Wednesday, September 29, 2010

Lusti lasteaia avamisest

Töörahva Elu 30. september 1980
Minilinnaosa Antsla külje all
See oli kaks aastat tagasi. 1978. aasta lõpupoolel hakkasid Antsla külje all (mitte kaugel Antsla-Valga raudteest) mürisema buldooserid ja ekskavaatorid. Tehti ruumi majanditevahelise lastepäevakodu kompleksi ehitamiseks. Siis hakkasid sinna sõitma mitmesugused veokid, koormatud väga erinevate ehitusmaterjalidega, ja kadusid Valga suunas metsa sisse.
Nüüd, kaks aastat hiljem, on see koht saamas teiseks koduks 280 lapsele ja koduks 36 perekonnale ning töökohaks ligemale 100 inimesele. Senini rassisid siin aga igat liiki ehitajad ja mehhanisaatorid. Kompleksi ehitamise au kuulub aga vaieldamatult Endel Mäestu kaheteistkümneliikmelisele kompleksbrigaadile Võru KEKist, kes on siin töötanud algusest lõpuni.
Kompleksi, mille üldmaksumus on ümmarguselt miljon rubla, kuulub peale 280 kohaga lastepäevakodu veel kaks 18 korteriga elamut, katlamaja ning maa-alused trassid. Viimased jäävad küll pilgu eest varju, kuid nende väljaehitamine oli otsustava tähtsusega.
Töödejuhataja Endel Kibal:
Majanditevaheline lastepäevakodu ehitati koopereerimise korras ja seda hakkavad kasutama V. I. Lenini nim., Kuldre ja Sverdlovi-nim. kolhoosi ning Antsla ST lapsed. Esimesena nimetatud majand on tellijarollis. Ka üks elamutest saab V. I. Lenini nim. kolhoosi rahvale. Teises hakkavad elama Antsla ST ja KEKi töötajad.“
Nädalapäevad tagasi õiendas objektil hulgaliselt rahvast. Tasandati teid, pandi aeda, krohviti elamuid, korrastati ruume, istutati põõsaid. Äsja oli kohale jõudnud 100 musta aroonia istikut ja 600 hekitaime. Käidi juba ka tehtut hindamas, kontrollimas. Katlamajas valmistuti kateldele tuld alla tegema.
Lastepäevakodu juhataja Malle Kinsi:
„Töötan siin juba käesoleva aasta 1. märtsist. Enne seda olin 12 aastat Rõuge sovhoosi lastepäevakodus kasvataja.
Oleme laste vastuvõtuks põhiliselt valmis. 27. septembril on laupäevak. Toome sisse mööbli. Sel päeval lubas meile palju lapsevanemaid appi tulla. Oma jõust jääb väheks. Oleme ju praegu ainult neljakesi. Peatselt paisub lastepäevakodu kollektiiv 70 inimeseni.“
Tööd jätkub kõigile. Uus maja vajab sisseelamist. Üht-teist nii siin kui seal tuleb veel kohendada. Malle Kinsi on nende kuudega jõudnud projekteerijate (EKE projekti Tartu osakond) tööd ka kriitiliselt hinnata.
Malle Kinsi: „Süda valutab pesu kuivatamise pärast. Projekt näeb ette kuivatustrumli. Seda pole aga kusagilt saada. Oleks muidki võimalusi pesu kuivatamiseks, kuid … ühesõnaga, see lõik on poolikult lahendatud.
Või võtame abiruumid nii mänguasjade paigutamiseks kui ka personalile. On ilus uus maja, aga tuleb välja, et ruumi ei ole.“
Veel oli kuulda, et põlvalased said endale sellist maja ehitades möödalaskmistele õigeaegselt jaole ning korraldasid ehituse käigus varakult mõndagi ümber. Võtame kasvõi siseõue mahapandud ronimisredelid. Need on ette nähtud suurematele lastele, kuid paigutatud just pisemate mängumaale (projekti järgi). Järeldus. Projektdokumentatsiooniga oleks tulnud enne ehitama hakkamist korralikult töötada.
Malle Kinsi: „Esialgu tuleb meile kuskil 150 last. Üldse saab olema 12 rühma – 4 sõime- ja 8 aiarühma. Väiksemad esimesel, suuremad teisel korrusel.“
Ilus oli vaadata akendest sisse mängu- ja magamistubadesse. Et nädalapäevad tagasi seal mööblit veel sees ei olnud, siis paistis eriti meeldivalt silma toa erinev värvitoon. Seevastu olid aga kompleksi siseteed porised. Teedeehitajad pole senini jõudnud asfalti maha panna.
KALEV ANNOM

Friday, September 24, 2010

Uskumatu äriidee - oma maja maha põletada, kusjuures mingil perioodil üsna tavaline, hm?

