Saturday, December 31, 2011
Nukker uudis aasta viimasel päeval
Võru Teataja 31. detsember 1931
Uue-Antsla härrastemaja viimane kosilane läks.
Hoone on pühendatud parandamata surmale.
Uue-Antsla mõisa härrastemaja ostis Uue-Antsla vald omale koolimaja otstarbeks juba hää hulk aega tagasi. Nüüd aga on vallavolikogu jõudnud äranägemisele, et härrastemaja kooli jaoks üldse kõlbulik pole. Kõigepäält on hoone vana ning kõdunenud ja nõuab liiga suurt remonti, mida vald kanda ei jõua. Päälegi asub härrastemaja kooli jaoks liiga valla ühel äärel.
Kõike seda arvesse võttes otsustas vallavolikogu nüüd ostust loobuda ja sellest ka põllutööministeeriumile teatada.
Sellega on Uue-Antsla härrastemaja nähtavasti ka viimase „kosilase“ kaotanud ning hoone on paratamatult surmale pühendatud.
Isikumaksud
Kolm uudist üksteise järel - peaaegu nagu vallaleht
Võru Teataja 31. detsember 1931
Urvaste kõrtsimees jäljetult kadunud.
Kaupluse uksed pühadest saadik kinni.
Urvaste kiriku ligidal Alakõrtsis pidas kauplust ühes õllemüügi õigusega keegi Osvald Kivi. Juba mitu aega liikusid kuuldused, et mees olla maksuraskustes. Enne pühi ühel ööl aga oli mees kõige oma kraaminatukesega poest kadunud. Kui pärast pühi ikka veel kauplust lahti ei tehtud, läks asi rahva silmis kahtlaseks ja nii selguski poepidaja kadumine. Praegu on kaupluse uksed kinni ja keegi ei tea, kuhu kaupmees kadus.
Võru Teataja 31. detsember 1931
Uue-Antsla rahvamajast ei saa asja.
Plaanid lükati paremaid aegu ootama.
Uue-Antsla vallavolikogul tekkis juba varakult kavatsus ehitada vallale kohane rahvamaja. Asuti isegi kavade valmistamisele ning maavalitsuse tehnika-osakonna juhataja poolt valmistati kolm rahvamaja plaani. Vallavalitsus esitas need plaanid hiljuti vallavolikogule väljavalimiseks ja kinnitamiseks.
Vallavolikogu asus aga nüüd eriseisukohale. Nimelt leiti, et praegusel kitsal ajal on raske ette võtta rahvamaja ehitamist, mispärast kogu kavatsus tuleb jätta paremaid aegu ootama. Sellekujulist ettepanekut pooldas vallavolikogu täies oma koosseisus.
Võru Teataja 31. detsember 1931
Tubli operett Uue-Antsla oludes.
Peosaal ei suutnud kõiki pidulisi mahutada.
Pühade ajal kanti ette Uue-Antsla haridusseltsi näitetrupi poolt P. Milo ja H. Frey operett „Armunud onu“, mis suurte kiiduavaldustega publiku poolt vastu võeti. Tuleb märkida, et lavastaja oli teinud selles operetis suurt tööd. Tõsine kompliment hra R. Meltsile kui lavastajale selle raske vaeva eest.
Ka üksikutest näitlejatest jäi seekord hää mulje. Peaosa hra Meltsi käes oli meisterlik, nii et publiku aplaus tema arvel oli täiesti õigustatud. Olgu siin veel mainitud prl. M. Krevald näitlejanna Dolly Mirabelly osas, hra K. Taal end. vene kindrali Šumašetsevina, A. Sollmann kunstniku Pintselpotina, J. Kõiv armunud onu tütrena. Üldiselt olid kõik näitlejad hoos ja koosmäng hää.
Rahvast peole oli ilmunud nii rohkesti, et Uue-Antsla rahvamaja ruumikas saal ei suutnud kõiki ära mahutada ja paljud olid sunnitud kodu tagasi pöörama. Sissetulek peost ligi 300 krooni.
Labels:
1931,
karskus elunormiks,
krimi,
kultuur,
seltsielu,
urvaste,
uue-antsla
Thursday, December 29, 2011
Vot kus üks selts majandas
Võru Teataja 29. detsember 1931
Selts 2000-kroonise kassaläbikäiguga.
Urvaste „Siirius“ tegutseb hoolikalt.
Tänavu sügisel tegi Urvaste „Siirius“ oma avaliku rahvamaja kallal suurema remondi, mis võimalikuks sai selleläbi, et laulupäevast kaunike summa ülejääki jäi.
Rahvamaja sai välise voodri ja ka värvi, nõnda et nüüd maja kõigiti kaunim välja näeb. Et kassas seisvat raha enam ei ole, siis kestab elav tegevus pidude näol juba sügisesest hooajast.
Esimesel jõulupühal oli „Siiriuse“ rahvamajas suurem pidu. Kanti ette operett „Kosjasõit“.
Tänavune liidu kassa läbikäik ulatub võib olla ligi 2.000 krooni.
Uue-Antsla etenduse arvustus
Ugala 29. detsember 1931
„Helifilm“ Uue-Antslas.
Eeskujulikumaid kohti pidu alal on Võrumaal Uue-Antsla. Siin võib juba näha tõsise püüdmise kõrval ka oskust näidendeid lavastada ja näitlejaid juhtida. Pühadeaegne pidu andis sellest jällegi tunnistust. Mängiti operetti „Armunud onu“. Sisustik võimaldab pöörast nalja. Meie ei saa mängu ja lavastuse juure asuda hariliku mõõdupuuga, kuna siin puht asjaarmastajatega tegemist, kusjuures valik väga piiratud. Seda tõendas ka kujukalt koor, mida püüti sulatada lavastusse, kuid mis sinna siiski hästi ei passinud. Naispeaosis proua Kõiv on laitmatu, tal on lavalist vilumust ja julgust – vististi isegi häältki, sest nähtavasti neelab lava akustika vähemalt poole häälejõust. Prl. Kreevald oli liigagi vahva ja oskas nähtavasti hästi kepiga ümber käia, ainult oma häälest ei saanud ta veel hästi jagu. Arvatavasti ei ole ka selle võitmine tal võimata, kui ainult head tahtmist oleks. Nüüd aga kõlas kõik nagu helifilm läbi halva aparaadi. Meesosades Melts rahuldas liigagi, Taalid muidugi ja ka Sollmanniga võis rahul olla. Sumashedsevi munder oli küll tsipake võõrastav ja liialdus, millest oleks pidanud hoiduma. Üldse kippus riietus mõneski kohas asja juba liig melodramaatiliseks tegema.
Publikut oli rohkem, kui oleks tohtinud sisse lasta. Rahvamaja endaga võib väga rahul olla meie oludes, kuid ühe pisiasja on ehitajad ära unustanud, nimelt väljakäigukoha. Ilma selleta ei ole hästi mõeldav ükski rahvamaja.
Siirius tegi operetti
Ugala 29. detsember 1931
„Siirius“ tegi ka operetti.
Uue-Antsla eeskujul hakkavad ka naaberseltsid operette lavastama. Esimesel jõulupühal proovis sellega ka Kivaste „Siirius“ oma rahvamajas. Loorbere taheti lõigata „Kosjasõiduga“. Kahjuks tuli asi nigelalt välja. Uue-Antsla tasapinda siin siiski veel nii pea ei saavutata. Kui mänguga veel kuidagi võis rahul olla, siis küll mitte lavastuse ja lauluga. Laulmiseks ei kõlba iga poiss ja tüdruk. Seda tõsiasja ei tohiks ka „Siiriuse“ mehed unustada.
Publikut oli laialt, kuid kuulajad oli nende seas vähe – ei suutnud lava nii palju kaasa tõmmata.
Uusi kruusaauke
Võru Teataja 29. detsember 1931
Uusi kruusaauke.
Maavalitsus otsustas uusi kruusaauke võõrandada Uue-Antsla vallas Pedaja talu maal ja Linnamäel Proosu talu maal.
Uusi kruusaauke.
