Valge mesik on tähtis

Töörahva Elu 30. mai 1950
Mesik haljasväetisena külvikorda
Suurte ja püsivate saakide kindlustamiseks on Urvaste valla Siiruse kolhoosis võetud kasutusele mitmeid agrotehnilisi uuendusi. Nii võeti käesoleval kevadel uudse kultuurina külvikorda haljasväetis valge mesik.
Selle kultuuri tähtsust väetisena õppisid kolhoosnikud tundma talveperioodil põllumajandusringi töökoosolekutel, nüüd tehti katseks ka esimene külv. Sordijaamast muretsetud seemnega külvati kolhoosis mesiku alla hulk põllumaad.
A. Nurm

50 aastat Kuldre kooli

Töörahva Elu 28. mai 1960
Kuldre 7-kl. Kool valmistub järgmiseks õppeaastaks.
Seoses 8-klassilisele kohustuslikule haridusele üleminekuga muudetakse teiste hulgas ka Kuldre 7-kl. Kool alates 1. septembrist 1960. a. 8-klassiliseks. Kooli õpilaste arv suureneb avatava VIII klassi arvel umbes 25 võrra. Et õppetöö saaks uuel õppeaastal kulgeda normaalselt, on juba praegu asutud laiendama kooliruume ja kooli majanduslikku baasi.
Praegune koolimaja saab 1. septembril 1960. a. 50 a. vanaks. See on ehitatud oma aja kohta küllalt hästi, kuid ei rahulda praegu meid kaugeltki. Ruumide osas on aga lahendus juba leitud. Kooli käsutusse anti endine Urvaste külanõukogu hoone, kus juba k.a. maikuu algpäevist alates teeb vastavaid ümberehitusi tööstuskombinaat „Antsla“. Loodame, et tööd tehakse heakvaliteedilised ja et need lõpetatakse õigeaegselt. Aega selleks on küllaldaselt.
Klassiruumide sanitaarremont tehakse eelseisval suvel oma jõududega. Õpetajad kohustusid igaüks selleks andma 24 töötundi. Kaasa tõmmatakse ka vanemate klasside õpilasi. Seinu värvinud ja valgendanud oleme varemgi ja töö kvaliteet ei ole olnud halvem meistrite omast.
Küte koolile ja õpetajatele on ostetud. Kui Urvaste külanõukogu piirkonnas asuvad kolhoosid annavad autosid, veame puud kohale 20. juuliks 1960. a.
Uuel õppeaastal tahame anda kõigile õpilastele vähemalt sooja lõunasöögi. Kõik internaadis viibivad õpilased saavad süüa 4 korda päevas. Toitlustamise osas abistasid meid käesoleval aastal tõhusalt kolhoosid ja nad on lubanud seda teha ka uuel õppeaastal.
Koolile on vaja lauluõpetajat, kes oleks võimeline juhatama ka Kuldre rahvamaja juurde asutatavaid laulukoore. Tunde meil jätkub. Üksi laulutundidest saab peaaegu täiskoormuse.
Eelnimetatud ülesannete lahendamiseks palume abi Võru rajooni TSN Täitevkomitee Haridusosakonnalt, Urvaste külanõukogult ja selles piirkonnas asuvatelt kolhoosidelt. Õpetajaskond teeb omalt poolt kõik, et uueks õppeaastaks oleks kõik õigeaegselt korras.
A.PULK
Kuldre 7-kl. Kooli õpetaja

Kuulutus aastast 1970

Töörahva Elu 26. mai 1970
Müüa soodsa hinnaga MAJA koos kõrvalhoonetega Urvaste k/n., K. Marxi nimeline kolhoos. Oja ääres, hea loomapidamisvõimalus, elekter olemas. S. Ovetškina.

15 hektaari lina

Töörahva Elu 25. mai 1950
Siiriuse kolhoosis lõpetati linakülv
Urvaste valla Siiriuse kolhoos varus varakult linakülviks vajaliku sordiseemne. Hinnates õigesti varajase linakülvi tähtsust suurte saakide kindlustamisel alustasid kolhoosnikud siin linapõldude seemendamist kohe paralleelselt kartulipanekuga. Linakülvile asusid kolhoosis J. Urbla, E. Ilp ja V. Paluteder.
Korralikult ettevalmistatud maale külvati Siiruse kolhoosis tänavu 15 hektaari lina, kusjuures külvitööd viidi lõpule 22. maiks
A. Nurm

Kuulutus aastast 1980

Töörahva Elu 24. mai 1980
Müüa kiiresti LEHM. Valikuvõimalus. Kuldre kolh. Vaabina osak. Palumõisa. J. Liivamägi.

