Oi, oi, mida juttu

Stahhaanovlik töö 4. aprill 1952
Meie elu läheb ülesmäge
Suust suhu kandus rõõmusõnum toidukaupade hindade uuest alandamisest Võidulipu kolhoosi kolhoosnikute hulgas. Lõpetanud töö kogunesid Võidulipu kolhoosi kolhoosnikud Urvaste 7-klassilise kooli ruumidesse miitingule, kus nad kogu südamest tänasid rahva õnne loojat, armastatud Stalinit uue hoolitsusavalduse eest töötajate elujärje tõstmisel.
Kuulanud ära kolhoosi esimehe, kes rääkis uuest toidukaupade hindade alandamisest, ütles kolhoosnik J. Liivamägi: „Teadandes on öeldud, et seoses 1951. aastal tööstusliku ja põllumajandusliku tootmise alal tehtud edusammudega, tööviljakuse tõusuga sai võimalikuks meie maal läbi viia uus arvult viies toidukaupade riiklike jaehindade alandamine. See aga tähendab, et mida paremini meie töötame seda rikkamaks muutub meie maa, seda jõukamaks muutuvad kolhoosnikud. Tahan sellele stalinlikule hoolitsusele vastata ennastsalgava tööga kolhoosipõllul.“
Järgnevalt võttis sõna Urvaste 7-klassilise kooli direktor sm. Rööp. kes ütles: „Samal ajal kui Ameerika Ühendriikides ja mujal kapitalistlikes riikides on lõviosa nähtud ette uue verise maailmasõja ettevalmistamiseks, luuakse meie maa töötajatele kõik võimalused majandusliku ja kultuurilise taseme tõusuks. Meie maal on inimene kõige kallimaks varaks.“
A. MATU

Suuresaagilisi kultuure!!

Töörahva Elu 17. märts 1962
Kasvatada vaid suuresaagilisi kultuure!
„Siiriuse“ kolhoosi põlluharijad võtsid suure rahuldustundega vastu NLKP märtsipleenumil avaldatud seisukohad maade intensiivse kasutamise kohta ja otsustasid kindlalt juba tänavu suurendada rühvelkultuuride ja teravilja külvipinda. nii külvatakse tänavu maisi 2 korda rohkem kui mullu, ka suhkrupeet ja hernes ning uba tulevad kolhoosi külvikorda.
Rühvelkultuuride kasvatamise kõrval vähendab majand järsult põldheina pinda. Sügisel künti mitmenda aasta ristikumaid üles juba ligi 100 ha ja kevadel läheb veel adra alla 20 ha. Vastavalt sellele suureneb kolhoosis teravilja kasvuala.
Momendil on kolhoosis kõige pingelisemaks tööks orgaaniliste väetiste varumine. Kohustuti saama iga kümmepäevakuga vähemalt 250 tonni laudasõnnikut. Igale talitajale määrati vastav plaan. Sigalasse pandi tööle sõnniku eest vastutaja, kes hoolitseb, et turvast kasutatakse võimalikult ulatuslikult. Kolhoos vajab kevadkülvi alla minevate maade väetamiseks vähemalt 3000 tonni sõnnikut. Sellest on põldudele veetud juba 1700 tonni ja vedu käib vastavalt sellele, kuidas ühe või teise loomakasvatushoone juurde väetist koguneb.
„Siiruse“ kolhoosipere on kindel, et NLKP Keskkomitee pleenumil antud juhendite ellurakendamine tagab järsu saakide tõusu, loomade jaoks küllaldased söödavarud ja on aluseks toiduainete külluse loomisele meie kodumaal.
V. KONKSI, „Siiriuse“ kolhoosi esimees

Urvaste kolhoos 50 aastat tagasi

Töörahva Elu 1.märts 1962
URVASTE AGITPUNKTIS
Urvastes asub kaks kolhoosi – „Siirius“ ja Urvaste. Mõlemates kolhoosides töötavad agitkollektiivid. Kahe kolhoosi inimesed käivad tihedalt läbi. Isetegevust tehakse koos, samuti loodi ka ühine spordiühing. Nad loevad end üheks kollektiiviks. Neid ühendabki agitpunkt, mis asub Urvaste kolhoosi kontori ruumides.
Pärast NLKP XXII kongressi asusid Urvaste agitaatorid ajaloolise kongressi otsuseid viima iga töötajani. Neile kinnitati ka uued tööpiirkonnad. Paljud agitaatorid, nagu sm. Tammiste, Feodorina, Bürkland, Kelt, Andla, Laud jt. , külastavad tihti töötajate kodusid, vestlevad inimestega ja selgitavad neile, millised ülesanded seisavad meie ees kommunismi matriaalse tehnilise baasi loomisel ja missugune peab olema kommunistliku ühiskonna inimene.
Agitaatorid ise õpivad NLKP ajaloo õpiringis. Õpetajatele on organiseeritud jooksva poliitika õpiring. Agitkollektiivi on koondatud põhiliselt kommunistid, kommunistlikud noored, kolhoosi spetsialistid ja õpetajad. Agitpunktis on üles pandud kolhoosi 1962. a. kohustused, loosungid ja plakatid ning laudadel on kirjandus XXII kongressi materjalidest ja NSV Liidu Ülemnõukogu valimistest. Näitliku agitatsiooni eest vastutab sm. Russ, kes on selle maitsekalt kujundanud.
Agitpunkti kavas on valimiste eel mitmed üritused. Agitatorid kasutavad iga võimalust, et selgitada rahvale NSVL Ülemnõukogu valimiste tähtsust ja võrrelda meie ning kapitalistlike maade valimissüsteemi. Lähemal ajal korraldame noorte valijate õhtu ja küsimuste-vastuste õhtu. Saadikukandidadi Mall Kallioniga käisime kohtumas „Edasi“ kolhoosi klubis, kus külalistena esinesid Eesti Raadio kunstnikud. Kolhoos andis transpordi töötajate kohaletoimetamiseks. Valimiste päevaks valmib isetegevuslastel sisukas kontsert.
B. MELZAR,
Urvaste kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär

