Hm, ikka paljuvõitu neid tulekahjusid

Võru Teataja 23. detsember 1930
Jällegi tulekahju Urvastes.
Rebase asunduses põles tühi laut ja küün maani maha.
Ööl vastu 20. detsembrit süttis Urvaste vallas Rebase asunduses Anton Traagel’i ühise katuse all olev laut ja küün põlema ja põles maani maha. Kahju arvatakse 300 kroonile.
Tuld märgati vastu laupäeva hommikut kell 3. Kohalejõudnud inimestel ei jäänud midagi teha, sest hoone oli üleni leekides ja varises peagi kokku. Hoone oli tühi ja temas midagi polnud. Tulekahju tekkimise kohta liiguvad ümbruskonnas kahtlased jutud. Ollakse kindlal arvamisel, et kuritahtlise süütamisega tegemist, sest põlenud hoone väärtust hinnataks kõige rohkem 300 kr. pääle, kuna ta k/s „Omas“ 500 kr. eest kindlustatud oli.

Kirikumõisa rendile

Võru Teataja 20. detsember 1930
Urvaste kirikumõisa
maa antakse 1. maist 1931. a. aääle rendile. Lähemaid teateid annab koha pääl õp. J. Valk, Telef. Antsla 10-b

Kaardipõrgu Urvastes

Võru Teataja 20. detsember 1930
„21“ Urvastes.
Pikkade talveõhtutega on Urvastes noorte keskel moodi läinud „21“ mäng. Tullakse harilikult kuhugi kokku, enamasti laupäeva ja pühapäeva õhtuti ning mäng läheb lahti. Lüüakse enamasti kompvekkide ja paberosside pääle. Mängust ei võta mitte üksi osa nooremad, vaid ka naisemehed on platsis. Tihti kogunevad kaardimängijad samasse kohta, kus on koos näidendi harjutajad, segades niiviisi näitemänguharjutusi.

Liiga palju pidusid?

Võru Teataja 20. detsember 1930
Iga kolme kilomeetri kohta üks pidu.
Pidude rohkus Restu-Antslas ja Urvastes.
Eelolevad jõulud on Urvastes ja ümbruskonnas eriti rikkad pidude poolest. Nii korraldab „Siirius“ omas majas esimesel jõulupühal, 25. detsembril peo, kus ettekantakse G. Kadelburgi näidend „Põrgu tee“.
Samal ajal on aga umbes kolme kilomeetri kaugusel asuvas Restu-Antsla piimaühisuse saalis pidu Restu Haridusselts „Kultuuri“ korraldusel, kus lavastamisele tuleb lustmäng „Hüpe abiellu“.
Teisel jõulupühal on aga peod Uue-Antsla haridusseltsil omas rahvamajas, kus etendusele tuleb A. Trilljärve 3. vaatusline operett „Emajõe lõoke“ ja Ilmjärves, kus lavale tuleb Kunderi „Kroonu onu“.
Nii näeme, et iga kolme kilomeetri kohta tuleb üks pidu, mis muidu maal haruldaseks asjaks. Kui neile kõigile ka rahvast jatkub, siis on asi kõige paremas korras.

