Ekskursioon Heibergi kodupaika

Töörahva Elu 30. august 1980
EKSKURSIOON M. HEIBERGI KODUPAIKA
Urvaste lauliku M. Heibergi 90. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldab raamatuühingu rajooniorganisatsiooni juhatus koos raamatuklubiga ekskursiooni-matka tema kodupaika Urvaste-maile pühapäeval, 7. septembril. Väljasõit kultuurimaja juurest kell 10.
Registreerida kuni 5. septembrini telefonil 310-27 keskraamatukogus.
Juhatus

Järelehüüe köster Vassilile

Võru Teataja 30. august 1930
Urvaste köster Vassil †
Neljapäeval, 28. augusti hommikul suri Urvastes Urvaste kauaaegne köster Jaan Vassil ligi 62 aasta vanaduses. Jaan Vassiliga varises mulda üks Urvaste paremaid ja töökamaid mehi. Olles 31 aastat Urvastes köstriks, võitis häätahtlik ja sõbralik Vassil ümbruskondlaste südamed täiel määral. Ta energia ja tööpüüded ei piirdunud mitte üksi kirikueluga, vaid ka seltskondlikule tööle jätkus tal küllalt aega ja jõudu, võttes osa mitmesugustest seltskondlistest kultuurilistest tööavaldistest. Nüüd suikus see elu, sulgedes silmad igaveseks. Aga mälestus temast püsib ja ta algatused mitmel alal elavad edasi. Ta surma puhul laseme lühidalt silmi eest mööduda elukäigul, mis nüüd viiamse verstapostini jõudnud.
Jaan Vassil sündis Tartumaal Vastse Otepääl Zeigo talupidaja pojana 1. okt. 1869. aastal. Esimesed teadmised lugemises ja kirjutamises sai tulevane köster kodukohas – vallakoolis. Seejärel siirdus Vassil kihelkonna kooli, kus õppis 3 aastat.
Et enese teadmisi täiendada, jatkas ta õpingut Tartus, käies lühemat aega seminaris. Iseõppimise teel end õpetaja kutsele ette valmistades tuli ta 1889. a. Võrru, kus 10. okt. kooliõpetaja eksami sooritas. Sellejärel astuski tööle koolipõllul, olle õpetajaks Krüüdneris ja Kärgulas. 16. aug. 1899. aastal valiti ta Urvastesse köstriks, kuhu ta jäi kuni surmani. Urvaste kogudusel on õnn olnud ühe köstriga nii kaua käsi-käes töötada. See koostöö oli kõigiti sõbralik, mitte kunagi vastuolusid ja arusaamatusi esile kutsudes.
Matmine on ette nähtud kuuldavasti homme.

Tõsine tüli piimaühingus

Võru Teataja 30. august 1930
Jant Uue-Antsla piimaühingu koosolekul.
Vahejuhtumine kassapidaja P. Albrechti ja piimatooja J.P vahel.
Uue-Antsla piimaühing pidas oma erakorralise pääkoosoleku, kus tekkis raske konflikt Uue-Antsla tuntud põllumeestekogude tegelase P. Albrechti ja piimaühisuseliikme J.P vahel. Viimane heitis koosolekul P. Albrechtile muuseas ette altkäemaksuvõtmist Uue-Antsla asunduse hoonete müügi juures.
Enne piimaühingu pääkoosolekut oli määratud piimaraha väljamaksmine piimatoojatele, et koosolekule rohkem liikmeid meelitada. Piimaraha väljamaksmisel tekkis konflikt kassapidaja P. Albrechti ja piimaraha saaja J. P. vahel. Raha kättesaamine oli küll vormiliselt raamatusse märgitud, kuid J. P. väitis, et ta raha veel kätte ei ole saanud. Kassapidaja omalt poolt aga väitis vastupidist.
Tähendatud vahejuhtumine ajas ka koosoleku meeleolu teravaks. Koosoleku lõpul tungiti kassapidajale P. Albrechtile õige ägedalt kallale, heites talle ette mitteõiglast tegutsemist.
Muuseas tähendas J. P., kes õigluse jaluleseadmiseks kohtu poole lubas pöörata, et viimane Uue-Antsla asunduse hoonete müügi juures temalt 20 krooni nõudis ostu juures võistlemisest loobumise eest ja seda ka sai. P. A. igatahes temale etteheidetud süüdistusi tol korral tagasi lükkama ei hakanud.
Kuidas lõpuks P. Albrechti ja piimaühingu liikmetevahekord kujuneb, on raske ette öelda.

