50 aastat tagasi oli palju kolhoose

17. juuni 1958
Rajooni põldudelt
KÜNTAKSE KESA
Stalini-nimelises kolhoosis hakati juba kevadtööde lõpupäevil pihta uue tööga – sõnnikuveoga kesale. Igas brigaadis jäi ikka osa hobuseid ja inimesi vabaks. Need saadetigi, kes aluta-talli sõnnikut vedama, kes laotama. Mõni päev tagasi pandi kaks DT-54 marki traktorit künnile. Seda tööd teevad traktoristid L. Kavand ja V. Laidma. Esmaspäeva õhtuks oli kesa küntud juab rohkem kui 40 ha
****
“Pioneeri” kolhoosis on 145 ha suurusest kesast küntud juba 95 ha. Selle tööga tahetakse kiiresti lõpule jõuda, et heinaajaks kõikide käed uueks tööks vabaks saaksid.

17. juuni 1958
Eesrindlaste tribüün
KOLHOOSI AUTAHVLIL
Mis annab kolhoosi töötajale eesrindlase nime? Kahtlemata väljatöötatud normipäevade arv. See on kindlaks mõõduks, kuhu inimesi liigitada. Kuid ka selle mõõtjaga arvestades võib juhtuda siia-sinna kõikumisi. Kolhoosis, nagu igas majandis ja asutuses, võib olla väga mitmet laadi inimesi. On neid, kes valivad töid selle järgi, palju seal teenida võib; leidub teisi, kellele meeldib vaid mõni harv töö, kas siis hobustepaariga maaharimine, heinariisumine või jälle midagi muud. Kõige kindlam on aga sedasorti rahvas, kes töökäsku saades ei arvesta, kas eelolev päev toob talle suure või kesise tulu, kas antud tööülesanne kuulub kergete või raskete hulka, vaid asub tööle, sest majandi huvides on tähtis sellega just nüüd toime tulla.
Selliste inimeste hulka kuulub Stalini-nimelise kolhoosi liige Elfriede Kärgenberg.
Mõnikord öeldakse, et talvised kuud olla põllupidajaile pisut nagu hingetõmbamiseks. E. Kärgenbergil aga on talve lühikestel ja lumistelgi päevadel vähe mahti kodus olla. Tõsi küll: tolleaegsed tööd ei anna palju normipäevi, ent kes sellest hoolida saab. Söötade veod loomadele, mõned muud väiksemad käigud ja veod, nende eest ei sa kuigi palju palka, kuid nendeta ei tulda toime. Sellepärast ei lükka ta kunagi tagasi ühtki ametit, mida parajasti pakutakse.
Juba enne kevadiste tööde algust jõudis hoolas töötaja autahvlile. Kui tulid kibedad külvipäevad, polnud sugugi haruldased need päevad, mil bridadir võis tema arvele märkida 3-4 normipäeva. Jälgime pisut maikuu tööde arvestuse lehti. Ühel päeval on ta sõnnikuveoga teeninud 3 normipäeva, teistel ulatub nede arv üle nelja. Siis on tema ametiks olnud seemnekartuli sorteerimine – too töö andis 1,2 normipäeva jne. 1. juunin oli neid tema tööraamatus juba ainult mõni kümnendik vähem kui 165.
“Õiged tööd ning rabamised on alles ees!” leiab tööeesrindlane ise. “Kui ikka vihm ähvardab kuiva loogu käest ära kiskuda või jälle põhuhunnikuid märjaks kasta, siis ei märkagi, et teed mõne tunniga kogu päevase töö.”
E. Kärgenbergil on kolhoosis tugev ja visa võistleja. Ka see püsib pidevalt autahvlil. Nooruke Maie Ruder oli talvekuudel tal tihedalt kannul – nende vahe oli alati mõni normipäev. IV brigaadi brigadiri R. Uudami üteluse järgi on Maie lausa raudvaraks brigaadis.
“Tüdruk, kes ei karda ühtki tööd ega tegemist, kes teinekord ise otsib, kus midagi toimetamist ootab...”
Mai viimastel päevadel jõudis ta oma võistlejast ühe normipäeva võrra ette. Ärge arvake, see polnud sugugi kerge! Selleks on vaja alati väsimatult platsis olla, iga antud töö korralikult teha. Veel raskemaks võib osutuda esikoha käes hoidmine. Kuid seda peab hoidma, kas või...
Võistlusest sünnivad uued töövõidud. Neist võrsub märkamatult kolhoosi mäkkeminek ja edasi jõudmine. Veel rohkem: neist kasvab sõprus ja ergas, elav huvi kõige vastu, mis muudab töö rõõmuks ja õnneks.
Raske on ennustada, kumb eesrindlastest tuleb aasta lõpul võistluses esikohale. Üht aga võib julgesti öelda: taolised inimesed suudavad teisigi õhutada tööle ja see pole ühes majandis sugugi väikese tähtsusega.
A. KULLA