Ernst Keller seltside (mitte)liitumisest

Võru Teataja 20. detsember 1930
Kas liituda Urvaste seltsidel?
Mispärast ei mindud „arfa“ lipu alla.
„Siiriuse“ esimees Ernst Keller.
Selle lehe neljapäevases numbris on võtnud keegi Urvaste seltskonna elust huvitatud isik sõna, kus soovitab kohaliste organisatsioonide liitumist, sest nüüd „olla seisukord sarnane,“ et Urvaste seltsid võiksid jälle ühinemisele mõelda.
Samas räägitakse ka, et „Siirius“ on kõige elujõulisem selts Urvastes. Tunned enese sellega ka veidi ülendatud olevat, sest oled ju ise ka kaasa töötanud „Siiriuse“ lipu tõstmiseks kõrgemale.
Sõnad „seisukord sarnane“ , aga lasevad oletada, et artikli on kirjutanud vist mõni Urvaste Haridusseltsi tegelane, juhtides mõtteid jälle tagasi seltside liitumise juurde.
Kui aga nüüd võtta sellest Urvaste seltside liitumisest uuesti kinni, isegi kõvade kätega, siiski võiks vaevalt loota, et sellest midagi välja tuleks. Kuna Urvaste H-Selts esimesel liitumisel ühinemise nurja ajas, loobudes „Kõla“ seltsile varandusi üle andmast ainult sellepärast, et lootis liit „Siiriuse“ lipu alla lükata, siis ei ole vist ime, kui nüüd „Siirius“ ühinemise juures „oma lipukirja“ keeldub maha kustutamast, seda rohkem, et nii mõneltki poolt rahvamaja ehitusvankri kodaratesse on kaikaid pillutud.
Kõige otstarbekohasem oleks, kui asja üldse soovitakse ühinemise sihis tüürida, et Urvaste Haridusselts likvideeruks, ning koonduks „Siiriuse“ lipu alla. Sellega oleks nii esimesed, kui teised vastuvaidlemata palju võitnud ja kõigepäält mõistlik rahu ja üksmeel olemas.

Kriimsilm

Võru Teataja 16. detsember 1930
Kriimsilm Urvastes
Möödunud nädalal viis hunt Urvastest Siimu talust Arnold Veidenbaumil ühe lamba ära.

Päris põhjalik tulekahi:(

Võru Teataja 16. detsember 1930
Tulekahju Urvastes
Lagunenud ahi põhjustas õnnetuse. Kogu kahju 2995 kr.
Kustutamisel sai üks mees raskeid tulehaavu.
12. detsembril põles Urvastes Ala-Kerge talus Karl Kerge päralt olev rehi maani maha. Tuli sai alguse arvatavasti küdevast reheahjust. Omaniku kahju tõuseb 2995 kroonini.
Nimetatud talus oli parajasti linu kuivatamas P. Zimmer, kel omal rehte pole. Ta oli reheahju kütmise lõpetanud ja rehest lahkunud, ilma et midagi kahtlast oleks märganud ja toa juurde läinud, mis sammu sada või rohkem rehetoast kaugemal.
Tuld märgati niivõrt hilja, et päästa ei suudetud peaaegu mitte midagi.
Nii põles ära omanik Karl Kergel mitmesugust kraami 400 krooni väärtuses. Samuti põlesid ära Arnold Jeeretsi, Jaan Hõraku ja Peeter Zimmeri päralt olevad linad, kogusumaas, 95 krooni väärtuses.
Tule kustutamisel on saanud raskeid põletishaavu Peeter Zimmer, kes mitmesugust inventari katsus päästa. Kuidas tuli just küdevast ahjust alguse sai, on selgitamata, sest kedagi pole silmapilgul rehetoas viibinud. Rehe ahi oli niivõrt lagunenud, et säält leegid välja pääsesid ja tulekahju põhjustasidki.
Hoone oli tulekahju vastu kinnitatud Urvaste tulekahju juhtumiste vastastiku avitamise seltsis 750 krooni eest, kuna muu vallasvara ja inventar, mis tules hukkus, olid kinnitamata.

Võru Teataja 18. detsember 1930
Tuli nõudis ohvri.
Eelmises lehes kirjutasime tulekahjust Urvaste vallas, Ala-Kerge talus, kus kustutustööde juures raskeid tulehaavu sai Peeter Zimmer. Nimelt langes Peeter Zimmerile, kui ta põlevast hoonest kraami oli väljatoomas, põlev palk seljale. Ka muidu põletas ta ennast siit-säält. Vigastused olid niivõrt rasked, et ta hiljem suri.
Kadunu oli pärit Urvaste vallast, Luuke talust.

Taas nii tänapäevane teema!!

Võru Teataja 16. detsember 1930
Varjualust on vaja.
Vaabina vallavolikogu otsustas teedeministeeriumile esitada palve, et Vaabina peatuskohta reisijate jaoks varjualune ehitataks.