Töörahva Elu 1.märts 1962
ROHKEM VÄETISI – SUUREMAD SAAGID!
Igale loomaliigile küllaldaselt sööta* Orgaanilise väetise reservid
Urvaste kolhoosil on kavandatud 1962. a. müüa riigile 93 tonni liha ja 240 tonni piima. Et seda ülesannet täita, peab olema igale loomaliigile küllaldaselt sööta. Sellepärast tehakse kolhoosi taimekasvatuses muudatusi. Nii külvatakse teravilja 66 ha-le rohkem kui mullu. Sellest kaunviljalisi 4 ha-le seemne kasvatamiseks. Tunduvalt suurenevad ka maisi pinnad. See taim on põhiliseks haljassööda ja silokultuuriks. Maisi pind suureneb peaaegu poole võrra. Seda külvatakse 70 ha-le (mullu oli see arv 39), peale selle kasvatatakse söödakapsast 12 ha-l ja suhkrupeeti 4 ha-l. Kõik need kultuurid – mais suhkrupeet, söödakapsas – vajavad suurel määral orgaanilist väetist. Sellepärast ongi kolhoosis praegu tähtsamaks tööks nende varude suurendamine. 1961. aastal lõigati kolhoosis 3000 kantmeetrit turvast, millest 2400 kantmeetrit on juba farmide juurde toimetatud ja seda kasutatakse suurte kogustena allapanuks. Tänavu lõigatakse alusturvast 1500 kantmeetrit rohkem kui 1961. a.
Sõnniku väljavedu käib mehhaniseeritult. Selleks konstrueerisid Urvaste mehhaanikud L. Laanoja ja A. Kala vastava tõstuki traktorile „Belaruss“. Kuid praegu on juba selge, et sõnnikut ei jätku kõikidele maadele. Selleks, et tekkinud puudujääki katta, puhastatakse tänavu Urvaste pargis asuvad tiigid ja sealt saadud muda võib täielikult asendada orgaanilist väetist. Neist tiikidest on võimalik väheste kuludega saada 1000 kantmeetrit muda, mis asendab sama koguse sõnnikut.
Praegu ehitatakse kolhoosis uut sigalat. Selle valmimisel hakatakse väetist tootma suuremal määral järgmiselt:
sigalasse virtsakaevu ei ehitatud, vaid virts juhitakse sigala taga suvasse lohku. Sinna veetakse soost suured kogused väetusturvast. Niimoodi saadakse head, väärtuslikku komposti.
Mullu sai Urvaste kolhoos ülemullusega võrreldes 2 ts teravilja rohkem, ja seda peamiselt koristuskadude ärahoidmise arvel. Kuid selline saak – 10,8 ts hektarilt – on ikka väga väike. Tänavu planeeriti teravilja hektarisaagiks vähemalt 12,9 ts. Seda loodetakse saada just maade parema harimise teel. Edaspidi tahetakse ka teravilja alla minevaid maid väetada. Siis suureneb nende saak tunduvalt ja loomade pidamine muutub oma jõusööta kasutades tulukamaks.
E. METS

Vanameister on rääkinud

Kolhoosi Elu 28. veebruar 1952
Kirjasaatjad teatavad
Töö kiidab tegijat
Võidulipu kolhoosi sepikojast möödudes võib seal alati näha usinasti töötavat vanameistrit V. Uibi. Kuigi sm. Uib on juba 67. aastane ja luuvalu teeb mõnikord liiga, ei malda ta kodus istuda, vaid võtab agaralt osa sotsialistliku suurmajandi kindlustamisest.
„ … et tasa teha seda, mis kapitalistliku korra ajal jäi tegemata. Kapitalistide rahakotti paisutada ei olnud ju mõtet,“ ütleb ta ise.
Võidulipu kolhoosi liikmed tihti räägivad: „Niikaua kui meie vanameister Uib on platsis, ei ole karta, et reed-vankrid on meil rautamata või põllutööriistad kevadeks remontimata. L. KELT

24. veebruari uudis 50 aastat tagasi. Aga näe pidu oli.