Buss 70 aastat tagasi. Huvitav, kas esimene Võru-Urvaste regulaarliin?

Elu 22. mai 1940
Alates 22. maist 1940. a.
autobuseühendus
Võru-Urvaste liinil.
Väljasõit Võrust kell 15.30, Urvastest 07.00.
LIINIPIDAJA.

Vägistamine Vaabinas. Grupiviisiline.

Võru Teataja 22. mai 1930
Vägistamine Vaabinas.
Neli noortmeest 19 aastase naise juures vägivalda tarvitamas.
Vaabinast, 21. skp. Täna öösel tungisid Vaabina vallas Utsali-Peebu talu maa peal asuvasse majja 4 sama valla noortmeest noore, 19 aastase A.Z. korterisse. Kuigi naisterahvas hiliseid külalisi sisse lasta ei tahtnud, tungisid nad sisse ja hakkasid kaasatoodud viina pakkuma, mille ses, nagu hiljem selgus, midagi uimastavat oli.
Pääle viina ja uimastava aine sisseandmist on neli noortmeest naisterahva juures kõik vägivalda tarvitanud.
Asi tuli ilmsiks sellejärele, et poisid ise küla pääl „vägiteost“ jutu laiali ajasid. Seda sai teada ka A.Z. ema, kes loost politseile teatas. Viimane asus süüdlaste tabamisele.

Töörahva Elu 21. mai 1970
„EDASIS“ RUTATAKSE
Toimetuse fotograaf külastas „Edasi“ kolhoosi. Viimasel nädalal kiirustasid sealsed põlluharijad tublisti. Nädalaga tehti 40% kevadkülvist, teravilja külvati samal ajal üle poole plaanitust.
Vagude ajamine ja teised täpsemad tööd usaldatakse staažikale traktoristile Roland Kangrole. Töö tuleb igati majandi nime ja autoriteeti vääriv.


Fotoobjektiivi ette jäid ka traktorist Heldur Linnas (vasakul) ja külvimees Avo Joa.

1950. Kolhoos. Kõrgeväärtuslik.

Töörahva Elu 20. mai 1950
Kasvatatakse vaid kõrgeväärtuslikku sordikartulit
Urvaste valla Siiriuse kolhoosis tehti kohe peale suviteraviljade külvi algust kartulipanekuga. Maa selleks oli juba varem ette valmistatud kõigi agrotehniliste nõuete kohaselt. Eelmistel päevadel eesrindliku kolhoosniku A. Uibopuu poolt 3 hektaari ulatuses aetud vagudele alustati kartulipanekut 15. mail, kusjuures sellele tööle suunati kogu kolhoosi naispere. Edukamalt töötasid A. Saar, H. Kirsimägi ja L. Pajumägi.
Käesoleval aastal teostatakse kartulipanek Siiriuse kolhoosis eranditult kõrgeväärtusliku sordiseemnega, põllud seemendatakse „Kalevi“ ja „Kungla“ sordikartulitega. Organiseerides kõik jõud kartulipanekule tahavad kolhoosnikud selle tööga lõpule jõuda juba lähematel päevadel, et siis asuda suviteraviljade, sööda- ja tehniliste kultuuride hooldamisele.
A.Tasandik

Postijaam väidab, et Urvaste saab korralikult posti

Võru Teataja 20. mai 1930
Urvaste postiasjast
teatab Antsla postijaama pidaja meile, et Urvaste agentuur posti korralikult saab. Ei vasta tõele, et post jõuaks kellaks viieks Urvaste postiga., vaid sagedasti enne kella 2. Kell 5 vahetame harilikult posti Antsla postkont. tagasi.