Maavalitsus otsustas uusi kruusaauke võõrandada Uue-Antsla vallas Pedaja talu maal ja Linnamäel Proosu talu maal.
No kas on ikka kriis läbi või?
Võru Teataja 29. detsember 1931
Urvaste koguduse kriis lõpulikult lahendatud.
Pääkoosolekul enne pühi moodustati osaliselt uus nõukogu.
Urvaste koguduses on kriis kestnud suvest saadik. Millest asi alguse sai, teab vist iga koguduse liige. Uue-Antsla ringkonnad, eesotsas end. nõukogu esimehega ja Uue-Antsla soovidega tulid mõttele, et tarvilik on Urvaste koguduse organistina ametisse panna A. Kripsoni, ilma et arvesse oleks võetud, kas nimetatud isik selleks ka küllalt kohane on. Pandigi kirikunõukogu poolt Kripson ametisse. Kuid tuli kokku koguduse pääkoosolek ja leidis, et siin on sihilikult ja sugulaste toetusel A. Kripson ametisse kutsutud.
Kirikunõukogu oli koguni hääks arvanud uuele muusikamehele kahekordselt suuremat palka määrata eelarve korras, kui seda sai endine organisti k.t. J. Kolk. Seekordne pääkoosolek kinnitas endise organisti k. t. J. Kolki uuesti ametisse, kuna aga nõukogule Kripsoni valimise pärast umbusaldust avaldati.
Siit algas lööming. Uue-Antsla ringkonnad Kripsoni pooldajatena kutsusid teise pääkoosoleku kokku, sest leiti, et J. Kolki ametisse kinnitamine on sündinud liialt väikse pääkoosoleku ees.
Järgmine pääkoosolek paisuski suureks, kuna mõlemailt poolt kokkutulemiseks tööd tehti. Ka teine pääkoosolek, millest osa võttis 152 kog. liiget, mõistis Kripsoni valimised hukka ning kinnitas ametisse esimese pääkoosoleku eeskujul J.Kolki.
Arvatavasti selletõttu, et õpetaja J. Valk Kripsoni isikut organisti kohale ei toetanud, arvati hääks Uue-Antsla ringkondade poolt nüüd juba õpetajale kallale tungida vallandamise sihiga. Algasid suured reklaamartiklid ajakirjanduses, kus vahetpidamata J.Valki vallandamisest jne. räägiti. Jällegi määrati pääkoosolek, mis nüüd enne pühi ära peeti ja mille päevakorras õpeta J. Valki vallandamine seisis.
Nüüd valmistasid mõned tasakaalukamad koguduse liikmete soovil eri kandidaatide nimekirja kirikunõukogu 1/3 osa liikmete valimiseks, kuna kirikunõukogu poolt loomulikult oma nimekiri oli esitatutud.
Pääle valimisi selgus, et koguduse liikmete erinimekiri on kõik oma kandidaadid läbi viinud, kuna nõukogu poolt esitatud nimekiri ainustki kandidaati nõukogusse ei suutnud saata.
Nüüd on siis Urvaste kirikunõukogu sihilikule tegevusele piir pandud, kuna uute nõukogu liikmete juurdetulemisega Uue-Antsla ringkonnad enam mõjule ei pääse. Loodetavasti teeb uus nõukogu asjalikult koguduse kasuks tööd.
Urvaste koguduse kriis lõpulikult lahendatud.
Pääkoosolekul enne pühi moodustati osaliselt uus nõukogu.
Urvaste koguduses on kriis kestnud suvest saadik. Millest asi alguse sai, teab vist iga koguduse liige. Uue-Antsla ringkonnad, eesotsas end. nõukogu esimehega ja Uue-Antsla soovidega tulid mõttele, et tarvilik on Urvaste koguduse organistina ametisse panna A. Kripsoni, ilma et arvesse oleks võetud, kas nimetatud isik selleks ka küllalt kohane on. Pandigi kirikunõukogu poolt Kripson ametisse. Kuid tuli kokku koguduse pääkoosolek ja leidis, et siin on sihilikult ja sugulaste toetusel A. Kripson ametisse kutsutud.
Kirikunõukogu oli koguni hääks arvanud uuele muusikamehele kahekordselt suuremat palka määrata eelarve korras, kui seda sai endine organisti k.t. J. Kolk. Seekordne pääkoosolek kinnitas endise organisti k. t. J. Kolki uuesti ametisse, kuna aga nõukogule Kripsoni valimise pärast umbusaldust avaldati.
Siit algas lööming. Uue-Antsla ringkonnad Kripsoni pooldajatena kutsusid teise pääkoosoleku kokku, sest leiti, et J. Kolki ametisse kinnitamine on sündinud liialt väikse pääkoosoleku ees.
Järgmine pääkoosolek paisuski suureks, kuna mõlemailt poolt kokkutulemiseks tööd tehti. Ka teine pääkoosolek, millest osa võttis 152 kog. liiget, mõistis Kripsoni valimised hukka ning kinnitas ametisse esimese pääkoosoleku eeskujul J.Kolki.
Arvatavasti selletõttu, et õpetaja J. Valk Kripsoni isikut organisti kohale ei toetanud, arvati hääks Uue-Antsla ringkondade poolt nüüd juba õpetajale kallale tungida vallandamise sihiga. Algasid suured reklaamartiklid ajakirjanduses, kus vahetpidamata J.Valki vallandamisest jne. räägiti. Jällegi määrati pääkoosolek, mis nüüd enne pühi ära peeti ja mille päevakorras õpeta J. Valki vallandamine seisis.
Nüüd valmistasid mõned tasakaalukamad koguduse liikmete soovil eri kandidaatide nimekirja kirikunõukogu 1/3 osa liikmete valimiseks, kuna kirikunõukogu poolt loomulikult oma nimekiri oli esitatutud.
Pääle valimisi selgus, et koguduse liikmete erinimekiri on kõik oma kandidaadid läbi viinud, kuna nõukogu poolt esitatud nimekiri ainustki kandidaati nõukogusse ei suutnud saata.
Nüüd on siis Urvaste kirikunõukogu sihilikule tegevusele piir pandud, kuna uute nõukogu liikmete juurdetulemisega Uue-Antsla ringkonnad enam mõjule ei pääse. Loodetavasti teeb uus nõukogu asjalikult koguduse kasuks tööd.
Saturday, December 24, 2011
Rahu majas? Eks me näe!
Elu 24. detsember 1931
Pühadeks Urvastes rahu majas
Koguduse pääkoosolekul valiti uusi nõukogu liikmeid ja lükati eelarve tagasi.
Urvaste koguduse erakorraline pääkoosolek peeti pühapäeval, 20. dets. õpetaja majas. Koosolekule oli ilmunud koguduse liikmeid õige rohkelt. Koosoleku eelpäevadel tehti kõvasti Vaabina ja Urvaste valdades kihutustööd ning koosolekule ilmus õige suur arv õpetaja Valki frondimehi. Koosolek oli võrdlemisi vaikne, saadi läbi vaiksema sõimuga. Esimese päevakorra punktina seisis 1/3 nõukogu liikmete valimine. Antsla meeste poolt esitatud nimekiri tühistati mõningate puuduste tõttu ning uuteks nõukogu liigeteks pääsesid eranditult kõik Urvaste ja Restu mehed – Valki poolehoidjad. Kuna Valki poolehoidjad koosolekul rõhuvas enamuses seisid, siis lükati ka koguduse eelarve tagasi, milles oli kärbitud tublisti õpetaja palka. Koosolekul otsustati koguduse teenistusse palgata uus organist. Näib, et pühadekski Urvaste koguduses rahu majja saab.
Pühadeks Urvastes rahu majas
Koguduse pääkoosolekul valiti uusi nõukogu liikmeid ja lükati eelarve tagasi.
