Kultuur piimakombinaadist

Töörahva Elu 31. oktoober 1961
Meeldiv külakost
Ilus laupäevaõhtu meelitas palju inimesi 21. oktoobril „Edasi“ kolhoosi klubisse. Seekord esinesid siin Tartu Piimatoodete Kombinaadi isetegevuslased. Külaliste poolt esitatud huumori – ja satiiripalad, samuti estraadimuusika võeti koosolijate poolt soojalt vastu.
L. PUUSEPP

Eesrindlik "Edasi"

Kolhoosi Elu 31. oktoober 1951
KOLHOOSIKORRA VÕIMSUSE DEMONSTRATSIOON
MULJEID RAJOONI ESIMESELT PÕLLUMAJANDUSNÄITUSELT
Õnnestunud võrdluskatsed
„Edasi kolhoos on kõige paremini esitatud,“ lausus peaaegu iga näitusekülastaja. Mis olid siis Edasi kolhoosi väljapanekutest kõige huvitavamad?
Paljude näitusekülastajate tähelepanu kütkestas kaks väikest kõrvuti asetatud kartulihunnikut. Mõlemas hunnikus olid sordikartulid „Jõgeva Kollane“, kuid ühes olid kartulid tavalised, teises aga poole suuremad. See oli kartuli mahapaneku katse. Ruutpesiti mahapaneku puhul saadi keskmiselt 190 ts kartuleid ha-lt, tavaliselt vagudesse panemisel aga kujunes keskmine hektarisaak 27-protsenti madalamaks.
Näituse peasissekäigu juures oli Edasi kolhoosi teine võrdluskatse – kaks haljaspõõsast valget mesikut, millest üks põõsas oli teisest lopsakam ja meetri võrra pikem. See oli lämmastikväetise „asotogeeni“ kasutamise efektiivsuse õnnestunud katse.
Meeldivad olid ka kolhoosi väljapanekud heinaseemnekasvatuse alalt, näidates kolhoosidele õige tee kultuurrohumaade rajamiseks kõrgeväärtusliku heinaseemnega.

Uus koorejaam?

Elu 31. oktoober 1931
Tahetakse avada uut koorejaama.
Uue-Antsla piimaühingu erakorralisel koosolekul 29. skp. otsustati avada uus Boose koorejaam, mis enne oli Sangaste „Võime“ piimaühingu käes. Asja korraldajaks valiti 5-liikmeline komisjon, kelle ülesandeks jäi järelvaatus, kas tasub uue koorejaama asutamine ennast või mitte.

Kaks päris erinevat uudist kõrvuti

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Urvaste naiskodukaitse tantsuõhtu
peeti läinud laupäeval Urvaste mõisas. Inimesi oli tantsuõhtule tulnud vähevõitu, selle eest oli aga kord eeskujulik.

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Arestitud varanduse raiskamine.
Urvastes elutsev Madise talu omanik Julius Lüüsi õmblusmasin, 8 lammast ja viljakotid pandi aresti alla. Kui neil päevil rahvas oksjonile tuli ja konstaabel kraami müüma hakata tahtis, selgus, et arestitud kraami polegi. Varanduse raiskamise pärast seati J. L. kohta protokoll kokku.

Urvaste koolimaja katuse all

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Urvaste koolimaja katuse all.
Urvastes käimasoleva koolimaja ehitustööd on nii kaugel, et uus hoone juba katuse all on. Lõpulikult valmib koolimaja tulevaks kevadeks.

Vaabinas põles küün

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Vaabinas põles küün.
Esmaspäeva õhtul süttis põlema Vaabina vallas Saeveski talu heinaküün. Omanik Mihail Luiki kahju tõuseb 600 kroonile. Küün oli kinnitatud 250 kr. ja sesolevad heinad 200 krooni eest.

Kurb lugu Vaabina kaupmehega

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Vaabinas kihutas kaupmees omale kuuli pähe
Mees saadeti väheste elumärkidega Tartu haiglasse.
Teisipäeval kella 20 ajal laskis enesele kuuli pähe Vaabina asunduses Johannes Maime harukaupluse juht Johan Sisas. Mees saadeti väheste elumärkidega otsekohe Tartusse haigemajja.
Anstla kaupmehel Johannes Maimel oli Vaabinas harukauplus, mille juhiks Johan Sisas. Kuna äritegevuses mitmeid puudusi paistis olevat, tegi Maime korralduse, et Sisas tagasi tuleks pääkauplusse ja saatis Vaabinasse uue selli. Teisipäeva õhtuks sõitis ka Maime ise Vaabinasse, et äri Sisasilt üle võtta ja uue selli kätte anda.
Õhtul umbes kella 20 ajal läks Sisas kõrvaltuppa mingeid veksleid ja arveid otsima. Äkki kõlas säält aga revolvripauk. Asja järele vaadates selgus, et Sisas oli enesele revolvrist kuuli pähe kihutanud. Kuul oli sisse tunginud kõrva tagant ja pähe peatuma jäänud. Sisas saadeti otsekohe Tartu haigemajja.
Nagu arvata võis, põhjustas enesetappe katse väikene puudujääk äri asjaajamises. Sisasile mõjus see asjaolu nähtavasti nii rusuvalt, et ta parem elust lahkuda otsustas. Esialgu pole aga veel selgunud, kui suurel määral ja missugused puudused äri asjaajamises esinevad.