Saega said pätid nii mõndagi teha

Võru Teataja 13. detsember 1930
Suurem murdvargus Vaabinas
Hansi taluaidad tehti kraamist puhtaks.
Ööl vastu 12. detsembrit s. a. murti Vaabina vallas Hansi talu aitadesse sisse ja viidi ära mitmesuguseid riideid, lina ja muud toiduaineid ligi 500 krooni väärtuses.
Sissemurdmine on varaste poolt toime pandud ühe aida lae lahtikangutamise teel, kust äraviidi valmisriideid ja paar kangast. Sellega vargad aga ei leppinud, vaid läksid teise aida põranda alla. saagisid põranda läbi, missuguse avause kaudu välja viisid suurema hulga sealiha, nisupüülit, rukkijahu ja muud toidukraami.
Et öö tuuline oli, siis ei kuuldud ööl midagi kahtlast. Vargad on oma saagi hobusega ära viinud.
Jõulude lähenemisega hakkavad ka aidavargused sagenema. On ju tarvis pikanäpumeestel jõulukraami.
Kogu kahju hindab taluomanik August Ottan ligi 500 kroonile. Vargad on teadmata.

Mõistlik jutt seltside teemal, raskesti teostatav küll

Võru Teataja 11. detsember 1930
Urvaste seltskondlik tegevus.
Igasuguseid seltse on palju. Ühinemine seltside vahel tarvilik.
Ei või just öelda, et Urvaste oleks kultuuriliselt mahajäänum. Siin on organisatsioone ja ühinguid enam kui küll. Võtame näiteks kõige elujõulisema seltsi Eesti Noorsoo liit „Siiriuse“, kellel juba omal väike majake n. n. „rahvamaja“. Temale järgneb tegevuse poolest Urvaste Rahvahariduse selts, kellel on olemas puhkpillide orkester. Edasi oleks „surnult sündinud“ laulu-mängu selts „Kõla“, „Siiriuse“ ja Haridusseltsi ja segapaarituse tagajärg. Nimeliselt on see „sohilaps“ praegu veel olemas, kuid tegelikult surnud ja varandusegi „Siiriusele“ kinkinud.
Need oleks nõnda ütelda hariduslised organisatsioonid. Nende kõrval on terve rida majanduslisi ühinguid, nagu: Urvaste turbaühisus, kaks masinatarvitajate ühisust j. t.
Arvestades aga valla suurusega, näib nii, et neid ühinguid ja seltse on liiga palju, eriti hariduslisi, kelle sihid ühed ja samad. Sellest seisukohast väljaminduna tuldi otsusele, et oleks vaja seltsid ühendada ja viidigi „Siiriuse“ ja Haridusseltsi liitumine läbi, asutades uus organisatsioon laulu-mängu selts „Kõla“.
Mõned tegelased aga arvasid uue „arfa“ lipu alla mitte astuda, vaid pidasid paremaks uuesti asutatud ühing lõhkuda, mis teostuski. Sellega saadi kahele ühingule veel kolmas juurde!
Nüüd on seisukord sarnane, et Urvaste seltsid võiks jälle ühendamise pääle mõelda. Nimelt põles möödunud suvel Urvaste algkoolimaja ära, mis oli Haridusseltsi pidude pidamise kohaks ja sellega on viimane täiesti lagedal. Siin võiks ruumide suhtes vastu tulla liit „Siirius“, kuid et siis aga pidude rohkus suureneks, mis rahval üle jõu käiks, siis oleks soovitav, et mõlemad ühineks. „Siiriusel“ on seltsimaja, Haridusseltsil puhkpillid ja mitmeid sorti lavatarbeid, nii et kumbki selts ei kaotaks midagi, vaid sellega võidaks kogu Urvaste …

Kohtu ees, kaks artiklit samast süütamisest

Võru Teataja 6. detsember 1930
Vaabina süütaja 42 kuuks vangi.
K. Raagi patud kohtu ees.
Käesoleva aasta 20. septembril süttus Vaabina vallas Kurgsoo asundustalu põlema, mis kuulus Jakob Tiituse pärandustombule. Energilise tegevuse järele suudeti küll tulele piir panna, kuid süütamine oli ilmne. Nimelt langes kahtlus Tiituse väimehele K. Raagile, kes ka politsei poolt peatselt arreteeriti. Eile tuli K. Raagi vastu tõstetud süüdistus Tartu-Võru Rahukogu kriminaalosakonna Võru väljasõidu istungil arutusele, kus kohus süüaluse 3 ½ aastase s. o. 42 kuuse karistusega karistas.