Kriitiline "Siiriuse" seltsi suhtes

Võru Teataja 20. mai 1930
Urvaste „Siiriuse“
ümbrus ja spordiplats tahavad korrastamist.
Ainsaks parimaks lõbustuskohaks ja meelelahutuseks on Urvastes Eesti noorsooliit „Siiriuse“ rahvamaja, mis asub ilusas kohas nelja tee harul. Asi aga, mis teravalt silma paistab, on seltsimaja ümbrus, kus leidub kive, kände, igasugu laaste ja muud rämpsu. Vaevalt suudab keegi enesele ette kujutada kultuurhoonet sarnase ümbrusega. Nagu kuulda, olevat platsi korraldamise rahagi kellelegi I-le ette makstud, kuid plats on millegi pärast korraldamata.
Teiseks ei näi ka, et midagi spordiplatsi korraldamiseks oleks tehtud. Sügisel istutati kaks-kolm puud, kuid see on ka kõik. Nimeliselt on spordiplats olemas, kuid tegelikult pole seda mite.
Asja peaks tõsiselt võtma ja platsile andma spordiplatsi välimus. See ei oleks ju raske ühiselt teha, pealegi kui selleks on olemas toimkond, kes lubas seda asja korraldada.

Nüüd õpetaja Steinist hoopis teises võtmes ja valguses

Võru Teataja 20. mai 1920
Urvastest. 9. mail s. a. peeti Urvaste kirikus koguduse liikmete koosolek, kus endise Urvaste õpetaja A. Steini üle hääletamine oli, kas kogudus Steini soovib veel oma õpetajaks või mitte. Õpetaja Stein kadus Urvastest Saksa okupatsiooni aja lõpul ja ilmus nüüd mõne nädala eest Urvaste kirikusse ja tahtis seal Jumalateenistust pidada. Kiriku nõukogu liikmed ei lasknud seda aga mitte sündida. Ma ei taha Steini üle mitte kohtumõistja olla ja lasen arvudel seda teha. Salajasel sedelitega hääletamisel sai õpetaja Stein 447 äraantud häälest tervelt 7 häält, kes teda tagasi soovisid, kuna kõik teised hääled tema vastu olid. Nõnda on Stein oma Urvaste õpetaja ametis oleku ajal peaaegu iga kahe aasta ühe hääle omale jõudnud võita. Selsamal päeval oli ka kirikus uue õpetaja valimine. Uueks Urvaste koguduse õpetajaks valiti salajasel hääletamisel ilma ühegi hääle vastuolemata praegune Peterburi Jaani koguduse õpetaja J. Valk. Selle valimise üle tuleb aina rõõmustada.
Kiriku eestseisus tehku kogudusele üleskutse ühel hääl päeval kirikut ja kiriku ümbrust parandama ja puhastama, sest et meie kirik praegu korratuses ja tema ümbrus hooletuses. Purustatakse kiriku aknaid ka kabelil riste. See jäägu juba! Lõhkumine on rahva raha raiskamine, sündigu see kustahes. Meil puudub raha, sest kiriku-kassa kõige patronaadi õigustega ära on kadunud ja senini pole vel mitte üles leitud
-m-

Lihtsalt omaaegne kuulutus

Töörahva Elu 17. mai 1980
Kuldre kolhoos pakub tööd LÜPSJATELE ja teistele LOOMAKASVATUSTÖÖTAJATELE. Tulla kohale või helistada telefonidel 52-333 või 52-373

Urvaste kirikuõpetajat tuuakse eeskujuks

Valgus 17. mai 1890
Omalt maalt ja riigist.
Võru maalt kirjutatakse meile: Auustatud Valguse toimetus! Et Teie lehes juba mõndagi kiriku kella kotitest ja nendega raha korjamistest kirjutatud on, siis võin mina nüüd Urvaste kihelkonnast seda rõemustavat sõnumit saata, et meie õpetaja, härra Stein, ometi seda asja üks kord tähele pannud ja niisuguse inetu raha korjamise ära kautanud. Pärast Palvepäeva järgmisel püha päeval kõlistati teda viimast korda, kus siis ka üks vöörmünder teda nagu veel viimseks jumalaga jätmiseks, minugi pea kohal ,nõnda tugevaste raputas, et minul laulu sõnad segamine läksivad. Mõni vöörmünder, ongi see mees, kes meie kirikus senni ajani igal püha päeval, toobi sarnane kot kellukesega teiva otsas käes, ümbre hulkus, ja seal juures ka mõnele inimesele, kes tema ametid julges naerda, kotiga pähe andis. Ka minagi sain ükskord ühe niisuguse müraka otsa ette, et minul kõik jutluse aeg pea valutas; ainult selle pärast, et mina tema tugeva raputamise üle ei jõudnud naeru pidada ja seal juures tegi auus vöörmünder ise nii ime tõsise ja pühaliku näo nagu oleks Jeesus Kristus ise seda kellaga koti raputamist seadnud ja teda selle ametisse volitanud. Nüid on vist meie õpetaja härra need treitud teivad kõige tooside ja kellukestega ära põletanud; sest kiriku seina peal, kus naad enne kõlksivad, neid enam näha ei ole. See on meie hinge karjatsest väga mõistlik. – Ka on meie õpetaja härra Stein mööda läinud aastal ühe karskuse seltsi asutanud; presitend ta ise on; seltsi liikmed on: Noored poisid igast vallast ja ka mõned valla koolmeistrid. Seltsis saab, koolmeistride juhatusel meeste kooride laulusid õpetatud ja lauldud ja ka kõik sugusid mängusid saab mängitud, näituseks: Malet (Schahi), tamkat, toomingat ja mõnda muud. Ka saab seal mõnda õpetliku kõnet peetud niihästi presidendist kui ka mõnest valla koolmeistrist, mis aga kõik vaimuliku asjade peale saavad sihitud. Presidendi ja seltsi ülem pea siht on: noori poisse kõrtsis käimise eest hoida, sest kõrtsides käimine, kippub ka meie kihelkonda üle liigse minema; nagu seda muialtki kaebtakse. Soovida oleks, et kõik teised Lutheri usu õpetajad, kellade kirikus veel raha santijad ümbre hulguvad, meie Õpetajat enestele heaks ees kujuks võtaksivad.