Võru Teataja 25. september 1930
Tulesüütamine Vaabinas.
Talu väimeespoeg arreteeriti ja saadeti Võrru.
Esmaspäeva õhta kella 8 paigu süttis põlema Vaabinas Kurgsoo asundustalu, mis Jakob Tiituse pärandustombule kuulus. Energilise tegevuse järele suudeti tulele piir panna. Kahtlusalusena tulesüütamises arreteeriti Vaabina konstaabli poolt K. Raag.
Tuli algas esmalt viljaküüni juures. Varsti kogunes õige rohkesti rahvast kokku, nii et tuli peaaegu summutada suudeti. Siis lõi aga tuli äkki välja eelseisva elumaja katuse alt. Kuna küünist sinna tuli edasi kanduda ei võinud, arvati kohe süütamisega tegemist olevat. Ka elumaja suudeti tule käest päästa. Maja pööningult leiti süütamisnööri jäänuseid ja petrooleumiga ülekallatud takku. Kahtlus süütamises langes pererahvast ainukesena kodusviibiva Tiituse väimehe K. Raagi pääle, kes arreteeriti. Süütamiseks andis arvatavasti põhjust maja kõrge kinnitussumma. Nimelt olid hooned kinnitatud „Omas“ 4150 krooni eest.

Kinnisvaraäri käis ka tol ajal

Töörahva Elu 24. september 1970
Müüa kiiresti MAJA ja HEINU Urvaste k/n. „Edasi“ kolhoosi keskuses, H. Pilv

Friday, September 17, 2010

Tubli põllumajandusnäitus!

Linda 19. september 1900
Meie ajalugu.
Võrus oli 9. ja 10. septembril mõisnikkude lõbuseltsi ruumikas aias ja saalis Vaabina Põllumeeste seltsi poolt teiste Võrumaa põllumeeste-seltside kaastegevusel toime pandud põllutöö-, põlluriistade-, karjakasvatuse- ja koduse käsitöö näitus.
Loomi ja asju oli näitusel rohkem, kui neid meie seltside näitustel harilikult näha olnud.
Et näitus loomade ja asjade poolest nõnda rikas, tuli vaidlemata sellest, et näituse toimepanijad lipukirja „ühendus teeb tugevaks“ teravasti silmas pidasid. Kokkuleppimine on siin ülemaid ja alamaid ühendanud. Selgib ometi nüüd, et Setu ja Haki maa teistega ühes heitleb ja võitleb, nagu teisedgi eestlased.
Hobuseid oli üleüldse 80, lehmasid 40. Viimaseid oli kogukaupa väljapannud hra J. Peet Linnamäelt ja Lensin Lasvalt. Mesilaste toodeid ja nende tarberiistasid oli 23 nummert. Võid oli 12 väljapanija poolt.
Mis aga iseäranis ilus oli, seda leiti saalist käsitööde hulgast, mida tervelt 273 nummert oli. Siin olivad usinad käed ametis olnud, et tööd avalikult saaksivad võidu jooksta. Näitus saab lootuse järgi hääd mõju Võru veljede ja sõsarate majandusliku tegevuse kohta avaldama.

Huvitav rahavargus - osa jäeti alles

Võru Teataja 18. september 1930
Rahavargus Vaabinas.
Magamise ajal varastati 5000 senti.
Mõne aja eest varastati Vaabina vallas Aidaku talus Aug. Antonilt, sel ajal kui ta magas, kuuetaskus rahakotist 5000 senti. Kotis oli 7000 senti, kuid 2000 oli alles jäetud.
Varguses süüdistab Anton Silverisi, kelle majas ta elab. Juurdlus käib.

Thursday, September 16, 2010

Koolivõrgu sättimine Vaabinas

Võru Teataja 16. september 1930
Vaabina tahab 5. kompl.
Vaabina valla Peebo algkooli hoolekogu ei ole nõus uue koolivõrgukavaga. Viimase järele pidi tähendatud algkool töötama jääma 4 klassikomplektiga, kuid hoolekogu arvates on see tööviis võimatu ruumide suhtes. Koolivalitsusele esitati palve, et koolil lubataks töötada 5 klassikomplektiga.

