Töörahva Elu 17. oktoober 1961
Kommunismi ideed innustavad töökangelastegudeks
„Iga inimese käitumises, iga kollektiivi ja iga organisatsiooni tegevuses peavad kommunistlikud ideed orgaaniliselt ühinema kommunistlike tegudega.“
NLKP PROGRAMMI PROJEKTIST
Mida rääkis TIINA ADER
Tiina Ader Stalini-nimelisest kolhoosist püsib meie rajooni parimate emisetalitajate hulgas. Tiina jutustas oma tööst ja tulevikuplaanidest.
„NLKP programmi projektis räägitakse tööviljakuse suurendamisest põllumajanduses, mille kasv peab olema kiirem võrreldes tööstusega. Meie majandis on seakasvatajatel tööviljakuse suurendamise alal edu olnud. Mullu suvel talitasime 100-pealist emistekarja neljakesi. Tänavu tulime NLKP liikmekandidaadi Laine Irboga kahekesi sama tööga toime, kusjuures mehhaniseerimistase jäi samaks. See on aga ka praeguste tingimuste juures piiriks, sest söötade ettevalmistamine ja juurdevedu, sulgude puhastamine jne. toimuvad käsitsi.
Meil on kolhoosi juhatusele pretensioon sigala kompleksseks mehhaniseerimiseks. Kui saame ajakohased seadmed, siis suudame täita ülesande, mille NLKP programmi projekt seab tööviljakuse osas. Arvan, et siis suudaksin ma üksi kolhoosi emiseid talitada (neid saab olema tunduvalt rohkem kui praegu). Iga töö nõuab vastavaid teadmisi. Õpin praegu kaugõppe teel Väimela Zooveterinaartehnikumis. Kavatsen kommunismi materiaalse tehnilise baasi rajamise perioodi esimese aastakümne keskpaiku õpingutega lõpule jõuda. Eks näib, võib-olla ei peatu ma siis veel sellel … Hakkan taotlema kommunistliku töö lööklase nimetust. Meile, noortele kommunismiehitajatele on see austavaks ülesandeks.“
Töörahva Elu 17. oktoober 1961
SINNA, KUS RASKEM
L. URBANIK
Tee kulgeb väikesi siksakke tehes läbi laiade väljade. Hele päikesepaiste – õhtupoolikuti suviselt soe – on kauged mäed peitnud sinisesse põuavinesse. Nurmel põriseb linttraktor, võimas atradekorpus taga. Teisal laiub roheline lopsakas rukkioras. Veoauto kartulitega sõidab pikkade, paljude akendega tootmishoonete suunas. Oleme Kuldre kolhoosis, ühes Võru rajooni suuremas majandis.
Arveametnik Heino Klaar on üksi kontoris. „Tahate esimeest kätte saada? Raske öelda, millises brigaadis või farmis ta momendil viibib.“
Kaust arveametniku ees on pisut koltunud ja arvud, mida ta sealt välja kirjutab, enamasti kahekohalised. „Kolhoosi parteibüroo soovitas korraldada vestluse järgmiste aastate verstapostidest, kuhu veel enne seitseaastaku lõppu tahame jõuda. Võrdluseks tahtsin mõne numbri ka minevikust haarata. Käidud tee kipub mõnikord liigselt ununema,“ seletab Heino Klaar.
Koltunud paberilehed jutustavad … 1954. aastal oli Kuldre kolhoosis teravilja hektarisaak 6 tsentnerit. Kartul andis – oh, parem mitte kõnelda – 38 tsentnerit ja sugusigu oli 25. Tänavu näitavad arveametniku dokumendid, et viljasaak peaks hektari kohta 14 tsentneri lähedale jõudma ja kartul viskab kõvasti üle saja. „Kuid meil pole veel midagi küllaga mõõta!“ jahutab Heino Klaar kuulaja tekkivat heakskiitu. „Majandil on 1322 siga, mitusada vasikat, ligi kolmesajapealine lüpsikari. Peale selle veel kanad, lambad, hobused … Kõik vaatavad inimeste näppudele, palju sealt söödapoolist tuleb. Juhatus ja parteiorganisatsioon otsib kogu aeg reserve, mida võiks praegu ja tulevikus käiku lasta.“
Heino Klaar on kolhoosi partei-algorganisatsiooni büroo liige ja teab, kuidas mehed ja naised igas töölõigus pead murravad, et vili kasvaks vägevam ja lehmade udarad paisuksid piimast ning peekon jõuaks varakult müügikaaluni. Aga veel paremini teab seda büroo sekretär Aleksander Nurme. Kuldres on kombeks, et kommuniste paigutatakse sinna, kus tõkked ning takistused kõige rängemad. Suures majandis ei lähe asjad alati nagu nööri järele …
***
„Ega taha alati minna jah! Poolteist aastat tagasi peeti juhatuses kõva lahingut kanade pärast. See linnusugu tegi muudkui lausa kahju ja sõi majandusmeestel südame seest. Vea teistele nisu, lõssi ja kartuleid, aga mune tilgutavad üle mitme päeva. Mõnikümmend muna aastas – see on puhas selge häbimärk!“
„Jutt peale!“ nõuti mitmelt poolt. „Põrsa või vasikaga on lood hoopis teised. Söödad, siis liha tuleb. Kana pole muud kui põllu lõhkuja ja pahandus.“
Üks oli aga vastu – palgaline aseesimees Aleksander Nurme. „Meie sulelised pole tõult ega teolt teiste omadest halvemad. Naabrid „Linda“ kolhoosist ütlevad, et linnukasvatus olla puhtalt rahalaegas. Peab vaid inimesi leidma, kes selle laeka avamise kunsti tunneks.“
„Säärast ei leidu! Otsi või Uhtjärve põhjast!“ hüüti vehele.
„Ma katsun ise!“ teatas aseesimees ootamatult.
„Hakkad kanatalitajaks! See ju naiste amet!“ hämmastusid mitmed.
„Naised on kõik meeste ametid omaks tunnistanud. Asi siis mul üks naistetöö klaariks teha,“ oli vastus.
Ja Aleksander Nurme nime tagant kustutati dokumentides sõna „aseesimees“. Sinna kirjutati „linnutalitaja“. Kevadel võttis ta vastu haudejaamast toodud „tibude komando“ (sõja ajal oli Aleksander Nurme Nõukogude armees ohvitser ja mõnd selleaegset oskussõna või terminit saab ka tänapäeval väga hästi kasutada). Ta hakkas neid kasvatama „raamatu järgi“ – ühtlugu muudkui uuris vastavat kirjandust ja tegi seal õpetatu kangekaelselt teoks.
Tibud – kõik ühtviisi valged ja kärsitud ja söödale ahned – vist teadsid, et kogu kanade soo au on kaalul ning sirgusid otse pööraselt. Sügisel, kui noorlindude asupaigast esimesed kastid mune müügile viidi, sõnas kanatalitaja saateks:
„Meil polnud tänavu mune plaanis. Aga et alustasime üleplaanilise toodanguga – see tähendab õnne.“
Tänavu andis kolhoosi juhatus linnutalitajatele (neid on majandis kaks) kohustuse saada igalt kanalt 126 muna. Mullu jõuti 92-ni. Häbi katteks oli ka Nurme hoolealuste „üleplaaniline“ raamatutes toodangule liidetud. Nüüd nõuti 40 muna rohkem – see pole sugugi väike asi!
1.oktoobri andmed näitasid, et mees pidas sõna. Igalt kanalt on juba aastaplaan käes ja vähemalt 25-30 muna võib aasta lõpuni ikka saada.
Seal ongi Aleksander Nurme hoolealune sulispere. Soojal keskpäeval on nad ametis siblimise ja kõõrutamisega. Nende käsutuses on lai kõrreväli. Seal leidub varisenud teri, putukaid ja pehmeid rohuliblesid – suurepärane lisa talitaja käest saadud söödale.
Aga talitajat ennast ei ole. Ta on kodust kaugemal ristikusöödil ja kisub kärmelt rehaga laialilaotatud linavarsi kimpu. Säärasele tööle ei suuna farmi inimesi ükski põhikirja punkt ega sisekorra eeskiri. Puha põllundusbrigaadi asi.
… Kuid inimesel on südametunnistus. Peale selle veel mure kolhoosi edasimineku pärast. Sügisel on kõigi töödega kiire ja raske. Lina – see on raha, jõukus, see ei tohi jääda vihmade määndada ning hallade hävitada. Keskpäeval saavad linnud ilma talitajata läbi. Ja Aleksnader Nurme tõmbab uue koo jao linu kokku … Brigadir Mall Kallion lubas ülestõmmatud linad kohe täna sorteerijate kätte viia.