Lüpsivõistlus jällegi

Võru Teataja 28. august 1930
Lüps pooletosina lusika pääle.
Suurem lüpsivõistlus Miku ja Kitse talus.
Pühapäeval peeti Restu-Antsla kontrollühingu korraldusel Miku ja Kitse taludes lüpsivõistlust, mis oli ka esimene sellesarnane kohapääl. Võistlust jälgis huviga rohkearvuline päältvaatajate hulk. Parimaks lüpsjaks osutus prl. Miili Kreevaldt, kes sai esimese auhinna – ½ tosinat hõbe lusikaid; teine esimene auhind läks pr. Liine Albrechtile – piimaveo kann. Teise auhinna väärilisels tunnistati pr. Emilie Oiger ja pr. Leontine Rosenberg ja Karoline Lutti. Esimene neist sai vihmavarju ja teised kaks 10 krooni tasuks. Kolmanda auhinna omasid pr. Marie Akkermann, Adele Treimuth, Linda Ruder ja Helmi Assor – 5 krooni. Võistlejaid oli kokku 14, kuid mõned jäid auhinnast ilma puuduliku lüpsiviisi tõttu.
Võistluste toetuseks annetasid lahkesti väärtuslisi auhindu Uue-Antsla piimaühing kr. 20. a./s. A. Einpaul, Eesti Piimaühisuste Liit, Antsla Kaubatarvitajate Ühing ja Uue-Antsla Piimaühingu meier mitmesuguseid väärtasju.

Kuldre kool läks 8. klassile üle

Töörahva Elu 27. AUGUST 1960
Peatselt algava õppeaasta eel
OLEME TEERAJAJAD, OLGEM EESKUJUKS!
/---/ Järgnevalt räägime lühidalt mõnest kaheksaklassilisele koolikohustusele üleminevast koolist./--/
KULDRES
Kui teised koolid mõnevõrra „kiratsevad“ 8. klassi õpilaste arvu osas, siis Kuldre kool võiks osa õpilasi isegi ära anda. Soovijaid 8. klassi on 32 ja ruum mahutab vaid 30 õpilast. Kaheksandasse klassi astujate hulgas on 9, kes 7. klassi on varem lõpetanud.
Selline suur õpilaste arv kaheksanda klassi jaoks on kokku saadud sisuka selgitustööga lastevanemate ja õpilaste hulgas.
Füüsika ja keemia õppeabinõud 8. klassi jaoks on kõik muretsetud. Uus internaat valmib 1. septembriks. Õpilased saavad uued koolipingid. Lõunatoitu antakse kõigile õpilastele tasuta.

Bürokraatia aastal 1920

Võru Teataja 25. august 1920
Urvastest. Urvaste kirikuküla masinatarvitajate ühisus saatis käesoleva aasta märtsikuul „Agronoomi“ kirjastusel ilmunud ja põllutööministeeriumi poolt heaks kiidetud masinatarvitajate ühisuse põhikirja Tartu-Võru rahukogule registreerimiseks. Rahukogu saatis põhikirja tagasi, nõudes et põhikiri tuleb kahes eksempel. sisse saata ja vähemalt 7 liikme poolt allakirjutatud ning templimarke igale poognale 6 marga eest peale kleepida. Ühisus täidis kõik need nõudmised, saatis põhikirja kahes eksempel. tagasi ja kleepis ligi 60 m. eest templimarke peale. Juulikuul tuli sama põhikiri teist korda registreerimata tagasi, kusjuures margid põhikirja pealt ära võetud olid. Ka teadati, et põhikirjas kaks paragrafi muuta tulevad, hoolimata sellest, et põhikiri põllutööministeeriumi poolt heaks kiidetud on. Raske on niimoodi harilikkudel kodanikkudel asju ajada. Kas on nüüd põllutööministeerium võhik omas asjas ega tunne seadust, ei ka vormi, või on kohtuministeerium liig asjatundja ja agar.
-e-

