"Edasi" rajooni autahvlile

Töörahva Elu 7. november 1959
VÕRU RAJOONI AUTAHVEL
EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni TSN Täitevkomitee kannavad rajooni autahvlile järgmised rajooni kolhooside, sovhooside ja tööstusettevõtete sotsialistliku võistluse võitjad 1959. a. III kvartalis:
„Edasi” kolhoos (juhatuse esimees Karla Rist), kes tootis 1. oktoobriks 1959. a. 100 ha põllumajandusliku maa kohta 42,3 ts liha ja 270,2 ts piima.
Anda kolhoosile EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni TSN Täitevkomitee rändpunalipp ja preemia.

Aruandekoosolek aastal 1959

Töörahva Elu 3. november 1959
Partei-algorganisatsioonide aruande-valimiskoosolekutelt
JÄLGIDA ELU NÕUDEID
Kui Kuldre kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär sm. Nurme lõpetas oma aruande algorganisatsiooni tööst, valitses koosoleku ruumis viivuks vaikus. Mis siis viga oli? Aruandja rääkis sotsialistlike kohustuste täitmisest, kolhoositootmise arengust, läbiviidud koosolekust, kommunistidele antud ülesannetest, poliitharidustööst ja kommunistide enesetäiendamisest. Vähem aga rääkis aruandja ridade kasvust, massilisest poliitilisest ja komsomoli-algorganisatsiooni tööst – nendes lõikudes olid tulemused kasinavõitu. Liiga agar oli algorganisatsiooni sekretär enese kritiseerimises, võttes kõigi puudujääkide eest vastutuse täielikult endale. Kuidas aga teised kommunistid töötasid, millised vead ja puudused neil olid, sellest vaikis aruandja. See ehk tekitaski hetkese kõhkluse enne sõnavõttude algust.
Sõnavõtud avas noorkarjatalitaja Olga Hainas. Ta rääkis, et puudused, mis esinevad massilises poliitilises töös, on tingitud eelkõige sellest, et sm. Nurme ei rakenda kommuniste sellele tööle. Tema puuduseks on ka see, et ta ei seo poliitilist tööd kolhoosi igapäevase eluga. Sm. Nurme oskab hästi rääkida, veenda, miks ta aga ei kasuta igapäevasel tööpostil kolhoosi aseesimehena kõiki võimalusi reakolhoosnikutega vestlemiseks? Paljud kolhoosikollektiivi liikmed ei salli kriitikat. Näiteks oli juhuseid, kus seinalehest rebiti kriitilised artiklid maha. See on tõsine signaal. Partei-algorganisatsioon aga sellele ei reageerinud.
Edasi käsitles sm. Hainas kaadrite valiku ja paigutamise küsimusi, kus esineb veel palju puudusi. Sellest rääkisid ka kommunistid Hilda Laidma ja Arnold Mürk. III brigaad on üks mahajäänum. Juba üle aasta on päevakorras olnud uue brigadiri leidmine, kuid seni pole seda suudetud lahendada. Kolhoosis puudub zootehnik. Endise zootehniku sm. Sika töös esines tõsiseid puudusi. Loomad olid nummerdamata, tõuloomadel ei olnud korrastatud dokumente. Nüüd on tarvis leida sellele kohale uus inimene. Ka agronoomi pole. Varem oldi seisukohal, et agronoomi pole üldse tarvis, kuna kolhoosi esimees sm. Kivi omab põllumajandusalase ettevalmistuse ja võttis agronoomi kohused enda õlgadele. Praktika näitas, et nii suures majandis ei ole see asjale kasuks. Esimees ei jõua igale poole. Kolhoosi ees seisavad ulatuslikud maaparandustööd, kultuurkarjamaade rajamine jne. Kõik see nõuab spetsialisti igapäevast järelevalvet.
Palju juttu oli mehhaniseerimisest. Praegu esineb loomakasvatuses veel rasket käsitsitööd. Enamuses loomakasvatushoonetes peavad talitajad veel kaelkookudega vett tassima. Kommunistid nõudsid, et partei-algorganisatsiooni sekretär ja kolhoosi esimees tähelepanelikumalt suhtuksid inimestesse, parandaksid nende töö- ja elutingimusi. Loomakasvatusfarmidesse on raske tööjõudu leida, kuna seda takistab korterite vähesus. Eeloleval aastal on hädavajalik 2 kahekorruselise tööliselamu ehitamine. Tõsiseid puudusi on uue töötasu süsteemi väljatöötamises. Pole jõutud veel otsustada, kas minna üle rahalisele tasule või mitte. Partei-algorganisatsioon on nendes küsimustes jäänud kõrvaltvaatajaks.
Aruande-valimiskoosolek andis algorganisatsiooni sekretäri tööle rahuldava hinnangu. Ta arvestas seda, mis on tehtud kolhoosi majanduse tugevdamisel, sotsialistliku võistluse organiseerimisel ja teistes töölõikudes.
Koosoleku otsuses kohustati algorganisatsiooni sekretäri tegelema kommunistlike noorte juhtimisega ning agitaatorite töö pideva suunamisega. Tähtsal kohal on otsuses tööviljakuse tõstmine kõigis tootmisharudes, mehhaniseerimine ja omahinna alandamine.
Algorganisatsiooni sekretäriks valiti Aleksander Nurme ja sekretäri asetäitjaks Heino Klaar
H. KALDVEE