***
„Kust võiksime leida Mall Kallioni?“
Rajooni keskusest ja mujaltki tuleb aeg-ajalt Kuldresse asjamehi, kes tahavad Mall Kallioniga kokku saada. Kes tahab temaga kõnelda kui tubli maisikasvatajaga (650 ts haljasmassi ühelt maisihektarilt äratas tähelepanu väljaspool Võru rajoonigi!), kellele on vaja kolhoosi komsomoli-algorganisatsiooni sekretäri, kes otsib teda kui põllumajanduse akadeemia kaugõppe üliõpilast. Tavaliselt saavad küsijad kontorist vastuse:
„Eks ta ikka kuskil esimeses brigaadis liigu. Ta on brigadir … Ah et millal kontorisse tuleb? Kes seda teab … Võib-olla täna ei tulegi.“
Otsija tee viib mäerinnakule kartulivõtjate juurde.
„Brigadir? Oli küll siin,“ seletavad naised selga sirutades ja kätelt mulda maha raputades. „Aitas veel masinat seada … Vist läks kündjate juurde.“
Kui suur siis ühe brigaadi maa-ala ikka on ja egas brigadir pole nõel heinakuhjas, et teda üles ei leia. Muudkui edasi!
„Käis küll siin!“ teatab noor, heledate juuste ja pruunide silmadega traktorist. „Mõõtis künnivagu ja käskis pisut sügavamalt lasta. Ise veel seadis adrad madalamale. Sihtis nähtavasti põhu kokkupanijate juurde.“
„No kuidas siis muidu, ikka oleme näinud,“ teatas põhku kuhja otsa upitav vanaldane mees. „Ütlesin veel teisele, et mul kere haige ja maa kõva, ei saa ega saa kuhjateivast püsti … Tahtsin pisut nalja teha, aga tüdruk haaras teiba, et proovib, kas asi tõesti nii hull on. Oleks mulle ei tea millise häbi naiste ees teinud … Ah et kuhu? Vist liikus lina kokkuvõtjate poole.“
„Pani koorma peale ja läks!“ sai otsija Aleksander Nurmelt vastuse. „Küllap läks mõne vanaema jutule. Tal ju brigaadis terve vanaemade komando linu seadma organiseeritud. Astuge siit natuke edasi ja keerake vasakule.“
Linavarred on ainult pisut tuhmimad kui memme juuksed. Käed täis kortse ja jämedaid sooni, eraldavad osavalt pikemaid varsi lühematest. Üks peotäis vasakule, teine paremale. Pikad pikkade juurde, lühemad lühematele seltsiks … Nüüd on paraja kubu jagu koos ja sorteerija valmistab sobiva sideme.
„Ta, hea laps, tuli hea sõna ja suure palvega. Et minu käed võivad ka kolhoosile palju kasu tuua. Kes säärasele jutule vastu hakata saab! Endal ka jõudsam, kui näppudel amet …“
Ei mina tea, kuhu poole ta sõitis. Ehk läks koju – tal ju ka vaja lõunat pidada …“ seletas alatanud naine hetkegi puhkamata.
Otsija sai Mall Kallioniga kokku õhtuses videvikus, kui kolhoosi kontoris võeti kokku päevaseid saavutusi ja arutati homseid-ülehomseid plaane. Kuna juhtus olema dekaadi lõpp, oli juttu ka ulatuslikemast tulemustest. Arveametniku lahtritesse jaotatud paberileht kõneles, et 1. brigaadi segaviljapõllud andsid hektarisaagiks 17,3 ts teri, oder 18 ts ja suvinisu14,45 ts. Teiste brigaadide tsentnerite arv jäi ikka paari võrra tahapoole.“
„Küllap Mall teab sääraseid võlusõnu, mis vilja mühama panevad!“ lausub keskealine mees, kellel kuivati töö pärast kontori asja oli. „Maid harivad tal samad traktorid, kui teisteski brigaadides ja seemne viib põllule samast laost, aga saagiga on hoopis paremad lood.“
„Muidugi võlusõnu!“ on teised muheleva suuga päri. „Neid ta seal akadeemias õpibki.“
Tööjutud aetud, peatab esimees Leo Kivi veel 1. brigaadi brigadiri:
„Kuidas sul koolivärgiga edeneb?“
Kolhoosi parteibüroo soovitas kõigil noortel, kellel haridustöö omal ajal millegipärast katki jäi, seda jätkata. Kuldresse avatakse maanoorte kool ja … tere tulemast kõik, kes janunevad teadmiste ning õpingute järele. Vastav organiseerimistöö pandi kommunist Mall Kallioni õlgadele.
O jaa! Neid, kes tööd katkestamata kavatsevad õpikute sõbraks saada, võib viimane lugeda pika rea. Kaarel Klaar, Helju Haller, Rein Hainas ,Märt Klaar, Aarne Lindlaan … Kes siis iseenda vaenlane on ja koolist kaugele jääda tahab. Lauta, sigalasse ja põllule tuleb järjest uusi masinaid ja tuhkrunmalana pole sul midagi nendega peale hakata.
***
Kolhoosi esimehel Leo Kivil on asja Kuldre kooli.
See on tuttav ja juba lapsepõlves armsaks saanud paik. Eks nii mõnigi klassiruum ja koridor või praeguse esimehe vempudest ja vallatustest jutustada. Ärgu tehku ta midagi nii tõsist ja tähtsat nägu! Siin elustub minevik, mis esimeest alati eesrindlasena ei tutvusta.
Eks sügisel jäi esimese lumesõja ja kevadel jäälagunemise ajal ka noil aegadel mõni õppeülesanne sootuks tegemata …
Esimeest tõid seekord koolimajja head tuuled. Õpilased olid suvel ja varasügisel kolhoositöödel vanemale rahvale tublideks abilisteks ja juhatus otsustas neist virgemaid premeerida. Enne tuli aga asja põhjalikult koolirahvaga arutada, sest kolhoos tahaks kõigepealt neid meeles pidada, kellel ka õppeainetega suuri pahandusi ei ole.
„Siit tulevad ju need, kes kunagi Nurme, Kallioni, minu ja kõigi vananejate asemele astuvad!“ ütles esimees kooli direktorile Helga Troostile. „Ja veel: kolhoos võtab Helmi Matu laste toidukulud enda kanda. Õpivad nad hästi?“
„Nad on tublid. Teisiti pole üldse võimalik, sest nad on ju kommunisti lapsed,“ oli vastus.
***
Kolhoosis liikus kumu: Helmi Matt hakkab maja ehitama!
Kolhoosist võib jutustada sama legendi, mis Tallinnastki: siin ei lõpe ega lõpe ehitamised. Äsja saadi katuse alla Tokko külas uhiuus nuumikute kergsigala, kus perenaised-kommunistlikud noored Ene Konno ja Maie Prisko hoolitsevad neljasaja sea eest. Järgmisel aastal võetakse käsile lauda ehitamine sajale veisele. Ja individuaalelamuid on kerkinud Kuldre kanti, Tokkole, Matsi külla. Mugavaid, mis oma sisemuselt linna elamutest millegi poolest taha ei jää. Mis ime siis seegi on, et Helmi Matt maja ehitab. Õieti öelda: ta vajab seda isegi rohkem, kui ükski teine kolhoosipere.
Aga kuidas ta jõuab? Üheksahingelise pere kohta vaid üks töökäte paar … Helmi Matt uskus oma pulmapäeval, nagu kõik m mõrsjad, et tema õnn on jäädav. Kestab surmani, ja kui laulusõnu uskuda, siis veel kauemgi. Kuid tema perekonnaelu purunes juba mõne aasta pärast. Pole mõtet arutada, kas lahke naeratuse ja avala pilguga nooriku või tõsise ja morni iseloomuga mehe süü pärast. Õiget vastust ei saa anda asjaosalised ise ega võõrad ammugi mitte.
Kas võib Helmi Matule süüks panna, et ta püüdles uut igapäevast õnne ja sidus end teise mehega? Kuid ka see ühendus ei olnud jäädav. Vist on Helmi Matu saatuseks üksi rohkearvulise lasteperega toime tulla. Tema väikses vanas majas ja maja ümber askeldab suuremaid ja väiksemaid tüdrukuid-poisse, kõigil ema rõõmsad silmad ja käed, mis kunagi paigal ei püsi, vaid ikka endale toimetamist leiavad.
Lüpsjal-karjatalitajal jääb päevas mõni tund puhkeaega. Helmi Matt tõttas karjalaudast tulles maja juurde üht-teist tegema ja seadma. Vanim lastest – poeg Tõnu, kes möödunud kevadel lõpetas 8. klassi – oli emale nõu ja jõuga abiks. Kuid hoolimata kahe inimese püüdmisest kippus töö visalt edenema.