Päris haarav jutt

Töörahva Elu 15. mai 1980
EESTI NSV 40
KINDLAKS JÄÄDI ALATI
Aeg, oma laste poole pööra pale.
Eelkäija elul on üksainus mõte:
et järgneja tast jõuaks kaugemale.
R. RIMMEL
Palavad ja ärevad olid nood kauged neljakümnendad aastad, mil pandi alus nõukogude võimule meie maal. Julgeid tegusid sooritasid neil päevil mitte ainult need, kes ametlikult kangelaseks tunnistati, vaid paljud ausad, igas olukorras omaks võetud põhimõtetele kindlaks jäänud inimesed.
… Erna ja Rudolf Kiidroni sünnikoht, kasvumaa ja praegunegi elupaik on Kuldres. Nii nende eluteed sõlmusidki.
Rudolfil oli kodus mitu õde-venda. Väikeses majapidamises polnud kõikide töökäsi vaja. Noormees otsis tööd mujal, jõudis teetöölisena Viljandimaale. Seal tervitati 1940. aasta juunipööret üksmeelselt, rõõmsalt. Miitingud, koosolekud. Uue elu ehitamise õhina katkestas Saksa okupatsioon. Põgenemine mobilisatsioonist, enda varjamine kodukandis. Õnn, et tookord ei leidunud õelaid pealekaebajaid, äraandjaid …
Kohe, kui rajoon ja kodupaik vabastati asus Rudolf Kiidron täie jõu ja veendumusega nõukogude võimu, oma võimu kindlustama astus rahvakaitsesse. Juba 1940. a. oli teda kui kõva töömeest tahetud Viljandis miilitsatööle edutada, kuid dokumentide vormistamine jäi pooleli. Okupatsiooni ajal oli teda sealgi taga otsitud.
Erna oli samuti kehva pere lapsi, karjas käinud, talutööd teinud. Nii sai temast 1940. aastal üks Urvaste esimesi kommunistlikke noori.
„Meid oli siis vähe ja ega komsomoli tookord kergelt pääsenudki. Vastuvõtt oli üpris range, oli katseaeg. Käisime koos koolimajas, kus kasutada oli kaks tuba.“
Esimene komsomolisekretär, praegune metsakombinaadi partei sekretär Kalju Andla mäletab Ernat kui sõbralikku, hakkajat ja elurõõmsat kommunistlikku noort.
„Sakslaste tulekul pidin tasa ja hiljukesi edasi elama. Ka mina pean ütlema, et oma ümbrusest pealekaebajaid ei olnud ning okupatsioonivõimud eriti ei tülitanud. Venna pärast tuldi kimbutama. Ta varjas end Saksa armeesse mineku eest. Samal ajal lamas ema teises toas surivoodil … Ehk päästis see lohutamatult kurb sündmus tollel korral tütregi täbarast olukorrast, isegi kõige halvemast?
Uus elu algas nõukogude võimu taaskehtestamisel. Erna ja Rudolf abiellusid. Erna asus tööle täitevkomitees punaarmeelaste ja nende perekondade hooldusametnikuna.
Ajad olid ärevad. Sõda lõppes, kuid sisemine võitlus, klassivõitlus käis edasi. Järgnesid sündmused, mida on raske ja valus meenutada, mis jätsid ellu, hinge ja terviselegi sügavad jäljed …
Metsades hulkusid, tegutsesid uut korda vihkavad bandiidid. Veretöö ohvriks langes terveid perekondi. Koos miilitsatöötajatega jälitas kurjategijaid, eriti bandiit Auvere salka ka R. Kiidron.
… 1946. a. 20. veebruar. Rudolf Kiidron meenutab:
„Pakasene ilm, ka lund oli maas. Meie pool elas ka õe perekond. Kõik magasid. Hiline aeg. Lugesin veel raamatut. Tegin viimase suitsu, kui kuulsin akna taga kobinat. Veidi hiljem koputati.