Monday, September 13, 2010

Kalakasvatuse auhind Uue-Antslale

Võru Teataja 13. september 1920
Auhindade saajate nimekiri
Kalakasvatuse jaoskonnas
II auhind
Uue-Antsla mõisavalitsus, kodumaa kalakasvatuse edendamise eest. Põllutööministeeriumi diplom hõbeauraha peale ja 500 mrk. raha.

Varaste kaval kombinatsioon

Võru Teataja 13. september 1930
Õunavaraste vägitegu Urvastes.
Vargaid tagaajades varastati kurke ja lõhuti telk.
Antslas elutsev Karl Puusepp rentis Urvaste mõisa õunaaia. Et tänavu saak õige hää oli, siis oli mees juba mõnda aega aias öösiti valvamas. Selleks oli ta presendist telgi ehitanud, kus ka teisipäeva ööl vastu kesknädalat valvekorras oli. Äkki kuulis ta aias poisikeste kisa. Jookstes aia teise otsa ajas ta õunavargad minema. Tagasi tulles telgi juurde aga kohkus mees – telgi katusest suur tükk riiet välja lõigatud ja telgist 200 kurki, mis kuulusid mõisa omanik pr. Lingenile, ära varastatud. Vargad olid just seda aega kasutanud oma teo kordasaatmiseks, mil omanik lärmajaid õunavargaid ära ajas.

Thursday, September 9, 2010

Marie Heibergi sünnipäeva tähistamine aastal 1980

Töörahva Elu 9. september 1980
LUULETAJA KODUKOHAS
Uhtjärve ümbruse ürgselt säilinud looduse vaikne omapärane ilu ei meelita matkajaid veel eriti sageli. Grupp Võru raamatusõpru käis pühapäeval sealkandis võrsunud traagilise saatusega luuletaja Marie Heibergi sünnipaigas, mida tähistab 1965. aastal avatud mälestusmärk (autor B. Mark).
Raamatuühingu rajooniorganisatsiooni juhatuse vastutav sekretär H. Sikk rääkis M. Heibergi loomingust, selle väärtustest, tema elukäigust, mis oleks tänapäeva tingimustes võinud hoopis teisiti kujuneda.
Kokkupuuteid M. Heibergi luulega ja elamusi sellest meenutasid teisedki. Loeti luuletusi ja proosapalu. Meenutama jäi lillekorv, punasd gladioolid, roosiõis.
Lilli olid toonud mälestusmärgi jalamile ka Antsla raamatusõbrad ning õpilased. Tänasele lugejalegi pakub Urvaste rahva hulgast pärineva varaküpse ande nukratooniline pärand elamuse. Valguse imelist juttu jäid endamisi kuulatama põlised puud …
LIIA KASK

ja teistmoodi sulisid - aga põrsas võib ju tõesti ära surra ...

Võru Teataja 9. september 1930
Raiskamise eest vangi.
Uue-Antsla mees kasutas üleskirjutatud varandust.
Kohtupriistav kirjutas Uue-Antsla vallas elutseval Reinhold Ülenurmel ta võlgade katteks üles ristikheinu, rukist, nisu, linu ja 3 põrsast ning andis üleskirjutatud varanduse peremehe enese hoole alla. Kui priistav aga tallu oksjoni pidama läks, selgus et R. Ülenurm üleskirjutatud varandusest osa rukist, nisu. linu ja ühe põrsa ära oli raisanud. Asi tuli nüüd kohtulikule arutusele Võrus, rahukohtuniku juures. Sääl seletas R. Ü., et ta heinad olevat söötnud karjale, rukki ja nisu aga oma pererahva tarviduseks kasutanud, ning üks põrsas surnud ära.
Kohus leidis siiski Reinhold Ülenurme üleskirjutatud varanduse raiskamises süüdi olevat ja karistas teda 3-kuulise vangistusega.

Ka vanasti oli sulisid

Võru Teataja 9. september 1930
Teeküsimine maksis 170 krooni.
Kuidas Uue-Antsla mees jalgrattast ilma jäi.
5. septembri lõhtu hilja läks Võrust kojupoole Uue-Antsla vallas „Lindala“ taluomanik Rodion Treimuth jalgrattaga. Et aga kottpime juba kätte jõudis ja Treimuth’il „tervis“ kõige paremas seisukorras polnud, ei suutnud ta pimedas sõita ja otsustas Võru valda Navi külasse tuttava juurde öömajale minna. Pimeduse tõttu oli tuttava talu leidmiseks vaja teed küsida, mida ta ka küla algul tele lähemast talust tegema läks, jättes ratta maantee kaldale. Talust tagasitulles ei leidnud T. ratast enam pandud kohalt, ratta oli juba keegi ära varastanud. Varas ise oli pimedusse kadunud. Ratas oli T. uus, ta väärtus 150 krooni. Ratta küljes oli ka kirjamapp mõne ametliku dokumendiga. Kogu Treimuthi kahju ulatab 170 kroonile. Vargast ei ole kahjusaajal aimugi. Nii läks teeküsimine kalliks maksma.