Töörahva Elu 24. veebruar 1962
„Edasis“ kohtuti saadikukandidaadiga
„Edasi“ kolhoosi klubi. Neli aastat tagasi, eelmiste NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste ajal seda veel ei olnud. Tollal liikusid klubi ehitamisest ainult julged mõtted. Nüüd oli klubi saal rahvast tulvil. Paarisajakohane ruum mahutas kaks korda rohkem külastajaid kui ette nähtud. Koos „Edasi“ rahvaga tulid saadikukandidaadiga Mall Kallioniga kohtuma naabrid „Urvastest“, „Vabadusest“, „Pioneerist“ ja isegi „Punalipust“ ning mujalt. Kohtumisest võttis osa Eesti Raadio töötajate delegatsioon.
Kohtumise avas „Edasi“ kolhoosi esimees K. Rist. Sõna anti saadikukandidaadile Mall Kallionile.
„Tunneme Malle kui tublit naaberkolhoosi töötajat. elulugu pole tarvis jutustada,“ oldi üksmeelselt nõus.
Sm. Kallion jutustas lühidalt oma tööst ja õpingutest. Ta ütles: „Loen teie suurt usaldust minu vastu avansiks, mida tahan vääridarahva esindajana meie kõrgeimas riigivõimuorganis.“
Paneme ühiselt põllud paremini vilja kandma, ehitame uusi tootmis-, kultuuri- ja eluhooneid, töötame selle nimel, et lähemal ajal oleks ka naaberkolhoosides sellised suurepärased klubid nagu „Edasi“ rahval. Kõik inimese jaoks, tema hüvanguks – selline oli saadikukandidaadi esinemise juhtmõte.
Koosolekust osavõtjaile anti kontsert „Edasi“ kolhoosi isetegevuslaste ja Eesti Raadio poolt. Vaheldumisi astusid lavale kolhoosi pillimehed, laulumehed ja raadio solistid ning ansamblid. Palava aplausi osaliseks said raadio akordionist Venda Tamman kui ka kolhoosi akordionimängija traktorist Lembit Hansi. Kolhoosirahvale esinesid veel Liivaku Leena, Artur Rinne, Leida Sibul ja Elli Jalajas, vestlesid välispoliitiline kommentaator Albert Käär ja majandusliku kommentaariga Jüri Rebane.
K. VEE

Kolhoosialguse rõõmud

Kolhoosi Elu 12. veebruar 1952
KÜLA KUNSTILISE ISETEGEVUSE ÜLEVAATUSE EEL
Ühest kollektiivist
Urvaste külanõukogu Siiriuse rahvamaja töö on vähehaaval., kuid pidevalt näidanud tõusu. On kasvanud kunstilise isetegevuse ringidest osavõtjate kunstimeisterlikkus, kui ka esitatava repertuaari ideelis-poliitiline tase. Kõik rahvamaja juures tegutsevad kunstilise isetegevuse ringid, nende hulgas ka rajooni ulatuses ainsana tegutsev kammerorkester valmistuvad praegu külanõukogu kunstilise isetegevuse ülevaatuseks.
Ansamblisse kuuluvad klaver, harmoonium, kontrabass, tšello, 2 viiulit, trompet ja es-bass.
Sellist koosseisu oleks väiksemate variatsioonidega võimalik luua iga rahvamaja juurde paralleelselt siin-seal tegutsevate rahvapilli orkestritega. Kuid rajooni kultuurhariduse osakonna nõrga juhtimise tulemusena ei omistata rajooni rahvamajades sellele töölõigule vajalikku tähelepanu.
Siiriuse rahvamaja kogemused näitavad, et väited, nagu meil ei ole inimesi, kes käsitaksid ühte või teist instrumenti on alusetud. Kui möödunud aastal kerkis üles uue kollektiivi loomise küsimus, leidus mitmeid, kes avaldasid arvamust, et uus kollektiiv ei saa elujõuline, kuna mitmele instrumendile ei leitud esialgu vilunud mängijat. Kuid visa tahe ja laialdase aktiivi kaasatõmbamine aitasid ka seekord. Lühikese ajaga õppisid sm-d Pallits ja Rõõm käsitama oma instrumenti – esimene tšellot ja teine kontrabassi. Pikemat aega ei leidunud kindlat mängijat es-bassile. Ka sellest saadi üle. Es-bassi õppis käsitama 12 aastane muusikahuviline, Urvaste 7-kl. kooli õpilane Kannukene. Nüüd on andekas noor väärikaks kaaslaseks eakatele orkestriliikmetele.
Vastloodud kollektiivi ettekannete kunstimeisterlikkus, seda eriti klaveri ja viiuli osas, rahuldab nõudlikumagi kuulaja. Sama aga ei saa öelda esitatava repertuaari kohta. Kuigi meil tuntakse teravat puudust orkestripaladest väikestele koosseisudele ei ole peamiselt lääne klassika esitamine millegagi õigustatud.
Kolhoositalurahvas tahab senisest enam kuulda kolhoositöö temaatikat, nõukogude rahvaste sõpruse ja teisi nõukogulikule tänapäevale lähedasi teemasid muusikalises vormis.
Kõrvaldades mainitud puudused repertuaari valikul ja jätkates kunstimeisterlikkuse tõstmist, võib kollektiiv edukalt esineda küla kunstilise isetegevuse ülevaatusel. G. SAAR

Lähemale kolhoosielule
Kaua arutas Kuldre rahvamaja aktiiv kuidas hoogustada isetegevusringide tööd ja mida esitada eeloleval küla kunstilise isetegevuse ülevaatusel. Lõpuks jõuti ühisele seisukohale – repertuaar kajastagu senisest enam tänapäeva kolhoosielu. Rahvamaja juhataja sm. Torp võttis aktiivi nõuanded omaks ja asus rahvamaja tööd nõuannete kohaselt juhtima.
Näitering valis oma repertuaari kolhoositemaatilised näidendid: A. Školniki „Omad inimesed“ ja K. Krivošeini „Luuletaja unistus“. Kolhoosinoored-näiteringlased said näidendist uut hoogu oma igapäevaseks tööks.
Ülevaatuseks valmistub 20 liikmeline naiskoor A. Pulga juhatusel. Kolhoositöö eesrindlased M. Luti, J. Lindlan ja H. Hagi ei puudu üheltki koori harjutuselt.

