Saturday, October 30, 2010

Urvastelane Avinurme õpetajaks

Võru Teataja 30. oktoober 1930
Urvastlane õpetajaks.
Urvastelane J. Keller valiti möödunud pühapäeval Avinurme koguduse õpetajaks

Urvaste kogudus pankrotti minemas?

Võru Teataja 30. oktoober 1930
Urvaste kogudus suurtes võlgades.
Koguduse majanduslist asjaajamist on valesti juhitud.
Endise õpetaja Alfred Steini palganõudmised viivad koguduse haamri alla.
Kuuldavasti on jõutud Urvaste koguduse asjaajamises lõpuks niikaugele, et priistavi haamer pea kogudusele hakkab liginema… Endise õpetaja Alfr. Steini palk olla kohtupalati poolt välja mõistetud. Aga mis nüüd teha, seda ei tea ka viimane kirikunõukogu koosolek, sest summa, mis maksta tuleb, on sedavõrd suur ja Urvaste kogudus – ei kaalu üles.
Saadi ju küll ministeeriumilt ja siit-säält summasid end. õp. Steini palga arvel – kuid need tarvitati kõik ära. Selle juure hellitati lootust, et ei tea kas Stein võidabki. Süüdi on selles kõik, keda koguduse käeköik huvitab. Oleme ükskõikseks jäänud asja vastu, jäädes kui „vaenlased“ isegi kõigest kõrvale ja andes ruumi nendele „kiriku huvi kaitsjatele“, kes aga on lasknud end alati selle pilli järgi tantsida, mis viinud pankrotini.
Mis saab nüüd, kas laseme priistavil maha müüa koguduse või teeme nii, et võtame välja rahapungad igaüks „kes meie oleme koguduse vaenlased olnud“ ja ostame ära koguduse hooned ning teeme teise koguduse, nagu see oli Petseris? Teisiti ei saa, sest „kiriku huvi kaitsjate“ rühm, kes asja juures olnud, ei jaksa enam vastu pidada, kuna neil vist aeg ära kulunud „mäe juurde käimiseks“, kus neile ehk antud kulda, viirokit ja mirri! nagu üks täiskogu juhatajatest korra ütles…
Võib-olla suudaks mõni teine õpetaja, kui ta tuleks Urvastesse, ühes kogudusega aastate jooksul praegused koguduse võlad likvideerida, sest siis jääks kogudus püsima, kuid nüüd – kas jääb? – on küsimus. Et praeguse politika juures summat, mis õp. Steinile tasuda tuleb, maksta suudetaks, seda ei usu küll enam nüüd ei „hääd“ ega „halvad“ koguduse liikmed.
Koguduse liige.