Pildil: Kuldre kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär A. Nurme aruannet esitamas

Restu oma juust!

Võru Teataja 27. oktoober 1959
Uut toodangut
RESTU JUUST
Restu võitööstus eesotsas juustumeister Lindmetsaga juurutas tootmisse uue naturaaljuustu sordi – 30 protsendi rasvasisaldusega restu juustu. Selle tootmisel kasutatakse tunduvalt vähem rasva, kuid hea väljatöötlemise poolest ei jää juust maha kõrgema rasvasisaldavusega juustudest. Praegu tegelevad juustumeister Lindmets ja peainsener Laanoja selle juustu tehnoloogia ja väljatöötlemise parandamisega. Vastavalt Eesti NSV Kaubandusministeeriumi nõudele hakatakse restu juustu tootma edaspidi kujult väiksemana ja kaalult kergemana.
Eesti NSV Kaubandusministeeriumi poolt on kinnitatud uudistoote valmistamiseks ajutised tehnilised tingimused ja selle realiseerimiseks jaehind. Vähema rasvasisaldavuse ja lühima valmimisaja tõttu on viimane tarbijatele maksumuse poolest tunduvalt kättesaadavam.
Restu võitööstus esineb uue juustusordiga ka vabariiklikul toiduainete konkursil.
J. URB

Väike kultuurinupp 1959.-st

Töörahva Elu 22. oktoober 1959
„Krooni onuga” Osulas
Laupäeva õhtul olid Osulas külas Urvaste isetegevuslased. Esitati Kunderi 2-vaatuseline naljamäng „Kroonu onu”. Tugev aplaus oli tunnistuseks, et külalisetendus õnnestus.
E. JÕESAAR

"Edasi" kolhoosi hea kartulisaak

Töörahva Elu 17. oktoober 1959
Meie INTERVJUU päevateemadel
HEA KARTULISAAK
Tänavune sügis on põllumehele võrdlemisi helde. Ammu sai lugeja teada, et „edasi” kolhoos kogus sel aastal keskmiselt 20, 5 ts teravilja igalt hektarilt. Pärast kartulivõtu lõpetamist selgus teine rõõmustav töövõit: 53 ha suuruse pindala igalt hektarilt saadi 229 ts kartuleid.
See on tubli saavutus. Kuidas selleni jõuti, milliseid agrotehnilisi võtteid kasutati? Sellele vastas kolhoosi esimees K. Rist:
„Võitlus suure kartulisaagi eest algas möödunud sügisel. Esimesteks töödeks olid korralik sügisene sügavkünd ja põldude hea väetamine. Kartulinurmedele andsime iga hektari kohta 30 tonni laudasõnnikut. Koos kevadise mullaharimisega külvasime 300 ts superfosfaati, 200 ts kaalisoola ja 100 kg ammooniumsulfaati igale hektarile. Kartuli panime maha maikuu keskpaiku, hooldustöödena tegime 4 vaheltharimist.
Väga oluline on õige sordi valik. Meil on kujunenud parimateks kartulisortideks „ Olev” ja „Jõgeva talvik”. Esimene andis 260 ts ha-lt, teine pisut vähem. Neid sorte kasvatame ka edaspidi.”
Hea kartulisaak võimaldab kogu laudaperioodi kestel anda emistele ja nuumikutele iga päev 8 kg kartuleid. Osa sordikartuleid läheb vahetamisele teiste majanditega, et aidata ka neil kartulikasvatust arendada. Rida sovhoose ongi juba seda teinud. Veel tahavad „Edasilt” häid seemnekartuleid muretseda Antsla sovhoos, Kuldre, Marxi-nim. ja Stalini-nimeline kolhoos.
„Edasi” kolhoos kavatseb kartuli kasvupinda veelgi laiendada. 1961. aastal tahetakse selle kultuuri alla viia ca 10 protsenti põllumaast.