Sõna saab komsomolikonverentsi delegaat

Töörahva Elu 19. jaanuar 1982
KOMSOMOLIKONVERENTSI DELEGAAT
KUI SULLE ANTAKSE KONVERENTSIL SÕNA, MILLEST RÄÄGIKSID?
HELVE NUTT – Kuldre kolhoosi ökonomist.
Räägiksin noorte sotsialistlikust võistlusest Kuldre kolhoosis, kuna vähe on veel rajoonis neid majandeid, kus peale sotsialistliku võistluse üldarvestuse peetakse eraldi arvestust ka noorte osas. Kuldres on seda aastaid tehtud ja praegu on väljatöötamisel uus juhend.
Kuna kolhoosis muudel elualadel noori on vaid üksikuid, võistlevad omavahel traktoristid ja autojuhid. Seni on tulemuste arvutamisel võetud aluseks normvahetused. Tänavu tahetakse seda süsteemi täiustada. Norm sõltub väga paljudest asjadest, seetõttu pole õige pidada normvahetust põhinäitajaks. Edaspidi arvestatakse ka kütuse kokkuhoidu ja masina hooldamist. Loomulikult on sotsialistliku võistluse arvestuses olulisel kohal ka noore töödistsipliin ja ühiskondlik aktiivsus.
Lõpptulemuste tegemiseks on välja töötatud punktide süsteem.
Et võitjate nimed ei jääks ainult kausta vahele ja et igaüks võiks nendega tutvuda, selleks on osakondades teadetetahvlid, kuhu ka sotsialistliku võistluse tulemused iga kvartali lõpus välja pannakse. Võitluse võitjaile on antud materiaalse ergutuse fondist rahalised preemiad: esikohale 20, teisele 10 ja kolmandale viis rubla palgalisa.
Et kokkuvõtete tegemine hõlpsam oleks, selleks on plaanis iga noore kohta eraldi perfokaardid sisse seada. Rohkesti kogemusi ses osas on kuldrelased saanud Viljandi rajooni Tarvastu kolhoosilt. Üldiselt tasuks meie rajooni sotsialistliku võistluse juhtimise komisjonidel enamat tähelepanu ka noorte võistlustele pöörata. Selleks on vajalikke kogemusi vabariigi näidete põhjal olemas.
Kuldre noored on üldiselt tublid olnud. Majandis tervikuna pole nad oma staažikamatele ametivendadele alla jäänud.
Traktoristidest on esikohta hoidnud Kalev Liibert. Autojuhtidest oli pikka aega parim Tõnu Liibeet, kes nüüd juba komsomolieast väljas. Praegu juhib Mart Abel.
Sotsialistliku võistluse organiseerimine eraldi noorte arvestuses ei ole keeruline, kui on välja töötatud alused. Aga ta on vajalik ja seda ei tohiks alahinnata.
MARI MAREN

Huvitav seos - mis paneb inimesi tööle

Kolhoosi Elu 25. november 1951
Meile kirjutatakse
Metsatööd lõpetatakse ennetähtaegselt
Seoses Eesti NSV rahvakohtute valimise väljakuulutamisega tõusis tunduvalt Siiriuse kolhoosi liikmete tööentusiasm.
Kolhoosnikud andsid sõna lõpetada metsatööd ennetähtaegselt. Raietööd 25. novembriks, veotööd 10. detsembriks. Et pidada antud sõna töötavad kolhoosnikud varavalgest hilisõhtuni raielankidel, olles omavahelises sotsialistlikus võistluses. Pole kahtlust, et tublid töötajad täidavad antud lubaduse.
K. JÄRV

Valmis algavaks õppeaastaks

Stahhaanovlik töö 18. oktoober 1951
Valmis algavaks õppeaastaks
Kuldre külanõukogu Stalini-nimelises kolhoosis on tehtud kõik ettevalmistused algavaks õppeaastaks agro-zootehnilistel kolmeaastastel kursustel.
/---/
Paralleelselt agro-zootehniliste õppustega algab meie kolhoosis tööd seltsimees Stalini eluloo õpiring. Koos oma erialaste teadmistega tahame täiendada ka oma poliitilisi teadmisi, et saada täisväärtuslikeks nõukogude ühiskonna ülesehitajateks, et edaspidi hoiduda neist vigadest, mis tihti tekivad sellepärast, et meie erialalised ega poliitilised teadmised ei ole küllaldased.
L. Tali,
Stalini-nimelise kolhoosi arvepidaja

Irooniat kolhoosieirajate pihta

Kolhoosi Elu 23. september 1951
Terava sulega
Lambavarjaja
Kontrollisime suvel kogu perega Siiriuse kolhoosi liikme Emilie Häidmaa lambakarja ja leidsime metsas varjatuna kümmekond lammast. Küll oli neid suuri ja väikesi, musti ja valgeid. Vennapojalt, kes elab külanõukogu lähedal, sain teada, et külanõukogus on E. Häidmaal arvele võetud ainult üks lammas, mille pealt annab ka villanormi.
Alatu teguviis ja riigi petmine meile ei meeldi ja oma perekonna koosolekul otsustasime E. Häidmaad karistada ja varjatud lambad maha murda. Otsust täie viima läksime kogu perega. Ühe lamba murdsime maha ja sõime ära. Kära peale tulid küla koerad kallale, pidime jalga laskma ja otsuse täitmine jäi pooleli.
Seni pole läinud korda otsust täide viia, sest ei tea, kuhu E. Häidmaa ellujäänud 7-8 lammast viis. Vast juhatab meile lammaste asukoha kolhoosi juhatus ja kohalik varumisagent.
KRIIMSILM