Ilus elu "Edasis"

Töörahva Elu 28. oktoober 1971
„EDASIS“ MINNAKSE EDASI
Niisuguse järelduse võis teha komsomolisekretär kommunist AINO VILLEMI jutust. Tema esimese sekretäri-aasta jooksul on pere kasvanud 18-lt 32-ni. Sekretär on rahul. Tihemetsast tuli kaks noormeest töökoja juhatajateks ja üks traktoristiks. Nõukogude armeest saabus ka kaks noormeest. Üks tütarlaps lõpetas keskkooli ja pidas sobivaks „Edasi“ karjabrigadiri ametisse jääda, tuli uus õpetaja …
Hea kui tullakse ega minda. Aasta eest tuli majandisse poiss – PEETER SÄRG. Tegi algul maalritööd. Aprillikuust on aga emisefarmis. Praegu kõige uuemas. (Veel uuema sigala ehitamist praeguse kõrvale alustas EÜE ja KEK on lõpetamise enda peale võtnud. ) Tööga on Peeter väga rahul. Miks ka mitte: peaaegu kõik tööd on mehhaniseeritud. Hiljuti lõpetati sulgudesse pesakonnalampide ülesseadmine, et väikestel notsudel ei pruugiks siia ilma külma kannatama tulla.
Peeter Särg on Pärnu poiss. Lõpetas Pärnu I Töölisnoorte Keskkooli. Mis teda siis maale meelitas? Peeter ütles maaelu endale rohkem meele järgi olevat. Oma osa on heal teenistusel ja … hoolealuste vastu pole ka midagi. Aega igavust tunda ei jää, sest klubijuhataja oli talle pakkunud osa M. Metsanurga „Vagade elus“. Pärnus tegi Peeter lavatöölisena teatrieluga tutvust ja väike pisik jäi sellest verre. Kaasa võib lüüa meesansamblis ja mängijaid ootab ka klubi puhkpillikomplekt. Urvastes on osakonnajuhataja Peep Konnula eestvõtmisel orkester täies elujõus ja see nõuab järeletegemist …
Majandil on kaks bussi. Seega on suurte teatrite tükid võimalik ära näha ja seda praktiseeritaksegi. Viimati käidi Tartus „Montmartre’i kannikest“ vaatamas.
„Edasi“ autojuhtide võistlust juhivad kommunistlikud noored MILVI SIIL ja AHTI KÄIS. Majandi koolinoored töötavad suvel välja koolis antava lõuna ja enamgi,“ räägib sekretär. „Mureküsimuseks on seni olnud koolieelikud. Algorganisatsioonis on kaksteist noort ema. See sunnib mõtlema, kuidas neid komsomolitööga kaasata. Ei ole ju mõeldav, et nendega side katkeb … Tulime mõttele teha noorte emade kool. Kuidas ja mida neile pakkuda, on veel kaalumisel …“
„Edasi“ ehitab. Kontorihoone ise on 4-5 aastat vana. Igas osakonnas valendab uusi elamuid. Eespool oli juttu uuest sigalast. Viisaastaku lõpuks jõutakse ka lasteaia avamiseni. See tuleb vast rõõmus päev! H. LAINELO

Urvaste mees Avinurme õpetajaks

Võru Teataja24. oktoober 1931
Urvaste Kellerit õnnistati.
Pühapäeval oli Avinurme kog.õp. Julius Kelleri ametisse õnnistamine. Õnnistamist toimetas praost G. Rutopõld ametvande osavõtul.
Teatavasti valiti õp. J. Keller möödunud aastal Avinurme kog. õpetajaks, millise aja jooksul ta on võitnud täielise koguduse lugupidamise, tuues eestimeelsust koguduse ellu. J. Kelleri kodutalu on Urvastes.