Wednesday, October 27, 2010

Populaarseim mehhanisaator


Töörahva Elu 28. oktoober 1980
Populaarseim mehhanisaator
Aastaaegadest ütles ta kevade kõige meeldivama olevat. Maikuu – see mullalõhnaline ja õieehteis aeg – see on nagu ärkamine. Tärkab loodus ja põllumeeski tõttab taas põllule, et alustada oma iga-aastast tööderingi külvist lõikuseni. See on tõeline tunne, et elad, töötad, see on lõputu ringi järjekordne algus, kus tuleb näha vaheldumisi nii õnnestumisi kui ka ebaedu. Ja seda ei oska kirjeldada, nagu ei oska kirjeldada sedagi, mis tunne on, kui oled tunnistatud viljakoristusel oma alagrupis edukaimaks kombaineriks või kui sulle asetatakse kaela tammepärg ja sa seisad pjedestaalil kõrvuti rajooni paremate künnimeistritega. „See on hea tunne,“ ütles ta.
Kui AIVAR SLOOG Helme Maakutsekooli lõpetas, asus ta tööle Sverdlovi-nimelises kolhoosis. Et ta just siia tagasi tuleb, selles ei tekkinud kahtlust, sest lapsepõlv ja kodu olid ju siin. Juba poisikesena oli Aivar maalapsena igasuguste põllutöömasinate vastu huvi ilmutanud. Isa kõrvalt sai esimest korda traktorilegi hääled sisse pandud. „Ei mäleta, oli see DT 14 või midagi muud, aga sellist masinat nüüd enam polegi, millel esimest korda sõitsin,“ meenutab ta. „Hiljem hakkas „Belaruss“ huvitama. Ja see traktor on tänaseni kõige armsamaks jäänud – väike ja lihtne.“
Aivar Sloog töötas Sverdlovi-nimelises kolhoosis nii traktoristina kui ka autojuhina. Prooviaasta – esimene – sai teraviljakombainilgi oldud.
Vahepeal teenis aega Nõukogude armees. Abiellus. Ja kolis Kuldre kolhoosi. On siin töötanud aasta ja kaheksa kuud. Selle ajaga on endale tubli noore mehhanisaatori nime auga ära teeninud. Aivar Sloog tunnistati tänavu „Niva“ ja „Kolos“ tüüpi kombainidel I alagrupis rajooni parimaks. Sai 7262 arvestustsentnerit ja täitis 48 normivahetust.
„Tööd tehes ei mõtle ma kunagi sellele, missugusele kohale tulen. Sotsialistliku võistluse võitmine ei ole olnud eesmärk omaette. See on tavaline töö, võib-olla isegi õnnelik juhus. Kombain pidas tänavu hästi vastu. Ka remondiga sain natuke varem valmis kui teised. Samuti oli saak Keskuse osakonnas, kus ma vilja koristasin, hea,“ rääkis Aivar. Tema arvamus oli seegi, et võitjaks tulemine ei sõltu ainuüksi kombainerist. „Edu oleneb ka tööde organiseerimisest. Möödunud aastal tuli palju kasutuid tööseisakuid, sest kuivati ei jõudnud nii palju vilja vastu võtta kui kombain koristada. Tänavu jätkus tööd kogu aeg.“
Põllumeeste päeval korraldatud rajooni künnivõistlustel sai Aivar Sloog üldarvestuses teise, oma masinaklassis esimese ja ka noorte arvestuses esimese koha. „See oli võistlus, mis alguses kõhedaks võttis. Maatükk ei sattunud eriti hea. Ilmgi oli sajune. Ei tahtnud päris viimaseks ka jääda. Kuno Kender, kogenud künnimees, kes mind õpetas, seisis võistlustel põllu ääres ja kui ta sealt julgustavalt viipas, et kõik on korras, see rahustas. Aga et päris võitjate hulka pääsen, seda ei osanud küll arvata.“ Helmes õppides oli ta oma esimesed künnivõistlused juba edukalt läbi teinud. Tunnustus ei jäänud sealtki tulemata – vabariigis III koht.
Koristus on ammu lõpetatud, sügiskünd samuti. „Algab kõige igavam aeg,“ ütles Aivar. Tema ei vahetaks koristustööde pikki tööpäevi ja sügiskünnil maad pahupidi pöörava traktori mürinat üksluisete remondipäevade vastu töökojas. Tõsi küll, puhkusele saab ta alles nüüd mõtlema hakata. Preemiaks on talle lubatud tuusik noortelaagrisse Ukrainas. Jääb kodugi jaoks aega rohkem, seal ootavad isa kaks väikest tüdrukut.
Kommunistliku noorena on Aivar valitud komsomoliprožektori liikmeks. Ka ühiskondlike ülesannetega tuleb nüüd, hilissügisel, hoolsamalt tegelda. Oma tublide töötulemustega võib Aivar Sloogi õigusega tänavuse aasta rajooni populaarseimaks nooreks mehhanisaatoriks nimetada.
MAIRE KRIIS

Aasta siis oli 1940 ...