Oeh, millest siin õieti juttu on ...

Töörahva Elu 27. august 1959
NÕUKOGUDE EHITUS
AKTIIVI ABIL
Urvaste külanõukogu ruumikas eestoas torkab sisenejale kõigepealt silma suur tabel külanõukogu kolhooside sotsialistlike kohustustega. Andmetest nähtub, et võistlus läheb hästi. Nii on lehmade arvulise plaani täitnud ja ületanud „Edasi” ning Kuldre kolhoos. Kõik kolhoosid täidavad edukalt kohustusi noorloomade kasvatamise alal. Pingeline võistlus käib loomakasvatussaaduste tootmise suurendamise eest.
Nende näitajate taga on ka osake külanõukogu tööd. Alles hiljuti arutati istungjärgul Kuldre kolhoosi loomakasvatuse edasiarendamise perspektiive. Istungjärkudelt on alati saadud konkreetseid näpunäiteid edaspidiseks. Just konkreetsus on see, mis iseloomustab külanõukogu tööd. Külanõukogu esimees E. Lukka käib sageli ise kohapeal, on organiseeritud kontrollreide farmidesse, mõnikord on antud alalisele põllumajanduskomisjonile olukorra lahendamiseks ülesanne.
Istungite päevakorras on olnud kevadkülvi ettevalmistus, söötade varumine, külvide hooldamine põllumajandusliku artelli põhikirja täitmine jne. Istungil arutatakse tavaliselt 1-2 kolhoosi tegevust, kuid kohal on ka teiste kolhooside esimehed. Enamasti võetakse lubi alla kolhoos, kus antud töölõigus on kõige rohkem puudusi. Selle kõrval aga kuulatakse ka eesrindlike kolhooside aruandeid.
Põllumajanduse juhtimise kõrval tuleb külanõukogul tegelda veel väga paljuga. Rahandus, kultuurielu, koolid – kõik need kuuluvad külanõukogu kompetentsi.
„Üksi ei tee midagi,” ütleb külanõukogu esimees E. Lukka. Selles on tal täielik õigus. Ainult laialdase aktiivi abil saavutati Urvaste külanõukogu töös edu. Esmajoones on suureks jõuks alalised komisjonid. Külanõukogu tööpraktika näitab, et need on suutelised suuri ülesandeid lahendama. Varem oli raskusi maksude laekumisega. Kui aga eelarve-rahanduskomisjon (esimees H. Klaar) asus elanike hulgas selgitustööd tegema, paranes olukord tunduvalt. Nii laekus põllumajandusmaksu I poolaasta plaan 101,6 protsendiliselt ja kindlustusmaks212,3 protsendiliselt. Põllumajanduskomisjon tegi A. Kahki juhtimisel kontrollreidi kolhooside karjafarmidesse, kus aidati puudusi likvideerida. Kultuuri- ja heakorraküsimustega tegelev komisjon kontrollis Kuldre ja Urvaste kauplusi. Avastati ostjate petmist, esines kaupluste avamisajaga hilinemist. Ilmnenud väärnähetest informeeris külanõukogu Antsla tarbijate kooperatiivi ja need kõrvaldati.
Kasutades aktiivi abi õigesti, on külanõukogu töö tulemusrikas. Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogule anti külanõukogude vahelises sotsialistlikus võistluses heade majanduslike näitajate ja tubli organisaatorliku töö eest 1959. aasta I poolel EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru rajooni TSN Täitevkomitee rändpunalipp. Saadud autasu kohustab külanõukogu organisatoorset tööd veelgi parandama, et hoida rändpunalippu enda käes.
L. PUUSEPP