Siin siis suur spordipäev ja ka esimene märge ümber Uhtjärve jooksu kohta

Töörahva Elu 24. august 1950
Urvaste kehakultuurlaste suur spordipäev
Rõõmsat vaatepilti pakuvad kauni Uhtjärve kaldad. Täna toimub siin Urvaste kehakultuurlaste suur spordipäev, kus kogu valla kolhoosinoored ja külalised proovivad oma võimeid igasugustel spordialadel.
Urvaste suur spordipäev algab kolhoosidevaheliste võrkpallivõistlustega. Järgimööda rivistuvad väljakule kolhooside mees- ja naiskonnad. Mitu tundi kestnud tasavägiste võistluste järel selguvad võitjad. Nendeks osutuvad „Edasi“ kolhoosi nais- ja meeskond.
On kuulda hobuste hirnumist ja kapjade plaginat. Algavad maakonnas esmakordselt toimuvad ratsaspordivõistlused. Stardijoonele asub 4 ratsurit, nendest kolm meesvõistlejat ja üks naisvõistleja. Igal võistlejal tuleb sõita viis pooleteisekilomeetrist ringi. Pealtvaatajate poolt kaasaelatud võistluse võidab Tuleviku kolhoosi noor ratsasportlane Heldur Olandi. Teise ja kolmanda koha saavutavad Tamme ja Tõusu kolhoosi kolhoosnikud Arnold Kasepalu ja Osvald Mõttus. Hästi esineb ka naisvõistleja Marie Jakobson Siiriuse kolhoosist.
Päeva huvitavamaks kujuneb võistlus motokrossis. Eriti suurt elevust tekitab see ümbruskonna kolhoosnikute seas, kes esmakordselt jälgivad rasket heitlust mootorratastega krossirajal. Teistest paremini sõidab Võrust küllatulnud mootorrattur A. Olesk, läbides 15 km distantsi vähem kui 17 minutiga.
Traditsioonilise ümber-järve-jooksu võidab tuntud Vabariigi pikamaajooksja I. Lattik ajaga 26 min. ja 46 sek. Teise koha omab kaks sekundit halvema ajaga H. Neem Tamme kolhoosist. Sellel 8-kilomeetrisel jooksurajal tuleb võistlejail läbida mitmel korral oja, soo ja ületada mägesid. Kombineeritud teatejooksus on kiiremaks Antsla keskkooli teatejooksu võistkond. Rohkearvulises kujuneb võistlus velokrossis. 13 võistleja hulgast saavutab esikoha Eesti NSV paremaid jalgrattureid H. Rand. VTK mitmevõistluses tuleb esikohale R. Murik Sõmerpalu kehakultuurikollektiivist, teiseks – Antsla keskkooli noorsportlane R. Poola.
Õhtul toimus Siiriuse rahvamajas võistlejate autasustamine mälestusesemete ja diplomitega. Suure poolehoiu osaliseks said kolhoosnikutele külla sõitnud Võru Noorte Spordikooli võimlejate esinemised õpetaja A. Rinne juhtimisel. N. Nurm

Tingel-tangel, jälle nii tuttavlik ja tänapäevane

Elu, 23. august 1930
Tingel-tangel
Maavolikogu koosolekul leidis aset paar vahejuhtumit. Kui sotsialistid ja koonduslased tahtsid koolivõrku järjest laiemale ajada, tõstab maavolinik Torop käe püsti ja hääletab koolivõrgu laiendamise ettepaneku vastu. Sots. Volman hüüab vahele: „Kas koolijuhataja ka kooli vastu hääletab?“ Selle pääle volinik Torop laseb kohe käe alla ja lausub tasa: „Noh, ma ei hääleta siis enam vastu.“
*
Teine väike vahejuhtumine tekib volinik Petersoni ja Kornelli vahel. Orava valla Hanikase kooli küsimuse juures tähendab maavolinik Peterson, et Hanikase koolis on õpilaste arv suurem, kui Uue-Antsla „Kuldre“ algkoolis ja tuleks koondada ka „Kuldre“ klasside arv, mille pääle volinik Kornell ägedalt vastab, et Peterson asjast aru ei saa ega meetrimõõtu ei tunne. Nüüd seletab volinik Peterson, et vol. Kornell seisab sellepärast „Kuldre“ kooli koondamise vastu, et tema naine ise sääl õpetajaks.