Urvaste koguduse erakorraline pääkoosolek peeti pühapäeval, 20. dets. õpetaja majas. Koosolekule oli ilmunud koguduse liikmeid õige rohkelt. Koosoleku eelpäevadel tehti kõvasti Vaabina ja Urvaste valdades kihutustööd ning koosolekule ilmus õige suur arv õpetaja Valki frondimehi. Koosolek oli võrdlemisi vaikne, saadi läbi vaiksema sõimuga. Esimese päevakorra punktina seisis 1/3 nõukogu liikmete valimine. Antsla meeste poolt esitatud nimekiri tühistati mõningate puuduste tõttu ning uuteks nõukogu liigeteks pääsesid eranditult kõik Urvaste ja Restu mehed – Valki poolehoidjad. Kuna Valki poolehoidjad koosolekul rõhuvas enamuses seisid, siis lükati ka koguduse eelarve tagasi, milles oli kärbitud tublisti õpetaja palka. Koosolekul otsustati koguduse teenistusse palgata uus organist. Näib, et pühadekski Urvaste koguduses rahu majja saab.
Sahkermahker aastal 1921
Eesti Politseileht 24. detsember 1921
Riigimõisa valitseja süüpingil.
1919. aasta lõpul riigistatud Vana- ja Uue-Antsla mõisate revideerimise-käigul leidis sellekohane kommisjon, et mõisa hoolekande-valitseja Jaan Rõõmus mõisa varandust kõrvale oli toimetanud ja oma kasuks tarvitanud. Tunnistajate läbi tehti kindlaks, et Rõõmus augusti lõpul mõisa aidast 39 puuda nisu võtnud, püüliks jahvatada lasknud, millest osa kellelegi pagarile müünud; mõisa linnastest oli ta 16 ½ puuda omale õlletegemiseks tarvitanud ning Kersna karjamõisa rentniku poolt tema kätte makstud puhtakasu maksusumma kassaraamatusse sissekirjutamata jätnud. Peale selle oli Rõõmus mõisa tarviduseks kolm pargitud loomanahka ostnud ja need väljaminekuna hobuseriistade parandamiseks raamatutesse kanda lasknud, kuna tõepoolest ainult pool nahka ära oli tarvitatud ja ülejäänud osa Rõõmuse erakorterisse paigutatud. Peale kuritarvituste avalikukstulekut tasus Rõõmus tema läbi sündinud kahju mõisa kassasse ära, peale linnaste, mille väärtus 1650 marka.
Asja kohtulikul arutusel 21. juunil s.a. mõistis Tartu-Võru rahukogu, karistusi koostades, kaebealuse Jaan Rõõmuse üheks aastaks vangi, 1000 marka kohtumaksu ja põllutööministeeriumi heaks 660 marka kahjutasu maksma.
Otsuse peale kohtupalati apelleerides, seletab Rõõmus, et mõisa aida võtmed tema käes pole olnud ja tema linnaste kadumisest midagi ei tea; tema poolt ära müüdud jahu olnud tema eraomandus, sama ka linnaksed, millest ta omale kalja teinud; ka olnud temal kui mõisa valitsejal täieline õigus mõisa varandust neis ruumes pidada, kus see temale kõigekohasem paistnud.
Kohtupalat muutis rahukogu otsuse ja mõistis Rõõmuse 9 kuuks vangi ning 500 marka teiseastme kohtumaksu maksma; põllutööministeeriumi tsiviilnõudmine jäeti rahuldamata. -
Riigimõisa valitseja süüpingil.
1919. aasta lõpul riigistatud Vana- ja Uue-Antsla mõisate revideerimise-käigul leidis sellekohane kommisjon, et mõisa hoolekande-valitseja Jaan Rõõmus mõisa varandust kõrvale oli toimetanud ja oma kasuks tarvitanud. Tunnistajate läbi tehti kindlaks, et Rõõmus augusti lõpul mõisa aidast 39 puuda nisu võtnud, püüliks jahvatada lasknud, millest osa kellelegi pagarile müünud; mõisa linnastest oli ta 16 ½ puuda omale õlletegemiseks tarvitanud ning Kersna karjamõisa rentniku poolt tema kätte makstud puhtakasu maksusumma kassaraamatusse sissekirjutamata jätnud. Peale selle oli Rõõmus mõisa tarviduseks kolm pargitud loomanahka ostnud ja need väljaminekuna hobuseriistade parandamiseks raamatutesse kanda lasknud, kuna tõepoolest ainult pool nahka ära oli tarvitatud ja ülejäänud osa Rõõmuse erakorterisse paigutatud. Peale kuritarvituste avalikukstulekut tasus Rõõmus tema läbi sündinud kahju mõisa kassasse ära, peale linnaste, mille väärtus 1650 marka.
Asja kohtulikul arutusel 21. juunil s.a. mõistis Tartu-Võru rahukogu, karistusi koostades, kaebealuse Jaan Rõõmuse üheks aastaks vangi, 1000 marka kohtumaksu ja põllutööministeeriumi heaks 660 marka kahjutasu maksma.
Otsuse peale kohtupalati apelleerides, seletab Rõõmus, et mõisa aida võtmed tema käes pole olnud ja tema linnaste kadumisest midagi ei tea; tema poolt ära müüdud jahu olnud tema eraomandus, sama ka linnaksed, millest ta omale kalja teinud; ka olnud temal kui mõisa valitsejal täieline õigus mõisa varandust neis ruumes pidada, kus see temale kõigekohasem paistnud.
Kohtupalat muutis rahukogu otsuse ja mõistis Rõõmuse 9 kuuks vangi ning 500 marka teiseastme kohtumaksu maksma; põllutööministeeriumi tsiviilnõudmine jäeti rahuldamata. -
Kolumn Uue-Antsla elust aastal 1921
Võru Teataja 24. detsember 1921
Pildike Uue-Antslast.
Uue-Antsla vald, mida kahtlemata üheks rikkamaks, suuremaks ja ärksamaks Võrumaa valdadest peetakse, oli seda ainult kaugemas minevikus – mitte nüüd.
Valla keskpunktiks on nagu mujalgi vallamaja, kus ka valla algkool asub. Kaugelt vaatajale, möödasõitjale pakub see suur, kahekordne kivimaja, mis enne sõda oma kümme tuhat maksma tuli, ilusat vaadet. Astud aga vallamaja õue, muudab pilt ennast täiesti, rõhudes nägemise orgaane: vanad remondi tööde jätised vedelevad hunikus siin ja sela, hobuse sõnniku ja muud mädanema löönud aastate kestel kogunud jätisehunikud laotavad kihvtist õhku laiale.
Sammud koolimaja poole mööda puiestiku taolist maariba, mis viimasel suvel karjamaaks on muudetud: siin ja seal lamavas sõnniku hunikud marjapõõsaste vahel ja tee ääres. Ümber nägusa maja, kus mängu-muru ehk jalutusplats oleks pidanud olema, vedelevad samuti remondi tööde jätite hunikud ja pudeli killud. Koolimajast lõuna-hommiku pool kerkib suur hall hoone taeva poole. See on magasiait, maja, mille pärast suuri sõna sõdasid on peetud.
Juba aastaid seisab ta tarvitamata, ainult mõnikord kihab temas elu. See on siis, kui Vanemuine ilusatel pühapäeva õhtutel selle maja kohal lehvib ja Kungla laste rõõmsat laulu pealt kuulab: siis peab Antsla Rahvaharidusselts oma pidu-õhtut.
Isuga kuulab siis kohalik noorsugu siinsete seltsitegelaste nalja pealt. Maja hallitanud seinad ei jõua seesviibijate meeleolu tumestada, olgugi et näitelava ilma dekoratsioonita ja samuti ka ettekanded aegades hallitanud vaimu esitavad. Kantakse aga midagi tõsisemat ja ajakohast ette, siis on unist olekut märgata, - oodatakse lõppu, millal kuulus „Limm“ ette astub ja kui laulurästas laulab:
„Hi, ha – Antsla – kuulus oled sa, laulukaja, sõimukaja, kaardimooriga.
Siis algab tants seltsi keelpillide orkestri saatel. Tuju ülendab veel rohkesti voolav „vabariik“ ja varstigi on saalis kaks muusikat – kutsutud ja kutsumata.
See on siis selle halli maja saladus XX ne aastasaja kultuuriinimeste teater …
Hallist majast viib ilus puiestee ligi aastasaja vanuste puudega vallamaja trepi ette. Maja sissekäigust pahemat kätt on vallamaja viljapuu aed, ilusate ilupuudega ümber piiratud.