„Kes nii hilja võib olla?“ mõtlesin ja äratasin raske unega õemehe. Küsimusele, kes on, vastati, et möödaminejad tahavad jalgu puhata.
Juba varem oli kimbutatud miilitsa jaoülemat Haugi, kes kuulisajust küll eluga pääses, kuid sai raskeid vigastusi, tabamuse selga ja näkku. Mõtlesin, et järgmine ohver olen mina. Taipasin, et see hetk on nüüd käes. Läksin tuld kustutama, et tuba pimedaks teha, kui tulistati aknasse. Ei puudunud palju, et oleksin valangu pähe saanud.
„Peame sisse saama …“ kuuldus väljas hääli.
Teised majalised olid tõusnud. Sain oma automaadi kätte, samuti haaras relva õemees. Läks tulistamiseks. Naised kamandasin pikali. Hirm oli, et äkki tabatakse õe imikut. Bandiidid viskasid majja kolm granaati. Ühe püüdsin kinni, viskasin teise tuppa, see ei lõhkenud. Teise haarasin vasaku käega, sellest saingi tabamuse.
Erna: „Aitasin automaati laadida. Kui mees haavata sai, oli vahepeal lootusetuse tunne. Hirm, et ta jookseb verest tühjaks. Kuid ka bandiidid olid kannatada saanud. Hiljem saime teada, et õemees oli tapnud ühe kallaletungija. Majja enam ei tungitud, relvad olid nähtavasti tühjaks tulistatud, kuid maja ümber oli liikumist ja tegutsemist veel tükk aega. Küün süüdati põlema, tuul oli õnneks teiselt poolt, nii et katse meid tulega hävitada ei õnnestunud.“
Rudolf Kiidroni elu päästis Antsla arst Treimuth, kuid käsi tuli ohverdada. Vanem poeg Vello, meremees, tegi 8-kl. õpilasena sellest ööst, mis vanemate jutustuse järgi tallegi elavalt mällu sööbinud, luuletuse:
Oma isale ma olen uhke,
kuigi invaliid on ta
Oma tervise ta jättis
selleks et nüüd õppida
võin ma.
Invaliid – seda küll, kuid mitte elust maha kantud. Seda mitte! Rudolf Kiidron aitas kolhoosi rajada, töötas farmis. oli brigadir, karjamees, tallimees. Hulk aastaid oli ta rahvakontrollikomisjoni esimees, astus kõikjal vahele, kus nägi lohakust, raiskamist, ebaperemehelikkust. Nüüd on pensionil, tervis ei luba enam rohkemat, kuid parteikoosolekutel ütleb ikka oma tõsise, aruka sõna sekka.
Erna Kiidron on kaua aastaid olnud kolhoosi postiljon. Taat toimetab tasapisi kodus, loeb ajalehti, ajakirju, raamatuid. Laual märkasin isegi U. Veismanni brošüüri „Tähed ja tehnika.“ „Eluga peab ikka kursis olema,“ arvatakse selles majas.
Erna Kiidron läheb iga päev Antslasse posti järele, siis kandesse. Rattaga, jalgsi, osalt ka bussiga. Ajalehed, kirjad. Pensionipäevadel viiakse 118 pensionärile kätte kenad summad.
„Käisin vaatamas „Tuulte pesa“. Mõne koha peal tuletas päris täpselt meelde ise läbielatud sündmusi. Nüüd on hoopis teised ajad.“
Nii peabki olema. Selleks võideldi ja jäädi kindlaks. Unustada ometi ei saa … Kuid eriti lugupidavat ja hoolitsevat suhtumist väärivad just need, kes alguspäevade raskusi oma õlgadel on kandnud. Vahel me kipume selle unustama.
LEILI RINNE