Spordipidu!!

Võru Teataja 16. august 1930
Spordipidu Kuldres.
Ka Võru „Ilmarine“ võtab osa.
Eelmise aasta eeskujul korraldatakse Uue-Antslas, Kuldre aias pühapäeval, 17. aug. spordipidu. Peo kavas on ette nähtud võrkpalli mäng naistele ja meestele. Võistlevad Võru „Ilmarise“ Otepää koonduse, Uue-Antsla haridusseltsi ja teised ümbruskonna nais- ja meeskonnad. Kergejõustiku võistlused algavad hom. kell pool 10, pääle võistluste korraldatakse ball auhindade väljajagamisega. Võistlustel kui ka ballil mängib puhkpillide orkester.
javascript:void(0)

Eeskujulik "Tulevik"

Töörahva Elu 15. august 1950
Juba nüüd võideldakse suurte saakide eest tuleval aastal
Läheneb taliviljade külvi aeg. Urvaste valla Tuleviku kolhoosis tehakse selleks praegu hoogsalt ettevalmistusi. Kesapõldudel on käimas korduskünd, mida on praegu tehtud rohkem kui pooles ulatuses. Enne korduskündi anti kesapõllule superfosfaati ja kaalisoola. Eriti on korduskünnil tubli tööga silma paistnud kolhoosnik J. Taal, kes ületab tunduvalt päevaseid tööülesandeid.
Maa eeskujuliku ettevalmistusega loovad Tuleviku kolhoosi kolhoosnikud aluse sügiskülvi õigeaegsele läbiviimisele ja tuleva aasta rikkaliku taliviljasaagi saamisele. V. Lõo

Põllumajanduse arutelu Vaabinas

Olevik 15. august 1900
Sõnumed.
Seltsielu. Segasõnumed.
ii. Vaabina Põllumeeste Seltsi koosolekul 2. julil pidas mõisavalitseja Treufeldt kõne heinamaade parandamisest. Kõneleja juhatas tähelepanemist selle peale, et meie veikepõllupidajad siiaajani heinamaade paremale järjele tõstmiseks vähe sammusid on teinud ja et selle eest edaspidi rohkem hoolt tuleks kanda, sest heinamaade headusel on suur tähtsus karjakasvatuse kohta. Et heinamaad paremaks teha, seks tuleb teda harida ja rammutada. Kõneleja andis laiemat seletust iga üksiku toimenduse kohta, mis heinamaa harimise juures tuleb ette võtta. Kõnele järgnevast läbirääkimisest võltsivad koosolejad elavalt osa, millest näha oli, et põllupidajad heinamaa peale juba oma jagu rõhku panevad. Seltsi esimees teatas koosolekule, et ministeriumist näituse pidamiseks luba on tulnud.
Näitus peetakse 9. ja 10. septembril s. a. Võru linnas, Võru Põllumeeste seltsi aias ära. Eesti Põllumeeste seltside poolt ei ole Võrus veel ühtegi näitust olnud ja tänavune Vaabina Põllum. s. näitus on sellep. esimene. Soovida oleks, et Võru ümberkaudsed veikepõllumehed temast rohkeste osa võtaksivad. Eestseisus on juba 20 auraha, 10 ministeriumi kiitusekirja ja umbes 300 rbl. sularaha näituse tarvis saanud ja loodab veel juurde saada.

Võit Kuldresse!!

Töörahva Elu 14. august 1980
KULDRE KOLHOOSI JUHATUSE
ESIMEES sm. E. KONTSE,
PARTEIKOMITEE SEKRETÄR
Õnnitleme Kuldre kolhoosi kollektiivi märkimisväärse töösaavutuse, 1979/80. a. talveperioodil loomakasvatussaaduste tootmise ja varumise suurendamiseks peetud kolhooside, sovhooside, majanditevaheliste ja muude põllumajandusettevõtete kollektiivide üleliidulise sotsialistliku võistluse võitmisel ja autasustamisel NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, ÜAÜKN-i ja ÜLKNÜ Keskkomitee aukirjaga.
Soovime edu kümnenda viisaastaku edukaks lõpetamiseks, NLKP XXVI kongressi auks võetud sotsialistlike kohustuste täitmiseks.
EKP Võru Rajoonikomitee
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee

Ilus, ilus ...