Aed, mis kolm aastat maas, vajunult ja lagunenult vedeles, on nüüd ometi üles tõstetud ja ära parandatud, ainult – et aiapostide ostmiseks mitte raha kulutada, arvasid vallaisad heaks aeda ilupuude külge kinni naelutada.
Meie esiisad said juba sellest aru, olgugi, et neid raske orjus rõhus, kui suur tähtsus on ilul ja nad istutasid vallamaja ümber, mis nende ühine omandus oli, ilupuud. Neil oli ilutunnet! Aga meie aja vallaisad tahavad seda hävitada. Trepp, mis vallamajasse viib, on lagunenud ja võib nii mõnelegi kõrge kontsa kandjale kahju sünnitada … Laiade räästaste alla on vallavalitsuse kuulutused ja teated üles löödud. Siin on aastakümnete naelad seina sees ja räägivad meile endistest aegadest …
Viimaks julged sisse astuda eeskotta, kus aga minutitki seista ei usalda, õigem ei kannata, sest ninasse tungib paha lõhn, mis otse väljakannatamata, iseäranis suvel.
Kus on meie tervishoid? Suvel lugesime seinalt: „Väljakäigu kohad hoitagu puhtad, neid pestagu ja desinfitseeritagu iga päev,“ – aga rohkem lugeda ei saanud, sest hais sundis lahkuma …
Viimaks astume ootamise tuppa. On teine kaunis ruumikas. Põrandalt võib aga julgesti labidaga maad kaevata, - ime, et seda veel köögivilja aiaks ei tarvitata.
Pahemat kätt seina ääres on valge, ilus gaseeritud kividest ahi, seinad aga on piibusuitsust mustemad ja kasimata. Nurgas lamavad nädalate pühkmed, mida välja kasida ei näe kellegil aega olevat. Viimaks võtad mütsi aupaklikult peast ja sammud arvatava kantselei ukse poole, et sisse astuda. Kantselei on ootetoast vähem, kuid oma sisseseade poolest teine:
Keset tuba on suur laud, mis paberitega ja raamatutega üle kuhjatud. Laua katteks on mingisugune must narmendavate äärtega ribul, mille koht küll kolikambris peaks olema. Edasi on kaks kappi ja aktide riiul, mille peal nähtavasti aastate tolm lamab. Kappide otsas on vanad tsaaride kullatud raamidega pildid – nagu oodates, mil hoolikad käed neid ja tolmust puhtaks pühiks ja seintele riputaks.
Ühes nurgas on vana kohtu kull hulga pudelite keskel, pea norgu vajunud, rebitud tiibadega. Mustuse poolest seintel, samuti ka põrandal ja igas kohas ei jää see ootetoast sugugi maha. Tuba ei ole vist küll mõni kuu pesemist näinud, kuna akendel ei tea kui kauaaegne kärbse mustus on. Peab imestama, kuidas temas inimesed töötavad ja sealjuures kõigega rahul on.
Selle asemel, et korda pidada, pannakse vallamajas piibud suitsema, sülitatakse põrandale ja kui keegi arukam nõudvam inimene julgeb tähendust teha, vastatakse hooletult: „See on ju vallamaja, ma võin siin teha mis tahan!“
See on siis selle ärksa valla komblus? Sündimisest saadik tahab siin igaüks tark olla ja asja oma seisukohalt vaadelda, üleüldist korda kõrvale heites. Sellepärast on igaühe kohus, kellel vallamaja puhtuse ja korra üle midagi ütelda on, mõjuvalt selleks välja astuda. Tehku seda uued, mida vanad ei teinud. Kõige rohkem peaks see sekretärisse puutuma, kelle kohus on vallamajas korda pidada – korra reeglid igale poole üles seada. Viimasel ajal on ju asi vähegi muutunud. Vähemalt vanad tsaariaegsed jätised on ära kraamitud ja kantseleid puhastud. Mis puutub aga muusse korrasse, siis ei taha see sugugi muutuda: tõmmataks piipu endiselt.
Loodame, et ka teised pahed kord kaovad ja et vallamajas kui ka ta ümbruses täieline kord ja puhtus saab valitsema.
-rg -
Pildike Uue-Antslast.
Uue-Antsla vald, mida kahtlemata üheks rikkamaks, suuremaks ja ärksamaks Võrumaa valdadest peetakse, oli seda ainult kaugemas minevikus – mitte nüüd.
Valla keskpunktiks on nagu mujalgi vallamaja, kus ka valla algkool asub. Kaugelt vaatajale, möödasõitjale pakub see suur, kahekordne kivimaja, mis enne sõda oma kümme tuhat maksma tuli, ilusat vaadet. Astud aga vallamaja õue, muudab pilt ennast täiesti, rõhudes nägemise orgaane: vanad remondi tööde jätised vedelevad hunikus siin ja sela, hobuse sõnniku ja muud mädanema löönud aastate kestel kogunud jätisehunikud laotavad kihvtist õhku laiale.
Sammud koolimaja poole mööda puiestiku taolist maariba, mis viimasel suvel karjamaaks on muudetud: siin ja seal lamavas sõnniku hunikud marjapõõsaste vahel ja tee ääres. Ümber nägusa maja, kus mängu-muru ehk jalutusplats oleks pidanud olema, vedelevad samuti remondi tööde jätite hunikud ja pudeli killud. Koolimajast lõuna-hommiku pool kerkib suur hall hoone taeva poole. See on magasiait, maja, mille pärast suuri sõna sõdasid on peetud.
Juba aastaid seisab ta tarvitamata, ainult mõnikord kihab temas elu. See on siis, kui Vanemuine ilusatel pühapäeva õhtutel selle maja kohal lehvib ja Kungla laste rõõmsat laulu pealt kuulab: siis peab Antsla Rahvaharidusselts oma pidu-õhtut.
Isuga kuulab siis kohalik noorsugu siinsete seltsitegelaste nalja pealt. Maja hallitanud seinad ei jõua seesviibijate meeleolu tumestada, olgugi et näitelava ilma dekoratsioonita ja samuti ka ettekanded aegades hallitanud vaimu esitavad. Kantakse aga midagi tõsisemat ja ajakohast ette, siis on unist olekut märgata, - oodatakse lõppu, millal kuulus „Limm“ ette astub ja kui laulurästas laulab:
„Hi, ha – Antsla – kuulus oled sa, laulukaja, sõimukaja, kaardimooriga.
Siis algab tants seltsi keelpillide orkestri saatel. Tuju ülendab veel rohkesti voolav „vabariik“ ja varstigi on saalis kaks muusikat – kutsutud ja kutsumata.
See on siis selle halli maja saladus XX ne aastasaja kultuuriinimeste teater …
Hallist majast viib ilus puiestee ligi aastasaja vanuste puudega vallamaja trepi ette. Maja sissekäigust pahemat kätt on vallamaja viljapuu aed, ilusate ilupuudega ümber piiratud.
Aed, mis kolm aastat maas, vajunult ja lagunenult vedeles, on nüüd ometi üles tõstetud ja ära parandatud, ainult – et aiapostide ostmiseks mitte raha kulutada, arvasid vallaisad heaks aeda ilupuude külge kinni naelutada.
Meie esiisad said juba sellest aru, olgugi, et neid raske orjus rõhus, kui suur tähtsus on ilul ja nad istutasid vallamaja ümber, mis nende ühine omandus oli, ilupuud. Neil oli ilutunnet! Aga meie aja vallaisad tahavad seda hävitada. Trepp, mis vallamajasse viib, on lagunenud ja võib nii mõnelegi kõrge kontsa kandjale kahju sünnitada … Laiade räästaste alla on vallavalitsuse kuulutused ja teated üles löödud. Siin on aastakümnete naelad seina sees ja räägivad meile endistest aegadest …
Viimaks julged sisse astuda eeskotta, kus aga minutitki seista ei usalda, õigem ei kannata, sest ninasse tungib paha lõhn, mis otse väljakannatamata, iseäranis suvel.