Teadaanne 1941

Võrumaa Teataja 23. oktoober 1941
Teadaanne
1.okt. 1941. a. on Võrumaal, Urvaste vallas, Sunsi talus, marutaudi juhus 1 koera juures, ja samal päeval, Petserimaal, Suur Rosnas, Värska piirkonnas 1 koera juures kindlaks tehtud.
Teadaanne koerte kinnihoiu kohta, mis 6. okt. 1941. a. kuni 20. dets 1941 korraldus anti, tuleb pikendada kuni 31. dets 1941. a.
Valgas, 13. okt. 1941
Välikomandant

Vaabinas väike juubel

Võru Teataja 20. oktoober 1931
Vaabina Rahvaraamatuselts 10 aastane.
Vaabina Rahvaraamatukogu selts pühitseb 1. novembril s.a. oma 10. aastapäeva, mis tõotab kujuneda suurejooneliseks peoks. Praegu on käimas selleks ettevalmistused. Rahvamaja, mis seltsi ülevalpidada ja mis saadud ümberehituse teel endisest valla magasiaidast, saab juubeli peoks omale ajakohase väiketeatri näitelava, mis võimaldab oma ruumikuse tõttu lavastada suuremaid ning nõudlikumaid näidendeid.
Lava kavatsetakse „sisse pühitseda“ A.J. Saare „Esimese öö õigusega“.

Valmis algavaks õppeaastaks

Stahhaanovlik töö 18. oktoober 1951
Valmis algavaks õppeaastaks
Kuldre külanõukogu Stalini-nimelises kolhoosis on tehtud kõik ettevalmistused algavaks õppeaastaks agro-zootehnilistel kolmeaastastel kursustel.
/---/
Paralleelselt agro-zootehniliste õppustega algab meie kolhoosis tööd seltsimees Stalini eluloo õpiring. Koos oma erialaste teadmistega tahame täiendada ka oma poliitilisi teadmisi, et saada täisväärtuslikeks nõukogude ühiskonna ülesehitajateks, et edaspidi hoiduda neist vigadest, mis tihti tekivad sellepärast, et meie erialalised ega poliitilised teadmised ei ole küllaldased.
L. Tali,
Stalini-nimelise kolhoosi arvepidaja

Aasta 1961 kolhoosis elu käis - ehitati kommunismi!!:)

Töörahva Elu 17. oktoober 1961
Kommunismi ideed innustavad töökangelastegudeks
„Iga inimese käitumises, iga kollektiivi ja iga organisatsiooni tegevuses peavad kommunistlikud ideed orgaaniliselt ühinema kommunistlike tegudega.“
NLKP PROGRAMMI PROJEKTIST
Mida rääkis TIINA ADER
Tiina Ader Stalini-nimelisest kolhoosist püsib meie rajooni parimate emisetalitajate hulgas. Tiina jutustas oma tööst ja tulevikuplaanidest.
„NLKP programmi projektis räägitakse tööviljakuse suurendamisest põllumajanduses, mille kasv peab olema kiirem võrreldes tööstusega. Meie majandis on seakasvatajatel tööviljakuse suurendamise alal edu olnud. Mullu suvel talitasime 100-pealist emistekarja neljakesi. Tänavu tulime NLKP liikmekandidaadi Laine Irboga kahekesi sama tööga toime, kusjuures mehhaniseerimistase jäi samaks. See on aga ka praeguste tingimuste juures piiriks, sest söötade ettevalmistamine ja juurdevedu, sulgude puhastamine jne. toimuvad käsitsi.
Meil on kolhoosi juhatusele pretensioon sigala kompleksseks mehhaniseerimiseks. Kui saame ajakohased seadmed, siis suudame täita ülesande, mille NLKP programmi projekt seab tööviljakuse osas. Arvan, et siis suudaksin ma üksi kolhoosi emiseid talitada (neid saab olema tunduvalt rohkem kui praegu). Iga töö nõuab vastavaid teadmisi. Õpin praegu kaugõppe teel Väimela Zooveterinaartehnikumis. Kavatsen kommunismi materiaalse tehnilise baasi rajamise perioodi esimese aastakümne keskpaiku õpingutega lõpule jõuda. Eks näib, võib-olla ei peatu ma siis veel sellel … Hakkan taotlema kommunistliku töö lööklase nimetust. Meile, noortele kommunismiehitajatele on see austavaks ülesandeks.“