Kommunismi võrsed

Kolhoosi Elu 14. september 1951
KOMMUNISMI VÕRSED
„Sõitke Kuldresse“, soovitati meile rajooni parteikomitees. „Seal on millest kirjutada“.
Nii otsustasimegi ja poole tunni pärast vurasime juba Pikajärve traktorijaama „Willisega“ lookleval maanteel rajooni eesrindlikuma külanõukogu poole.
Rajoonikeskus – väike Antsla linnake oma munakividest tänavasillutisega oli jäänud vaevalt seljataha kui põliste tammede ja pärnade alt hakkasid paistma Antsla Põllumajandustehnikumi suured valged hooned. Uue moodsa karjalauda juurest pöördusime järsku paremale ja sõit jätkus nüüd kitsal alleel.
… Mõlemal pool teed laiusid kolhoosi viljaväljad. Need pole enam endised väikesed põllulapikesed nagu veel mõni aasta tagasi. Ei. Piiripeenrad, mille pärast kunagi tülitseti ja kohut käidi, on üles küntud ja nii nagu inimestest endist on kolhoosikorra tingimustes kasvanud ühine suur ja töökas pere, on ka põllud muudetud meie kolhoosiküla uute inimeste poolt ühtseiks suurteks massiivideks ja pandud head saaki kandma.
„Olemegi Edasis“ osutab traktorijaama ülem I. Kotšetkov kõrgete pargipuudega piiratud kahekorruselise maja poole, mille ees seisab sinine voolujooneline sõiduauto „Pobeda“. Kolhoosikonorist astub välja lühikest kasvu keskealine kolhoosi esimees K. Pakler. Tervitame ja pärime auto saamislugu.
Esimees vaikib hetke ja ruttab siis seletama:
„Ega see üksi. Näe, seal on teine,“ osutab ta käega taamal seisva kahe ja poole tonnise veomasina poole. „Need on valitsuse preemiad heade saavutuste eest loomakasvatuses.“
Neid sõnu lausudes muutub esimehe eluadrast küntud nägu pidulikult rõõmsaks. Ja tõesti, tal on mille üle rõõmu tunda. Kari kolhoosis on nagu pilt. Loomad korralikult söödetud ja puhtad. Lehmad lüpsavad hästi ja kolhoosi sissetulek muudkui kasvab. Eelmisel aastal said nad loomakasvatusest enam kui 200 000 rubla tulu. See võimaldas maksta ka kolhoosnikutele iga normipäeva kohta ligi 3,5 rubla. Tänavu, mil loomakasvatuse kolme aasta plaan on täidetud ja loomad nii kore- kui ka haljassöödaga talveperioodiks hästi kindlustatud, kasvab kõigi eelduste kohaselt kolhoosi tulu ja seega ka kolhoosnikute isiklik jõukus veelgi.
Karjakasvatuse hingeks kolhoosis on karjafarmi juhataja P. Kender. Palju aastaid on ta tegelnud loomakasvatusega ja tunneb seepärast oma tööd väga hästi. Kuigi tal on suurepärased teadmised sellest, kuidas loomi sööta ja joota, kuidas nende eest hoolitseda jne., ei lakka tubli kolhoosnik neid täiendamast. Õhtuti istub ta kaua raamatute taga ja õpib. Valmistub ta ju veterinaarvelskri kutse saamiseks ja veel tänavu annab ta selleks eksami. Õppida, saada kvalifitseeritud töötaja kutsetunnistus, sellest unistas ta sageli noorena kuid asjatult. Selleks oli tarvis raha – võimu, mis pani tookord kõik rattad käima. Temal aga see paraku puudus. Nüüd, mil Kenderil on varsti viiskümmend aastat turjal, saab ta viimaks ometi õppida. Teda, nagu miljoneid teisi lihtsaid kolhoosnikuid õpetab partei ja suur Stalin ja seepärast püüabki ta õppida ja töötada nii, et sellest oleks kasu kogu rahvale.
„Päevad on meil praegu palavad,“ räägib esimees kui me sammume tuules lainetava nisupõllu poole. „Viljanormi täitsime tänavu esimesena rajoonis, nüüd tahame ka koristusele kiiresti lõpu teha. Masinatega läheb see ju ruttu,“ lisab ta veel nagu täienduseks. Suured põhuhunnikud, mis on üksteise kõrval korralikult reas, reedavad juba eemalt, et siin koristatakse vilja kombainiga. Ja nii see ongi.
Tugeva mootorimürina saatel, millesse seguneb peksumehhanismide monotoonne töötamine, ligineb meile kolhoosipõldude hiiglane – iseliikuv kombain. Rasked nisupead kummarduvad hetkeks nelja meetri laiuse ederi ees ja alustavad siis vastaval lindil teekonda trumlisse. Nisu annab hästi välja, keskmiselt oma 22 tsentnerit tuleb hektaari kohta, ja juba mõne ringi järel ongi punker kuldseid teri täis. Siis aga lülitab kombainer mootori hetkeks välja. Suur veoauto ajab oma mahuka kasti punkri suu alla. See avaneb ja tugeva surve mõjul paiskub sahinal kuldne viljajuga autokasti. Kaks kuni kolm korda saab punker oma suu lahti teha kui juba on masinal paras koorem uudsevilja peal ja see alustab teekonda kuivatisse. Autojuhid K. Kallion ja E. Tari on on omavahel võistluses vilja kiirema äravedamise eest. Noor ja energiline kombainer L. Tali, kes tänavu esmakordselt juhib sellist suurt ja keerukat masinat, ei salli et kombain asjatult seisab ning sellepärast ta autojuhtide vahel võistluse organiseeriski.
Kombainile on rooliratta ligidale kinnitatud vimplike. See on tunnustus kombaineri tublile tööle ja räägib temast kui sotsialistliku võistluse võitjast. Noorel kombainijuhil ongi koristatud juba üle saja hektaari vilja kuid veel kaks korda niipalju vilja tahab ta tänavu koristada. Enne ei mõtle ta traktorijaama tagasigi pöörduda.
Ja pole kahtlust, et ta ei korista. Kombaini oodatakse praegu igatsusega igas kolhoosis. Kui möödunud aastal mõni kääbuskolhoosi esimees suhtus kombainisse ja üldse tehnikasse kuidagi ükskõikselt, siis praegustele ühinenud kolhoosidele on kombain sellisel kiirel perioodil, nagu viljakoristus, hädavajalik. Ega asjata öelnud Stalini-nimelise kolhoosi esimees kommunist K. Norman traktorijaama poliitosakonna ülemale: „Hea rääkida, miks viljakoristus ei edene. Tulge ja proovige palju te nende hobu-lõkatitega (nii kutsus ta viljalõikajaid) teha suudate. Kära palju kuid villu vähe.“
Kui viimane seletas, et ka teistel kolhoosidel on sõlmitud lepingud, mis tuleb täita ja peale tema ootavad kombaini veel mitmete teiste kolhooside esimehed lausus Norman jonnakalt nagu enda õigustuseks: „Hästi. Tuleval aastal olen targem ja sõlmin lepingu vähemalt 300 hektaari koristamiseks. Olgu aga kombain ja kõik.“
V. KOLLIN