Kus on meie tervishoid? Suvel lugesime seinalt: „Väljakäigu kohad hoitagu puhtad, neid pestagu ja desinfitseeritagu iga päev,“ – aga rohkem lugeda ei saanud, sest hais sundis lahkuma …
Viimaks astume ootamise tuppa. On teine kaunis ruumikas. Põrandalt võib aga julgesti labidaga maad kaevata, - ime, et seda veel köögivilja aiaks ei tarvitata.
Pahemat kätt seina ääres on valge, ilus gaseeritud kividest ahi, seinad aga on piibusuitsust mustemad ja kasimata. Nurgas lamavad nädalate pühkmed, mida välja kasida ei näe kellegil aega olevat. Viimaks võtad mütsi aupaklikult peast ja sammud arvatava kantselei ukse poole, et sisse astuda. Kantselei on ootetoast vähem, kuid oma sisseseade poolest teine:
Keset tuba on suur laud, mis paberitega ja raamatutega üle kuhjatud. Laua katteks on mingisugune must narmendavate äärtega ribul, mille koht küll kolikambris peaks olema. Edasi on kaks kappi ja aktide riiul, mille peal nähtavasti aastate tolm lamab. Kappide otsas on vanad tsaaride kullatud raamidega pildid – nagu oodates, mil hoolikad käed neid ja tolmust puhtaks pühiks ja seintele riputaks.
Ühes nurgas on vana kohtu kull hulga pudelite keskel, pea norgu vajunud, rebitud tiibadega. Mustuse poolest seintel, samuti ka põrandal ja igas kohas ei jää see ootetoast sugugi maha. Tuba ei ole vist küll mõni kuu pesemist näinud, kuna akendel ei tea kui kauaaegne kärbse mustus on. Peab imestama, kuidas temas inimesed töötavad ja sealjuures kõigega rahul on.
Selle asemel, et korda pidada, pannakse vallamajas piibud suitsema, sülitatakse põrandale ja kui keegi arukam nõudvam inimene julgeb tähendust teha, vastatakse hooletult: „See on ju vallamaja, ma võin siin teha mis tahan!“
See on siis selle ärksa valla komblus? Sündimisest saadik tahab siin igaüks tark olla ja asja oma seisukohalt vaadelda, üleüldist korda kõrvale heites. Sellepärast on igaühe kohus, kellel vallamaja puhtuse ja korra üle midagi ütelda on, mõjuvalt selleks välja astuda. Tehku seda uued, mida vanad ei teinud. Kõige rohkem peaks see sekretärisse puutuma, kelle kohus on vallamajas korda pidada – korra reeglid igale poole üles seada. Viimasel ajal on ju asi vähegi muutunud. Vähemalt vanad tsaariaegsed jätised on ära kraamitud ja kantseleid puhastud. Mis puutub aga muusse korrasse, siis ei taha see sugugi muutuda: tõmmataks piipu endiselt.
Loodame, et ka teised pahed kord kaovad ja et vallamajas kui ka ta ümbruses täieline kord ja puhtus saab valitsema.
-rg -
Tuesday, December 20, 2011
Kolhoosi Elu 20. detsember 1951
Lühiteateid rajoonist
Hea agitpunkt
Sm. Oleski juhtimisel kulgeb Antsla Põllumajandustehnikumi agitpunktis töö plaanipäraselt. Agitaatorid peavad vestlusi ja tutvustavad valijaid rahvakohtute valimismäärustikuga.
Kogunedes pärast töölõppu agitpunkti, kuulavad valijad seal raadiot, valveagitaatori vestlusi, loevad ajalehti ja vestlevad töösaavutustest ning tootmistöö küsimustest.
See agitpunkt on saanud ümberkaudsete kolhooside liikmeile ja Antsla Põllumajandustehnikumi Õppemajandi töötajaile vaba aja veetmise armsamaks paigaks.
V. KÄSPRE
Toorainet tööstusele
Neil päevil täitis Edasi kolhoos lina kontraheerimise lepingu 150 protsendiliselt, andes lepingus ettenähtud 902 kg kiu asemel 1353 kg kiudu.
Kolhoosi ehitusbrigaadi liikmed A. Mandel ja A. Lees valmistasid töö hõlbustamiseks linaropsimise agregaadi, kindlustades sellega lina andmise tööstusele ennetähtaegselt ja üle plaani.
Üleantud linakoguse eest saab kolhoos progressiivse tasusüsteemi alusel enam kui 12000 rubla.
E. ZIRK
Lühiteateid rajoonist
Hea agitpunkt
Sm. Oleski juhtimisel kulgeb Antsla Põllumajandustehnikumi agitpunktis töö plaanipäraselt. Agitaatorid peavad vestlusi ja tutvustavad valijaid rahvakohtute valimismäärustikuga.
Kogunedes pärast töölõppu agitpunkti, kuulavad valijad seal raadiot, valveagitaatori vestlusi, loevad ajalehti ja vestlevad töösaavutustest ning tootmistöö küsimustest.
See agitpunkt on saanud ümberkaudsete kolhooside liikmeile ja Antsla Põllumajandustehnikumi Õppemajandi töötajaile vaba aja veetmise armsamaks paigaks.
V. KÄSPRE
Toorainet tööstusele
Neil päevil täitis Edasi kolhoos lina kontraheerimise lepingu 150 protsendiliselt, andes lepingus ettenähtud 902 kg kiu asemel 1353 kg kiudu.
Kolhoosi ehitusbrigaadi liikmed A. Mandel ja A. Lees valmistasid töö hõlbustamiseks linaropsimise agregaadi, kindlustades sellega lina andmise tööstusele ennetähtaegselt ja üle plaani.
Üleantud linakoguse eest saab kolhoos progressiivse tasusüsteemi alusel enam kui 12000 rubla.
E. ZIRK
Monday, December 19, 2011
Marutaud ja usuõpetus
Ugala 19. detsember lk 6
Võrumaalt
Vaabinlased nõuavad usuõpetust. Vaabina lastevanemad nõuavad ägedalt usuõpetusele erilise rõhu panemist omas koolis. Seda nõuet on ka õige ägedalt avaldatud lastevanemate koosolekul. Süüdistatakse õpetajaid ja õppenõukogu, et see olla loid usuõpetuse küsimuses.
Kuuldavasti hakatavat ka peale pühade Vaabina koolis usuõpetusele rohkem rõhku panema.
Marutaud Vaabinas Vaabinas olla liikumas marutaudi kahtlasi koeri. üks sarnastest koertest on hiljuti ühte kohalikku peremeest hammustanud. Viimane on Tartu haiglasse saadetud.
Marutaudi kahtlaste koerte liikumine hoiab ümbruskonda ärevuses.
Julge ujuja
Assistendi kosjalugu
Elu 19. detsember 1931
Ameerikalik kosimine U.-Antslas
Assistent tuli, nägi ja võitis.
Uue-Antsla noormehed T.K. ja assistent J. tipsutasid mõni päev tagasi Antsla tornirestoranis. Assistendile meeldis esimesest silmapilgust noor ettekandja preili, kes hiljuti Tsoorust Antslasse asus. Sooja pää juures ei jäänud ka süda külmaks, vaid noormees pidi puistama preilile välja oma südamesopi saladused. Järgnes sealsamas restoranilaua ees abieluettepanek, mis ka vastu võeti. Pühapäeval pidi mindama alevivalitsusse registreerimisele. Tehti kindel leping, mille murdmine oleks toonud noormehele 100 kr. maksu. See kiire asi läks veelgi kiiremaks. Päriti alevivalitsuselt telefoni teel järele, kas ei saaks registreerimist toimida erakorraliselt juba samal päeval. Saades säält jaatava vastuse, toimiti ka see kähku – ja järgnesid samas torni all pikad kihluse- ning kosjaviinad.
Kogudust ähvardab pankrot?
Elu 19. detsember 1931
Pristavihaamer ähvardab kogudust
Urvastes uus jõukatsumine 20. dets.