Töörahva Elu 17. oktoober 1961
SINNA, KUS RASKEM
L. URBANIK
Tee kulgeb väikesi siksakke tehes läbi laiade väljade. Hele päikesepaiste – õhtupoolikuti suviselt soe – on kauged mäed peitnud sinisesse põuavinesse. Nurmel põriseb linttraktor, võimas atradekorpus taga. Teisal laiub roheline lopsakas rukkioras. Veoauto kartulitega sõidab pikkade, paljude akendega tootmishoonete suunas. Oleme Kuldre kolhoosis, ühes Võru rajooni suuremas majandis.
Arveametnik Heino Klaar on üksi kontoris. „Tahate esimeest kätte saada? Raske öelda, millises brigaadis või farmis ta momendil viibib.“
Kaust arveametniku ees on pisut koltunud ja arvud, mida ta sealt välja kirjutab, enamasti kahekohalised. „Kolhoosi parteibüroo soovitas korraldada vestluse järgmiste aastate verstapostidest, kuhu veel enne seitseaastaku lõppu tahame jõuda. Võrdluseks tahtsin mõne numbri ka minevikust haarata. Käidud tee kipub mõnikord liigselt ununema,“ seletab Heino Klaar.
Koltunud paberilehed jutustavad … 1954. aastal oli Kuldre kolhoosis teravilja hektarisaak 6 tsentnerit. Kartul andis – oh, parem mitte kõnelda – 38 tsentnerit ja sugusigu oli 25. Tänavu näitavad arveametniku dokumendid, et viljasaak peaks hektari kohta 14 tsentneri lähedale jõudma ja kartul viskab kõvasti üle saja. „Kuid meil pole veel midagi küllaga mõõta!“ jahutab Heino Klaar kuulaja tekkivat heakskiitu. „Majandil on 1322 siga, mitusada vasikat, ligi kolmesajapealine lüpsikari. Peale selle veel kanad, lambad, hobused … Kõik vaatavad inimeste näppudele, palju sealt söödapoolist tuleb. Juhatus ja parteiorganisatsioon otsib kogu aeg reserve, mida võiks praegu ja tulevikus käiku lasta.“
Heino Klaar on kolhoosi partei-algorganisatsiooni büroo liige ja teab, kuidas mehed ja naised igas töölõigus pead murravad, et vili kasvaks vägevam ja lehmade udarad paisuksid piimast ning peekon jõuaks varakult müügikaaluni. Aga veel paremini teab seda büroo sekretär Aleksander Nurme. Kuldres on kombeks, et kommuniste paigutatakse sinna, kus tõkked ning takistused kõige rängemad. Suures majandis ei lähe asjad alati nagu nööri järele …
***
„Ega taha alati minna jah! Poolteist aastat tagasi peeti juhatuses kõva lahingut kanade pärast. See linnusugu tegi muudkui lausa kahju ja sõi majandusmeestel südame seest. Vea teistele nisu, lõssi ja kartuleid, aga mune tilgutavad üle mitme päeva. Mõnikümmend muna aastas – see on puhas selge häbimärk!“
„Jutt peale!“ nõuti mitmelt poolt. „Põrsa või vasikaga on lood hoopis teised. Söödad, siis liha tuleb. Kana pole muud kui põllu lõhkuja ja pahandus.“
Üks oli aga vastu – palgaline aseesimees Aleksander Nurme. „Meie sulelised pole tõult ega teolt teiste omadest halvemad. Naabrid „Linda“ kolhoosist ütlevad, et linnukasvatus olla puhtalt rahalaegas. Peab vaid inimesi leidma, kes selle laeka avamise kunsti tunneks.“
„Säärast ei leidu! Otsi või Uhtjärve põhjast!“ hüüti vehele.
„Ma katsun ise!“ teatas aseesimees ootamatult.
„Hakkad kanatalitajaks! See ju naiste amet!“ hämmastusid mitmed.
„Naised on kõik meeste ametid omaks tunnistanud. Asi siis mul üks naistetöö klaariks teha,“ oli vastus.
Ja Aleksander Nurme nime tagant kustutati dokumentides sõna „aseesimees“. Sinna kirjutati „linnutalitaja“. Kevadel võttis ta vastu haudejaamast toodud „tibude komando“ (sõja ajal oli Aleksander Nurme Nõukogude armees ohvitser ja mõnd selleaegset oskussõna või terminit saab ka tänapäeval väga hästi kasutada). Ta hakkas neid kasvatama „raamatu järgi“ – ühtlugu muudkui uuris vastavat kirjandust ja tegi seal õpetatu kangekaelselt teoks.
Tibud – kõik ühtviisi valged ja kärsitud ja söödale ahned – vist teadsid, et kogu kanade soo au on kaalul ning sirgusid otse pööraselt. Sügisel, kui noorlindude asupaigast esimesed kastid mune müügile viidi, sõnas kanatalitaja saateks:
„Meil polnud tänavu mune plaanis. Aga et alustasime üleplaanilise toodanguga – see tähendab õnne.“
Tänavu andis kolhoosi juhatus linnutalitajatele (neid on majandis kaks) kohustuse saada igalt kanalt 126 muna. Mullu jõuti 92-ni. Häbi katteks oli ka Nurme hoolealuste „üleplaaniline“ raamatutes toodangule liidetud. Nüüd nõuti 40 muna rohkem – see pole sugugi väike asi!
1.oktoobri andmed näitasid, et mees pidas sõna. Igalt kanalt on juba aastaplaan käes ja vähemalt 25-30 muna võib aasta lõpuni ikka saada.
Seal ongi Aleksander Nurme hoolealune sulispere. Soojal keskpäeval on nad ametis siblimise ja kõõrutamisega. Nende käsutuses on lai kõrreväli. Seal leidub varisenud teri, putukaid ja pehmeid rohuliblesid – suurepärane lisa talitaja käest saadud söödale.