Ühel päeval tegi esimees tavalist ringkäiku kolhoosi maadel. Hommikupoolikul leidis ta Helmi Matu virgalt oma karjagrupile haljassööta vedamas. Mõnel pool oli see põllundusbrigaadi tööks, kuid Helmi Matt seletas, et talitaja ei kaota midagi, kui ta ise oma grupi ninaesise eest hoolt kannab – piima tuleb aina rohkem. Põllutööliste mureks olgu vikkide, ädalate ja muu haljasvärgi kasvatamine, küll lüpsjad ta lauta sõime toimetavad! Kui esimees lõunapaiku uuesti sama teed sõitis, oli Helmi koos Tõnust-pojaga maja juures.
„Tõnu ei võtagi puhketundi!“ imestas esimehega kaasa tulnud brigadir August Varik. „Aga heinteveol rassib mehe eest.“ Esimees ei vastanud sõnagi. Ta oli kogu tee mõtteis.
Mõni päev hiljem kutsuti Helmi Matt kontorisse. „Arutasime sinu pere asja ja juhatus võttis vastu otsuse, et sinu maja ehitatakse edasi kolhoosi kulul.“
„Aga millega ma selle ära tasun?“ küsis naine.
„Eks kolhoos ole sinu ees pisut tänuvõlglane,“ seletas esimees. „Keegi ei tahtnud minna sõnnikulauta talitama, et raske ja must. Sina läksid. Ja karjagrupp, mida varem piima poolest kitsedega võrdseks peeti, on juba üle kolhoosi keskmise. Sinu perest näib võrsuvat väledate kätega töörahvas. Tõnu võib järgmisel sügisel tehnikameheks õppima minna. Ja nüüdsest peale on sinu maja kolhoosi ehitusmeeste šefluse all.“
„Mul oleks veel üks soov,“ tingis Helmi Matt.
„Lase tulla!“ oli esimees nõus.
„Anna Voomets on pärast mehe surma kuue lapsega kitsikuses. Ehk jätkub ka neile abi ja toetust …“
„Jätkub küll! Kolhoos ei jäta kedagi hätta!“ vastas esimees.
Üks kõikide, kõik ühe eest – selline on Kuldre kolhoosi kommunistide juhtmõte. Kõik inimese hüvanguks, inimese õnne heaks! Kommunistid-eesrindlased mõtlevad kogu majandi, kogu maa ja iga inimese rõõmurikkale homsele. Nende käed ja loov mõte liituvad loendamatute mie kodumaa inimeste omadega, kes rajavad uhket, igavesti püsivat kommunismi hoonet.
Showing posts with label stalini-nimeline. Show all posts
Showing posts with label stalini-nimeline. Show all posts
Monday, October 17, 2011
Friday, August 19, 2011
1951, kolhoosid hädas loodrite ja joodikutega
Stahhaanovlik töö 19. august 1951
Selgusmäe „kuningas“
Karl Ruuder on üksiktalupidaja. Tema Selgusmäe talu asub Kuldre külanõukogu Stalini-nimelise kolhoosi keskuse lähedal. Temale on tehtud kolhoosnikute poolt mitmel korral ettepanek astuda kolhoosi liikmeks, kuid Karl Ruuder on alati keeldunud.
On ju lihtsam elada nii, et pole tarvis mittemidagi teha. Kuidagi on ta osanud saada Uue-Antsla võitööstuse turbatööliseks. Kuidas ta selleks sai, on selguseta, sest päevagi ta turbarabas tööl ei ole olnud. Ta ise kiitleb:
„Pole ma kunagi tööd teinud, ei hakka ka tegema. Töö on lollide ajaviide.“
Ja nii ta elabki oma Selgusmäe talus. See „tark“, kes arvab, et töö on ainult lollide jaoks, on jätnud oma talu maad sööti. Siiski sissetulekuid ta kusagilt hangib, egas ta muidu ei saaks Selgusmäel korraldada tihti tantsuõhtuid ja viinavõtmisi, kuhu ta meelitab kolhoosi noori. Neil viinavõtmistel lauldakse kodanluseaegseid rahvavaenulikke laule.
Üheks selliseks kolhoosnikuks, kes on sattunud eratalupidaja sõiduvette, kes pidevalt külastab tema „tantsuõhtuid“, on Stalini-nimelise kolhoosi karjatalitaja Puusepp. Peale tema võtab Ruuderi korraldatud olengutest osa veel teisigi kolhoosinoori.
Stalini-nimelise kolhoosi juhatusel ja kolhoosnikutel on vaja teha otsustav lõpp sellisele kolhoositöö kahjustavale tegevusele, mida ajab üksiktalupidaja K. Ruuder.
L. Pallai
Agronoom Püvi „abi“ kolhoosidele
Teisipäeval, 14. augustil kihutas Marxi-nimelise kolhoosi kontori juurde metsik mootorrattur. Kontori juures olevad kolhoosnikud pika omavahelise arutelu järgi tundsid selles mootorratturis ära rajooni põllumajandusosakonna agronoomi H. Püve.
Kolhoosi kontori ametnikud ja brigadiirid muutusid kõik rõõmsaks, et agronoom asub nüüd kogu oma jõu ja nõuga appi kolhoosile rukkikoristamise kiiremaks läbiviimiseks. Suur oli aga kolhoosnikute ehmatus kui agronoom, selle asemel et tulla vastu kolhoosnikute soovidele, hakkas kolhoosi kantseleis „märatsema“. Nagu nüüd selgus, oli agronoom täiesti joobnud olekus.
H. Püvi oma „märjas“ meeleolus jõudis nii kaugele, et kiskus puruks kolhoosikantselei laual lebava seltsimees Stalinile antud lubaduste teostamise kalenderplaani ja ühe kolhoosniku tööraamatu.
Viibinud pool tundi Marxi-nimelise kolhoosi kontoris, sõitis H. Püvi edasi kindla eesmärgiga pakkuda ka teistele kolhoosidele oma „abistavat“ kätt.
H. Püvi! Viinastunud olekus ei saa abistada kolhoose nende organiseerimisel koristustööde kiiremaks läbiviimiseks. Säärase abiga, kus te lõhute kolhoosi kantseleis olevaid dokumente ja ajate segast juttu, ei soodusta te koristustööde käigu kiirendamist kolhoosis, vaid halvate seda.
A. Essolts
Kolhoosi Elu 19. august 1951
Terava sulega
Lõpp looderdamisele
Stalini-nimelises kolhoosis on rida loodreid, kelledest on kuulsaim Emilie Kallion.
Looder Emilie Kallion: „Küll on aga lämmi! Ei tea, kuidas nad, hullikesed, sellise põuaga tööl käivad? Näe, mind tahab palavus isegi tares tappa.“
Emilie Kallion ei ole kolhoositööle veel kättki külge pannud, püstitades ülerajoonilise looderdamise rekordi – 7 ja poole kuuga mitte ühtegi normipäeva (!)
Kui Emilie Kallion ja temataolised loodrid ennast ei paranda, soovitan anda neile hundipass ning nad kolhoosist minema kihutada.
„Terava sule“ onu
Selgusmäe „kuningas“
Karl Ruuder on üksiktalupidaja. Tema Selgusmäe talu asub Kuldre külanõukogu Stalini-nimelise kolhoosi keskuse lähedal. Temale on tehtud kolhoosnikute poolt mitmel korral ettepanek astuda kolhoosi liikmeks, kuid Karl Ruuder on alati keeldunud.
On ju lihtsam elada nii, et pole tarvis mittemidagi teha. Kuidagi on ta osanud saada Uue-Antsla võitööstuse turbatööliseks. Kuidas ta selleks sai, on selguseta, sest päevagi ta turbarabas tööl ei ole olnud. Ta ise kiitleb:
„Pole ma kunagi tööd teinud, ei hakka ka tegema. Töö on lollide ajaviide.“
Ja nii ta elabki oma Selgusmäe talus. See „tark“, kes arvab, et töö on ainult lollide jaoks, on jätnud oma talu maad sööti. Siiski sissetulekuid ta kusagilt hangib, egas ta muidu ei saaks Selgusmäel korraldada tihti tantsuõhtuid ja viinavõtmisi, kuhu ta meelitab kolhoosi noori. Neil viinavõtmistel lauldakse kodanluseaegseid rahvavaenulikke laule.
Üheks selliseks kolhoosnikuks, kes on sattunud eratalupidaja sõiduvette, kes pidevalt külastab tema „tantsuõhtuid“, on Stalini-nimelise kolhoosi karjatalitaja Puusepp. Peale tema võtab Ruuderi korraldatud olengutest osa veel teisigi kolhoosinoori.