Pühapäevaks, 20. detsembriks on kutsutud kokku Urvaste koguduse erakorraline täiskogu koosolek. Koosoleku päevakorras figureeris terve rida küsimusi, millest võib oleneda ära koguduse saatus. Päevakorra järele valitakse nõukogusse 1/3 liikmetest, arutusele tuleb 1932. a. eelarve. Koosolekul tulipunktiks kujuneb kahtlemata õpetaja J. Valki palgakärpimine ja ametlik lahkumise tähtpäeva kindlaksmääramine. Urvaste koguduse varandusi ähvardab pristavihaamer. End. õpet. Stein esines koguduse vastu 200-tuhandelise nõudmisega, samuti on võlad kohutavalt kasvanud selle aja kestes, mil õp. Valk on olnud koguduse hingekarjaseks Urvastes. Iga koguduse liikme otsekohene südamesoov peaks olema, et oma koguduseelu jällegi õigeisse rööpaisse läheks. Sellepärast peaksid kõik koguduse liikmed tulema eranditult koosolekule, et päästa oma kogudust veel viimasel silmapilgul.
Urvaste nooredkotkad eeskujulikud
Elu 19. detsember 1931
Urvaste nooredkotkad eeskujulikud
Läinud pühapäeval toimus Urvaste noorkotkaste rühmas järjekordne pesakotka katsete sooritamine. Katsed sooritasid hästi ja nimetati esmakordselt pesakotkasteks 8 rühmaliiget. Üldse on rühma tegevus olnud edukas: pääle katsete on korraldatud hulk teaduslikke ja õppesisulisi koondusi, kaheturniir rühma kahemeistri nimele, võrkpalli võistlusi ja harrastatud kergesporti ja suusatamist. Rühmal on kavatsus pidada pidu, milleks näidend juba ära õpitud. Päevakorral on mitmed võistlused naaberrühmadega, algamas on salkade vahelised võistlused rühmas, samuti male- ja kaheturniirid 1932. a meistri nimele, uute kats. sooritamine jne.
Rühma vanakotkaks on kohalik algkoolijuhataja Julius Jaek ja kotkaks Karl Raud. Rühmas on 18 liiget, peamiselt algkooli õpilased. Antsla noortemalevkonnas kuulub Urvaste rühm eeskujulikumate hulka.
Urvaste nooredkotkad eeskujulikud
Läinud pühapäeval toimus Urvaste noorkotkaste rühmas järjekordne pesakotka katsete sooritamine. Katsed sooritasid hästi ja nimetati esmakordselt pesakotkasteks 8 rühmaliiget. Üldse on rühma tegevus olnud edukas: pääle katsete on korraldatud hulk teaduslikke ja õppesisulisi koondusi, kaheturniir rühma kahemeistri nimele, võrkpalli võistlusi ja harrastatud kergesporti ja suusatamist. Rühmal on kavatsus pidada pidu, milleks näidend juba ära õpitud. Päevakorral on mitmed võistlused naaberrühmadega, algamas on salkade vahelised võistlused rühmas, samuti male- ja kaheturniirid 1932. a meistri nimele, uute kats. sooritamine jne.
Rühma vanakotkaks on kohalik algkoolijuhataja Julius Jaek ja kotkaks Karl Raud. Rühmas on 18 liiget, peamiselt algkooli õpilased. Antsla noortemalevkonnas kuulub Urvaste rühm eeskujulikumate hulka.
Thursday, December 15, 2011
Kaitseliit näitas kino
Võru Teataja 15. detsember 1931
K.-l. kino Kuldres.
Antsla malevkonna kino oli laupäeva õhtul oma ringreisiga Kuldres. Väntamisel oli „India“ hauasammas. Osavõtt elav, ning rahva vaimustus pildi üle suur. Mõned käisid vaatamas juba neljas kord.
Lõpuks korraldas kohalik komp. tantsu, millest samuti osavõtjaid rohkesti.
Kirikuõpetaja Stein nõuab sõja ajal jäämata saanud palka
Võru Teataja 15. detsember 1931
Saksamaa pastor nõuab Urvaste koguduselt maksu
Okupatsiooniaegse õp. Steini suur isu – nõuab 338 kana ja muud.
Riigikohtus oli arutusel Saksamaal elutseva endise Urvaste koguduse õpetaja Alfred Steini nõudmise asi. A. Stein oli annud Tartu-Võru rahukogule nõudmise, milles seletas, et ta olnud 1. jaanuarist 1918. a. kuni 1919. a. Urvaste koguduses õpetajaks. Õpetajaks olemise ajal jäänud tal saamata osa regulatiiv palka, näiteks 141 vakka rukkeid, 114 vakka otri, 94 vakka kaeru, 338 kana, 700 naela linu, 330 puuda heinu ja 124 sülda puid, mida ta palus koguduselt välja mõista.
Kohtus koguduse volinik vaidles nõudmisele vastu, tähendades, et praegune kogudus ei ole eelmise järeltulija ja nõuda oleks võinud üksikutelt kogudusliikmetelt. Rahukogu aga otsustas A. Steini kasuks koguduselt välja mõista 128 vakka rukkeid, 102 vakka otre, 84 vakka kaeru, 308 kana, 261 kg. linu, üle 4000 kg. heinu ja 374 ruutmeetrit puid.
Kohtupalat kinnitas selle otsuse, mispärast kogudus edasi kaebas riigikohtusse, kus kaevatud otsus tühistati ja asi kohtupalatile uueks otsustamiseks tagasi saadeti.
Tuesday, December 13, 2011
Paras segadus selle Uue-Antslaga
Võru Teataja 13. detsember 1921
Uue-Antslast.
Suurte jõupingutuste, isegi tülidega on nüüd ka meie vald teistele järele jõudnud. Nagu teada, valiti ka meile juba siis, kui mujalgi uus vallanõukogu, isegi vallavalitsus moodustati, kuid tegevusesse astus ta alles vähe aja eest.
Juba esimesel nõukogu koosoleku päeval otsustati uued sekretääri ja tema abilise valimised ette võtta. Kavatsetud plaan viidi ka läbi: valiti järgmisel koosolekul uued sekretäärid, - protokolle nende kinnituseks maakonna valitsuse administratiiv osakonnale ette pannes.
Mainitud protokolli maksvaks tunnistamise juures maakonnavalitsus takistusi ei teinud, - nõuti ainult valitud sekretäride ilmumist maakonna valitsuse ruumidesse eksamineerimisele, ühtlasi nõuti ka kohe uute ametitäitmisele asuda. Mainitud maakonna valitsuse ringkirja ei kuulutatud aga vallavalitsuse poolt asjast huvitatuile, vaid ainult kuulu järele ilmus valitud sekretäär abi N. Marits eksamineerimisele, kuna sekretääri hra O. Kõiv oma tunnistused eksamineerimise üle Tartu maak. val. ette pani.
N. Marits’ast saadeti ka kordamise kiri, kus uuesti uute ametisseastumist nõuti. Ja viimaks paljude sekelduste ja kuulsa M. P. protestidega, astusid uued sekretärid ametisse, arvates 27. okt.
Elu ja jõudu uutele poliitilise elu juhtidele.
-rg-
Monday, December 12, 2011
Nii tööl kui ka koolis
Töörahva Elu 12. detsember 1961
Kahel rindel
Kuldre kolhoosi mehhanisaatorid on praegu kibedalt ametis traktorite ja põllutöömasinate kontrollimise ja remontimisega. Koos teistega teeb seda tööd ka traktorist Otto Suvi. Lühikesed päevad mööduvad kiires tegevuses. Ent õhtu saabudes ootab noort mehhanisaatorit hoopis teistlaadne amet – ta on Kuldre maanoorte kooli 8. klassi õpilane, ja nagu koolist teatatakse, väga hea õpilane.
Kuldre maanoorte kooli tuli tänavu 16 õpilast. Peale nimetatu õpivad siin Kuldre kolhoosist veel arveametnik H. Klaar, põllutöölised E. Haller, A. Lindlaan, I. Palloteder, H. Pajula, „Edasi“ kolhoosist õed A. ja E. Hainas, M. Pangsepp Uue-Antsla Võitööstusest ja veel mitmed teised.