Rahukaitsekomitee ... ?

Stahhaanovlik töö 12. september 1951
Kolhoosi kaastöökomisjon
Pärast tööpäeva kogunevad Edasi kolhoosi kolhoosnikud ja Vastse-Antsla Võitööstuse töötajad kolhoosi kontorisse ühisele koosolekule, et valida Nõukogude Rahukaitsekomitee Edasi kolhoosi kaastöökomisjon.
Üksmeelselt valitakse kaastöökomisjoni liikmeteks võitööstuse direktor sm. J. Truu, Edasi kolhoosi esimees sm. K. Pakler, kolhoosnikud L. Taks, G. Kerstna ja K. Ingver.
R. Tiit

Õppeaasta algus aastal 1951

Kolhoosi Elu 9. september 1951
Õppeaasta esimestel päevadel
Urvaste 7-kl. kooli õpilaspere alustas uut õppeaastat korrastatud ja hästiremonditud ruumides.
Õppetöö algusele pühendatud aktusel sõna võttes ütles direktor sm. Rööp: „Kodanliku korra päevil, mil ma töötasin samuti pedagoogina, ei näinud ma kunagi, et keegi oleks hoolitsenud õppivate noorte eest nii nagu seda tehakse praegu, stalinlikul ajastul. Tänutäheks valitsuse ja partei hoolitsusele teile antud õppimisvõimaluste eest on teie kohuseks omandada püsivalt ja visalt teadmisi, et saada väärikateks järglasteks praegusele kommunismiehitajate põlvkonnale.“
Vana pedagoogi sõnad on saanud lipukirjaks kogu õpilasperele. Lubades õppida ainult eeskujulikkudele hinnete ja võtta aktiivselt osa klassivälisest tööst, annavad noored omapoolse panuse rahuüritusse, teades, et iga eeskujulik hinne on löögiks sõjaõhutajaile.
L. KAPP

Miks ainult Kati on soliidse välimusega?

Kolhoosi Elu 12. august 1951
Terava sulega
Miks ainult „Kati“ on soliidse välimusega?
Siiriuse kolhoosi tallimees sm. Kuusk on suutnud luua endale sõprade ringis peadpööritavalt kõrge autoriteedi. Teda kiidavad sõbrad ka seal, kus midagi kiita ei ole. Kui aga vahel juhtub ta ka „haake“ viskama, ei julge sellest keegi kõssatagi, sest ka esimees ja brigadiir on temaga ühes mestis.
„Olge mureta, mehed, hobuse ja hobuse vahel oskan ma alati vahet teha. Teie hobuseid hoian kui oma silmatera,“ kõneleb tallimees hooplevalt omameestele ja patsutades brigadiiri sm. Pajumäe endise hobuse läikivat ning lihavat selga, lausub: „Kae, kas pole kullatükk!“
Olgu ta kullatükk või mitte, kuid „Kati“ on tõesti soliidse välimusega, tänu tallimehe ustavale tööle. Hoiab ta ju „Katit“ nagu oma lihast last ega anna kellelegi peale brigadiiri, kes kasutab ka teda aiuult isiklikeks sõitudeks.
Tallimehe Kuuse „soosingu“ all on veel teisegi kambameeste endisi hobuseid. Niisugune, ühtede poputamine, teistele ainult piitsa andmine, tööstiil on juba kujunenud tavaks tallimehe töös. Vaadake ainult korraks kolhoosnik sm. Roobergi endist hobust ja igaüks võib tallimehe tavades veenduda.
Omameeste endisi hobuseid toidetakse paremate paladega, teisi aga karjatatakse seal , kus on „parimad“ hobused juba „magusama“ suutäie ära näpsanud. Isegi nende jootmisega pole kõik korras, kuigi hobukoppel asub otse Uhtjärve kaldal.
Kuidas vaatab esimees sm. Orlin kõigele sellele? Aga mis tal ikka vaadata, egas temagi suu ole seinapragu. Kuidas tohib siis pudelisõpradele liiga teha? Ja ta vaatab kõigele sellele „läbi sõrmede.“
Esimees ei armasta just hobuseid, kuid seda rohkem armastab ta nendega lustisõitu teha ja eriti siis, kui paras „kilgike“ peas on. Siis ajab ta teinekord oma lustisõitudega mitu hobust päeva jooksul läbi ja teadagi, et need hobused, millega esimees sm. Orlin sõitis, on väsinud ja esialgu tööks võimetud.
„Klassivalvsus peab olema, ei tohi unustada klassivalvsust,“ armastab sm. Orlin kõnelda. Heites aga põgusa pilgu hobutalli, kus tallimeheks on sm. Kuusk, tekib lahkuminek esimehe sõnade ja tegude vahel. Sõbramehe suhted nendega, kes hoiavad hobuseid nende endistele peremeestele ja võib-olla isegi ootavad aega, kus saaks jällegi isiklikku „täkukest“ pidada, „silma“ tegemine nendele ja ühisest pudelist rüüpamine ei ole klassivalvsuse pidamine. A. ROOS