Stalini-nimelise kolhoosi juhatusel ja kolhoosnikutel on vaja teha otsustav lõpp sellisele kolhoositöö kahjustavale tegevusele, mida ajab üksiktalupidaja K. Ruuder.
L. Pallai
Agronoom Püvi „abi“ kolhoosidele
Teisipäeval, 14. augustil kihutas Marxi-nimelise kolhoosi kontori juurde metsik mootorrattur. Kontori juures olevad kolhoosnikud pika omavahelise arutelu järgi tundsid selles mootorratturis ära rajooni põllumajandusosakonna agronoomi H. Püve.
Kolhoosi kontori ametnikud ja brigadiirid muutusid kõik rõõmsaks, et agronoom asub nüüd kogu oma jõu ja nõuga appi kolhoosile rukkikoristamise kiiremaks läbiviimiseks. Suur oli aga kolhoosnikute ehmatus kui agronoom, selle asemel et tulla vastu kolhoosnikute soovidele, hakkas kolhoosi kantseleis „märatsema“. Nagu nüüd selgus, oli agronoom täiesti joobnud olekus.
H. Püvi oma „märjas“ meeleolus jõudis nii kaugele, et kiskus puruks kolhoosikantselei laual lebava seltsimees Stalinile antud lubaduste teostamise kalenderplaani ja ühe kolhoosniku tööraamatu.
Viibinud pool tundi Marxi-nimelise kolhoosi kontoris, sõitis H. Püvi edasi kindla eesmärgiga pakkuda ka teistele kolhoosidele oma „abistavat“ kätt.
H. Püvi! Viinastunud olekus ei saa abistada kolhoose nende organiseerimisel koristustööde kiiremaks läbiviimiseks. Säärase abiga, kus te lõhute kolhoosi kantseleis olevaid dokumente ja ajate segast juttu, ei soodusta te koristustööde käigu kiirendamist kolhoosis, vaid halvate seda.
A. Essolts
Kolhoosi Elu 19. august 1951
Terava sulega
Lõpp looderdamisele
Stalini-nimelises kolhoosis on rida loodreid, kelledest on kuulsaim Emilie Kallion.
Looder Emilie Kallion: „Küll on aga lämmi! Ei tea, kuidas nad, hullikesed, sellise põuaga tööl käivad? Näe, mind tahab palavus isegi tares tappa.“
Emilie Kallion ei ole kolhoositööle veel kättki külge pannud, püstitades ülerajoonilise looderdamise rekordi – 7 ja poole kuuga mitte ühtegi normipäeva (!)
Kui Emilie Kallion ja temataolised loodrid ennast ei paranda, soovitan anda neile hundipass ning nad kolhoosist minema kihutada.
„Terava sule“ onu
Friday, May 27, 2011
Seekord väljaaandest "Stahhaanovlik töö"
Stahhaanovlik töö 27. mai 1951
Rohkem tähelepanu öisel töötamisel
I traktoribrigaadi traktorist sm. Kungus kultiveeris öösel Kuldre külanõukogu Edasi kolhoosi kartulimaad. Samas, Edasi kolhoosi põldude vahel asus aga üks lapp Stalini-nimelise kolhoosi põldu, kuhu oli külvatud otra.
Traktoristile ei näidatud kätte põllupiire, kus ta peab kultiveerima. Seetõttu juhtus, et ööpimeduses ei pannud ta tähele kõrvalolevat Stalini-nimelise kolhoosi põllulappi, ja kultiveeris külvatud põldu.
Traktoribrigaadide ja põllundusbrigaadide brigadiiridel on vaja selllest teha omad järeldused. Külvitööd kolhoosides on lõpukorral, külvata on jäänud vaid üksikud põllusiilud juba külvatud põldude vahel. Andes traktoristidele tööülesandeid, tuleb neile täpselt näidata piirid, kus teha ühte või teist traktoritööd, et hoiduda analoogilistest juhtudest.
Traktorijaama ja kolhoosi juhtkonnal on vaja otsustada, kuidas hüvitada kolhoosile kahju, mis tekkis külvatud põllu kultiveerimise tagajärjel.
L. Salu
Stahhaanovlik töö 27. mai 1951
II traktoribrigaad
Meie traktoribrigaad teostab kevadtöid Kuldre külanõukogu K. Marxi nimelises kolhoosis. Valiktöid saime siin alustada alles 26. aprillil. Käesoleva ajani on meie brigaadi traktoristide poolt teostatud kevadtöid ümberarvestatult pehmele künnile 413 hektaari ulatuses ehk 120 prots. meie traktoribrigaadi plaanist.
Eriti hästi on töötanud traktorist sm. E. Sabbe, kes on oma kevadtööde plaani täitnud 135-protsendiliselt. Sm. Sabbe hoiab alati laitmatus korras tema kätte usaldatud traktorit SHTZ, teostab alati tähtajaliselt tehnilised hooldused ja ise kõrvaldab töö juures esinevad väikesed rikked.
Sm. Sabbe hoolitseb ka traktoristide kaadri juurdekasvu eest. Koolide suvevaheajaks võttis ta enda hoole alla oma abilise E. Raudsepa venna, 13-aastase Jaan Raudsepa. Noormehele meeldib traktoril töötad aja peale kooli lõpetamist kavatseb ta kindlasti asuda traktoristina tööle traktorijaama. Terane noormees omandab kiiresti vilunud traktoristi sm. Sabbe juhtimisel traktoril töötamise võtted ning traktoristide kursusele astub ta juba vajalike eelteadmistega.
Hästi töötab traktorist Elmar Kuld traktoril KD-35. Maaharimisel rakendab ta pidevalt agregaat-meetodit, samuti nagu teisedki meie brigaadi traktoristid. Sm. Kuld rakendas adrale taha veel kaks äket, mistõttu ta äestas korraga kündmise ajal põllu kahekordselt ja seetõttu põld oli korraga valmis külviks.
Vähe tähelepanu pöörab sm. Kuld aga noorte traktoristide väljaõpetamisele, andes oma abidele rohkesti kõrvalülesandeid, mitte tutvustades neid eesrindlike traktoristide töövõtetega.
Kui kevadtööde alguses esines traktorist sm. A. Hanovil rohkesti avariisid ja lühiajalisi seisakuid, siis viimasel ajal on ta töötanud pidevalt. 25. maiks täitis ta poole-aasta traktoritööde plaani 127-protsendiliselt. Koos oma abilise J. Juraskiga hoiavad nad neile usaldatud tehnika täiesti töökorras ning pidevalt ületavad oma töönorme.
Peab märkima, et kolhoosi poolt loodi kõik võimalused traktoristidele edukaks töötamiseks kolhoosipõldudel. Hästi on hoolitsetud traktoristide toitlustamise ja ööbimise eest. Lõunatoit tuuakse kolhoosnikute poolt traktoristidele töökohale, et säästa nende aega ning hoida ära asjatuid traktorite seisakuid. Samuti oli alati küllaldaselt kütte- ja määrdeõlisid kohale veetud, ning külvamise ajal hoolitsetud viljaseemne juurdeveo eest.
Teistsugune on olukord sama külanõukogu Stalini-nimelises kolhoosis. Siin asus maaharimisele peale tööde lõppemist Marxi-nimelises kolhoosis traktorist E. Sabbe. Toidu saamiseks peab ta enne otsima juhatuse korralduse, selle järel saab ta kolhoosi aidamehe käest kuivproduktid. Keetmine jääb aga traktoristi enda mureks, mis viidab tal asjatult palju kallist tööaega.
Meie traktoribrigaadi on hästi abistanud traktorijaama mehaanikud. Oli juhus, et traktoril U-2 murdus siduri võll. Helistasime traktorijaama ja kahe tunni pärast oli kohal mehaanik sm. A. Tepask remonditöökojaga, kes vahetas uue võlli. Samal ajal traktoristid kinnitasid kepsulaagreid ning korrastasid mootorit. Seega kasutasime sunnitud seisakuid masina tehniliseks hooldamiseks ja korrastamiseks.
Praegu töötavad meie traktoribrigaadi traktoristid eriti pingeliselt, et läheneva Eesti NSV XI aastapäeva auks täita oma sotsialistlikud kohustused ning need tunduvalt ületada.
U. Prääts,
II traktoribrigaadi brigadiir
"Stahhaanovlik töö" on PIKAJÄRVE MASINA-TRAKTORIJAAMA POLIITOSAKONNA HÄÄLEKANDJA
Rohkem tähelepanu öisel töötamisel
I traktoribrigaadi traktorist sm. Kungus kultiveeris öösel Kuldre külanõukogu Edasi kolhoosi kartulimaad. Samas, Edasi kolhoosi põldude vahel asus aga üks lapp Stalini-nimelise kolhoosi põldu, kuhu oli külvatud otra.