Aga talitajat ennast ei ole. Ta on kodust kaugemal ristikusöödil ja kisub kärmelt rehaga laialilaotatud linavarsi kimpu. Säärasele tööle ei suuna farmi inimesi ükski põhikirja punkt ega sisekorra eeskiri. Puha põllundusbrigaadi asi.
… Kuid inimesel on südametunnistus. Peale selle veel mure kolhoosi edasimineku pärast. Sügisel on kõigi töödega kiire ja raske. Lina – see on raha, jõukus, see ei tohi jääda vihmade määndada ning hallade hävitada. Keskpäeval saavad linnud ilma talitajata läbi. Ja Aleksnader Nurme tõmbab uue koo jao linu kokku … Brigadir Mall Kallion lubas ülestõmmatud linad kohe täna sorteerijate kätte viia.
***
„Kust võiksime leida Mall Kallioni?“
Rajooni keskusest ja mujaltki tuleb aeg-ajalt Kuldresse asjamehi, kes tahavad Mall Kallioniga kokku saada. Kes tahab temaga kõnelda kui tubli maisikasvatajaga (650 ts haljasmassi ühelt maisihektarilt äratas tähelepanu väljaspool Võru rajoonigi!), kellele on vaja kolhoosi komsomoli-algorganisatsiooni sekretäri, kes otsib teda kui põllumajanduse akadeemia kaugõppe üliõpilast. Tavaliselt saavad küsijad kontorist vastuse:
„Eks ta ikka kuskil esimeses brigaadis liigu. Ta on brigadir … Ah et millal kontorisse tuleb? Kes seda teab … Võib-olla täna ei tulegi.“
Otsija tee viib mäerinnakule kartulivõtjate juurde.
„Brigadir? Oli küll siin,“ seletavad naised selga sirutades ja kätelt mulda maha raputades. „Aitas veel masinat seada … Vist läks kündjate juurde.“
Kui suur siis ühe brigaadi maa-ala ikka on ja egas brigadir pole nõel heinakuhjas, et teda üles ei leia. Muudkui edasi!
„Käis küll siin!“ teatab noor, heledate juuste ja pruunide silmadega traktorist. „Mõõtis künnivagu ja käskis pisut sügavamalt lasta. Ise veel seadis adrad madalamale. Sihtis nähtavasti põhu kokkupanijate juurde.“
„No kuidas siis muidu, ikka oleme näinud,“ teatas põhku kuhja otsa upitav vanaldane mees. „Ütlesin veel teisele, et mul kere haige ja maa kõva, ei saa ega saa kuhjateivast püsti … Tahtsin pisut nalja teha, aga tüdruk haaras teiba, et proovib, kas asi tõesti nii hull on. Oleks mulle ei tea millise häbi naiste ees teinud … Ah et kuhu? Vist liikus lina kokkuvõtjate poole.“
„Pani koorma peale ja läks!“ sai otsija Aleksander Nurmelt vastuse. „Küllap läks mõne vanaema jutule. Tal ju brigaadis terve vanaemade komando linu seadma organiseeritud. Astuge siit natuke edasi ja keerake vasakule.“
Linavarred on ainult pisut tuhmimad kui memme juuksed. Käed täis kortse ja jämedaid sooni, eraldavad osavalt pikemaid varsi lühematest. Üks peotäis vasakule, teine paremale. Pikad pikkade juurde, lühemad lühematele seltsiks … Nüüd on paraja kubu jagu koos ja sorteerija valmistab sobiva sideme.
„Ta, hea laps, tuli hea sõna ja suure palvega. Et minu käed võivad ka kolhoosile palju kasu tuua. Kes säärasele jutule vastu hakata saab! Endal ka jõudsam, kui näppudel amet …“
Ei mina tea, kuhu poole ta sõitis. Ehk läks koju – tal ju ka vaja lõunat pidada …“ seletas alatanud naine hetkegi puhkamata.
Otsija sai Mall Kallioniga kokku õhtuses videvikus, kui kolhoosi kontoris võeti kokku päevaseid saavutusi ja arutati homseid-ülehomseid plaane. Kuna juhtus olema dekaadi lõpp, oli juttu ka ulatuslikemast tulemustest. Arveametniku lahtritesse jaotatud paberileht kõneles, et 1. brigaadi segaviljapõllud andsid hektarisaagiks 17,3 ts teri, oder 18 ts ja suvinisu14,45 ts. Teiste brigaadide tsentnerite arv jäi ikka paari võrra tahapoole.“
„Küllap Mall teab sääraseid võlusõnu, mis vilja mühama panevad!“ lausub keskealine mees, kellel kuivati töö pärast kontori asja oli. „Maid harivad tal samad traktorid, kui teisteski brigaadides ja seemne viib põllule samast laost, aga saagiga on hoopis paremad lood.“
„Muidugi võlusõnu!“ on teised muheleva suuga päri. „Neid ta seal akadeemias õpibki.“
Tööjutud aetud, peatab esimees Leo Kivi veel 1. brigaadi brigadiri:
„Kuidas sul koolivärgiga edeneb?“
Kolhoosi parteibüroo soovitas kõigil noortel, kellel haridustöö omal ajal millegipärast katki jäi, seda jätkata. Kuldresse avatakse maanoorte kool ja … tere tulemast kõik, kes janunevad teadmiste ning õpingute järele. Vastav organiseerimistöö pandi kommunist Mall Kallioni õlgadele.
O jaa! Neid, kes tööd katkestamata kavatsevad õpikute sõbraks saada, võib viimane lugeda pika rea. Kaarel Klaar, Helju Haller, Rein Hainas ,Märt Klaar, Aarne Lindlaan … Kes siis iseenda vaenlane on ja koolist kaugele jääda tahab. Lauta, sigalasse ja põllule tuleb järjest uusi masinaid ja tuhkrunmalana pole sul midagi nendega peale hakata.
***
Kolhoosi esimehel Leo Kivil on asja Kuldre kooli.