Elu 14. august 1940
Maatöörahva spordipäev Urvastes
Puhkepäeval, 18. aug. s.a. korraldab ÜMÜ Urvaste osakond looduslikult ilusas Urvaste asunduse pargis esimese spordipäeva. Päeva avamisele on palutud kõnelema Võrumaa EAK organisaator ja teisi juhtivaid töölistegelasi. Spordipäeva algus on kell 14.
Kavas on kergejõustikus meestele: kuul, ketas, oda; kaugus- ja kõrgushüpped; 100, 500 ja 3000 m jooksud ning 5 km jalgrattasõit. Ujumine 50 m ja 100 m. Võrkpall meestele ja naistele. Õhtul toimub A. Tammiste ruumides tants ja diplomite väljajagamine. Ka einelaua eest on hoolitsetud.
Võistlema palutaks kõiki ümbruskonna sportlasi. Võistlejail palutakse registreerida pool tundi enne võistluste algust.

Kihelkonnakool teelahkmel

Hommikune Postimees 14. august 1920
Siseriigist.
Urvaste kihelkonnakool.
Meie valulaps, kihelkonnakool, seisab jälle teelahkmel. Paari viimase aasta jooksul on ta mitmesuguseid päevi üle elanud. Saksa okkupatsiooni võimud sulusid ta kinni, kooli ruume kasarmuteks muutes; enamlaste võim avas ta rahva tungiva nõudmise peale uuesti, mitte küll endistes ärarüüstatud ruumides, vaid õpetajalt mahajäetud avarates kirikumõisa ruumides. Poolteist aastat on saanud ta siin rahulikult tööd teha. Niihästi lapsed kui ka kooliõpetajad tundsid rõõmu lahedamate ruumide üle. Nüüd on aga torm tõusmas. Urvaste kiriku nõukogu oma koosolekul 7. augustil tegi otsuseks kirikumõisa ruumidest kooli välja visata, sest siia uuesti valitud õpetaja Valk nõudvat kõike 14 tuba enesele. Ka endisi viletsaid kihelkonnakooli ruume ei lubavat nõukogu kooliel tagasi anda, sest need olevat kihelkonna omad, kool aga maakonnavalitsuse oma. Tähendab – õpetajale, kellel kolmeliikmeline perekond, läheb 14 tuba tarvis, köstrile 10 tuba, kool aga, kus kolme kooliõpetaja juhatusel peale saja lapse õppimas, asugu kuuse alla! Nõukogus on tooniandev hääl okkupatsiooni-aegsel kihelkonna koolivalitsuse liikmel, kes kooli sulumise järele hõisanud: „Vaat’, siin on mees, kes kooliga teha võib, mis tahab.“

VaVaVaVa

Võru Teataja 12. august 1930
Vaabina vallavalitsus vastutusele.
Vaabina vallas Kontsilaane ja Kaago asunduste kohal on sillad juba pikemat aega viletsas seisukorras. Kohalik konstaabel juhtis vallavalitsuse tähelpanu sellele, kuid konstaablile vastatud, et politsei ei ole vallavalitsuse käskija. Konstaabel tegi asja kohta ettekande ja prefektuur asus küsimuse selgitamisele, et vajaduse korral vallavalitsust vastutusele võtta.

Millest me räägime? Loomade nuumamisest!