Traktoristile ei näidatud kätte põllupiire, kus ta peab kultiveerima. Seetõttu juhtus, et ööpimeduses ei pannud ta tähele kõrvalolevat Stalini-nimelise kolhoosi põllulappi, ja kultiveeris külvatud põldu.
Traktoribrigaadide ja põllundusbrigaadide brigadiiridel on vaja selllest teha omad järeldused. Külvitööd kolhoosides on lõpukorral, külvata on jäänud vaid üksikud põllusiilud juba külvatud põldude vahel. Andes traktoristidele tööülesandeid, tuleb neile täpselt näidata piirid, kus teha ühte või teist traktoritööd, et hoiduda analoogilistest juhtudest.
Traktorijaama ja kolhoosi juhtkonnal on vaja otsustada, kuidas hüvitada kolhoosile kahju, mis tekkis külvatud põllu kultiveerimise tagajärjel.
L. Salu
Stahhaanovlik töö 27. mai 1951
II traktoribrigaad
Meie traktoribrigaad teostab kevadtöid Kuldre külanõukogu K. Marxi nimelises kolhoosis. Valiktöid saime siin alustada alles 26. aprillil. Käesoleva ajani on meie brigaadi traktoristide poolt teostatud kevadtöid ümberarvestatult pehmele künnile 413 hektaari ulatuses ehk 120 prots. meie traktoribrigaadi plaanist.
Eriti hästi on töötanud traktorist sm. E. Sabbe, kes on oma kevadtööde plaani täitnud 135-protsendiliselt. Sm. Sabbe hoiab alati laitmatus korras tema kätte usaldatud traktorit SHTZ, teostab alati tähtajaliselt tehnilised hooldused ja ise kõrvaldab töö juures esinevad väikesed rikked.
Sm. Sabbe hoolitseb ka traktoristide kaadri juurdekasvu eest. Koolide suvevaheajaks võttis ta enda hoole alla oma abilise E. Raudsepa venna, 13-aastase Jaan Raudsepa. Noormehele meeldib traktoril töötad aja peale kooli lõpetamist kavatseb ta kindlasti asuda traktoristina tööle traktorijaama. Terane noormees omandab kiiresti vilunud traktoristi sm. Sabbe juhtimisel traktoril töötamise võtted ning traktoristide kursusele astub ta juba vajalike eelteadmistega.
Hästi töötab traktorist Elmar Kuld traktoril KD-35. Maaharimisel rakendab ta pidevalt agregaat-meetodit, samuti nagu teisedki meie brigaadi traktoristid. Sm. Kuld rakendas adrale taha veel kaks äket, mistõttu ta äestas korraga kündmise ajal põllu kahekordselt ja seetõttu põld oli korraga valmis külviks.
Vähe tähelepanu pöörab sm. Kuld aga noorte traktoristide väljaõpetamisele, andes oma abidele rohkesti kõrvalülesandeid, mitte tutvustades neid eesrindlike traktoristide töövõtetega.
Kui kevadtööde alguses esines traktorist sm. A. Hanovil rohkesti avariisid ja lühiajalisi seisakuid, siis viimasel ajal on ta töötanud pidevalt. 25. maiks täitis ta poole-aasta traktoritööde plaani 127-protsendiliselt. Koos oma abilise J. Juraskiga hoiavad nad neile usaldatud tehnika täiesti töökorras ning pidevalt ületavad oma töönorme.
Peab märkima, et kolhoosi poolt loodi kõik võimalused traktoristidele edukaks töötamiseks kolhoosipõldudel. Hästi on hoolitsetud traktoristide toitlustamise ja ööbimise eest. Lõunatoit tuuakse kolhoosnikute poolt traktoristidele töökohale, et säästa nende aega ning hoida ära asjatuid traktorite seisakuid. Samuti oli alati küllaldaselt kütte- ja määrdeõlisid kohale veetud, ning külvamise ajal hoolitsetud viljaseemne juurdeveo eest.
Teistsugune on olukord sama külanõukogu Stalini-nimelises kolhoosis. Siin asus maaharimisele peale tööde lõppemist Marxi-nimelises kolhoosis traktorist E. Sabbe. Toidu saamiseks peab ta enne otsima juhatuse korralduse, selle järel saab ta kolhoosi aidamehe käest kuivproduktid. Keetmine jääb aga traktoristi enda mureks, mis viidab tal asjatult palju kallist tööaega.
Meie traktoribrigaadi on hästi abistanud traktorijaama mehaanikud. Oli juhus, et traktoril U-2 murdus siduri võll. Helistasime traktorijaama ja kahe tunni pärast oli kohal mehaanik sm. A. Tepask remonditöökojaga, kes vahetas uue võlli. Samal ajal traktoristid kinnitasid kepsulaagreid ning korrastasid mootorit. Seega kasutasime sunnitud seisakuid masina tehniliseks hooldamiseks ja korrastamiseks.
Praegu töötavad meie traktoribrigaadi traktoristid eriti pingeliselt, et läheneva Eesti NSV XI aastapäeva auks täita oma sotsialistlikud kohustused ning need tunduvalt ületada.
U. Prääts,
II traktoribrigaadi brigadiir
"Stahhaanovlik töö" on PIKAJÄRVE MASINA-TRAKTORIJAAMA POLIITOSAKONNA HÄÄLEKANDJA
Wednesday, May 25, 2011
See kolhoos küll vist Stalini nime ei vääri
Kolhoosi Elu 25. mai 1951
Millega tegeleb kolhoosi esimees sm. Norman?
Nädal tagasi võis Kuldre külanõukogu Stalini nimelises kolhoosis, kus esimeheks on kommunist sm. Norman, näha kurba pilti: kella seitsmeni ei töötanud kolhoosipõldudel kedagi, kella üheksa paiku leiti kolhoosnik Meta Hark töötamas oma individuaal aiamaal. Ta külvas kolhoosi kahehobuse külvimasinaga endale otra.
Samal ajal seisis traktor, sest traktorist sm. Suvi oli leidnud endale meeldiva ööbimiskoha ega tahtnud sealt ära tulla. Põllundusbrigaaadi brigadiir sm. Reinvald saadi kodunt kätte – ka temal polnud külvitööde lõpetamisega mingit kiiret. Kolhoosi esimeest sm. Normanit, ennast aga ei leitudki. Tema ilmus päevavalgele siis, kui töö oli juba käima pandud.
Sugugi parem polnud pilt ka puhkepäeva hommikul, kui kolhoos ootas omale šeffe abiks. Šefid tulid, kuid kolhoosnikuid ja eriti brigadire (brigadiir sm. Kripp tuli hilja ja joobnud olekus) oli šeffidel raske „maast“ üles ajada. Kõik oli vaga ja vaikne, nagu oleks külvitöö olnud ammugi lõpetatud. Suure vaevaga saadi enamik sm. Kripi brigaadi liikmeid suunata põllule kartuleid panema, paljud aga ei ilmunud üldse.
Kõik see toimus ajal, kui mujal kolhoosides töötatakse varahommikust hilisõhtuni, et kiiremini seemendada põllud ja asuda järgnevate tööde juurde. Stalini-nimelisel kolhoosil, kus senini on veel külvata hulk suviteravilju, panna maha ligi 50 ha kartuleid, teha hulgaliselt kevadkündi, külvata loomasööda ja silokultuure ning üheaastast põldheina, ei tohiks esineda sellist korralagedust. Ometi läheb külv siin tigusammul.
Põhjuseks, miks Stalini-nimelises kolhoosis tööd takerduvad, ei ole töödistsipliini ja esineb sagedasi korralagedusi, on kolhoosi juhatuse, eeskätt aga esimehe, kommunist sm. Normani lohakus ja ükskõiksus. Seda, et sm. Norman on väga vähe huvitatud kolhoosi elu-olust ja tööde juhtimisest, näitavad faktid.
Kolhoosi suunati tööle 6 traktorit, kolhoosil endal oli ligi poolteistsada tööhobst ning hulgaliselt töökäsi, kuid tööde poolest on kolhoos rajoonis viimaste hulgas. Sm. Norman ei püüagi rakendada töösse oma tööhobuseid, vaid loodab üksnes traktorite abile. Ka kindlaid päevagraafikuid ei ole kolhoosi juhatus koostanud. Nüüd, kus kolhoosil tuleks külvata suurtes kogustes loomatoiduks segavilja, kõneleb kolhoosi esimees sm. Norman seemne puudumisest ja ei püüagi midagi ette võtta, et küsimust kiiresti lahendada. Ta keeldus olemasolevat nisu vahetada segaviljaseemne vastu.