See on tuttav ja juba lapsepõlves armsaks saanud paik. Eks nii mõnigi klassiruum ja koridor või praeguse esimehe vempudest ja vallatustest jutustada. Ärgu tehku ta midagi nii tõsist ja tähtsat nägu! Siin elustub minevik, mis esimeest alati eesrindlasena ei tutvusta.
Eks sügisel jäi esimese lumesõja ja kevadel jäälagunemise ajal ka noil aegadel mõni õppeülesanne sootuks tegemata …
Esimeest tõid seekord koolimajja head tuuled. Õpilased olid suvel ja varasügisel kolhoositöödel vanemale rahvale tublideks abilisteks ja juhatus otsustas neist virgemaid premeerida. Enne tuli aga asja põhjalikult koolirahvaga arutada, sest kolhoos tahaks kõigepealt neid meeles pidada, kellel ka õppeainetega suuri pahandusi ei ole.
„Siit tulevad ju need, kes kunagi Nurme, Kallioni, minu ja kõigi vananejate asemele astuvad!“ ütles esimees kooli direktorile Helga Troostile. „Ja veel: kolhoos võtab Helmi Matu laste toidukulud enda kanda. Õpivad nad hästi?“
„Nad on tublid. Teisiti pole üldse võimalik, sest nad on ju kommunisti lapsed,“ oli vastus.
***
Kolhoosis liikus kumu: Helmi Matt hakkab maja ehitama!
Kolhoosist võib jutustada sama legendi, mis Tallinnastki: siin ei lõpe ega lõpe ehitamised. Äsja saadi katuse alla Tokko külas uhiuus nuumikute kergsigala, kus perenaised-kommunistlikud noored Ene Konno ja Maie Prisko hoolitsevad neljasaja sea eest. Järgmisel aastal võetakse käsile lauda ehitamine sajale veisele. Ja individuaalelamuid on kerkinud Kuldre kanti, Tokkole, Matsi külla. Mugavaid, mis oma sisemuselt linna elamutest millegi poolest taha ei jää. Mis ime siis seegi on, et Helmi Matt maja ehitab. Õieti öelda: ta vajab seda isegi rohkem, kui ükski teine kolhoosipere.
Aga kuidas ta jõuab? Üheksahingelise pere kohta vaid üks töökäte paar … Helmi Matt uskus oma pulmapäeval, nagu kõik m mõrsjad, et tema õnn on jäädav. Kestab surmani, ja kui laulusõnu uskuda, siis veel kauemgi. Kuid tema perekonnaelu purunes juba mõne aasta pärast. Pole mõtet arutada, kas lahke naeratuse ja avala pilguga nooriku või tõsise ja morni iseloomuga mehe süü pärast. Õiget vastust ei saa anda asjaosalised ise ega võõrad ammugi mitte.
Kas võib Helmi Matule süüks panna, et ta püüdles uut igapäevast õnne ja sidus end teise mehega? Kuid ka see ühendus ei olnud jäädav. Vist on Helmi Matu saatuseks üksi rohkearvulise lasteperega toime tulla. Tema väikses vanas majas ja maja ümber askeldab suuremaid ja väiksemaid tüdrukuid-poisse, kõigil ema rõõmsad silmad ja käed, mis kunagi paigal ei püsi, vaid ikka endale toimetamist leiavad.
Lüpsjal-karjatalitajal jääb päevas mõni tund puhkeaega. Helmi Matt tõttas karjalaudast tulles maja juurde üht-teist tegema ja seadma. Vanim lastest – poeg Tõnu, kes möödunud kevadel lõpetas 8. klassi – oli emale nõu ja jõuga abiks. Kuid hoolimata kahe inimese püüdmisest kippus töö visalt edenema.
Ühel päeval tegi esimees tavalist ringkäiku kolhoosi maadel. Hommikupoolikul leidis ta Helmi Matu virgalt oma karjagrupile haljassööta vedamas. Mõnel pool oli see põllundusbrigaadi tööks, kuid Helmi Matt seletas, et talitaja ei kaota midagi, kui ta ise oma grupi ninaesise eest hoolt kannab – piima tuleb aina rohkem. Põllutööliste mureks olgu vikkide, ädalate ja muu haljasvärgi kasvatamine, küll lüpsjad ta lauta sõime toimetavad! Kui esimees lõunapaiku uuesti sama teed sõitis, oli Helmi koos Tõnust-pojaga maja juures.
„Tõnu ei võtagi puhketundi!“ imestas esimehega kaasa tulnud brigadir August Varik. „Aga heinteveol rassib mehe eest.“ Esimees ei vastanud sõnagi. Ta oli kogu tee mõtteis.
Mõni päev hiljem kutsuti Helmi Matt kontorisse. „Arutasime sinu pere asja ja juhatus võttis vastu otsuse, et sinu maja ehitatakse edasi kolhoosi kulul.“
„Aga millega ma selle ära tasun?“ küsis naine.
„Eks kolhoos ole sinu ees pisut tänuvõlglane,“ seletas esimees. „Keegi ei tahtnud minna sõnnikulauta talitama, et raske ja must. Sina läksid. Ja karjagrupp, mida varem piima poolest kitsedega võrdseks peeti, on juba üle kolhoosi keskmise. Sinu perest näib võrsuvat väledate kätega töörahvas. Tõnu võib järgmisel sügisel tehnikameheks õppima minna. Ja nüüdsest peale on sinu maja kolhoosi ehitusmeeste šefluse all.“
„Mul oleks veel üks soov,“ tingis Helmi Matt.
„Lase tulla!“ oli esimees nõus.
„Anna Voomets on pärast mehe surma kuue lapsega kitsikuses. Ehk jätkub ka neile abi ja toetust …“
„Jätkub küll! Kolhoos ei jäta kedagi hätta!“ vastas esimees.
Üks kõikide, kõik ühe eest – selline on Kuldre kolhoosi kommunistide juhtmõte. Kõik inimese hüvanguks, inimese õnne heaks! Kommunistid-eesrindlased mõtlevad kogu majandi, kogu maa ja iga inimese rõõmurikkale homsele. Nende käed ja loov mõte liituvad loendamatute mie kodumaa inimeste omadega, kes rajavad uhket, igavesti püsivat kommunismi hoonet.

