kunagi. Sääljuures seletatakse aga üht-teist maja „virtsahvtist“, kõnnitatakse sind põlenud piimavabriku varemeid vaatama, nagu tahetakse ütelda: Antsla on rikas. Ja seda küll: neidude ja mägede poolest. Ka muinasajalooliselt on Vana-Antsla tähtis. Siit on leitud rida vanaaegseid esemeid – sõjariistu ja lugemata arv rahasi jne. Räägitakse kindlasti ühest maa-alusest urkast, milline kusagil ühe talu õue lähedal asuvat. Kord püüdnud küll asjast huvitatud nooredmehed kaevamisi ette võtta, kuid talu omanik keelanud kategooriliselt ära ja vedanud kogunisti leiduvasse sissepääsu avausse kive. Räägitakse, et mees kartnud pahade vaimude kättemaksu. Oletatakse, et kelder täitis vanal ajal piinamiskoha aset ja see üleni täidetud olevat luukeredega.
Meile, minule ja mu kahele kaasrändurile, näidatakse paari leitud savist eset – esimesi lõnga keerutamise vurre, millised enne voki ilmunist tarvitusel olnud.
Eriti huvitav on vaade Vaabina piiriläheduses asuvast n. n. Vahimäelt. Siit paistavad silma Rõnga (Võru) linna pilvelõhkujad ja kiriku tornid, Munamägi torniga, kuna Rõuge kirik paistab koguni lähedal olevat jne. Isegi Oppekalna kirik Lätimaalt on näha. Mitte kaugel Vahimäest asub paar järvekest – üks ühelpool, teine teiselpool küngast. Huvitavad on järved sellepoolest, et ühe vesi suundub Mustajõkke ja säält Koiva j. ja Riia lahte, kuna teise vesi hoopis vastupidises suunas Emajõkke ning Peipsi järvest Soome lahte rändab.
Põhjapoolsel raudteel – V. Antsla riigimõisa ümbruses, taanduvad mäed ja edasi Uue-Antsla poole samuti.
Mulle ja mu seltsilistele meeldib Kuldre. Parajasti on ka pidu avaras seltsimajas kohalise haridusseltsi korraldusel. Tulöeb rahule jääda ettekannete ja osavõtuga. Daamid aga oi-oi-oi, tsipa palju puudrit ja minki, muidu aga päris tüsedad.
Ja siin osatakse ka end täis võtta. Isegi paar sotslikku riigikoguliiget pidutsesid elumeestena. Pingutatud laulujorin autoga sõidul, paistab pisut kekslikku vaimu ja uhkustunnetki selles.
Tagasisõidul silmame Kitselinna (Antsla alevit), tema majade rägastikku, siis peagi oleme jälle mägiaheliku jalal, et seda läbistada, tihti kukkudes ja uppi lennates liivase tee tõttu.
Pupu Juku
Thursday, July 1, 2010
Suur pahandus välgumihklist
Võru Teataja 1.juuli 1930
Mitme miljoniline tulekahju Uue-Antslas.
Kahekordne elumaja, kauplus ühes kaubaga ja hulk majakraami põles ära.
Omanik sai rahakapi päästmisel vigastada.
Konstaabel põgenes redeliga põleva maja teiselt korralt.
Läinud nädala reede õhtul kella 5 paigu viibis pääle teiste Uue-Antsla vallas Kuldrel asuvad Kristjan Taali kaupluses ka Eduard Länik. Välgumihklist tuletõmbamisel süttis see üleliigse bensiini hulga tõttu põlema, mille pärast Ed. Länik tulemasina põrandale viskas. Kuna põrandal mitmesugust tuldvõtvat kraami oli, võttis see tuld ja peagi oli kogu poeruum leekides. Kahekordne puust elumaja, kui ka sääl sees asuv kauplus, mõlemad Kr. Taali omad, põlesid maani maha. Ühtlasi jäi tulle kohaliku konstaabli A. Tuvikese toakraam.
Konstaabel Tuvikene, kelle korter teisel korral, sai ainult redeliga veel aknast põgeneda.
Ärapõlenud hoone väärtust hindab omanik 10.000 krooni, poe kaupa 90.000 krooni pääle. Kr. Taali muud vara hukkus tules ligi 3000 kr. väärtuses. Tulle jäi ka konstaabli arhiiv, kuna täitmata paberid päästa suudeti.
Tulekahju ajal katsus omanik Kr. Taal rahakappi päästa, kuid see ei õnnestunud. Kr. Taal sai käest tulehaavade läbi vigastada. Põlenud varandusest oli maja kinnitatud „Eestis“ 7000 kr. eest, poe kraam 5000 ja toakraam 1500 kr. eest. Konstaabel Tuvikese vara oli „Lloidis“ 2135 kr. eest kindlustatud.
Kogu tulekahju ajal suudeti päästa ainult 419 kr. eest varandust, muu kõik hävines tules.
Omanik kedagi ei süüdista, kuna siin on tegemist õnnetu juhusega.
Mitme miljoniline tulekahju Uue-Antslas.
Kahekordne elumaja, kauplus ühes kaubaga ja hulk majakraami põles ära.
Omanik sai rahakapi päästmisel vigastada.
Konstaabel põgenes redeliga põleva maja teiselt korralt.
Läinud nädala reede õhtul kella 5 paigu viibis pääle teiste Uue-Antsla vallas Kuldrel asuvad Kristjan Taali kaupluses ka Eduard Länik. Välgumihklist tuletõmbamisel süttis see üleliigse bensiini hulga tõttu põlema, mille pärast Ed. Länik tulemasina põrandale viskas. Kuna põrandal mitmesugust tuldvõtvat kraami oli, võttis see tuld ja peagi oli kogu poeruum leekides. Kahekordne puust elumaja, kui ka sääl sees asuv kauplus, mõlemad Kr. Taali omad, põlesid maani maha. Ühtlasi jäi tulle kohaliku konstaabli A. Tuvikese toakraam.
Konstaabel Tuvikene, kelle korter teisel korral, sai ainult redeliga veel aknast põgeneda.
Ärapõlenud hoone väärtust hindab omanik 10.000 krooni, poe kaupa 90.000 krooni pääle. Kr. Taali muud vara hukkus tules ligi 3000 kr. väärtuses. Tulle jäi ka konstaabli arhiiv, kuna täitmata paberid päästa suudeti.
Tulekahju ajal katsus omanik Kr. Taal rahakappi päästa, kuid see ei õnnestunud. Kr. Taal sai käest tulehaavade läbi vigastada. Põlenud varandusest oli maja kinnitatud „Eestis“ 7000 kr. eest, poe kraam 5000 ja toakraam 1500 kr. eest. Konstaabel Tuvikese vara oli „Lloidis“ 2135 kr. eest kindlustatud.
Kogu tulekahju ajal suudeti päästa ainult 419 kr. eest varandust, muu kõik hävines tules.
Omanik kedagi ei süüdista, kuna siin on tegemist õnnetu juhusega.
Subscribe to:
Posts (Atom)