Kõik nad on tublid niihästi tööl kui ka koolis. Noortel jätkub tahet ja jõudu ka kahel rindel võitlemiseks. E. KURN
Kahel rindel
Kuldre kolhoosi mehhanisaatorid on praegu kibedalt ametis traktorite ja põllutöömasinate kontrollimise ja remontimisega. Koos teistega teeb seda tööd ka traktorist Otto Suvi. Lühikesed päevad mööduvad kiires tegevuses. Ent õhtu saabudes ootab noort mehhanisaatorit hoopis teistlaadne amet – ta on Kuldre maanoorte kooli 8. klassi õpilane, ja nagu koolist teatatakse, väga hea õpilane.
Kuldre maanoorte kooli tuli tänavu 16 õpilast. Peale nimetatu õpivad siin Kuldre kolhoosist veel arveametnik H. Klaar, põllutöölised E. Haller, A. Lindlaan, I. Palloteder, H. Pajula, „Edasi“ kolhoosist õed A. ja E. Hainas, M. Pangsepp Uue-Antsla Võitööstusest ja veel mitmed teised.
Kõik nad on tublid niihästi tööl kui ka koolis. Noortel jätkub tahet ja jõudu ka kahel rindel võitlemiseks. E. KURN
Saturday, December 10, 2011
Kooli näitering 1951
Kolhoosi Elu 10. detsember 1951
Hoogne tegevus näiteringis
Urvaste 7-kl. kooli õpilasringidest tegutseb käesoleval õppeaastal edukamalt näitering.
Praegu õpivad näiteringi liikmed õpetajate juhatusel Stalini preemia laureaadi S. Mihhalkovi näidendit „Punane kaelarätt“, mis tuleb ettekandmisele kooli nääripeol.
Peaosades esinevad õpilased L. Laud, V. Lõo ja J. Uibopuu.
L. KAPP
Hoogne tegevus näiteringis
Urvaste 7-kl. kooli õpilasringidest tegutseb käesoleval õppeaastal edukamalt näitering.
Praegu õpivad näiteringi liikmed õpetajate juhatusel Stalini preemia laureaadi S. Mihhalkovi näidendit „Punane kaelarätt“, mis tuleb ettekandmisele kooli nääripeol.
Peaosades esinevad õpilased L. Laud, V. Lõo ja J. Uibopuu.
L. KAPP
Thursday, December 8, 2011
Nipet-näpet Uue-Antslast. Üsna kollane:)
Ugala 8. detsember 1931
Nipet-näpet Uue-Antslast.
Et see miljon, mis kord tuli Uue-Antsla, on juba ära kulunud, sest miljonisaaja pani tütre ärimehele mehele, kel ka mõnesuguseid ärilisi kohustusi – siis on miljoni isu veel ka Uue-Antsla inimesil, juure arvatud ka endine miljoni võitja, kel veel abiellumiseealne näitsik kodus. Uue-Antsla „julgemad“ tellivad ohtrasti loositähti, küll neid, mis võidavad 521, küll neid, mis 166, küll neid, mis 125 korda jne. – sealjuures võib veel saada auto, maja, või tea mille omanikuks. Kes siis ei taha kehval ajal rikkaks saada.
Uue-Antslas on ka üks eeskujulik naisemees – naine elab tal aga Urvastes. Päev ajal on mees töös oma talus Uue-Antslas, öösel aga läheb „ehale“ naise poole – see vist jälle üks „kultuuri edusamme“. Naine olevat tsipake „suurt vaimu“ täis, ei tahtvat enne tulla mehe poole, kui mehel majapaberid käes. Et aga noorperemehel palju „tsõtse“ ning ka mujal palju muid kohustusi, siis ei ole ka nii lihtne neid „pabereid“ saada ja moodne abielu võib säilida surmani.
Siin nagu igas kohas omad kanged seltsid. Ühes seltsis on 3 juhatuse liiget, kelledest 2 on mees naisega, siis peetakse seda perekondlikuks seltsiks. Kõige hullem on veel see, et proua on ilusa näoga ja lahke käitumisega, siis on seltsil kaua võimalik püsida ühe perekonna a ja o all. See asjaolu teeb aga tsipakene tuska mõnele laiema silmavaatega liikmele, oleks ju igas kohas ja paigas vaja „tuulutamist“. Tuleb pidudel tänamiskõnede ajal ette, et „mina tänan osavõtu eest publikut lahkesti ja selts ka tänab.“ Aga mulle meeldib kangesti see proua!
Uue-Antslas ei ole ka kangetest meestest puudust, seda tõendab Kassikolga meeste „rabelemine“ nädalapäevad tagasi. Said teised küll mõned head „tonksamised“ alevi meeste käest, kuid ega’s maamehed jaksagi võidu „rüseleda“ linna antvärkidega, sest alevimehed on juba õppinud „tupitsategijad“. Kassikolga mehed olid aga seekord alles „proovimas“, ühel olevat isegi kriimustus, aga ega’s õppimine kunagi pole kerge.
Urvaste koolimaja ehitus käib
Ugala 8. detsember 1931
1932. a. sügiseks valmib ajakohane koolimaja Urvastes.
1930. a. suvel põletas pikne Urvaste koolimaja. Et aga ilma koolimajata läbi ei saadud, siis hakati 1931. a. kevadel uut ehitama. Nüüd on maja juba katuse all, ainult puuduvad veel uksed ja aknad ning muu sisemine värk. Maja ehitas tuntud ehitusmeister Ed. Wulf, uksed ja aknad teeb tisler Joh. Raudsepp Restust. Ehitustööde otsekoheseks järelvalvajaks oli Urvaste vallavalitsus eesotsas vallavanem P. Maarits’ega, kuna üldine järelevalve kuulus Võru maavalitsuse inseneri võimupiiridesse.
Huvitav, päris vana uudis läks lehte
Võru Teataja 8. detsember 1921
Uue-Antslast
13. oktoobril pidas kohalik rahvahariduse selts oma üleüldist koosolekut.
Päevakorras oli:
1) Seltsi kümne aasta juubel ja tema pühitsemine.
2) Lipu muretsemine j. n.e.
Tehti otsuseks seltsi kümne aasta tegevuse päeva 3. jaanuaril 1922. a. pidulikult mälestada.
Selleks päevaks korraldada perekonna-õhtu seltsi liikmete jaoks õhtusöögiga.
Edasi otsustati pidule paluda kaugel viibijaid seltsi asutajaid liikmeid, naabri seltsi tegelasi ja auvõõraks maakonna hariduse edendajad.
Seltsi liige, kes soovib pidust ja õhtusöögist osa võtta, peab maksma sada marka.
Edasi otsustati selleks päevaks seltsile lipp muretseda pealkirjaga „Antsla Rahvahariduse Selts“ ja embleemiga, mis kujutab lahtist raamatut ja küünla jalga põleva küünlaga. Mainitud lipu muretsemiseks pööras juba ennem seltsi eestseisus Tartu Eesti Naisseltsi poole palvega, lippu teha.
Et aga sealne töö, lipu hind ümber kaheteistkümne tuhande maksma oleks tulnud, otsustati lipp kodusel teel valmistada, mis muidugi märksa odavam tuleb.
Lõpuks oli uute liikmete vastu võtmine.
Selsamal päeval oli korraldatud ka seltsi poolt karskuskõneõhtu. Kõneles cand. jur. Hiob aine üle: Alkohol ja hingelised kalduvused.
Rahvast oli rohkesti, kord eeskujulik.
-rg-
Kirjavastused
-rg. Uue-Antslas. Alles nüüd jõudis kord teie sõnumite kätte. Soovitav oleks aga, et lühemalt kirjutaksite, üks sõnumidest on liig pikk, ei saa äramahutada. Käsikirja vahelt leidsime ühe Tartu-Valk raudtesõidu pileti – on tal mingisugune tähtsus.
Labels:
1921,
karskus elunormiks,
seltsielu,
uue-antsla
Monday, December 5, 2011
Üsna Vaabina-keskne leht
Võru Teataja 5. detsember 1931
Tint kooli
TINT KOOLI.