Töörahva Elu 28. oktoober 1940

Soodustus Urvaste pastorile kaotati.
Võru Maavalitsuse otsusega lõpetati Urvaste pastorile posti kojuvedu, mida senini toimetas end. maavalitsuse korraldusel end. Antsla-Urvaste postivedaja.
See samm on täiesti õigustatud, kuna avalik postitalu asub pastoraadist vaid mõnesaja sammu kaugusel.

Suusahüppemägi Urvastesse
Urvaste saab eelolevaks talispordi hooajaks suusahüppemäe, mille rajamiseks toimub puhkepäeval, 27. skp. ühine töötegemine.
Veel on vallavalitsusel valminud kavad ujula, hüppetorni ja spordiväljakute rajamiseks.

Tublid maaparandajad

Töörahva Elu 27. oktoober 1970
Preemia Essoo rühmale
Viimast korda oli koos EÜE-70. Tallinnas J. Tombi nimelises kultuuripalees peeti üldkoosolekut ja tehti lõppkokkuvõtteid.
Üldse võttis EÜE-70 tööst osa 1463 noort. Toodangut anti 2 miljoni 116 tuhande rubla eest. Ka Võru rajoonis töötas 6 üliõpilasrühma, kes kõik pälvisid kiitust. Sotsialistlikus võistluses anti maleva nõukogu otsuse alusel teiste paremate rühmade hulgas preemia ka Võru rajoonis töötanud Essoo rühmale kui parimale tudengite maaparandusrühmale vabariigis.
S. RAND

Monday, October 25, 2010

Mõisad põlevad ...

Võru Teataja 25. oktoober 1920
Urvastest. Oktoobrikuu esimestel päevadel on Urvaste ja Kooraste valdade piirkonnas olevates mõisates kurjakäe läbi suuremad põletamised olnud. Saadud kahju umbes 3.000.000 marga väärtuses. Koha peal kriminaal politsei uurib asja ja on kindlasti loota, et lähematel päevadel kurjategijad tabatud saavad.
-s-

Thursday, October 21, 2010

Urvaste uue koolimaja ootel

Võru Teataja 21. oktoober 1930
Urvaste härrastemajas kool.
Uue koolimaja ehitustöö kavatsusel.
Teatavasti põles tänavu suvel Urvastes Urvaste algkoolimaja, mis oli äärmiselt vana ja isegi hädaohtlik, maha. Uue koolimaja ehitus tekkis otsekohe päevakorrale, kuid selle teostamine on raske. Eeltööd käivad ja uue koolimaja valmimist võib oodata vahest paari aasta jooksul.