Elu 6. detsember 1930
Raske karistus Vaabina tulesüütajale.
Mees ootas, kuni kana munes.
Möödunud sügisel süttus põlema Vaabina vallas asuv Tiituse pärijatele kuuluv küün, minutit 10 hiljem ka elumaja pööningult. Juurderutanud inimesed tundsid pööningul petrooleumi lõhna. Sääl ühes kastis leiti väike „hundisilm“ – plekist suitsulamp. Lambi ümber leidunud ka söestunud takku. Ka kastil olnud põhi põlenud. Korstna ja vähe varem köetud ahju juurest tuld ei võinud väljapääseda, sest lagi oli terve ja tulest puutumatu. Tekkis kahtlus süütamises.
Talu tähtsamaid pärijaid polnud kodus, oli vaid perenaise väimees Raag ja üürilise Reimani perekond. Politsei kahtlustas kohe Raagi ja Tiituseid, sest talu hooned ja küün olid kindlustatud kõrgelt, viimati 3500 krooni eest. Päälegi olnud ka küünis leiduv vili 650 kr. eest kinnitatud.
Süüdistatav, Karl Raag – juba varem kord kahtlustatud ühes süütamises – end eeluurimisel süüdi ei tunnista. Kuid et teda süütamise eel küüni juures nähtud askeldamas, siis leiti küllaldaselt põhjendatukd tema vastu kohtus süüdistuse tõstmine.
Tartu-Võru rahukogu istangul 5. dets. oli asi Tartu-Võru rahukogus arutusel. Ka siin eitas kahtlusalune enda süüd, võttes vaid õigeks küüni juures käimist. Esimest korda käinud küüni juures mune otsimas. Pidanu tükk aega ootama kuni kana munes. Teistkorda õiendanud omi asju, mille juures üks tunnistaja naisterahvas teda seganud.
Pööningul enne tulekahju käies tekkinud suitsu pärast, teatanud säält alla, et kõik on korras. Mõni minut hiljem aga pääses juba tuli lahti.
Kohus leidis süüaluse süü küllalt tõendatud olevat ja karistas Karl Raagi 3 a. 6 kuulise vangirooduga ja õiguste võtmisega.



Võru Teataja 6. detsember 1930
Uue-Antsla kohtunikud.
Uue-Antsla vallakohtunikkudeks valiti volikogu poolt August Krevald, Juhan Rosentahl, Julius Marits ja Karl Sollmann.

Uut Uues Antslas

Võru Teataja 4. detsember 1930

Uus postitalu Uue-Antslas
Uue-Antsla vallavolikogu otsustas asutada uue postitalu Alakõrtsi juurde. Postitalu pidajaks oleks Kusta Zirel.

Uue-Antsla parandab teid.
Uue-Antsla vallavolikogu tunnistas tarvilikuks Kassi-Kubja-Peetri 2. klassi tee Kassi asunduse kohal 500 meetri ulatused korda seada teedekapitali arvel.
Vastava palvega otsustati pöörduda teedeministeeriumi poole.

Uue-Antsla laiendab rahvamaja.
Uue-Antsla härrastemaja tuleks lammutada.
Uue-Antsla vallavolikogus tuli põhjalikumale arutusele kohaliku rahvamaja laiendamise küsimus. Nimelt kavatsetakse majale teine kord pääle ehitada, nii et majas ruumi leiduks kolme õpetaja korteriks, kahele klassiruumile, peosaalile ja kaupluse ruumidele.
Volikogu leidis siiski, et enne ei või rahvamaja laiendamisele asuda, kui selgub Uue-Antsla härrastemaja saatus, mille vald põllutööministeeriumilt ostis. Otsustai põllutööministeeriumi paluda, et lubataks härrastemaja lammutada, mis teel saaks küllalt hääd ehitusmaterjali.
Igatahes volikogu rahvamaja laiendamise vastu põhimõttelikult ei ole.