Kolhooside uudised

Töörahva Elu 1.august 1959
Tööd käivad mitmel rindel
/---/
***
„Pioneeri” kolhoosis on käsil silovalmistamine. Seda tehakse Palumõisa karjalauda juurde virna. Materjaliks on ristikhein ja vikk. Vastava plaani järgi tehakse seda 150 tonni. Varem oli kolhoosi arvel juba 350 tonni silo. Hiljem tuleb veel juurde maisisilo.
***
„Siiriuse” kolhoosis käib juba mitmendat päeva põldheinte panipaikadesse vedu. Seda tahetakse täna õhtupoolikuks lõpetada. Esmaspäeval alustatakse rukkikoristamist.
(Meie kirjasaatjailt telefoni teel)

Kriitilised hetked maisipõllul

Töörahva Elu 9. juuli 1959
Praegu on otsustavad päevad maisikasvatuses. Kommunistlikud noored ja noored, kuulutage kadu umbrohtudele maisipõldudel!
„TÖÖRAHVA ELU” KONTROLLREIDILT
Ilmad maisi kasvatamiseks on olnud küllalt soodsad. Taimede normaalset kasvu rajooni enamikel põldudel tunnistasid ka hiljuti ajalehe „Töörahva Elu” toimetuse poolt organiseeritud kontrollreidist osavõtjad. Ilmastik ei takista rikkaliku maisisaagi kogumist. See ei tähenda veel seda, et väärtuslik silomaterjal mais on meil niisama hästi kui käes ja muret ei enam mingit.
Praegu toimub maisipõldudel võitlus umbrohu ja maisi vahel. Ja kui nüüd sellesse võitlusse ei sega põldude peremehed, siis saab kindlasti võidu umbrohi ja kolhoosidel tuleb maisisaagist suu puhtaks pühkida. Võitlus umbrohu vastu maisipõldudel olgu järjekindel ja oskuslik.
Kontrollreidi käigus selgusid head ja halvad maisipõldude peremehed. Alljärgnevalt nendest pikemalt.
/---/
„KOHE TÄNA HAKKAME HARIMA,”
lausus umbrohtu uppunud maisipõllu ääres Urvaste külanõukogu „Võidulipu” kolhoosi esimees A. Sibul. Kas need sõnad ei ole hilja lausutud? See põld ei olnud äkkeid ega vaheltharimisriistu näinud mitte hiljem kui kolm nädalat tagasi. Äestada on nüüd seda põldu juba hilja. Tarvis on vahelt harida ja siis käsitsi kõblata või kitkuda. Vastasel juhul teeb umbrohi oma töö. See põld oli kolhoosi 1. põllundusbrigaadis. Natuke paremas seisus on maisipõld 3. põllundusbrigaadis. Siin oli just samal päeval alustanud üks kolhoosnik harkadraga vaheltharimist. Sellest on aga vähe. Kolhoosis on kõigest 5 ha maisi ja nii võib neid põlde ka käsitsi kitkuda.
/---/
L. HANKOV