Monday, October 18, 2010

Edasi tulevikku

Töörahva Elu 18. oktoober 1960
Mõnda
TULEVIKU PLAANIDEST
*Kasutada Kõiki sisemisi reserve
*Sügiskünd ja sordiseeme tõstavad saaki
* Ühelt pinnaüksuselt võimalikul rohkem söötühikuid
*Karjakopleid on kasulik sügisel väetada
Tootmisaasta hakkab lõpule jõudma, aeg on mõelda juba järgmisele. Käesoleval aastal müüd „Edasi“ kolhoos riigile 115 tonni liha ja 396 tonni piima, kuid eeloleval tootmisaastal anname seda juba tunduvalt rohkem.
Kuidas majand on selleks ette valmistatud ja millised eeldused ning võimalused on olemas, sellest jutustame allpool. Seoses pideva toodangu suurendamisega kerkib esile rida olulisi küsimusi, nagu mullaviljakuse tõstmise, väetiste varumise, söötade tootmise ning ratsionaalse kasutamise jt. aladel. Kui käesoleval tootmisaastal oli peamiseks raskuseks peade arvu ja ruumi küsimus, siis praegu on veel viimane aeg sellele mõelda, et järgmisel aastal oleks loomade arv küllaldane ja neile jätkuks ka ruumi. Kontrollinud majandi võimalusi, selgub, et järgmise aasta sotsialistlike kohustuste täitmiseks peade arvu osas on kõik reaalsed võimalused olemas. Hoopis raskem on söödabaasi kindlustamine oma majandis toodetavate söötadega.
Vajalike söötade tootmise suurendamiseks kasutame ära eeskätt kõik sisemised reservid. Tähtsaks tööks järgmise aasta saagi kindlustamiseks on nõuetekohane sügisene mullaharimine. Kõrrekoorimise aeg on küll läbi, kuid seda hoogsamalt saab teha sügiskündi. Meie põhimõtteks on kõik kevadkülviks minevad põllud künda sügisel. See võimaldab varajasemat külvi, mis omakorda tagab saagi tõusu vähemalt 3-4 ts hektarilt ehk meie pindade juures ligikaudu 500 ts.
Teine tähtis reserv söötade tootmisel on täisväärtusliku ja heade külviomadustega seemne salvestamine. Praegu, mil seemnevili on kuivatatud ja kõik olulised välised põllutööd lõpetatud, alustame kohe seemnevilja puhastamist ning konditsiooni viimist. Korralik sordiseeme annab samuti tunduvalt (2-3 ts) enam saaki hektarilt. Huvitav on seda märkida eriti kartuli juures. Pikemat aega majandis olnud sort „Kalev“ andis vähe üle 160 ts kartuleid hektarilt, kuid hiljuti sissetoodud sordid „Jõgeva Olev“ ja „Jõgeva Talvik“ andsid vastavalt 260 ts ja 310 ts. Siit selgub, millised tohutud võimalused on majanditel söötade tootmise suurendamiseks sordiseemne kasutamisel. Sellest lähtudes oleme pidevalt uuendanud ja täiendanud kartulisorte. Kui eelmisel aastal saime keskmiselt 230 ts kartuleid hektarilt, siis käesoleval aastal, vaatamata ebasoodsale suvele ei jää kartulisaak palju sellest maha.
Meie eesmärgiks on saada võimalikult rohkem söötühikuid ühelt pinnaüksuselt. Selleks oleme rajanud vähemviljakatele põlluosadele kultuurrohumaad-karjakoplid. Need annavad meil hektarilt kuni 2500 sü-ni ulatuvaid rohusaake. Sellistel aladel kasvatatav teravili annaks aga 1000-1200 sü hektarilt. Ainuüksi taolise tootmise planeerimise võttega loome olukorra, kus kõige madalama viljakusega maad annavad samapalju söötühikuid hektarilt kui viljakad põllud. Pealegi hoiame siin kokku tööjõudu, sest kultuurkoplid ei nõua nii suuri harimistöid kui teravili. Selletõttu on kultuurkoplite sü omahind teistest söötadest tunduvalt odavam. Kuid pahatihti paljudes majandites seda ei arvestata. Muidugi ei ole mõeldav, et kultuurkoplid ei vaja peale rajamist midagi. Ka neid tuleb pidevalt hooldada ja väetada. Selleks on sobivaim aeg just praegu, sügisel. Nüüd on majandis olemas küllaldaselt sõnnikut ja virtsa, samuti on pärast koristustööde lõpetamist võimalik karjakoplite hooldamiseks kasutada rohkem tööjõudu. Kogemused näitavad, et septembris-oktoobris antud virts, sõnnik ja mineraalväetis mõjuvad järgmise aasta rohukasvule väga soodsalt ning sügisel väetatud koplites on kevadine rohukasv alati olnud varajasem ja tugevam kui koplites, mis said väetist kevadel.
Oluline tegur põldude viljakuse tõstmisel on orgaaniliste väetiste koguse suurendamine. Kui mõni aasta tagasi saadi meie majandis ligikaudu 3200 tonni sõnnikut, siis praegu saadakse seda üle 5000 tonni. Sõnniku koguse rohkenemist põhjustas üheltpoolt loomade arvu suurendamine, kuid teiseltpoolt ka asjaolu, et seadsime mõlemad laudad sõnnikulautadeks ümber ning neljarealises puhaslaudas panime tööle karjamehe, kes tegeleb ainult sõnniku kogumisega. Sügisel, mil loomad saavad ohtralt haljassööta ja kartuleid, on sõnniku saamise võimalused mitu korda suuremad kui talvel. Praegu on ka mitmesugust allapanumaterjali rohkem käepärast, mida hiljem lume tulekuga on raske kätte saada. Talveperioodiks on meil varutud 3000 kantmeetrit alusturvast ning eeloleval aastal tahame koguda iga loomühiku kohta 15 tonni sõnnikut ehk 8-9 tonni iga külvipinna hektari kohta. Kasutades tugevaid väetisenorme on meil võimalik senisest rohkem laiendada intensiivsete kultuuride, s.o. maisi, söödakapsa ja kartuli külvipinda, mille tulemusena üldine söötühikute kogus tunduvalt suureneb ja võimaldab senisest rohkem toota liha, piima ja teisi loomakasvatussaadusi.
Pideva tootmise laienemise juures ei saa kuidagi unustada heinaseemnekasvatuse osatähtsust. 1955. aastal, kui kolhoosil ei olnud küllaldaselt kultuurrohumaid, saadi igalt lehmalt keskmiselt 1415 kg piima aastas (sellest karjatamisperioodil 640 kg), 1959. aastal, kui karjakoplite pind oli juba 96 ha, saime igalt lehmalt keskmiselt 3098 kg piima aastas, sellest karjatamisperioodil 1728 kg piima – seega koguni 300 kg rohkem kui 1955. aastal saadi terve aasta jooksul.
Toodud näitajad on lihtsad ja paistavad võib-olla koguni tühised olevat. Kuid edaspidise toodangu suurendamise huvides peab iga majand neid arvestama. Nad on möödapääsematult vajalikud.
J. PEETS
„Edasi“ kolhoosi agronoom

