Koolid ja kohtumajad 130 aastat tagasi

Eesti Postimehe lisaleht ehk Jututuba 20. detsember 1878
Koolid ja kohtumajad.
Ütelgu, mis omast kohast keegi ütleb, selle vastu ei või meie midagi parata, aga meie rahva koolid ja kogukonna kohtumajad jäävad siiski rahva tähtsamaks ja tarvilikumaks asjuks. Koolides saavad lapsed õpetust ja juhatust, mis ihu ja vaimu poolest siin ajalikus elus tarvis, kogukonna- ja kohtu majades täie ealised inimesed otsust, kuida peab elatama, ehk kuida mitte. Mõlemad tarviskohad on enam ehk vähem rahva oma käes hääste ehk pahaste tallitada; senna juure soovime omalt poolt südamest hääd õnne ja edenemist, et kõik kasulikult ja midagi kahjulikult ei läheks. – Meite kasin ruum sünnib järelseisvat kirja siin kohal pruukima, et muial enam seks ruumi ei leia.
„Meie oleme möödalännu kümne aasta sisen oman Kihelkonna 12 vastset koolimaja ja 6 kogokonna kohtomaja sisse õnnistanu, mis kiik õige kauniste ehitedu omma.
„Möödalännu 14. Novembril pühendimi Vaabina vastse kogukonna kohtu maja, kon selle oma valla mängokoor mängse ja peran oppetaja kõne ja maja õnnistamise, veel 2 oma poolist koolmeistrit, kõnesid pidäsiva. Edimäne, valla ametnike elu ja ameti pidamise üle, tõine, talurahva kodu elu ja laste kasvatamise üle.
„Osavõtmisele, valla ametnike pallemise perra, olliva ka see väega lahke ja helde mõisa läsk provva J. v. Samson-Himmelstjerna oma tütrega tulnu, kes ka pidu tarvis omalt poolt rohkede veini ja muud toidu kraami ütten toonu oliva.
„Lõppetuseks mänge koor „Jumal, keisrit kaitse sa,“ – ja sooviti meije armsa keisri herrale klaasi kõlina ja hura hõiskamisega hääd õnne ja pikka iga.
„Nüüd tulli lõuna söök, kon vastastiku õnne soovimise mõisa saksule, valla ametnike ja valla rahva edenemiseks kõneldi.
„15. Novembril pühendume Vana-Antsla valla Hannusse koolimaja, kohe ka vana Antsmõisa nüüdne volinik, meie ausa kerkovöörmündre herra R. Stael v. Holstein palleldu olli. Pääle oppetaja kõne ja koolimaja õnnistamist pidi vallavanem Juhan Zimmer, valla rahva nimel tänu kõne oma auusa mõisavanembite vasta, kea neile jälle sellegi ehitamise tarbis materjali omalt poolt hinnata olliva andnu.
„Se pääle kostse ülevel nimitedu mõisa volinik, meije kerko vöörmündre herra, et mõisavanembide sõudmine om, oma valla rahvaga ikkes rahun ja ütteusen kokku elada, ome asju edesi aijen ja ütte teed kävven.
„Nüüd tulli lõuna söök, kon ka kiige eest häste hoolitsedu olli, et palleldu pidulise kõrraperast vasta võetus saiva,. Pääle se rõmulik lahkumine ja ots.
„22. Novembril pühendime Vastse-Antsla valla Meosse koolimaija, kohe ka jälle Vastse Antsmõisa herra, meie nüüdne kerki vöölmõldre herra R. Stael v. Holstein palleldu olli. Selle koolimaja ehitamise tarbis es ole mitte mõisa ütsinda materjali ilma hinnata andnu, enge ülevan nimitedu mõisa herra lask selle koolimajale ka oma kuluga hää tugeva sindli laavust kattusse pääle panda, mes ligi 200 rbl. maksma tulli. Pühendamise päival kinkse mõisa prova J. Stael v. Holstein († Tarvaste herra landraat v. Mensenkampfi tüttar) selle koolile mälestuses üts väega ilus ja suur oma kättega valmistedu lip, mis 25 rubla mas. Pääle se veel hulk kooli raamatid ja üts kap nende hoidmise tarbis. Ka oli mõisa herra ses päivas paar vaati õlut rahvale keele kastes kinknu.
„Vana- ja Vastse Antsmõisa omma seeni ajani kiikin neide valdade ehitedu koolimaiju tarbis materiali ilma hinnata andnu.
„Tänu selle eest vana ausa ealise mõisate omaniko grahvina E. Bosele, kes esi Saksamaal elap – ja tema perrajääja sugule!
„Lõppetuses pea meelde algadama, et see rahvale kasvus om, kui nema omma mõisa vanemabidega käsi käen üttel meelel ütte teed käiva. Raho kostutas, riid kaotas.
G. P.

Õppimine võis vähendada sõjaväeteenistuse pikkust

Eesti Postimees 19. juuli 1878
Omalt maalt.
Tartust. Kihelkonna-kooli õppijad. Kuuleme hää meelega, mis meile selle poolest teada antakse, et kooliõpetus siin ja sääl auusaste ja kasulikult edasi läheb. 1. Juulikuu pääval olivad Võnnu kihelkonnast 6 kihelkonna-kooli kasvandiku Tartu kreiskoolis endid läbi katsuda laskmas, kas oma õppimise läbi nende õiguste osaliseks viksivad saada, mis väeteenistuse sääduses § 56 ponkt 4 on kinnitatud. Kõik 6 saivad eksmai kommisioni poolest seda tunnistust, et 1 väga hästi, 1 väga rahul olevalt ja 4 nõnda olevat õppinud, et kommision sellega ka rahul võis olla. Muidugi on nemad nimetatud sääduste osaliseks saanud. Soovime hääd õnne.
Nõndasama kirjutatakse meile ka Urvaste kihelkonnast:
„Meite 11 kihelkonna-kooli kasvandiku tegivad 10. Juunil s.a. Võru linna kreiskooli inspektori silma all vene keele eksami ja kõik 11 tulivad laitmata läbi. Selle pääle sai iga ühele tunnistuse täht kätte antud, et temal, kui nekruti võtmise ajal liisk tema pääle peaks langema ja teda väeteenistusse välja kutsutama, mitte tarvis ei ole 6, vaid aga 4 aastat teenida.
Oleme juba ennegi ütelnud, andku Jumal iga ühele hääd meelt ja mõistust: uus väeteenistuse seadus on meite koolidele suureks abiks ja pahanduseta tagasundijaks saanud, nii hästi vanematele kui lastele.