Varas jäi vahele, aga saavutas leppimise

Võru Teataja 27. november 1930
Varas jooksis peremehega rinnutsi kokku.
Varas ostis pärast varguse ebaõnnestumist peremehele liitri viina.
Kooraste vallas on vargused niiöelda „moest väljas“. Kuigi mõni joodik kusagil salakõrtsis vargusplaani peab, siis, nagu „jumalast juhitud“, lõpeb ikka nii, et vargus nurja läheb ja ainult ümbruskonnale tast mõni aeg rääkida saab.
Niisugune lugu juhtus ka hiljuti Kooraste vallas Kaagri asunduses.
Kohapääl tuntud „lakekrants“ H. otsustas Kaagri asuniku L. aita revideerida. Ta asuski ühel päeval L. aida ukse kallale. Seda aga märkas L. ja jooksis aida taha, kuhu ka varas tahtis peitu minna. Varga õnnetuseks juhtusid nad aga aida nurga taga rinnutsi kokku, millest mõlemad nii ehmusid, et peremehel meelest läks varast kinni võtta. Vargal läks jällegi meelest eest ära jooksta. Et H. ja L. tuttavad, siis jättis L. asjale seadusliku käigu andmata, nad leppisid varssi kokku, nii et H. ostis L-le liitri viina, mida ise tühjendada aitas.


Võru Teataja 4. detsember 1930
Ei ole see H.
Koorastest pärit Ferd. Hani palub meid teatada, et tal midagi ühist ei ole selle H-ga, kellest juttu on meie lehe 135. numbris, pealkirja all „Varas jooksis peremehega rinnutsi kokku.“

Viinavargus Uue-Antslas

Võru Teataja 22. november 1930
Puhte-viina vargus Uue-Antslas
Neil päevil sõitis Antsla alevist koju Peeter Albrecht. Vankris oli surnud ema jaoks puusärk, puhti pidamiseks korv viina ja muud kraami. Õhtul, umbes kella 7 ajal, jõudes Kuldre kohale, laskis P. A. hobusel üksinda koju sihis minna, kuna ise jooksis maanteelt vähekese eemale, vallamajja posti võtma. Järgnedes hobusele 10 minuti pärast, leidis P. A. üllatuseks, et vankrist oli 9 pudelit viina ära varastatud, ajal mil ta vallamajas viibis. Juurdlus selgitas ka viinavarga ja selleks osutus käskjala poeg, kelle käest ka viin kätte saadi. Nüüd tuleb mehikesel, kellel sarnane tegu mitte esimene polnud, kohtus vastust anda.

Selliseid uudiseid harjunud ennem veneajaga seostama

Võru Teataja 12. november 1930
Vaabina üllatusrikas või.
Neil päevil tabas Vaabinas X. perekonda kummaline üllatus. Nimelt oli peremees ostnud Vaabina meiereist võid, millest leiti umbes poole sentimeetri laiune ja 2 sntm. pikkune karvadega kaetud nahatükk, väga sarnane roti nahale. Samalaadilisi juhuseid olevat Vaabina meierei võiga varemgi juhtunud. Selletõttu pole midagi imestada, kui meierei võist rohkesti siseturule müügiks läheb.

Konstaabli sõnum

Võru Teataja 8. november 1930
Kuulutan maksvusetaks Jaan Jaani pg. Zilensk’i nimelise Eesti Vabariigi isikutunnistuse, mis välja antud Uue-Antsla vallavalitsuse poolt 20. dets 1919. a Nr. 219 all.
Uue-Antslas, 5. nov. 1930. a. nr. 905
Uue-Antsla rajooni konstaabel Võrumaal.

Kuulutused 6. nov. 1930

Võru Teataja 6. november 1930

Kuulutan maksvusetaks kaduma läinud Adele Reinu tr. Timka nimelise Eesti Vabariigi isikutunnistuse, mis Uue-Antsla vallavalitsuse poolt 23. dets 1924. a. Nr. 95 all välja antud.
Uue-Antslas, 4. nov. 1930. a. Nr. 904.
Uue-Antsla rajooni konstaabel Võrumaal.