Tuesday, September 7, 2010

Valgusleht propagandaks

Töörahva Elu 7. september 1950
Kasutatakse valguslehte
Kaks korda kuus külastab Urvaste valla Siiriuse rahvamaja rändkino, demonstreerides kolhoosnikkudele väärtuslikke filme. Sageli korraldatakse rahvamajas enne kinoetendusi loenguid ja vestlusi. Eriti tõhusaks vahendiks näitliku agitatsiooni alalt on aga valgusleht.
Hiljuti demonstreeris Siiriuse rahvamajas valla uusimat valguslehte kinomehaanik Schleicher. Valguslehes oli ära toodud ringvaade kohalikest nädalasündmustest. Autahvlil oli Tamme kolhoos, milline täitis viljavarumise aastaplaani 25. augustiks. Kinokülastajaid tutvustati ka masinistide Toomas Alberi ja Arnold Sinimetsa vahelise sotsialistliku võistlusega rahu kaitseks. Endastmõistetavalt ei puudunud valguslehes kriitika, kus toodi esile valla rahvamajade nõrka tööd, kes abistavad kolhoose saagikoristamise ajal ainult paberil. Pärast sisukat kriitikanurka tutvustas valgusleht lähemal ajal rahvamajas ettekandele tuleva näidendi tegelasi.
Valguslehe valmistamisele aitas kaasa Tartu kunstikoolis õppiv komnoor sm. Paluteder.
H. Põhjaväli

Sunday, September 5, 2010

Kriitika - mis selle taga tegelikult aastal 1950 oli?

Töörahva Elu 5. september 1950
Kolhoosikirjasaatjad signaliseerivad
Kas äärmine lohakus või sihilik kolhoosikorra ignoreerimine
Tuleviku kolhoos on Urvaste vallas kõigi majandus-poliitiliste ülesannete elluviimisel üks mahajäänumaid. Nii on see näiteks saagikoristamisel, rehepeksul ja viljavarumisel, nii see on taliviljade külvil ja ühisloomakasvatuse arendamisel.
Mahajäämuse põhjused selguvad kohe, kui lähemalt tutvuda töökorraldusega kolhoosis ja kolhoosi juhatuse, ennekõike selle esimehe tööga. Tööarvestus kui selline puudub peaaegu täielikult. Nii on Reivarti põllundusbrigaadis juba enam kui kaks kuud tegemata igasugune arvestus, isegi tööraamatud on kolhoosnikuile välja kirjutamata. Töödistsipliin lonkab, tööle tullakse, millal arvatakse. Üksikud kolhoosi liikmeid, nagu A. Hansi, E. Tell jt. ei ole kevad-suvisel perioodil üldse tööl käinud. Samas aga rikutakse jämedalt põllumajandusartelli põhikirja sellega, et lubatakse normipäevade alusel kolhoosi tööst osa võtta neil, kes tegelikult polegi kolhoosi liikmed.
Vähematki muret ei tunne kolhoosi juhatus ühisloomakasvatuse arendamise eest. Loomade halb söötmine on viinud koguni piimatoodangu langemiseni. Karja söödaks on vaid vilets heinamaarohi, kuna aga samas leidub küllaldaselt head ädalheina. Kui lüpsjad julgesid kolhoosi esimehele Urbile meelde tuletada, et ädalheinast jätkuks ka kariloomadele ning et antud olukorras madalast piimatoodangust tingituna saab kolhoos vähe sissetulekut ning kolhoosnikud normipäeva kohta vähe tasu, vastas esimees, et küllalt kui saate töötasuks mõnikümmend kopikatki.
Vähe hoolt on kantud karja talvise söödabaasi kindlustamise eest. Hulk heina on tegemata ja jäävatki tegemata, nagu ütleb kolhoosi esimees. Ent ka koristatud heina pole aktidega arvele võetud. Osa heinast on aga koguni paigutatud kolhoosnikute isikliku loomasöödaga ühistesse ruumidesse, nagu V. Urbi jt. juures.
Kolhoosi revisjonikomisjon (Kriibi, Lukering, Pärnsalu) pole kordagi revideerinud kolhoosi juhatuse tegevust ja asjaajamist. Isegi kolhooside liitumisel teostatud inventuuri tulemused on lõplikult selgitamata. Valla täitevkomitee ja parteiorganisatsioon on kõiges selles korralageduses hästi teadlikud, kuid needki pole pidanud tarvilikuks Tuleviku kolhoosis korda majja seada.
Ja nii esitavadki kolhoosnikud õigustatult küsimuse: kas äärmine korralagedus või sihikindel kolhoosikorra ignoreerimine? A. Kallas