Pisike uudis, aga mõtlemapanev - mis teesiht see on?

Võru Teataja 15. oktoober 1931
Uue-Antslas muudeti teesiht.
Maavalitsus kinnitas Uue-Antsla vallavolikogu otsuse Uue-Antsla-Kraavi teesihi muutmiseks.

Hans on looder

Kolhoosi Elu 14. oktoober 1951
Terava sulega
Hans Sirel on looder
Vaabina külanõukogus elab umbes 25 aastane, täidlase ja tugeva kehaehitusega blond noormees, keda tunnevad vist kõik Vaabina külanõukogu elanikud. Selle noormehe nimi on Hans Sirel.
Igal lugejalt tekib tema üksikasjalist välist iseloomustust lugedes küsimus – millega on hakkama saanud see tugev valgepäine noormees, et teda nii ebatavaliselt iseloomustatakse „Terava Sulega“ veergudel?
Hans Sirel on sattunud ajalehte mitte sellepärast, et ta oleks selle mõne tööga ära teeninud, vaid sellepärast, et ta ei ole viimasel ajal teinud midagi, et ta on tüüpiline looder ja nahahoidja.
Kunagi proovis Hans „õnne“ Linnamäe koorejaamas, kuid kõrvaldati sealt peagi „pikkade näppude“ pärast. Siis, mõne aja oodanud kui kõik rahuneb, proovis ta uuesti „õnne“ ja seekord Vaabina Võitööstuses, kuid sealtki vabastati ta peagi.
Hansule meeldib lõbutseda, lonkida mööda küla ja lobiseda, mis on tüüpiline tegevusetule loodrile. Tööd Hans Sirel ei armasta ja sellepärast ta hoidubki sellest kõigest eemale. Kui tal vahest igavaks läheb, astub hetkeks ka kolhoosnikute juurde.
Hans ei ole astunud kolhoosi liikmeks ega taha kolhoosis töötada. Pioneeri kolhoosi liikmed küsivad – miks ei taha Hans Sirel kolhoosis töötada ja kolhoosi abistada?
Hans Sirel peab oma käitumise üle tõsiselt järele mõtlema, võtma omaks oma vääritu käitumise ning asuma tööle nii nagu on kohuseks kommunistlikule noorele.
T. PIPAR

Sahker-mahker õpetaja määramisel?