20. nov. s.a. kell 12 päeval müüakse enampakkumisel äravedamiseks endine Urvaste Kihelkonna kooli ja köstri elumaja.
Pakkumine sünnib müüdava maja juures ja algab 500 kroonist.
Enne pakkumist on 10 prots. alghinnast tagatiseks sissemaksta.
Tagatissumma tuleb pärast pakkumist ostjal täiendada kuni 10-ne protsendini ostuhinnast.
Ostuhinnd tuleb ära tasuda ühe kuu jooksul, arvates ostu päevast.
Täielikud omanikuõigused maja kohta saab ostja terve ostusumma äratasumisega.
Urvastes, 1. nov. 1930. a.
Urvaste kog. juhatus.

Urvastelane Avinurme õpetajaks

Võru Teataja 30. oktoober 1930
Urvastlane õpetajaks.
Urvastelane J. Keller valiti möödunud pühapäeval Avinurme koguduse õpetajaks

Urvaste kogudus pankrotti minemas?

Võru Teataja 30. oktoober 1930
Urvaste kogudus suurtes võlgades.
Koguduse majanduslist asjaajamist on valesti juhitud.
Endise õpetaja Alfred Steini palganõudmised viivad koguduse haamri alla.
Kuuldavasti on jõutud Urvaste koguduse asjaajamises lõpuks niikaugele, et priistavi haamer pea kogudusele hakkab liginema… Endise õpetaja Alfr. Steini palk olla kohtupalati poolt välja mõistetud. Aga mis nüüd teha, seda ei tea ka viimane kirikunõukogu koosolek, sest summa, mis maksta tuleb, on sedavõrd suur ja Urvaste kogudus – ei kaalu üles.
Saadi ju küll ministeeriumilt ja siit-säält summasid end. õp. Steini palga arvel – kuid need tarvitati kõik ära. Selle juure hellitati lootust, et ei tea kas Stein võidabki. Süüdi on selles kõik, keda koguduse käeköik huvitab. Oleme ükskõikseks jäänud asja vastu, jäädes kui „vaenlased“ isegi kõigest kõrvale ja andes ruumi nendele „kiriku huvi kaitsjatele“, kes aga on lasknud end alati selle pilli järgi tantsida, mis viinud pankrotini.
Mis saab nüüd, kas laseme priistavil maha müüa koguduse või teeme nii, et võtame välja rahapungad igaüks „kes meie oleme koguduse vaenlased olnud“ ja ostame ära koguduse hooned ning teeme teise koguduse, nagu see oli Petseris? Teisiti ei saa, sest „kiriku huvi kaitsjate“ rühm, kes asja juures olnud, ei jaksa enam vastu pidada, kuna neil vist aeg ära kulunud „mäe juurde käimiseks“, kus neile ehk antud kulda, viirokit ja mirri! nagu üks täiskogu juhatajatest korra ütles…
Võib-olla suudaks mõni teine õpetaja, kui ta tuleks Urvastesse, ühes kogudusega aastate jooksul praegused koguduse võlad likvideerida, sest siis jääks kogudus püsima, kuid nüüd – kas jääb? – on küsimus. Et praeguse politika juures summat, mis õp. Steinile tasuda tuleb, maksta suudetaks, seda ei usu küll enam nüüd ei „hääd“ ega „halvad“ koguduse liikmed.
Koguduse liige.

Urvaste uue koolimaja ootel

Võru Teataja 21. oktoober 1930
Urvaste härrastemajas kool.
Uue koolimaja ehitustöö kavatsusel.
Teatavasti põles tänavu suvel Urvastes Urvaste algkoolimaja, mis oli äärmiselt vana ja isegi hädaohtlik, maha. Uue koolimaja ehitus tekkis otsekohe päevakorrale, kuid selle teostamine on raske. Eeltööd käivad ja uue koolimaja valmimist võib oodata vahest paari aasta jooksul.