Tekib küsimus: millega tegeleb sm. Norman, kui kolhoosis ei saada kuidagi õigeid jalgu alla? Kommunist sm. Norman peab päevapealt muutma oma suhtumist kolhoosi juhtimisse, loobuma senistest vigadest ning asume koos juhatusega võitlema töödistsipliini tugevdamise eest, tööde parema organiseerimise eest ning kolhoosi edaspidise majandusliku –organisatsioonilise ja poliitilise arengu eest nagu on kommunisti kohus.
K. KONIKE
Millega tegeleb kolhoosi esimees sm. Norman?
Nädal tagasi võis Kuldre külanõukogu Stalini nimelises kolhoosis, kus esimeheks on kommunist sm. Norman, näha kurba pilti: kella seitsmeni ei töötanud kolhoosipõldudel kedagi, kella üheksa paiku leiti kolhoosnik Meta Hark töötamas oma individuaal aiamaal. Ta külvas kolhoosi kahehobuse külvimasinaga endale otra.
Samal ajal seisis traktor, sest traktorist sm. Suvi oli leidnud endale meeldiva ööbimiskoha ega tahtnud sealt ära tulla. Põllundusbrigaaadi brigadiir sm. Reinvald saadi kodunt kätte – ka temal polnud külvitööde lõpetamisega mingit kiiret. Kolhoosi esimeest sm. Normanit, ennast aga ei leitudki. Tema ilmus päevavalgele siis, kui töö oli juba käima pandud.
Sugugi parem polnud pilt ka puhkepäeva hommikul, kui kolhoos ootas omale šeffe abiks. Šefid tulid, kuid kolhoosnikuid ja eriti brigadire (brigadiir sm. Kripp tuli hilja ja joobnud olekus) oli šeffidel raske „maast“ üles ajada. Kõik oli vaga ja vaikne, nagu oleks külvitöö olnud ammugi lõpetatud. Suure vaevaga saadi enamik sm. Kripi brigaadi liikmeid suunata põllule kartuleid panema, paljud aga ei ilmunud üldse.
Kõik see toimus ajal, kui mujal kolhoosides töötatakse varahommikust hilisõhtuni, et kiiremini seemendada põllud ja asuda järgnevate tööde juurde. Stalini-nimelisel kolhoosil, kus senini on veel külvata hulk suviteravilju, panna maha ligi 50 ha kartuleid, teha hulgaliselt kevadkündi, külvata loomasööda ja silokultuure ning üheaastast põldheina, ei tohiks esineda sellist korralagedust. Ometi läheb külv siin tigusammul.
Põhjuseks, miks Stalini-nimelises kolhoosis tööd takerduvad, ei ole töödistsipliini ja esineb sagedasi korralagedusi, on kolhoosi juhatuse, eeskätt aga esimehe, kommunist sm. Normani lohakus ja ükskõiksus. Seda, et sm. Norman on väga vähe huvitatud kolhoosi elu-olust ja tööde juhtimisest, näitavad faktid.
Kolhoosi suunati tööle 6 traktorit, kolhoosil endal oli ligi poolteistsada tööhobst ning hulgaliselt töökäsi, kuid tööde poolest on kolhoos rajoonis viimaste hulgas. Sm. Norman ei püüagi rakendada töösse oma tööhobuseid, vaid loodab üksnes traktorite abile. Ka kindlaid päevagraafikuid ei ole kolhoosi juhatus koostanud. Nüüd, kus kolhoosil tuleks külvata suurtes kogustes loomatoiduks segavilja, kõneleb kolhoosi esimees sm. Norman seemne puudumisest ja ei püüagi midagi ette võtta, et küsimust kiiresti lahendada. Ta keeldus olemasolevat nisu vahetada segaviljaseemne vastu.
Tekib küsimus: millega tegeleb sm. Norman, kui kolhoosis ei saada kuidagi õigeid jalgu alla? Kommunist sm. Norman peab päevapealt muutma oma suhtumist kolhoosi juhtimisse, loobuma senistest vigadest ning asume koos juhatusega võitlema töödistsipliini tugevdamise eest, tööde parema organiseerimise eest ning kolhoosi edaspidise majandusliku –organisatsioonilise ja poliitilise arengu eest nagu on kommunisti kohus.
K. KONIKE
Tuesday, October 28, 2008
Tublisid 50 aasta tagant
Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
MEIE EESRINDLASI
ALLI HÕBESAAR „Edasi” kolhoosi lüpsja-karjatalitaja
Töötab „Edasi” kolhoosi veisefarmis alates 1953. aastast. Sammub pidevalt sotsialistliku võistluse esirinnas. 1. oktoobril lüpsis oma grupi lehmadelt keskmiselt 2834 kg piima lehma kohta.
VALTER LUSTI
Stalini-nimelise kolhoosi kombainer
Teist aastat rajooni parim kombainer. Andis lubaduse koristada 10 päeva jooksul temale planeeritud teravilja koristuspindala Stalini-nimelises kolhoosis. Oma lubaduse täitis. Kodukolhoosi noorte hulgas armastatud pillimees.
Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
Tubli agitaator
Vaabina 7-kl. Kooli vanempioneerijuht, kommunistlik noor H. Alvela on tubli agitaator. Oma piirkonnas on ta oodatud külaliseks. Hiljuti vestles ta „Pioneeri” kolhoosi karjafarmi töötajatega. Palumõisa ühiselamusse oli tulnud hulk inimesi. Agitaatori vestlus oli seekord pühendatud aatomi- ja vesinikurelva katsetuste keelamisele.
„Massilise hävituse relvad tuleb riikide relvastusest välja jätta. Ühineme kogu maailma eesrindlike inimeste püüdlustega, kellele on kallis rahu!” Need siirast tundest kantud sõnad leidsid kuulajate hulgas elavat vastukaja. Nii on see iga kord, kui vestleb agitaator, kommunistlik noor H. Alvela.
O. AROP
MEIE EESRINDLASI
ALLI HÕBESAAR „Edasi” kolhoosi lüpsja-karjatalitaja
Töötab „Edasi” kolhoosi veisefarmis alates 1953. aastast. Sammub pidevalt sotsialistliku võistluse esirinnas. 1. oktoobril lüpsis oma grupi lehmadelt keskmiselt 2834 kg piima lehma kohta.
VALTER LUSTI
Stalini-nimelise kolhoosi kombainer
Teist aastat rajooni parim kombainer. Andis lubaduse koristada 10 päeva jooksul temale planeeritud teravilja koristuspindala Stalini-nimelises kolhoosis. Oma lubaduse täitis. Kodukolhoosi noorte hulgas armastatud pillimees.
Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
Tubli agitaator
Vaabina 7-kl. Kooli vanempioneerijuht, kommunistlik noor H. Alvela on tubli agitaator. Oma piirkonnas on ta oodatud külaliseks. Hiljuti vestles ta „Pioneeri” kolhoosi karjafarmi töötajatega. Palumõisa ühiselamusse oli tulnud hulk inimesi. Agitaatori vestlus oli seekord pühendatud aatomi- ja vesinikurelva katsetuste keelamisele.
„Massilise hävituse relvad tuleb riikide relvastusest välja jätta. Ühineme kogu maailma eesrindlike inimeste püüdlustega, kellele on kallis rahu!” Need siirast tundest kantud sõnad leidsid kuulajate hulgas elavat vastukaja. Nii on see iga kord, kui vestleb agitaator, kommunistlik noor H. Alvela.
O. AROP
Saturday, August 23, 2008
Propagandisti veerg
Kolhoosi Elu 23. august 1958
AGROTEHNILISEST PROPAGANDAST
Urvaste küla Töörahva Saadikute nõukogu istungjärgularutati põllumajandusliku propaganda organiseerimise küsimusi. Paljud kolhooside põllumajanduse spetsialistid jätaavd jooksva organiseerimistöö kõrval põllumajandusliku propaganda unarusse. Aruandjad – Stalini-nimelise kolhoosi agronoom A. Saamen ja “Siiriuse” kolhoosi agronoom A. Laul esitasid rea fakte jooksvast tööst, kuid põllumajanduslikust propagandast oli vähe juttu. Täiesti õigustatult võtsid rahvasaadikud ja külalised oma sõnavõttudes selel töölõigu kriitika alla. Külanõukogus on olemas häid kogemusi “Edasi” kolhoosil. Rahvasaadik E. Lukka rääkis “edasi” kolhoosi spetsialistide J. Peetsi ja H. Naruski tööst, seades neid eeskujuks. J. Peets aga kahjuks puudus istungjärgult, kus ta oleks võinud rääkida palju kasulikku.
ka teistes kolhoosides rakendatakse eesrindlikke agro-zootehnilisi võtteid. Näiteks Stalini-nimelises kolhoosis teostatakse talivilja külvi agregaadis, mis koosneb kultivaatorist, külvimasinast ja äkkest, külvatakse talivilja kõrgendatud külvinormiga haljassöödaks, valmistatakse virnsilo jne. Neid kogemusi aga levitatakse vähe. Puudub koostöö kultuurhariduslikul alal töötajatega põllumajandusliku propaganda organiseerimisel.