Urvastes korratu post

Võru Teataja 15. mai 1930
Urvastes korratu post
Meile kirjutatakse Urvastest postiveo kohta muu seas: „Urvaste postiveos on tulnud tihti korratusi ette. Post peab olema agentuuris kl. 2 ja 3 vahel, kuid vahel jõuab see koguni kella 5. kohale. Sarnasel korral saab post viimastesse punktidesse kell 1 öösel. Segadust tuleb tihti ka posti sorteerimisel ette. Nimelt saadetakse kirjad ja lehed hoopis teise kohta, mille tõttu post hilineb. Halvem lugu on aga postipunktides, eriti Koigos, kus post vedeleb köögis laual ja kus seda igaüks sorib. Loomulik on, et siin tihti posti kaotsiminekut ette tuleb. Sarnased nähted pole kuigi soovitavad ja on rahva seas tõsist nurinat esile kutsunud, nende kõrvaldamine juba lähemal ajal on väga tarvilik.“

Steiniga parasjagu jama

Postimees 15. mai 1920
Kodumaa ringvaade.
Urvastest. 9. mail oli Urvaste kiriku täiskogu koos. Päevakorral oli õpetaja valimine. Kõigepealt tuli hääletamisele endise Urvaste kiriku õpetaja Alfred Stein, hoolimata sellest, et Eestimaa Lutheruse usu konsistoorium oli tema kogudusest tagandanud sellepärast, et tema koguduse maha jättis ja Saksa okkupatsiooni võimudega õnnemaale läks. Kiriku nõukogu arvas siiski heaks viimse sõna täiskogule anda oma endise õpetaja kohta. Hääletamisel, mis salaja toimetati, sai õpetaja Alfred Stein seitse häält poolt ja nelisada nelikümmend häält vastu. Need arvud räägivad selget keelt. Selle järele läks täiskogu uue õpetaja valimisele. Uueks Urvaste kiriku õpetajaks valiti ühel häälel Peterburi Jaani kiriku õpetaja Jaak Valk.
Koguduse liige.

Armastus ei vali kohta.

Võru Teataja 13. mai 1930
Armastus ei vali kohta.
Urvastes läks plika leeripoissi altari ette näpistama.
Omapärane lugu juhtus hiljutisel leeripoiste õnnistamisel Urvaste kirikus. Nimelt oli kellelgi Linnamäe valla neiukesel ka oma armsakene leeris. Parajasti kui õpetajal õnnistamise toiming käsil, tuli plikal kange himu enesest kuidagi armsale märku anda, sest temakese süda ei suutnud ometi seni oodata, kui õnnistamise talitus läbi oleks saanud. Nii siis tuli plika kavalale mõttele enesest märku anda näpistamise läbi – ja tegi nii. Kõik oleks hästi olnud, ainult halb oli see, et õpetaja trehvas seda nägema ja temale ei meeldinud sarnane avalikkus sugugi, vaid võttis tibukese otsekohe noomitusele. Mis võis küll vaesekese süda sees öelda, kui isegi kirikus ei lasta enam sul õrnemaid tundeid avaldada.

Plaanitäitja

Töörahva Elu 12. mai 1960
RAJOONI PÕLDUDEL
Üleeile külvas traktorist H. Uibosaar „Pioneeri“ kolhoosis traktoriga DT-24. Selle vahetusnormiks seemendamisel oli 15 ha. Töö lõppedes selgus, et traktorist oli vahetusnormi täitnud 125-protsendiliselt ja külvanud 21 ha. Eile töötas sm. Uibosaar segatise külvil ja täitis ka siin vahetusnormist rohkem kui 100 protsenti.

Arendatakse kalakasvatust

Töörahva Elu 6. mai 1950
Arendatakse kalakasvatust
Antsla põllumajandustehnikumi juurde kuulub Uue-Antsla kalakasvatusjaam, kus mõne aasta eest hakati kasvatama karpkalu ja forelle. Hiljuti puhastasid Antsla põllumajandustehnikumi õpilased kalakasvatusjaama juhataja D. Põldoja juhtimisel kõik 11 kalatiiki, kusjuures loendati ja märgiti suuremad kalad. Järgmisel aastal saadab tehnikum kalu ka müügile, et saada sellest lisasissetulekuid.
Põllumajandustehnikumi kalakasvatus on eeskujuks kolhoosidele kalakasvatuste loomisel. Lahkesti jagavad tehnikumi kalakasvatajad oma kogemusi kolhoosnikutele, kes on huvitatud kalakasvatusest.
H. Kõiv

Loomakasvatusele kõvasti hoogu!

