Võru Teataja 14. juuni 1928
Põllumehed Urvaste kandist
Oodatakse pikisilmi ilmade paranemist
Põllumehe esimene käik ikka põllule vaatama laivavilja ja tõuorast. Ja ennä! – juba kiskunudki lahti tume-tumeroheline varreotsake mullasse varisenud terakestest ning upitab end täiel jõul mullatükkide vahelt välja – vastu päiksele ja lõunatuulele.
Olõ ei hätä midägi” hõiskab Urvaste naaber üle odrapõllu naabrile.
- Küll kasus vastnõ oras, ku õnnõ üükülmäst ja vihmast üle jääs” vastab naaber ja vaatlemine kestab.
“Jah, ma kai ja kai, et õks läheb rohelitsembast... No vast õks jääb perrä ka vihmast.”
Kuid vihma tuleb ühtesoodu. Peab päeva või teise – tuleb jälle. Urvastes on paljudel põllud vee all. Mõnes kohas on nii pehmeks maa muutunud et, ära mine adraga päälegi, millepärast ka paljudel, madalama põlluga taludel põld tegemata püsib. “Hukan omma ao,” lausuvad vanemad inimesed. “Tõesti, tänavuse kevadsuve ilmad on halvad – sajab vahetpidamata vihma, tuleb isegi lund. Põllupidajate meeleolu langeb. kartulid mädanevad nurmedel, põldu ka ei saa korralikult teha ning võlga tuleb aina juure. Kui ilmad ei parane, muutub põllumehe meeleolu veelgi murelikumaks. Ainukeseks troostiks Urvaste põllumehele on rukki-orased, mille pääle suuri lootusi pannakse.
-et-


Võru Teataja 14. juuni 1928
Urvaste piimaühingu meiereihoonet ehitatakse
Urvaste piimaühingu meiereihoone oli kaunis vilets ja ruumilt kitsas. Piimatoojate arvu kasvamisega tunti suurt vajalikkust laiemate ruumide järele. Ühingul ei jäänudki muud nõud üle, kui pidi vanale meiereihoonele juure ehitama. Juba kevadel tehti ehitusega algust ja nüüd on varsti teine kord meierei hoonel peal, mis tunduvalt ruume avaramaks teeb. Ka vana kaev oli kokku vajunud ja ei täitnud enamkorralikult oma ülesannet, mispärast ka see ümber tehakse. Ühingul on kavas ka uusi piimatalitusse puutuvaid masinaid muretseda, nii et Urvaste piimaühing üheks eeskujulisemaks ja suuremaks piimaühinguks Võrumaal kujuneda võib.
-et-