Elu 3. oktoober 1931
Vaabina vallavalitsus protesteerib
Ei olda rahul määratud õpetajaga.
Vaabina vallavalitsus saatis haridus- ja sotsiaalministeeriumi protestikirja Võru maakoolivalitsuse teguviisi vastu õpetajakandidaadi mittemääramise ja teise õpetaja üldise määramise asjus. Vaabina vallavolikogus Kurenurme algkoolile õpetaja valimisel said kaks kandidaati võrdselt hääli, kuid vallavalitsus tahtis soovitada meeskandidaati. Valimised tühistati, ja selle asemel, et oleks kumbagi neist ametisse määratud, Võru maakoolivalitsus määras omalt poolt uue õpetaja – B. Jõgeva. Määramisega ei olda rahul ja avaldatakse ministeeriumi ees protesti.

Vaabina lipu õnnistamine tuleb kenasti

Elu 3. oktoober 1931
Elav osavõtt Vaabinas
Vaabina valla rohelise lipu õnnistamise aktuse ja järgnevate pidustuste korraldamistööd hakkavad jõudma lõpule. Osavõtt näib kujunevat õige suureks, sest praegu on juba müüdud pääsmeid koosviibimisele 220 tk. Arvatakse, et see võib tõusta 300-le.
Ettevõtmise kordaminekuks aitavad kaasa enamjagu seltskondlikke organisatsioone, kuigi üks väike kildkond ei taha seda hääl meelel näha. Aktuse kõne ütleb Riigikogu Esimees K. Einbund. Aktuse algus kell 2 päeval.

Võru Teataja 1.oktoober 1931
Vaabina roheline ja punane.
Kanged mehed on need kogumehed siiski. Ajavad „Põllumehe“ pankrotti ja teevad oma roheliste lippudega „mürglit“, mis iga tõsise ja arusaaja inimese muigama ja ka imestama panevad. Pühapäeval löödavat Vaabinas vastne roheline lipp lehvima, et ei jookseks tuleval suvel lehmad kiili. Aga häda on neil siiski selle lipu saamisega. Otsitud lipukinkijat. Pööratud perenaiste seltsi poole, kes ju „hengeliselt“ kah roheline, kuid viimased andnud korvi. Öelnud, et minge metsa, meie teile küll lippu ei kingi. Siis võetud süda rindu ja mindud oma punaste koalitsiooni-popside manu. Aga see pops kannab peremehe pääle ammust viha ja andis samuti korvi. Kust need vaabinlased lõpuks omale rohelise lipu saavad, kui perenaised ja popsid ära öelsid ja naljanumbri kaasategemisest loobusid, pole teada. Aga eestlane on jonnakas ja südi – küllap rohelised vaabinlasedki omale kusagilt lipu leiavad ja sellesse siis pühapäeval hõbenaelu tonksivad, et oleks rahval „häämeel“ millegi üle.

Eesti Põllomees okt 1871
Tallorahva põlloharrimisest ja majapiddamisest
/---/
Kui siis meie maa põllomehed mitmel pool, nago nimmelt Volmri ja Ruhja ümberkaudo Räppina ja Võrro pool kunstsõnnikut ja ludejahho mõistab prukida, nõndasama on ka mitmesugguseue põlloriistadega, mis enne kegi ei tunnud, kui need jubba rahva silmis kassulikuks hakkavad sama, siis ei tunnista se jälle muud midagi, kui et rahvas selle ülle järele mõttelnud ja sedda kasso ärratunnud. Nõnda on Korastes suur viljavikkat jubba saddade visi prugitav. Ruhja pool pöör-adra pea igga põllomehe käes, mis linnast ostetakse ja siin ning seal ka jubba maaseppadest tehhakse, nagu Urvastus, kus sep Drenkhan neid ni paljo ei jõua valmis tehha, kui nende järele küssitakse. Aegamöda savad ka heinamaade nisutamine, põllo trubid, kivvidest puhhastamine, metsamulla vedamine ja muud sellesarnased asjad, ka meie tallo põllomeeste nurmede peal tutvad tallitused ollema.