Propagandist 50 aastat tagasi

Töörahva Elu 28. märts 1959
Propagandisti märkmikust
MILLISEKS KUJUNEB MEIE KOLHOOS?
Sellest on huvitatud mitte üksnes kolhoosi poliitkooli kuulajad, vaid kõik kolhoosnikud. Minul kui propagandistil tuleb vastata arvukatele küsimustele, mis erutavad praegu meie inimesi.
Igaühele on teada, et seitseaastaku plaan nõuab meilt piimatoodangu suurendamist 1,5 kordseks, lihatoodang tõuseb koguni 2-kordseks. Kolhoosi piimakari suureneb 350 lüpsilehmani. Sigu tuleb seitseastaku lõpul nuumata 1000.
„Kuidas laheneb söödaprobleem, kust saab jõusööta?” nii küsiti ühel poliitkooli õppusel.
„Oma majandis tuleb toota. Juba 1960. aastal läheb meil põldheina alla kuni 50 protsenti põllumaast, kartuli alla – 10 protsenti. Maisi külvipind kahekordistub. Samuti peab kahekordistuma teraviljasaak ühelt hektarilt,” oli minu vastus.
Lüpsja H. Kõivsaar arvas, et „neid ülesandeid saab täita vaid siis, kui tublisti suurendada orgaaniliste väetiste kogust, eelkõige turba tootmist.” Temal on õigus.
Tänavu on plaanis lõigata 3000 kantmeetrit turvast. See kogus peab aastast aastasse tunduvalt suurenema, peamiselt kolhoosidevahelise turbatootmisnõukogu arvel, kus on kasutusel rohkem mehhanisme.
Kolhoosnikute arvates tuleks enam tähelepanu osutada maaparandustöödele. Väär on see, et praegu tegeleb sellega kolm asutust – maaparandusjaam, remonditehnikajaam ja kolhoos ise. Oleks õigem, et maaparandustöid viiks läbi üksnes maaparandusjaam. Tal on olemas selleala spetsialistid ja tehnika.
„Millised on seitseaastakul kolhoosi ehitustegevuse perspektiivid?” – tunnevad huvi lüpsja H. Ojasoo, traktoristid H. Boom, H. Vaidla jt. Meil on praegu veel raskusi ehitusmaterjalide hankimisega. Püüame neist üle saada ning uue karjalauda ehituse lõpetada. Lähema 2-3 aasta jooksul ehitame kolhoosiklubi. Areneb ka elamuehitus. Praegu ehitab individuaalelamuid kolm kolhoosiperet. Tänavu on kavas alustada veel viie elumaja ehitustööd.
Need on vaid üksikud märkmed. Kuid juba neis ja arvukates teistes kolhoosnikute poolt ülestõstetud küsimustes kajastub ühine tahe – täita seitseaastaku plaan 4-5 aastaga.
I.PADAR, Stalini-nim. kolhoosi poliitkooli propagandist
Pildil: Stalini-nim. kolhoosi poliitkooli propagandist Ilmar Padar valmistub järjekordseks õppuseks.

Lihtsalt Tamme-Lauri tammest 50 aastat tagasi

Töörahva Elu 26. märts 1959
Tutvustame rajooni looduskaitse objekte
Urvaste vana tamm
Urvaste külanõukogus “Võidulipu” kolhoosi maa-alal, Urvaste 7-kl. Koolist 200 m loode pool kasvab vana tamm. Oma välimuselt ja mõõtmetelt on see ainulaadne rajoonis: tüve ümbermõõt 130 sm kõrguselt 8 m, läbimõõt samalt kõrguselt 2,7 m, kõrgus – 16 m ja võra suurim läbimõõt – 26 m.
Puu on tiheda võraga, jämedaoksaline. Äikese tagajärjel on latv murdunud. Tüvi on kõver, selles esineb õõnsusi. Tamm on täiesti elujõuline, kuigi kõrge vanadusega. Puu võeti uuesti looduskaitse alla 1958. aastal
Mida räägib rahvasuu
See tamm on ligi 500 aastat vana. Veel praegu levib rahvasuus puu kohta järgmine lugu.
Üks Rootsi kuningaist oli Eestist lahkudes pistnud tammekepi latvapidi maasse ja ütelnud: „Kui see tamm kasvama läheb, tulen ma veel Eestisse tagasi.”
Tamm läinudki kasvama ja kasvab praegugi, seda kuningat aga pole Eesti pinnal rohkem nähtud.

Post ei saanud üldse siiakanti sõita

Töörahva Elu 19. märts 1959
Avaldamata materjale jälgides
Kirjasaatja küsis, miks Urvastest ja Vastse-Antslast peab Antslas posti järel käima, miks ei või posti saada Vastse-Antslast.
Selle kohta teatab Võru Sidekontori ülem sm. Kivit, et seda moodust ei saa praegu kasutada, sest Vastse-Antsla tee on auto läbisõiduks suletud. Alates 1. juunist 1959 moodustatakse täiendav autotrakt ja siis saab teenindada autotranspordiga kõiki sideettevõtteid.

Ainus päev poeskäimiseks - pühapäev!