Töörahva Elu 9. august 1960
Räägime loomade nuumamisest
MINNALASKMISE MEELEOLUD
Miks Kuldres loomade nuumamine ei edene
Kuldre kolhoos ei täitnud juulikuu lahingülesannet loomade nuumamisel. Oli vaja saavutada sigade keskmiseks juurdekasvuks 650 g ööpäevas ja vasikatel 800 g, täideti aga sigadel 498 g ja vasikatel ainult 375 g (!)
Kohapeal ehitatakse uut sigalat 400 seale. Ehitusvalitsus lubas tööd lõpetada 1. juuliks, aga ei pidanud sõna. Sigade ruumikitsikusest kõnelevad vanad poolpimedad ja katkised sigalad, kus seatalitajad palju kasulikku tööaega raiskavad parandamistele. Tööd on mehhaniseerimata. Süüdistatakse ehitusmehi, kuid samal ajal on loomakasvatuse organiseerimisel tõsiseid puudusi, mida saaks kõrvaldada koheselt. Palju on räägitud sigadele koplite ehitamisest, kuid seni ei ole sellele asutud.
Ebarahuldav söödakorraldus näitab hooletut suhtumist loomade nuumamisse. Eelmisel kuul lõppes kartul ja toimus sööda vahetus. Üleminek oli aga halvasti korraldatud. Peale kartuli hakati sigadele andma puitunud vikki. Zootehnik Aime Simson väidab, et viki vananemises on süüdi ilmastik. Peeter Raud, avana kogemustega seatalitaja, soovitas vikki külvata vaheaegadega, et mahlakat sööta saaks pidevalt. Kuid ei agronoom ega partei-algorganisatsiooni sekretär reageerinud sellele. Mahlakama sööda saamiseks oleks võinud osa ristikheina varem koristada.
„Lõssi vedamisel ei ole korda,“ kurdavad talitajad. Lõssi vedaja jagab talitajatele lõssi oma äranägemise järgi. Zootehnikuga kooskõlastamist ei ole.
Lausa hoolimatusest inimeste vastu kõneleb jõusööda väljaandmine. Iga dekaadi lõpul lähevad talitajad lattu. Zootehnik ei ole veel korraldust laomehele toonud. Laost aga juba tuuakse jahu, et loomadele anda. Jahu saab otsa. läheb talitaja uuesti, kuid ikka ei ole veel korraldust. Nii käiakse 4-5 korda enne kui õige jahunorm teada saadakse.
Lautades puuduvad söödaratsioonid. Sööda muudatusel lähevad talitajad kontorisse zootehnikult õiget normi küsima, sest zootehnik lauta ei tule.
Praegu antakse sigadele ristikheinaädalat vabalt hekslitena, jahu 1-1,5 kg (vastavalt eluskaalule), lõssi 0,5 liitrit nuumiku kohta. Sama söödaratsioon on ka paljudes teistes majandites, kuid tulemused palju paremad. Rõuge sovhoosis koguni lõss puudus ja juurdekasv ulatub üle 600 g ööpäevas. Kuid ka Kuldre paremal seatalitajal Peeter Raual oli keskmine juurdekasv oma grupis ligi 600 g ja Alma Sillaril 525 g. Seatalitajad toovad ise haljassööda kohale. Kuna aga kontrolli talitajate töö üle ei ole, siis osa talitajatest on lohakad ja ei too küllaldaselt haljassööta.
Sigadel ei ole allapanu, sulud on seetõttu mustad ja sead virtsas. Hooletusest räägib ka see, et juulis oli kõikides seafarmides punataud, mis pidurdas tublisti juurdekasvu.
Kuu kokkuvõtted näitavad vasikatalitajatest parimaks Armilde Kängsepa. Tema grupi juurdekasv oli 422 g. Ka vähe, temalgi jäi lahingülesande täitmisest palju puudu. Miks? Kõik räägib sellest, et on vaja kohe loomakasvatuse küsimusele rohkem tähelepanu pöörata, tunda rohkem huvi selle töölõigu vastu ja teha rohkem selgitustööd inimestega. Lubamata ükskõikne on kolhoosi esimehe L. Kivi suhtumine loomakasvatuse küsimustesse. Seatalitajate nõudmistele vastab esimees, et sellega tegeleb zootehnik. See polevat tema asi, mis sigalas ja lautades on (!?) Aga kelle siis?
Millal esimees viimati sigalas käis? „Varakevadel, lumemineku ajal, vaatas üle sigalaläve, kuid sisse ei tulnud,“ vastab talitaja Peeter Raud. Vasikatalitaja Alviine Kruus ütleb: „Esimees pole jalga meie lauda juurde saanud, zootehnik käis viimati juunis, kui vasikaid siia toodi…“
On vaja hoolsamat kätt loomade nuumamisel, sest juuli võlg tuleb täita augustis.
A. KALJUSAAR