Haarav kinofilm:)

Kolhoosi Elu 12. august 1951
Meeldejääv kinofilm
Mõni aeg tagasi külastas rändkino nr. 79 Vaabina rahvamaja filmiga „Kevad Sakeenis“. Eeskujulikult demonstreeris filmi kinomehhaanik sm. Jõela. Korralik heli ja tekst aitasid ligi 150 pealtvaatajal põhjalikult süveneda filmi sisusse.
Haaratud „Kevad Sakeenis“ kõrgetest ideedest, stalinliku kolhoosikorra vaieldamatust paremusest, möödusid vaatajate silme eest pildid kaasaegsest pulbitsevast nõukogulikust elus. Endise mahajäänud Sakeeni pidev majanduslik ja kultuuriline tõus pani vaatajaid filmile sügavalt kaasa elama.
Ootame huviga järgmist etendust.
K. HANI

Laulupidu rahu kaitseks

Kolhoosi Elu 6. juuli 1951
Laulsime tööst ja rahust
Urvaste ringkondlikult laulupäevalt
Puhkepäeval 1. juulil toimus looduslikult kauni Uhtjärve kaldal Urvaste ringkondlik laulupäev, mis oli tähtsaks eelprooviks ENSV 11. aastapäeval toimuvale rajooni laulupäevale.
Laulupäevale kogunes üle 400 laulja, mängija ja rahvatantsija. Hommikuse vihmase ilma tõttu olid jäänud mitmed kollektiivide liikmed tulemata. Keskpäevaks muutus ilm ilusaks ja kella 15.00 ajal võis rongkäik liikuda peoplatsi poole. See oli Urvaste ringkonna isetegevuslaste lippude ja loosungitega ehitud kolonnide võimas demonstratsioon rahu kaitseks.
Peoplatsil ootas arvukas kuulajaskond. Sm. Alopi avasõna järel kõlas kõikidelt kooridelt ja orkestritelt NSV Liidu hümn, mis oma rahulik-kindla rütmiga kajastab sügavat patriotismi, kindlust ja ustavust Kodumaale. Kõnepulti astub EK(b)P Antsla Rajoonikomitee sekretär sm. Sturm. Oma peokõnes tõstab ta esile meie töötava rahva saavutusi poliitilisel, majanduslikul j akulturui alal, mis on kindlaks pandiks rahu säilitamisel ning rõhutab laulupidude tähtsust isetegevusliku ala viljelemisel ja selle kunstilise taseme tõstmisel.
Võimsalt kõlasid kõikidele armsaks saanud laulud: Aleksandrovi „Kantaat Stalinist“ ja E. Arro „Rahulaul“ ühendatud kooride esituses sm. Aia juhtimisel. Need laulud kajastasid meie rahva kangelaslikku tööd helgema tuleviku loomiseks ja võitlust püsiva rahu eest, mille suurimaks lipukandjaks on suur juht seltsimees Stalin.
Järgnesid ettekanded kooridelt ja orkestritelt. Juhipuldis vahetuvad kohalikud tublid koorijuhid sm-d Rööp, Reigo, Kohk ja Mark. Haljal murul keerles arvukas rahvatantsijate ring sm. Pilli juhtimisel, esitades eesti ja vennasvabariikide rahvatantse.
Laulupäev andis ülevaate senisest valmisolekust rajooni laulupäevaks. Rahule võib jääda sega-, nais- ja lastekooridega. Arvuliselt oli kõige suurem ühendatud segakoor, keda juhatasid sm-d Rööp ja Aia. Laulud olid korralikult õpitud. Paremini õnnestusid S. Muradeli „Rahvusvaheline Üliõpilaste Hümn“, G, Ernesaksa „Meie kolhoosis on pulmad“ ja ukraina rahvalaul „Töökas kaasa“. E. Arro „Kiigelaulu“ madalate toonide laulmisel osutus bassi rühm nõrgaks. Üldiselt on basse segakooris vähe, võrreldes teiste häälerühmadega. Eelproovil ruumis suutsid nad siiski oma osa täita, kuid väljakul jäid nõrgaks.
Naiskoorid esitasid kolm laulu sm. Kohki juhatusel. Rõõmsalt ja värskelt kõlas E. Kapi „Lähme jaaniku tulele“. Mõningaid rütmilisi konarusi esines G. Ernesaksa „Laul Stalinist“ ja kõlalist ebapuhtust J. Kappeli „Lauliku lapsepõli“ ettekandes.
Lastekoor sm. Reigo juhtimisel näitas häid tulemusi rahvalaulude ettekandeis. Uljalt kõlas eesti rahvaviisile seatud „Metsaistutajate laul“ ja naljatlev „Kivikasukas“. Hoogsalt laulsid lapsed vene rahvalaulu „Pihlamajake“, hea oli H. Kõrvitsa „Tõotus“ ja korda läks ka Tšernetski venekeelse „Nõukogude Liidu pioneeride laulu“ esitamine orkestri saatel. Viimistleda tuleb veel V. Kapi „Pioneeride laagris“, mis tuleb rajooni laulupäeval ettekandele varem teatatud Stapanovi „Pioneeride marsi“ asemel.
Ülevaadet ei saanud mudilaskoorilt, sest hommikuse suure pilvituse tõttu oli mudilasi kokku tulnud ainult 30-40 ümber, mistõttu laial väljakul ei pääsenud nende laul mõjule.
Ka tuleb rahvatantsijatel veel tublisti tantse viimistleda (eriti Linda kolhoosi ja Vaabina rahvamaja rahvatantsijatel). Arvuliselt on rahvatantsijate pere tublisti kasvanud möödunud aastaga võrreldes. Laulupäeval võeti eriti soojalt vastu moldaavia rahvatants „Moldavenjaška“ ja eesti rahvatants „Tuljak“.
Rahvatantsude saatmisel tuli rahvapilliorkester oma osaga rahuldavalt toime.
Ühendatud pasunakoor, kus mängis kaasa ka „Võhandu“ kolhoosi külalisorkester, tuli laulude saatemuusikaga rahuldavalt toime. Iseseisva kontserdi osas oli hea Aleksandrovi „Kantaat Stalinist“, viimistlemata aga oli Glieri „Hümn suurele linnale“. Üldiselt andis orkestrite ettekandeis end tunda klarettide puudus.
Sugugi rahule ei saanud jääda peoplatsi akustilise küljega. Koorid asusid kõrgemal kui kuulajad. Laululava puudumisel hajus hääl metsas puude vahel niivõrd, et laulud ei kostunudki kaugemate kuulajateni. Nii oli see möödunud laulupeol, nii oli see ka nüüd. Seetõttu ei täitnud laulupidu oma otsest ülesannet rahvahulkade kunstilisel kasvatamisel. Edaspidi tuleks mõelda laulupeoplatsi õigele valikule ja laululava ehitamisele.
Peab märkima, et paljud kollektiivide liikmed suhtusid vastutustundetult laulupäevasse. Nii ilmusid Antsla linna kollektiivide 150 liikmest laulupäevale kõigest 78! Täies koosseisus oli kohal ainult orkester.
Vaatamata mõningatele konarlustele võib laulupäeva lugeda üldiselt õnnestunuks.
O. AINAS