Esimesed ateistiveerud Töörahva Elus

Töörahva Elu 18. oktoober 1940
Urvaste jumalasulase hääl jäi hüüdjaks hääleks kõrves.
Leer, mis pidi toimuma Urvaste kirikus igasuguses vanaduses isikuile ja millele tehti suurt kihutustööd kui viimasele sellesarnasele õnnistusttoovale toimingule, jäi osavõtjate puudumisel pidamata.
Muidugi valmistas see papile kahetsemisväärse pettumuse, sest viimne lootus mammonasaamiseks luhtus (kirikumaksu nagunii enam ei laeku). Eriti kurb on see selletõttu, et loodetav mammonahulk, suurt propagandat arvestades, kõigi lootuste kohaselt oleks ulatunud arvatava 200 kuni 300 osavõtja taskuist 1000 kuni 2000 kroonini.
Läks tõeks seesinane pastori enese poolt lausutud sõna: „Urvaste noorus muutub juba algkoolis nii patuseks, et käib küll ümber kiriku, aga üle läve ei astu“. Pastor kahjuks ei tea, et ümber kiriku käies oodatakse pikisilmi, millal kirikust ehitatakse võimla või rahvamaja, mida Urvaste noorus nii väga vajaks.

Tuesday, October 12, 2010

Vesi ei võtnud ohvrit vastu

Võru Teataja 14. oktoober 1930
Vesi ei võtnud ohvrit vastu.
Kuid surm tabas vanakese tiigi kaldal.
Möödunud laupäeval kadus kodunt ära Uue-Antsla vallast pärit Reinhold R ema Karoline. Nagu pärast selgus, oli ta õhtul kella 8 ajal läinud kodu läheduses asuvale heinamaale tiigi juurde, kus ennast uputada katsus, kuid siis miskipärast kaldale tagasi ronis ning sääl suri.
Karoline R oli juba kauemat aega närvihaige ja põdes ühtlasi ka neeruhaigust. Õhtul oli ta nähtavasti enesetapmise mõttes läinud heinamaal asuvasse tiiki. Et sääl aga vett vähe, vaevalt 1 m. sügavuselt ning vesi ka väga külm, ronis ta uuesti kaldale tagasi. Külm vesi ja nõrk tervis said nähtavasti põhjuseks, et surm vanakese veel kaldal tabas. Karoliine R. oli 66 aastat vana.