Vaabinas otsustati koolidesse muretseda õpilaste jaoks tint ja tindipotid ning õpperaamatukogu.
Võru Teataja 5. detsember 1931
Vaabina nõuab laenu.
Vaabina otsustas koolimajade ehitusfondist väljalaenatud summad sisse nõuda kuni aprillikuuni 1932. a.
Võru Teataja 5. detsember 1931
Rahvamaja Vaabinasse.
Vaabina lubati magasiait rahvaraamatukoguseltsile jäädavaks omanduseks rahvamaja otstarveteks.
Sunday, December 4, 2011
Viisaastaku esimese aasta aruanne
Töörahva Elu 4. detsember 1971
Kolm küsimust „EDASI“ kolhoosi esimehele KARLA RISTILE
1. Kuidas edeneb viisaastaku esimese aasta ülesannete ja kohustuste täitmine?
„Hästi! Saagid olid head: teravilja saime 31,4 ning kartuleid 264 tsentnerit hektarilt. Piima müüme riigile juba üle plaani, eile täitsime ka loomade müügi ülesande.
Hea töö eest põllumajanduse mehhaniseerimisel määrati meie majand Üleliidulisest Rahvamajanduse Saavutuste Näitusest osavõtjaks. Eile saatis põllumajandusvalitsus meie näitusematerjalid Moskvasse näitusekomiteele.“
2. Mis on põlluharijail käsil?
„Sügisel saime kätte majandi maade esimese põhjaliku kaardi. Nüüd on agronoom Jaan Peetsil (pildil paremal) ja põllundusbrigadiril Eduard Teel käsil uute külvikordade sisseviimine.
Praegu edenevad hästi orgaaniliste ja mineraalväetiste vedamine ja põllulelaotamine ning kompostmulla vedu. 20. detsembriks tahame täita linavarumise plaani.
3. Mis on uudist?
Kartulikuhjade lahtivõtmisel loobusime esiisade-aegsest käterammu proovimisest. Suruõhuhaamriga võtavad traktorist ja tema abiline päevas vähemalt 3 kuhja lahti. Tööviljakus tõusis kolmekordselt. Mis aga kangiga raiumine kätele ütles! Nüüd on meil selliseid mehhaniseeritud lahtivõtjaid kaks komplekti, üks teenindab Urvaste ning teine Vaabina ja Keskuse osakonda.
Kolm küsimust „EDASI“ kolhoosi esimehele KARLA RISTILE
1. Kuidas edeneb viisaastaku esimese aasta ülesannete ja kohustuste täitmine?
„Hästi! Saagid olid head: teravilja saime 31,4 ning kartuleid 264 tsentnerit hektarilt. Piima müüme riigile juba üle plaani, eile täitsime ka loomade müügi ülesande.
Hea töö eest põllumajanduse mehhaniseerimisel määrati meie majand Üleliidulisest Rahvamajanduse Saavutuste Näitusest osavõtjaks. Eile saatis põllumajandusvalitsus meie näitusematerjalid Moskvasse näitusekomiteele.“
2. Mis on põlluharijail käsil?
„Sügisel saime kätte majandi maade esimese põhjaliku kaardi. Nüüd on agronoom Jaan Peetsil (pildil paremal) ja põllundusbrigadiril Eduard Teel käsil uute külvikordade sisseviimine.
Praegu edenevad hästi orgaaniliste ja mineraalväetiste vedamine ja põllulelaotamine ning kompostmulla vedu. 20. detsembriks tahame täita linavarumise plaani.
3. Mis on uudist?
Kartulikuhjade lahtivõtmisel loobusime esiisade-aegsest käterammu proovimisest. Suruõhuhaamriga võtavad traktorist ja tema abiline päevas vähemalt 3 kuhja lahti. Tööviljakus tõusis kolmekordselt. Mis aga kangiga raiumine kätele ütles! Nüüd on meil selliseid mehhaniseeritud lahtivõtjaid kaks komplekti, üks teenindab Urvaste ning teine Vaabina ja Keskuse osakonda.
1941. oli traktorite nõudlus olemas
Võrumaa Teataja 4. detsember 1941
Soovitakse osta
traktorit.
Pakkum. hinna ja andmetega saata: P. Müürsepp, Urvaste ag.
Soovitakse osta
traktorit.
Pakkum. hinna ja andmetega saata: P. Müürsepp, Urvaste ag.
Saturday, December 3, 2011
Halvad vahekorrad viisid süütamiseni
Võru Teataja 3. detsember 1931
Naine võeti vahi alla.
Möödunud laup. süttus Uue-Antslas Aleks. Suvi ristikheina rõuk põlema ja hukkus tules. Ühes 800 kilo heintega.
Juurdlusel selgus, et rõuk on põlema süüdatud ligidal elava Marie Ruuderi 8-aastase poja Karl R. poolt. Et poisi teos ka ema, Marie Ruuder, kes Aleks. Suviga halvas vahekorras, teadlik peaks olema, võeti ta vahi alla. M. R. seletab, et temal pole midagi aimu poisi teost. Kriminaalpolits. on asja omakord uurimas.
Friday, December 2, 2011
Lühiteateid aastast 1951
Kolhoosi Elu 2. detsember 1951
Lühiteateid rajoonist
Huvitav loeng
29. novembril esines Urvaste 7-kl. kooli ruumes loenguga Rahvakohus kodanike õiguste „kaitsel“. Võidulipu kolhoosi liige, kommunistlik noor Heino Raudsik.
Huvitavat, sisukat ja näidete rohket loengud rahvakohtute ülesannetest töörahva õiguste kaitsmisel oli kuulamas arvukas pere agitaatoreid ja kolhoosiliikmeid.
E. ROON
Noored astuvad tööjõureservide koolidesse
Iga päevaga suureneb noorte arv, kes asuvad õppima tööjõureservide koolidesse, et omandada neid huvitavat elukutset.
Eile asus järjekordselt Ahtmesse Vabrikukooli nr. 5 teele 4 noort Võidulipu kolhoosist. Õde ja vend Liivamäed, Velda Varjun ja Ants Mäe. Tüdrukud tahavad omandada maaleri või krohvija eriala, noormeeste sooviks on saada tublideks ehitajateks.
D. KAHARI
Lühiteateid rajoonist
Huvitav loeng
29. novembril esines Urvaste 7-kl. kooli ruumes loenguga Rahvakohus kodanike õiguste „kaitsel“. Võidulipu kolhoosi liige, kommunistlik noor Heino Raudsik.
Huvitavat, sisukat ja näidete rohket loengud rahvakohtute ülesannetest töörahva õiguste kaitsmisel oli kuulamas arvukas pere agitaatoreid ja kolhoosiliikmeid.
E. ROON
Noored astuvad tööjõureservide koolidesse
Iga päevaga suureneb noorte arv, kes asuvad õppima tööjõureservide koolidesse, et omandada neid huvitavat elukutset.
Eile asus järjekordselt Ahtmesse Vabrikukooli nr. 5 teele 4 noort Võidulipu kolhoosist. Õde ja vend Liivamäed, Velda Varjun ja Ants Mäe. Tüdrukud tahavad omandada maaleri või krohvija eriala, noormeeste sooviks on saada tublideks ehitajateks.
D. KAHARI
Thursday, December 1, 2011
Taas tulekahju
Võru Teataja 1.detsember 1931
Tulekahju Urvastes.
Laupäeva õhtul 28. skp. kella 18.30 ajal süttus Urvaste vallas Koigo asunduses elava asunik Villem Uini elumaja maani maha. Omanik hindab kogu kahju 2000 kr. pääle, hoone oli kindlustatud K.S. „Omas“ 200 kr. eest.
Millest tuli alguse sai, pole senini teada.
Tulekahju Urvastes.
Laupäeva õhtul 28. skp. kella 18.30 ajal süttus Urvaste vallas Koigo asunduses elava asunik Villem Uini elumaja maani maha. Omanik hindab kogu kahju 2000 kr. pääle, hoone oli kindlustatud K.S. „Omas“ 200 kr. eest.
Millest tuli alguse sai, pole senini teada.
Subscribe to:
Posts (Atom)