Töörahva Elu 12. märts 1959
Meile KIRJUTATAKSE
Ostjad soovivad...
Urvaste maahaigla läheduses asuv Antsla Tarbijate Kooperatiivi harukauplus nr. 21 teenindab nii “Siiriuse” ja “Võidulipu” kolhoosnikuid kui ka haigla ja Urvaste kooli teenistujaid, seega päris suurt arvu ostjaskonda.
Kaupluse tööga ollakse enamvähem rahul. Aga siiski on rahval põhjust nurisemiseks. Miks on kauplus puhkepäeval suletud? Just puhkepäeval on kolhoosnikutel ja teenistujatel aega kaupluses käimiseks. Kas ei saaks puhkepäeva üle viia nädala esimesele päevale, nagu see on mujal kauplustes?
Ostjaskond jääb ootama Antsla kooperatiivi juhtkonna vastutulekut.
A.RÄHK

50 aastat tagasi veeti turbamulda ja austati noori valijaid

Töörahva Elu 5.märts 1959
Turbamuld jõuab põllule
Varahommikuse vaikuse lõhestab traktorimürin. Karl Koosar, Urvaste külanõukogu „Võidulipu” kolhoosi traktorist, peab kalliks talvepäeva minuteid. Juba rühibki tema DT-54 Arusoo poole. Jõuavad sinna põllutöölisedki, kes asuvad kärmelt laadima järelveokelgule turbamulda. Peagi on koorem valmis ja traktori teekond läheb nurmele. Sinna, kus mõne kuu pärast langeb mulda kartuliseeme, jäävad nüüd lumele soohuumuse mustad ribad.
Sama vara algab Eduard Liivamäe ja Väino Tammiste päev. Paari kuu vältel on need 3 traktoristi „Võidulipu” liivastele maadele vedanud 1130 tonni huumuserikast turbamulda. Ega sellega veel lepita –võitlus hea vilja eest kestab.
Turbamullast hakati Urvastes lugu pidama 1956. a. Siis olid saagid naeruväärselt nigelad – 5,6 ts teraviljal, 37 ts kartulil. Kolme aasta kestel said põllud 3500 tonni soost toodud väetist. Ja tulemused? Mullu saadi teravilja igalt hektarilt üle 10 ts, kartulisaak oli kaks korda suurem.
„Palju annate tänavu iga künnimaa hektari kohta orgaanilisi väetisi?” küsime esimehelt A. Sibulalt.
„Kohustuseks on 8 tonni. Loodame sellega toime tulla.”
Vedu läheb seisakuteta ja kiiresti. Iga traktori jaoks on valmistatud 3 järelveokelku. Ühele laadivad pllutöölised soos mulda, teist veab traktor nurmele ja kolmandalt aetakse muld maha.
Ligi 600 tonni – niipalju laudaväetist ootab lisaks soohuumusele kevadet põllul. Iga päev on väljas 15-18 hobust. Igale kartulimaa hektarile antakse 30 tonni õnnikut ja samapalju turbamulda.
„Seitseaastaku esimesel aastal on meie põllud heldemad kui kunagi varem,” usuvad Urvaste mehed ise. Jääme lootma.
J.NELL

Töörahva Elu 5.märts 1959
Noorte valijate õhtu
Möödunud laupäeval oli Urvaste 7-kl. Kooli ruumes noorte valijate õhtu. Ettekande Eesti NSV Ülemnõukogu ja kohalike nõukogude valimistest tegi õpetaja Leo Käis. Oli koostatud viktoriin valimistega seotud olevatest küsimustest. Õiged ja ammendavad vastused andis Urvaste maa-arstijaoskonna töötaja Tiiu Paddar.
Esimene valss kuulus noortele, kes tänavu võtavad valimistest osa esimest korda.

Esimesed kolhoosid 60 aastat tagasi

märts 1949
Uusi kolhoose maakonnas
URVASTES
Neil päevil asutati esimesed kolhoosid Urvaste valda. Kassi külas asutasid Säde kolhoosi 10 kehv- ja kesktalupoega, Uue-Antsla asunduses pandi alus Edasi kolhoosile. Säde kolhoosil on 192 hektaari maad. Edasi kolhoosil on 202 hektaari, sellest 135 hektaari põldu. Kolhooside esimeesteks valiti eesrindlikud talupojad Jaan Tell ja Karl Pakler.