Rahvasaadik sm. Knjäzev kritiseeris rajooni põllumajanduse inspektuuri, et see vähe abistab noori spetsialiste ega aita tõsta nende autoriteeti.
Istungjärgu otsuses tehti alalisele põllumajanduse komisjonile ülesandeks koordineerida põllumajandusliku propaganda tööd külanõukogu ulatuses.
Põllumajandusliku propaganda küsimuste arutamine Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu poolt oli tänuväärt algatus. Taolisi küsimusi on soovitatav ka tesitel külanõukogudel arutada.
H. KALDVEE
AGROTEHNILISEST PROPAGANDAST
Urvaste küla Töörahva Saadikute nõukogu istungjärgularutati põllumajandusliku propaganda organiseerimise küsimusi. Paljud kolhooside põllumajanduse spetsialistid jätaavd jooksva organiseerimistöö kõrval põllumajandusliku propaganda unarusse. Aruandjad – Stalini-nimelise kolhoosi agronoom A. Saamen ja “Siiriuse” kolhoosi agronoom A. Laul esitasid rea fakte jooksvast tööst, kuid põllumajanduslikust propagandast oli vähe juttu. Täiesti õigustatult võtsid rahvasaadikud ja külalised oma sõnavõttudes selel töölõigu kriitika alla. Külanõukogus on olemas häid kogemusi “Edasi” kolhoosil. Rahvasaadik E. Lukka rääkis “edasi” kolhoosi spetsialistide J. Peetsi ja H. Naruski tööst, seades neid eeskujuks. J. Peets aga kahjuks puudus istungjärgult, kus ta oleks võinud rääkida palju kasulikku.
ka teistes kolhoosides rakendatakse eesrindlikke agro-zootehnilisi võtteid. Näiteks Stalini-nimelises kolhoosis teostatakse talivilja külvi agregaadis, mis koosneb kultivaatorist, külvimasinast ja äkkest, külvatakse talivilja kõrgendatud külvinormiga haljassöödaks, valmistatakse virnsilo jne. Neid kogemusi aga levitatakse vähe. Puudub koostöö kultuurhariduslikul alal töötajatega põllumajandusliku propaganda organiseerimisel.
Rahvasaadik sm. Knjäzev kritiseeris rajooni põllumajanduse inspektuuri, et see vähe abistab noori spetsialiste ega aita tõsta nende autoriteeti.
Istungjärgu otsuses tehti alalisele põllumajanduse komisjonile ülesandeks koordineerida põllumajandusliku propaganda tööd külanõukogu ulatuses.
Põllumajandusliku propaganda küsimuste arutamine Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu poolt oli tänuväärt algatus. Taolisi küsimusi on soovitatav ka tesitel külanõukogudel arutada.
H. KALDVEE
Tuesday, July 29, 2008
koolile ei taheta raha anda, edasi kolhoos üleliidu hinnatud
Kolhoosi Elu 29. juuli 1958
KOOLID KORDA!
Hea mees, kes lubabki
Üks punkt eelpool mainitud otsuses kõlab järgmiselt:
“Edasi”, Stalini-nimelisel ja K. Marxi nimelisel kolhoosil eraldada Kuldre 7. kl Koolile vajalik materjal kooli kasvuhoone ehitamiseks.”
Mida ütleb selle kohta kooli direktor K. Lindmäe?
Selline šeflusvahekord nagu meil kolhoosidega on kerjusvahekord... See käib eriti K. Marxi nimelise kolhoosi kohta. Viimasel ajal keeldutakse isegi raha eest auto võimaldamisest. Esimees Jalas katsub mind nähes tavaliselt “ ära vajuda”, et tülitajast pääseda.”
Need on valusad, häbiväärselt süüdistavad sõnad. Ka Stalini-nimeline kolhoos pole leidnud kuigi palju võimalusi koolide abistamiseks.
Nii on Kuldres olukord praegu selline, et elektrimootori ülesseadmiseks ehitatud ruum on ikka veel lõpetamata. Ka kohaliku majanduse kombinaat pole veel leidnud võimalusi lepingu alusel ettenähtud töödega alustamiseks. Milliseid järeldusi eelpool toodust tehakse?
Kolhoosi Elu 29. juuli 1958
Huvi “Edasi” vastu
“Edasi” kolhoosi on käesoleval aastal külastanud juba mitu ekskursiooni, kelle koosseisu kuulusid juhtivad põllumajandusspetsialistid mitmest vennasvabariigist.
Külaliste peamiseks huviobjektiks on “Edasi” seemnekasvatus. Imetletakse seemnepõldude puhtust ja head saagikust. Mitmed spetsialistid kinnitasid, et “Edasi” semnekasvatus on mitte üksi parimaid Nõukogude Liidus, vaid kogu Euroopas.
Kiitva hinnangu andsid arvukad külalised ka Antsla Põllumajandustehnikumi majandile.
NLKP Keskkomitee palvel koostati mõlema majandi kohta albumid, mis sisaldavad majandite üldiseloomustuse ja hulgaliselt fotosid. Nädalavahetusel saadeti kõnesolev dokumentatsioon Moskvasse.
KOOLID KORDA!
Hea mees, kes lubabki
Üks punkt eelpool mainitud otsuses kõlab järgmiselt:
“Edasi”, Stalini-nimelisel ja K. Marxi nimelisel kolhoosil eraldada Kuldre 7. kl Koolile vajalik materjal kooli kasvuhoone ehitamiseks.”
Mida ütleb selle kohta kooli direktor K. Lindmäe?
Selline šeflusvahekord nagu meil kolhoosidega on kerjusvahekord... See käib eriti K. Marxi nimelise kolhoosi kohta. Viimasel ajal keeldutakse isegi raha eest auto võimaldamisest. Esimees Jalas katsub mind nähes tavaliselt “ ära vajuda”, et tülitajast pääseda.”
Need on valusad, häbiväärselt süüdistavad sõnad. Ka Stalini-nimeline kolhoos pole leidnud kuigi palju võimalusi koolide abistamiseks.
Nii on Kuldres olukord praegu selline, et elektrimootori ülesseadmiseks ehitatud ruum on ikka veel lõpetamata. Ka kohaliku majanduse kombinaat pole veel leidnud võimalusi lepingu alusel ettenähtud töödega alustamiseks. Milliseid järeldusi eelpool toodust tehakse?
Kolhoosi Elu 29. juuli 1958
Huvi “Edasi” vastu
“Edasi” kolhoosi on käesoleval aastal külastanud juba mitu ekskursiooni, kelle koosseisu kuulusid juhtivad põllumajandusspetsialistid mitmest vennasvabariigist.
Külaliste peamiseks huviobjektiks on “Edasi” seemnekasvatus. Imetletakse seemnepõldude puhtust ja head saagikust. Mitmed spetsialistid kinnitasid, et “Edasi” semnekasvatus on mitte üksi parimaid Nõukogude Liidus, vaid kogu Euroopas.
Kiitva hinnangu andsid arvukad külalised ka Antsla Põllumajandustehnikumi majandile.
NLKP Keskkomitee palvel koostati mõlema majandi kohta albumid, mis sisaldavad majandite üldiseloomustuse ja hulgaliselt fotosid. Nädalavahetusel saadeti kõnesolev dokumentatsioon Moskvasse.
Tuesday, June 17, 2008
50 aastat tagasi oli palju kolhoose
17. juuni 1958
Rajooni põldudelt
KÜNTAKSE KESA
Stalini-nimelises kolhoosis hakati juba kevadtööde lõpupäevil pihta uue tööga – sõnnikuveoga kesale. Igas brigaadis jäi ikka osa hobuseid ja inimesi vabaks. Need saadetigi, kes aluta-talli sõnnikut vedama, kes laotama. Mõni päev tagasi pandi kaks DT-54 marki traktorit künnile. Seda tööd teevad traktoristid L. Kavand ja V. Laidma. Esmaspäeva õhtuks oli kesa küntud juab rohkem kui 40 ha
****
“Pioneeri” kolhoosis on 145 ha suurusest kesast küntud juba 95 ha. Selle tööga tahetakse kiiresti lõpule jõuda, et heinaajaks kõikide käed uueks tööks vabaks saaksid.