Töörahva Elu 6. mai 1950
Loomakasvatusele kolhoosis vääriline koht
Ühisloomakasvatuse arendamise kolme aasta plaani täitmisel on Urvaste valla Tõusu kolhoos teinud suuri edusamme. 1949. aastal pandi kolhoosis alus 4 loomakasvatusfarmile ja täideti plaan kõigi loomaliikide alal.
Tõusu kolhoosi kolhoosnikud ei jää aga peatuma saavutatul, nad jätkavad väsimatult võitlust loomakasvatuse edasise arendamise eest. Lähemaks kohustuseks on kolhoos võtnud tõumaterjali muretsemise, karja arvulise suurendamise ja produktiivsuse tõstmise.
Tänavu valmistatakse kolhoosis silo kaks korda rohkem kui möödunud aastal. Loomade arv on tänavu ka tunduvalt suurenenud. Erilist rõhku on viimasel aastal pööratud ka väikeloomakasvatusele. Lambaid on kolhoosil üle 30. Sigade osas on plaan ületatud kahe sea võrra. Möödunud aastal sai kolhoos seakasvatusest rahalist tulu 7000 rubla.
Need kolhoosi saavutused loomakasvatuse alal näitavad, et Tõusu kolhoosi kolhoosnikud hindavad õigesti loomakasvatust kui kolhoosi peamist tootmisala.

Vaabina mehelt varastati ratas - ka pikem artikkel, mis sellel ajal Võrus toimus

Võru Teataja 6. mai 1930
Võrus käis tsirkuses 18.000 inimest.
Uskumatu rahvavool tsirkusse kogu maakonnast. Kolm päeva kubises linn maarahvast.
Ka surmaootavad raugad veeti voorimehega tsirkusse.
Võrus peatunud Medrano tsirkus tõmbas maalt linna otse uskumatu hulga rahvast. Tsirkuse direktsioon seletas meie lehe toimetusele, et kusagil ei ole nad nii suurt rahva kokkuvoolu maalt linna näinud, kui Võrus. Kuue-tuhandalise elanike arvuga Võrus müüs tsirkus ära 18.000 piletit, loomanäitusele ja tsirkusse kokku. Kuigi tsirkuse direktsioon piletite müügist saadud summat ei avalda ja seda äriliseks saladuseks peab, võib arvata, et tsirkus Võrus üle miljoni sendi sisse võttis, sest koolid ja kaitsevägi tõstsid küll osalejate hulka, kuid andsid kassale vähe. Sarnane suur rahvahulga osavõtt üllatas kõiki täielikult. Maalt tuli inimesi jala, ratastega, hobustega. Isegi kaugemad maakonna vallad olid esitatud. Linn kubises maainimestest ning enamus maakonna autodest vedasid inimesi linna. Ka linnast telliti mitmed autod maale publiku järele. Sarnast suurt rahvamurdu ei ole Võrru ükski teine ettekanne kokku tõmmanud.
Reede õhtune etendus hilines vähe, ka rahvast oli vähevõitu – vast koguni alla tuhanda inimese. Ühele neljandikule tsirkusest olid pingidki ülesseadmata jäetud.
Laupäeva lõunaajal oli tung tsirkusse ennenägematu. Koole oli igast maakonna nurgast kokku tulnud ja tsirkuse hoone oli viimse võimaluseni, peaasjalikult linna ja maa kooliõpilasi täis. Laupäeva õhtul oli tsirkus hõredapoolselt täis.
Pühapäeval anti kavatsetud kahe etenduse asemel kolm. Kõik kolm etendust olid inimesi täis, lõunane otse kiilutult. Piletikassa juures seisid hommikust õhtuni pikad sabad, tsirkuse piletit oodati vahel tundide viisi.
Kuigi eeskava kogu aja üks ja see sama oli, käisid paljud mitu korda. Nii väiksed lapsed kui ka vanad raugad, - kõik tahtsid tsirkust näha. Isegi vanu tudikesi veeti voorimehega tsirkuse juurde.
Nagu me juba varem kirjutasime, võib tsirkuse ettekannetega rahule jääda, kuid loomanäitus oli tõesti kehvapoolne.
Võrru aga tõi tsirkus niisuguse elevuse, nagu seda vaevalt uskuda oleks võinud. Esmaspäeva hommikul siit Tartusse kolivale tsirkusele vaatasid paljudki kurvalt järele – nüüd läheb see lõbu allikas!
Ja ta läks, et ka mujalt rahva käest miljoneid kokku tõmmata.
Tartust läheb tsirkus Tallinna, säält Soome ja Rootsi.