Alkoholiga võitlus vanasti

Töörahva Elu 13. oktoober 1960
Liiklusdekaadist
„Hambavalu“ OHVRID.
10. oktoobril algas meie vabariigis liiklusdekaad. Meie toimetuse ja Riikliku Autoinspektsiooni töötajad tegid dekaadi alguse puhul ühise ringsõidu rajooni maanteedel. Oli rõõm kohata distsiplineeritud autojuhte sõitmas tehniliselt korras masinatel. Leidus ka mootorsõidukite juhte, kes ei olnud nii hoolsad. Autoinspektori valvas silm avastas kohe kõik tehnilised puudused ning mõnigi mees peab tulema autoinspektsiooni masinat näitama, et saada kätte äravõetud tehnilist talongi. Tegemist oli ka üksikute „päevakangelastega“. Jutustame nendest allpool, et hoiatada teisi mootorsõidukite juhte.
Vaabina-Urvaste maantee. Suure kõrinaga sõitis mootorrattur. Autoinspektori märguandel peatus masin kriuksudes. Sõitja ümber levis mitme meetri kaugusele eetri ving. „Sõiduload?“. Mootorrattur Gustav Pittin laiutas lootusetult käsi. „Jah, kulla mehed, pean tunnistama, et neid mul ei ole.“
Kibe grimass libises üle mehe näo. „Ah, et m aolen joonud. Ausõna, ainult hambaauku lasksin rohtu,“ laiutas ta edasi kuraasikalt. Kui autoinspektor masina üle vaatas, selgus, et see oli tehniliselt sõidukõlbmatu – kodarad logisesid, sidurihoob lahtine, mootor üleni räpane jne. „Nagu sa jänest sõidad, nii ka vahel oled,“ kirus lõpuks uljas mootorrattur, aktile alla kirjutades. Jah, Gustav Pittinil tuleb tegemist teha administratiivkomisjoniga, kuid autoinspektorid said ära hoida tõenäolise õnnetuse.
/---/
J. RÄSTA,
R. LAKSBERG,
autoinspektorid
H. KALDVEE,
„Töörahva Elu“ toimetuse töötaja.

2,5 normipäeva päevas

Töörahva Elu 12. oktoober 1950
Igaühel kindel tööülesanne
Antsla rajooni Urvaste kolhoosis toimub teiste sügistööde kõrval hoogus kartulivõtmine.
Kartulivõtmine on siin organiseeritud hästi. Igale kolhoosnikule on mõõdetud kätte kindel tööesi ning töö arvestamiseks kasutavad kolhoosnikud kindlamõõdulisi kaste või kotte. Tänu kolhoosi põllundusbrigaadi brigadiirile sm. A. Arumäele, kes sellise töökorralduse ja täpse arvestuse on kindlustanud, täidetakse kartulivõtmisel päevaülesannet paljude kolhoosnikute poolt kuni kahekordselt. Eriti hästi töötavad kartulipõllul kolhoosnikud L. Varjun ja E. Armulik, kes päevas töötavad välja keskmiselt 2,5 normipäeva.
Samal ajal käib kolhoosis viljamasindamine ja kõrrepõldude koorimine, kusjuures sügisesele sügavkünnile on rakendatud pidevalt kaks paari hobuseid. V. Pilt