Valimiskampaania 1930

Võru Teataja 4. september 1930
„Sangaste-Juss“ Väimelas.
Pühapäeval korraldasid 4-5 Vaabina meest „Jaaska“ rahvamajas „enneolemata suure suve-peo,“ nagu oli täh. kuulutusel. Näidendit muidugi ei olnud, küll aga tõotati rohkesti nalja ja naeru. Nagu selgus – oli ainult üks mees, kes rahvale midagi püüdis serveerida. Vaheajal tõmbas uut mundrit ja teist grimmi, ning jälle oli midagi teist, küll professor, küll „Sangaste Juss“ jne. Ettekanded osutusid muidugi küllaltki maitsevaesteks, mispärast publik ka end vastavalt väljendas. Ruumid olid küsitud Vaabina mingisuguse karskusseltsi nimele, aga lõpuks selgus, et on tegemist sotside partei Vaabina osakonnaga, missuguse organisatsiooni templit kandsid ka kontramargid ja piletid. Kui küsiti, kus on karskustegelased, vastasid härrad, et nendel olla see värk karskusseltsiga ühine ja püüdsid ühel kui teisel viisil oma õiget nägu varjata, kuigi kõigile oli selge, et on tegemist politilise koondusega.

Wednesday, September 1, 2010

Kuldre kolhoosile ei tundunud miski võimatu

Töörahva Elu 2. september 1980
KULDRE TAHAB ÜLETADA 4000 PIIRI
Üleliidulises sotsialistlikus võistluses loomakasvatussaaduste tootmise ja varumise suurendamise eest 1979. – 1980. a. talveperioodil võitis Kuldre kolhoos aukirja. Reedel toimus aukirja pidulik kätteandmine.
Sel puhul rääkis tehtust kolhoosi peazootehnik Irma Teos. Talveperioodiks püstitati küllalt pingelised ülesanded, sest sööta oli napilt käes. Kuid esimesed kolm kuud kulgesid edukalt. See andis innustust, julgust ja jõudu ja kogu talveperiood lõpetati edukalt. Tunduvalt suurenes piimatoodang lehma kohta, tunduvalt suurenes ka piima ja liha kogutoodang.
Irma Teos tänas põllurahvast: sööta oli küll vähevõitu, aga mis oli, see oli kvaliteetne.
Sõna võttis Tilsu lauda lüpsja Alli Niit. Juba aastaid on Tilsu lauda keskmine piimatoodang üle 4000 kg piiri küündinud. Alli Niit: „Arvan, et võiksime lauda keskmist toodangut veelgi parandada ja välja lüpsta 4450-4500 kg.“
Kolhoosi esimees Enno Kontse meenutas, et aastat kümme tagasi tundus 4000 kg kauge ja kättesaamatuna. Keskmine toodang oli siis 2880 kg. Arutati, kust leida kogemusi. Kogemused leiti – „Sõpruse“ kolhoosist. Mõni aasta edasi hakkas pilt paranema ja tänavu, esmakordselt, tahab Kuldre kolhoos 4000 kg keskmiseks piimatoodanguks kätte saada.
NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, ÜAÜKN-i ja ÜLKNÜ Keskkomitee aukirja andis majandile üle EKP Keskkomitee sekretär Rein Ristlaan. Sm. R. Ristlaan õnnitles majandi töötajaid ja soovis uut edu.
Partei rajoonikomitee ja rajooni täitevkomitee nimel õnnitles majandi töötajaid partei rajoonikomitee esimene sekretär Aare Männiste. Ta ütles: „Kui 5000 kg tundub täna võimatu, siis homme on see reaalne tegelikkus. Kuldre kolhoosis on töökas kollektiiv ja 5000-kilone keskmine piimatoodang ei olegi enam suur unistus.
MAIT ARU


Piltidel: EKP Keskkomitee sekretär R. Ristlaan annab aukirja üle Kuldre kolhoosi esimehele Enno Kontsele.
ALLI NIIT