Meil läheb hästi!

Stahhaanovlik töö 16. juuni 1951
Täitsime teekohustuse
Meie kolhoos tuli edukalt toime kevadkülviga. Tänavu külvasime kiiremini ja parematel agrotehnilistel tähtaegadel kui mullu. Külvide eeskujuliku hooldamisega tahame kindlustada eeloleval sügisel meie ühinenud kolhoosi põldudelt suurema saagi kui kunagi varem.
Lõpetanud kevadkülvi, asusime kohe massilistele teetöödele. Kohalike teede osas täitsime kohustuse juba 11. juuniks. Me olime tööl kogu kolhoosiga. Osa inimesi vedas kruusa, osa puhastas kraave. Meid innustas kiiremini töötama sotsialistlik võistlus, mille me pühendasime läheneva Eesti NSV XI aastapäeva auks. Me täitsime oma kohustuse kolme päeva jooksul. Nüüd töötab osa kolhoosnikuid vabariiklikel teedel, millise kohustuse täidame 17. juuniks.
J. Kuusk,
Võidulipu kolhoosi esimees

MIda kõike pühapäeviti toimus!

Töörahva Elu 29. mai 1941
Koigo pioneerid said kaelarätid
Puhkep., 25. mail toimus Urvaste valla Koigo algkooli pioneeride pidulik koosolek, kus anti kuueteistkümnele pioneerile kaelarätid. Ühtlasi andsid pioneerid tõotuse, mille võttis vastu vanem pioneerijuht sm. Maiste. Pärast tõotuse andmist esinesid pioneerid päevakohaste ettekannetega.
Külalistena viibisid koosolekul Urvaste algk. pioneeride nõukogu esimees ja ELKNÜ Urvaste valla komitee sekretär.

K. Andla.

PS:(Kõrval artikkel: „Külvi ajal pole aega pühapäeva pidada …“)

Olevat ...

Töörahva Elu 17. mai 1941
Urvastes arutati kohustuslikke müüginorme
14. skp. korraldati Urvaste Rahvamajas vestlusõhtu, kus arutati kohustuslike müüginormide küsimust. Koosolekust oli osavõtt elav, kuid kirjasaatja ei märgi, kes olid koosolekul sõnavõtjad. Olevat tõstetud üles küsimus, kas talupidajad suudavad riiklikke kohustuslikke müüginorme täita, kuna Urvaste ümbruses on kehva pinnaga maid. Eriti raskeks kujunevat väikemaapidajatele villanormi täitmine.

Üksikud eesrindlased Siiriuses

Stahhaanovlik töö 16. mai 1951
Eesrindlased kevadtöödel
Urvaste külanõukogu Siiriuse kolhoos on üks mahajäänumaid traktorijaama piirkonnas. See on tingitud sellest, et kõik kolhoosnikud ei tööta nii, nagu nõuab neilt seda põllumajandusliku artelli põhikiri. Ainult mõned üksikud kolhoosnikud on huvitatud ühismajandi jõukuse kasvust ning võtnud tarvitusele kõik abinõud sotsialistliku ühismajandi tugevdamiseks.
Nii on sm-d A. A. Aedmaa, A. Kelder ja H. Hinno ületanud pidevalt oma künninorme, kündes päevas ettenähtud 0,75 ha asemel 0,8-0,9 ha ning tahavad näha, et kõik kolhoosnikud järgneksid nende eeskujule.
L. Pajumägi,
Siiruse kolhoosi I põllundusbrigaadi brigadiir