Töörahva Elu 3. märts 1959
Kolhoosi naiskomisjon tegutseb
„Siiriuse” kolhoosi naiskomisjon korraldas klubis tantsu-mängu õhtu. Muusika eest hoolitsesid Urvaste rahvamaja juhataja E. Roon, õpetaja J. Roon ja A. Rajapere. Õhtu möödus tujuküllaselt.
E. JÕESAAR

MITTE ENAM TIGUSAMMUL

Töörahva Elu 21. veebruar 1959

Põllud igatsevad lupja ja väetisi* Piimatoodangus tagasiminek* Linnud ja lambad vaeslapse osas* Näha kaugemale homsest!

Urvaste külanõukogu „Siiriuse” kolhoosis oli 1955. a teravilja keskmine hektarisaak 5 ts. Möödunud aastal koguti hektarilt vilja 9,6 ts. 1965. aastal peab sama arv olema 18. Ka kartulisaak, mis mullu ulatus kõigest 68 ts-ni, peab kahekordistuma. Vägisi kerkib huultele küsimus: kas kasv on võimalik ja mida nimelt ette võtta?
Kolhoosi enamik maid on savised ja liivased. Kuid orgaaniliste väetiste ja lubja osas ei või millegagi kiidelda. On tõsiasi, et viimastel aastatel tuli saakide kasv tigusammul mitte niivõrd väetiste hulga suurenemise, kuivõrd just maa parema harimise ja õigeaegse koristamise arvel. Põllumaa iga hektar sai mullu ainult 3,7 tonni orgaanilisi väetisi. Napilt! Lubimerglit veeti kohalikest lademeist, ent vähese lubjasisalduse ja niiskuse tõttu ei tasu vedu end ära.
Siit järeldus – vilja ja kartuli paneb kasvama parem lupjamine ja väetamine. On hädavajalik kasutada alusturvast rohkem! Kas ei tulek esialgu kaaluda isegi käsitsi alusturba tootmist kuni mehhaniseeritud turbatootmise probleem laheneb? Ehk leiab Põllumajanduse Ministeerium võimaluse toota lubiväetisi, kuna „Siiriuses” on raske ilma lupjamiseta midagi head korda saata.
Madala saagi põhjuseks tuuakse veel maa kivisus. Kivide kõrvaldamine võimaldaks maid paremini harida.
Peavalu teeb karjakasvatus. 1957. aastal tõusis piimatoodang lehma kohta 442 kr, jõuti 2296 kiloni. Söödabaasi loomisel jäädi mullu aga muretumaks ja tagajärjeks oli 88 kg piima vähem. Kuigi haljaskonveier oli rahuldavalt sisse seatud, andis tunda jõusööda nappus. Seega mõjub madal põlluviljakus karja toodangule tagasikiskuvalt. Ristikheina hektarisaak oli 12, 41 ts – kasvava karja jaoks sellest ei piisa. Paremini nõuab korraldamist koplite hooldamine ja väetamine, samuti karja jootmine suvel. Ja mitmesugused söödakultuurid – nende kasvatamine aukohale!
Võrreldes 1953. aastaga vähenes kolhoosis villa koguhulk 67 kg võrra. Ometi näitavad kogemused, et lambakasvatusest võib saada head tulu. Miks siis ei suurendata lammaste arvu? 40 lamba pidamisest ületalve ei jätku isegi võrdlemisi väikesele kolhoosile.
Möödunud aastal saadi ka vähem mune, sest kanade hulk kahanes. Ülesandeks jääb kanade pidamistingimuste parandamine ja maksahaiguse kaotamine.
Inimesed „Siiriuses” usuvad edasimineku võimalustesse. Kolhoosi aastaaruande-valimiskoosolekul aga toodi välja ka üksikute hooletust. 14 kolhoosnikut jätsid täitmata normipäevade miinimumi. Noor zootehnik E. Nappo tegeles vähe tõuaretusega. Kartulipanekul ei valitud välja sobivamaid maid. Kuigi traktorid on kolhoosi omad, tuli ette maaharimisel lohakust.
Seitseaastaku ülesanded kohustavad paljuks. „Siiriuses” toodetakse 1965. aastal piima 3, mune 2,5 ja villa 1,5 korda mullusest rohkem. Selleks aga on vaja igal inimesel tõsiselt kaaluda, kuidas arendada majapidamist mitte senisel tigusammul, vaid hoogsal penikoormasammul.
J. ELLEN