17. juuni 1958
Eesrindlaste tribüün
KOLHOOSI AUTAHVLIL
Mis annab kolhoosi töötajale eesrindlase nime? Kahtlemata väljatöötatud normipäevade arv. See on kindlaks mõõduks, kuhu inimesi liigitada. Kuid ka selle mõõtjaga arvestades võib juhtuda siia-sinna kõikumisi. Kolhoosis, nagu igas majandis ja asutuses, võib olla väga mitmet laadi inimesi. On neid, kes valivad töid selle järgi, palju seal teenida võib; leidub teisi, kellele meeldib vaid mõni harv töö, kas siis hobustepaariga maaharimine, heinariisumine või jälle midagi muud. Kõige kindlam on aga sedasorti rahvas, kes töökäsku saades ei arvesta, kas eelolev päev toob talle suure või kesise tulu, kas antud tööülesanne kuulub kergete või raskete hulka, vaid asub tööle, sest majandi huvides on tähtis sellega just nüüd toime tulla.
Selliste inimeste hulka kuulub Stalini-nimelise kolhoosi liige Elfriede Kärgenberg.
Mõnikord öeldakse, et talvised kuud olla põllupidajaile pisut nagu hingetõmbamiseks. E. Kärgenbergil aga on talve lühikestel ja lumistelgi päevadel vähe mahti kodus olla. Tõsi küll: tolleaegsed tööd ei anna palju normipäevi, ent kes sellest hoolida saab. Söötade veod loomadele, mõned muud väiksemad käigud ja veod, nende eest ei sa kuigi palju palka, kuid nendeta ei tulda toime. Sellepärast ei lükka ta kunagi tagasi ühtki ametit, mida parajasti pakutakse.
Juba enne kevadiste tööde algust jõudis hoolas töötaja autahvlile. Kui tulid kibedad külvipäevad, polnud sugugi haruldased need päevad, mil bridadir võis tema arvele märkida 3-4 normipäeva. Jälgime pisut maikuu tööde arvestuse lehti. Ühel päeval on ta sõnnikuveoga teeninud 3 normipäeva, teistel ulatub nede arv üle nelja. Siis on tema ametiks olnud seemnekartuli sorteerimine – too töö andis 1,2 normipäeva jne. 1. juunin oli neid tema tööraamatus juba ainult mõni kümnendik vähem kui 165.
“Õiged tööd ning rabamised on alles ees!” leiab tööeesrindlane ise. “Kui ikka vihm ähvardab kuiva loogu käest ära kiskuda või jälle põhuhunnikuid märjaks kasta, siis ei märkagi, et teed mõne tunniga kogu päevase töö.”
E. Kärgenbergil on kolhoosis tugev ja visa võistleja. Ka see püsib pidevalt autahvlil. Nooruke Maie Ruder oli talvekuudel tal tihedalt kannul – nende vahe oli alati mõni normipäev. IV brigaadi brigadiri R. Uudami üteluse järgi on Maie lausa raudvaraks brigaadis.
“Tüdruk, kes ei karda ühtki tööd ega tegemist, kes teinekord ise otsib, kus midagi toimetamist ootab...”
Mai viimastel päevadel jõudis ta oma võistlejast ühe normipäeva võrra ette. Ärge arvake, see polnud sugugi kerge! Selleks on vaja alati väsimatult platsis olla, iga antud töö korralikult teha. Veel raskemaks võib osutuda esikoha käes hoidmine. Kuid seda peab hoidma, kas või...
Võistlusest sünnivad uued töövõidud. Neist võrsub märkamatult kolhoosi mäkkeminek ja edasi jõudmine. Veel rohkem: neist kasvab sõprus ja ergas, elav huvi kõige vastu, mis muudab töö rõõmuks ja õnneks.
Raske on ennustada, kumb eesrindlastest tuleb aasta lõpul võistluses esikohale. Üht aga võib julgesti öelda: taolised inimesed suudavad teisigi õhutada tööle ja see pole ühes majandis sugugi väikese tähtsusega.
A. KULLA
Rajooni põldudelt
KÜNTAKSE KESA
Stalini-nimelises kolhoosis hakati juba kevadtööde lõpupäevil pihta uue tööga – sõnnikuveoga kesale. Igas brigaadis jäi ikka osa hobuseid ja inimesi vabaks. Need saadetigi, kes aluta-talli sõnnikut vedama, kes laotama. Mõni päev tagasi pandi kaks DT-54 marki traktorit künnile. Seda tööd teevad traktoristid L. Kavand ja V. Laidma. Esmaspäeva õhtuks oli kesa küntud juab rohkem kui 40 ha
****
“Pioneeri” kolhoosis on 145 ha suurusest kesast küntud juba 95 ha. Selle tööga tahetakse kiiresti lõpule jõuda, et heinaajaks kõikide käed uueks tööks vabaks saaksid.
17. juuni 1958
Eesrindlaste tribüün
KOLHOOSI AUTAHVLIL
Mis annab kolhoosi töötajale eesrindlase nime? Kahtlemata väljatöötatud normipäevade arv. See on kindlaks mõõduks, kuhu inimesi liigitada. Kuid ka selle mõõtjaga arvestades võib juhtuda siia-sinna kõikumisi. Kolhoosis, nagu igas majandis ja asutuses, võib olla väga mitmet laadi inimesi. On neid, kes valivad töid selle järgi, palju seal teenida võib; leidub teisi, kellele meeldib vaid mõni harv töö, kas siis hobustepaariga maaharimine, heinariisumine või jälle midagi muud. Kõige kindlam on aga sedasorti rahvas, kes töökäsku saades ei arvesta, kas eelolev päev toob talle suure või kesise tulu, kas antud tööülesanne kuulub kergete või raskete hulka, vaid asub tööle, sest majandi huvides on tähtis sellega just nüüd toime tulla.
Selliste inimeste hulka kuulub Stalini-nimelise kolhoosi liige Elfriede Kärgenberg.
Mõnikord öeldakse, et talvised kuud olla põllupidajaile pisut nagu hingetõmbamiseks. E. Kärgenbergil aga on talve lühikestel ja lumistelgi päevadel vähe mahti kodus olla. Tõsi küll: tolleaegsed tööd ei anna palju normipäevi, ent kes sellest hoolida saab. Söötade veod loomadele, mõned muud väiksemad käigud ja veod, nende eest ei sa kuigi palju palka, kuid nendeta ei tulda toime. Sellepärast ei lükka ta kunagi tagasi ühtki ametit, mida parajasti pakutakse.
Juba enne kevadiste tööde algust jõudis hoolas töötaja autahvlile. Kui tulid kibedad külvipäevad, polnud sugugi haruldased need päevad, mil bridadir võis tema arvele märkida 3-4 normipäeva. Jälgime pisut maikuu tööde arvestuse lehti. Ühel päeval on ta sõnnikuveoga teeninud 3 normipäeva, teistel ulatub nede arv üle nelja. Siis on tema ametiks olnud seemnekartuli sorteerimine – too töö andis 1,2 normipäeva jne. 1. juunin oli neid tema tööraamatus juba ainult mõni kümnendik vähem kui 165.
“Õiged tööd ning rabamised on alles ees!” leiab tööeesrindlane ise. “Kui ikka vihm ähvardab kuiva loogu käest ära kiskuda või jälle põhuhunnikuid märjaks kasta, siis ei märkagi, et teed mõne tunniga kogu päevase töö.”
E. Kärgenbergil on kolhoosis tugev ja visa võistleja. Ka see püsib pidevalt autahvlil. Nooruke Maie Ruder oli talvekuudel tal tihedalt kannul – nende vahe oli alati mõni normipäev. IV brigaadi brigadiri R. Uudami üteluse järgi on Maie lausa raudvaraks brigaadis.
“Tüdruk, kes ei karda ühtki tööd ega tegemist, kes teinekord ise otsib, kus midagi toimetamist ootab...”
Mai viimastel päevadel jõudis ta oma võistlejast ühe normipäeva võrra ette. Ärge arvake, see polnud sugugi kerge! Selleks on vaja alati väsimatult platsis olla, iga antud töö korralikult teha. Veel raskemaks võib osutuda esikoha käes hoidmine. Kuid seda peab hoidma, kas või...
Võistlusest sünnivad uued töövõidud. Neist võrsub märkamatult kolhoosi mäkkeminek ja edasi jõudmine. Veel rohkem: neist kasvab sõprus ja ergas, elav huvi kõige vastu, mis muudab töö rõõmuks ja õnneks.
Raske on ennustada, kumb eesrindlastest tuleb aasta lõpul võistluses esikohale. Üht aga võib julgesti öelda: taolised inimesed suudavad teisigi õhutada tööle ja see pole ühes majandis sugugi väikese tähtsusega.
A. KULLA
Subscribe to:
Posts (Atom)