Monday, October 11, 2010

Vaabina metsaprotsess lõppes

Võru Teataja 11. oktoober 1930
Vaabina metsaprotsess lõppes.
Metsavahtidele määratud karistus jäi maksma.
1928. a. suvel revideeriti Sõmerpalu metskonna Vaabina metsandiku tegevust. Ilmsiks tuli üllatusi. Hõrimo vahtkonnas metsavaht Jan Helsteini valve all oli viimase aasta jooksul 86,76 kantsülda puumassi rohkem raiutud, kui raiepiletid näitasid. Kurenurme vahtkonna metsavaht Eduard Meltsi valve all oli sama aja jooksul raiutud omavoliliselt 61,72 kantsülda puumassi. Hiljem vaatasid asjatundjad veel omakord üle ning leidsid, et riigi kahju Hõrimo vahtkonnas omavolilise raiumise läbi ulatus 2305 kroonile ka Kurenurme vahtkonnas 950 kroonile.
Mõlemad metsavahid ja Vaabina metsandiku metsnik Aleksander Kapsta võeti vastutusele.
Tartu-Võru rahukogu karistas metsavahte J. Helsteini ja E. Meltsi kumbagi valju noomitusega, kuna metsnik Kapsta mõisteti õigeks. Pääle selle mõisteti E. Meltsilt välja 665 kr. riigi kasuks. Viimane ei jäänud selle otsusega rahule ja kaebas edasi kohtupalatisse ja riigikohtusse. Edasikaebused jäeti aga mõlemas kohtus tagajärjeta.

Suhkrupeedikoristuse hoogtöö

Töörahva Elu 10. oktoober 1950
Suhkrupeeti riigile
Paralleelselt viljakoristustöödega asusid Antsla rajooni Siiriuse kolhoosi kolhoosnikud suhkrupeedi koristamisele ja sõlmitud kontraheerimislepingu täitmisele. Eesri Suhkrupeedibaasi Antsla vastuvõtupukti on juba ära antud ligi 2 tonni kõrgeväärtuslikku suhkrupeeti. Peedid on põllult peaaegu kõik koristatud ning lähematel päevadel antakse vastuvõtupunkti üle ka puuduv kogus lepingu täitmiseks.
Suhkrupeedi koristustöödel on eriti silma paistnud naiskolhoosnikud E. Urbla, A. Väin, H. Kuld ja teised, kes varahommikust hilisõhtuni töötavad suhkrupeedipõllul. A. Männik

Sügiskünd 1950

Töörahva Elu 10. oktoober 1950
Kõik vabad jõud sügiskünnile
Urvaste külanõukogu Urvaste kolhoosi kolhoosnikud on hästi teadlikud, et eeskujulikult haritud maa on parimaks eelduseks suurte viljasaakide kasvatamisel. Sellest lähtudes on kolhoosis praegu kõik vabad jõud rakendatud sügiskünnile. Eriti hästi töötavad künnil kolhoosnikud Paul Kungus ja Artur Alliksaar, kes järjekindlalt ületavad oma päevaseid künninorme.
Käesoleval sügisel küntakse Urvaste kolhoosis üles kõik tuleval aastal külvi alla minevad põllud. Praegu on siin kündi tehtud juba suurtel maa-aladel. L. Vannar

Wednesday, October 6, 2010

ÜMÜ - Üleriigiline Maatöörahva Ühing?

Töörahva Elu 7. oktoober 1940
Kõne ja pidu Kuldres.
Pühap., 6. okt kell 15 pidi toimuma Kuldre rahvamajas ÜMÜ Urvaste ja Kuldre osakondade liitmise koosolek, mis vihmase ilma tõttu jäi pidamata. Hiljem kella 6 ajal õnnestus siiski pidada kõnekoosolek umbes 300 asjahuvilise osavõtul. Hoogsa kõnega esines sms. Alf. Leer, keda jälgiti huvi ja tähelepanuga.
Õhtul kella 9 ajal kanti ette sama osakonna poolt kohalikus rahvamajas „Vedelvorst“, mis oma tüüpide niisama ka mängu poolest jättis meeleolurikka mulje.