Koolide valmisolekust kooliaastaks

Töörahva Elu 6. august 1960
Uue õppeaasta lävel
Märkmeid mitmest koolist
TÄHTAJAD KIIRUSTAVAD
Kuldre kooli direktor E. Troost avab 8. klassile määratud ruumi. See on nii korras, et õpilased võivad kas või nüüdsama koolipinki istuda. Pingid aga on siin reguleeritavad, valmistatud tööstuskombinaadis „Antsla“. Veerandsajal noorel, kes hakkavad õppima 8. klassis, on selles ruumis kindlasti hea tarkust taga nõuda.
Üldiselt jääb koolihoone sisemusest hea mulje. Õpilaste ja õpetajate tehtud sanitaarremondi kohta ei julge öelda ainustki laitvat sõna. Otse kooli kõrval asub hoone, kus varem oli Urvaste külanõukogu. Uuel õppeaastal paigutatakse sinna internaat ja söökla. Tööstuskombinaat „Antsla“ andis lubaduse lõpetada remont selles hoones 15. juuliks. Tähtajast ei suudetud kinni pidada. Remondimehed ise loodavad nüüd kõik korda teha 15. augustiks.
Tööstuskombinaadi „Antsla“ mööblimeistrid valmistasid tänavu meie koolidele palju reguleeritavaid koolipinke ja selle eest peab neid väga kiitma. Tõsiselt tuleb aga direktor V. Koemetsal hoolitseda, et kombinaat teeks ettenähtud remonditööd koolides võimalikult kiiremini.
KUI KOHUSTUSI EI TEATA
Vestleme Urvaste kooli direktori kohusetäitja Hilja Paasiga.’“Kuidas kulgeb kevadel võetud sotsialistlike kohustuste täitmine?“
Sellele küsimusele jääb H. Paas vastuse võlgu. Veel enam – kohusetäitja ei teagi, millised kohustused koolikollektiiv võttis vastu, et hästi ette valmistuda järjekordseks õppeaastaks. Kui teistes koolides (Viitinas, Lepistus jm.) olid kohustused välja pandud nähtavale kohale, siis Urvastes ei leitud neid isegi pika otsimise järel kätte.
Koolis on vaja teha ainult väikesed korrastused ühes või teises ruumis, aga seegi töö kavatsetakse jätta viimase minuti peale. Geograafiaväljak on lõpuni välja ehitamata, klassiruumides näeme lõhutud elektriseadmeid jne. Lühidalt – Urvaste kool jättis halvema mulje kui teised ümbruskonnas asuvad.
J. ELLEN

Rekord, lugege oma viljapeades ka terad üle

Võru Teataja 5. august 1930
160 tera rukkipääs.
Vaabina-Kausil rukki kokkupanekul leiti A. Hüvatu väikekoha maa pääl kasvanud Tammemägi rukkis pää, milles oli 160 tera. Ka Vana-Antsla leiti neil päevil üks haruldasi ja suuri viljapäid. Nimelt oli Haavate talupidaja J. Zipula väljal kasvanud rukkipää, milles oli 130 tera. Selle pää pikkus ulatus 15 sendimtr.

Uue-Antsla toonekured 50 aastat tagasi

Töörahva Elu 2. august 1960
UUE-ANTSLA TOONEKURED
Uue-Antsla Võitööstuse juures paelub möödujate tähelepanu toonekurepesa kõrge kivikorstna otsas. Uudishimulikult piiluvad kaks kurepoega üle pesaääre inimeste toiminguid. Vana lind seisab keigarlikult ühel jalal ja klõbistab nokka. Valge toonekurepaar asus siia pesitsema 8 aastat tagasi. Iga aasta kasvatasid nad 2-3 noort lindu üles ning saatsid laia maailma iseseisvasse ellu.
Mitte ammu tabas kureperet õnnetus – nad elasid üle tulekahju. Kas oli see õnnetu juhus või oli mängus õela looduserüüstaja kuri käsi, on selgitamata. Appi jõudsid Antsla tuletõrjujad. Nad kustutasid leegitseva kurepesa, mille kohal tiirutasid meeleheitele viidud linnud.
Nüüd on hoolsatel lindudel tulekahjustused taastatud ning elu kulgeb normaalselt.
V. Ründi tekst ja foto