Selline kontsert - Antsla rajoon oli muide just hiljuti Võru rajooniga liidetud

Töörahva Elu 12. veebruar 1959
Külaliskontsert Kuldres
Linnamäe kultuurimaja isetegevuslased andsid hiljuti külaliskontserdi Kuldres. Häid muusikapalu tõid kuuldavale puhkpilli- ja estraadiorkester. Esimene neist tähistas mõne nädala eest oma 30-aastase tegutsemise juubelit. Kuldres laulsid veel segakoor, naisansambel ja solist M. Raudnagel
J. ELLEN

"Edasi" kolhoos - õiges suunas? - 50 aastat tagasi

Kolhoosi Elu 31. jaanuar 1959
Õiges suunas
„Edasi” kolhoosi mullused sissetulekud ulatusid 1 404 000 rublani. Veisekasvatus andis 501 000 rbl., seakasvatus 342 000 rbl. ja heinaseemnest saadi 220 000 rbl. Teisipäeval peetud kolhoosi aruande- ja valimiskoosolekul jäigi kõlama mõte: majandi areng kulgeb õiges suunas.
Varematel aastatel jäi „Edasis” nõrgaks karja suvine söödabaas. Möödunud aastal moodustas suvine väljalüps aga 57% aastalüpsist, seega 10 protsenti enam kui paar aastat tagasi. See saavutati eelkõige karjakoplite rajamisega põllule. Kolhoosi karjakoplite pindala on 65 ha. Lähemail aastail see kahekordistub, nii et iga lehma kohta tuleks 0,6 ha kopleid. Koplite pinna suurendamine võimaldas alandada piima omahinda ja saada kõrgemat toodangut.
Rõõmustava asjaoluna võib märkida, et kolhoosis kasvab ka põllukultuuride saagikus. Kuigi teravilja pindala vähenes, saadi mullu 100 t vilja rohkem kui 1957. a. Hektarisaak kasvas enam kui 3 ts võrra ja moodustas 17 ts. Saagikuse tõus võimaldas eraldada rohkesti teravilja söödafondi ja maksta normipäeva kohta 2,5 kg vilja. Ainult Elva rajooni Valguta kolhoosis ületab normipäeva kohta antava vilja hulk #Edasi” oma – seega on viimane vabariigis töötasu ühe komponendi osas 2. kohal. Rahaline normipäevatasu on „Edasis” 8 rbl.
Uued varumishinnad võimaldasid saada hea sissetuleku linakasvatusest. Iga linapõllu hektar andis 6,5 ts kiudu ja 5 ts seemet.
Heinaseemne keskmiseks hektarisaagiks tuli 4, 6 ts. Selle majandusharuga jäädi rahule.
Üldkoosolekul rõhutati, et ka käesoleval aastal on vaja pidada kinni õigest suunast: toota kõvasti piima ja veisekasvatuse baasil arendada seakasvatust. Tänavu otsustati rajada 20 ha kultuurkopleid põllule, teha Avisoos 70 ha looduslikku heinamaad kultuurniiduks, viia põldheina protsent külvipinnas 35-ni. Kasvatatakse söödakapsast 5-6 hektaril ja valmistatakse iga lehma kohta vähemalt 6 t silo. Hea eduga on kasutatud silomaterjalina põldheina, millest valmistatud silo on kõige odavam. Ka lehmade arv kasvab pidevalt.
Teravalt tõsteti koosolekul üles töödistsipliini küsimus. 36 kolhoosi liiget ei töötanud välja normipäevade miinimumi. Seetõttu tuli kasutada šeffide abi, millega kasvas saaduste väljaminek.
Kolhoosis hakatakse tänavu ehitama viljakuivatit, mille läbilaskevõime on 15 t ööpäevas. Ilmtingimata tuleb leida võimalusi ka peoruumide saamiseks, kas või vande hoonete ümberehitamisega.
J. ELLEN