Võru Teataja 6. mai 1930
Jalgrattavargus tsirkuse platsil
Pühapäeva õhtu kella 19 ajal varastati tsirkuse platsil Vaabina valla elanik Rud. Kuulilt jalgratas. Kes varguse korda saatis, pole seni veel selgunud.

Töölised rändavad Uue-Antslast minema

Uus Ilm 6. mai 1910 (New York)
KODUMAALT
Mõisnikkude pitsitused hakkavad mõjuma. Urvastest kirjutatakse „Vilj. Teat.“ Väljarändamise hoog kasvab siin iga päevaga suuremaks. Vallamaja juures jagatakse rahvale maamüügi kuulutusi ja müüdavate kohtade kaarte, mis ülitoredates värvides kauget Venemaa elu väljarändajatele ette kujutavad. Paljud priimehed, moonakad ja kandimehed valmistuvad kiiresti ärareisimise vastu. Mõisnikud on töölistepuuduse pärast hädas. Nagu kuulda, olla Uue-Antsmõisa valitsus omale suveks sada vangi tellinud.

Kas tõesti oli nii? Karm kriitika tollas(t)e arsti(de) suhtes

Töörahva Elu 5. mai 1960
PLAANI OHVRID
„Plaan on plaan. Kui aga on plaan, siis tuleb seda täita,“ – arutas Urvaste Maahaigla juhataja dr. Anna Kaljas.
„Millega sa vaene hing täidad, kui iga päevaga haigeid tuleb vähem ja vähem,“ – arutas ta edasi. „Kõik kipuvad Antsla või Võrru. Aga mis neil siin viga… Need, kes on olnud siin ravil, nimetavad ise haiglat puhkekoduks. Miks mitte. Tantsida võivad? Võivad. Käsitööd teevad? Teevad. Keegi ei keela. Ravi… noh, see on juba teine asi… Ega mina süüdi pole, et mõni haigetest on halvas vahekorras kolhoosiesimehega. Ravid ta terveks, seal aga vaata, esimees jätab su lehma hoopis ilma karja- ja heinamaata.“
Haigla juhataja mõtted katkestab koputus uksele. Sisse astub prillidega noormees.
„Doktor, kas teil on sanoriini?“
„Mis asi see on?“
„Uus Tšehhoslovakkia ravim nohu vastu.“
„Ei, pole sellest kuulnud. Kuid nohu vastu aitab nohusalv.“
„Andke siis seda.“
Doktor avab kapiukse, libistab pilguga üle riiulite.
„Kahjuks seda meil ei ole. Kuid nuuskpiiritus on ka hea asi.“
„Olgu siis nuuskpiiritus.“
Jäle otsitakse kapp läbi, kuid asjatult.
„Kuulge noormees. See on tühine asi, see nohu läheb niigi mööda.“
Noormees lahkub.
Sisse astub vanaldane naisterahvas.
„Südamega on miskit korrast ära. Kas ei saaks mingit rohtu?“
Kapiuks avatakse uuesti.
„Rohtu meil on. Millist soovite?“
„Ei tea. Teie olete arst, peaksite teadma.“
„Vaat, see on hea rohi ja see. See ka. Millist soovite?“
„Sellist, mis rahustaks südame.“
„Võtke siis need…“
Naisterahvas maksab raha ja lahkub.
Kodus aga, tähelepanelikult uurides saadud ravimite silte, loeb: „Kodeiin soodaga. Köharohi“. „Jooditinktuur.“ Köha pole, haavu ka mitte ja ravim jääbki kasutamata.

Töörahva Elu 31. mai 1960
Meie materjale jälgides
„PLAANI OHVRID“
Meie ajalehes nr. 53 ilmus rubriigis „Terava sulega“ kirjutis „Plaani ohvrid.“, milles kritiseeriti Urvaste Maahaigla juhatajat Anna Kaljast.
Nagu teatab Võru rajooni TSN Täitevkomitee Tervishoiuosakonna juhataja, avaldati arst A. Kaljasele hoolimatuse eest noomitus ja hoiatus, et selliste juhtumite kordumisel vabastatakse ta töölt.