Mitmeid uudiseid 12. aprilli Võru Teatajast 1932

Võru Teataja 12. aprill 1932
„Linaoperatsioon“ läks luhta.
Kuidas Uue-Antsla mehed hääd äri teha tahtsid.
Möödunud laupäeval ilmus kaupmees A. Sibula juurde kaks tundmatud meest, pakkudes linu müügiks. Kahe koorma linade eest – kokku 272 klgr – lubas A. Sibul maksta 650 senti á 16 klgr. Linade vastuvõtu juures hakkas aga A. S. ostetuid linu lähemalt vaatama, kusjuures ilmsiks tuli, et linade sisse on topitud takke. Otsekohe toimetati linamüüjad politseisse, lähemal järelvaatusel selgus, et petised on linade sisse üldse peitnud 10 ½ klgr. takku. Petisteks osutusid Uue-Antsla vallas elutsevad vennaksed Filip ja Egor Suevid, kes võetaks petmise eest kohtulikult vastutusele.

Kärgula külastas „Siiriust“.
Pühapäeval käis külaskäigu etendust andmas Kärgula Haridusselts „Noorus“ näitetegelaskond Urvaste „Siirius’e“ rahvamajas. Kavas oli operett „Armsam kõigest kodutalu“ ja trio V. Villemsoni juhatusel.
Samal päeval oli kohaliku liidu „Siirius’e“ poolt algusega kell 2 päeva kirjanduslik kohus roman „Puhastustuli“ peategelase Ilmari kohta.

Urvaste organisti valimised jõuavad kätte.
Vastavalt Urvaste Ev. Luth. koguduse nõukogu otsusele on koguduse juhatus saatnud ajalehtedele kuulutused Urvaste kog. organisti kohale kandidaatide leidmiseks.
Isikud, kes soovivad koguduse organisti kohale kandideerida peavad oma elulookirjeldused hiljemalt 25. apr. s. a. kog. juhatusele sisse saatma. Esialgne palk on eelarves ette nähtud 6000. kr., prii korter, küte ja vist 1 vakamaa maad aastas. Valimised on mai kuu alguses, kuna eluruumide remont kirikumõisasteostumas.

Piduõhtu 1942

Võru Teataja 9. aprill 1942
Õnnestunud peoõhtu Urvastes
korraldas kohalik Haridusselts „Siirius“ teisel kevadpühal Urvaste koolimajas. Viimase võimaluseni täiskiilutud saali ees etendati H. Vellneri lavastusel A. H. Tammsaare12-pildiline näidend „Põrgupõhja uus Vanapagan“, mille esitus kujunes maaoludes kõigiti rahuldavaks. Dramatiseeringu tegelastest andis R. Reinumägi Vanapagan raske osa kiiduväärse küpsusega, samuti lõi H. Jaanimägi usutava tüübi Kaval-Antsuna.
Ka koorilauludega J. Rööpi ja orkestripaladega O. Osula juhtimisel võis rahulduda.
Lisaks poolele peosissetulekule annetati ERÜ heaks veel peale etendust toimunud korjandusel laekunud 60 Rm. suurune summa.

Kirjandusuudist Uue-Antslast

Ugala 26. märts 1932 lk 1
Uue-Antsla romaanikirjanik.
Uue-Antslas on kegi noormees T. hakkama saanud kange romaaniga, mille käsikirja trükki saates ta olevat vähe postmarke peale pannud, nii et nüüd romaan seisvat postis väljastamata saadetiste lahtris. „Käsikirjas“ käsitletavat kaitseliitlikkust ja õnnetut armastust. Armastus lõppevat sellega, et noorkirjanik T. hakkavat armastama üht mest, olles selle juures ise „Maali“ nimega. Romaani pealkiri olevat „Südamerahu ja õnnetu armastus“. Loodame siiski, et „kirjanik“ oskab oma romaani sealt välja lunastada, kus teda hinnata ei osata.

Sport, kool ja kirjandus

Elu 19. märts 1932
Suusavõistlus
Uue-Antsla, Urvaste ja Ilmjärve seltside vahel on korraldamisel. Et neis valdades suusaspordi harrastajaid rohkelt leidub, võib võistlusel konkurents tugevaks muutuda.

Vaabina ehitab koolimaju
Vaabina vald kavatseb eeloleval suvel ehitada omale kaks koolimaja. Kurenurme tuleks ehitada hoopis uus koolimaja, kuna Peebu koolimaja tahetakse ümber ehitada. Odavama ehitusmaterjali saamiseks palus vald põllutööministeeriumi müüa vallale Vaabina vana härrastemaja, millise mahalõhkumisel saaks ehitusmaterjali uute koolimajade ehitamiseks.

Urvastes asutati kirjandusring
Urvaste noorsooliit „Siirius“ pidas oma aasta-pääkoosolekut. Koosolek algas kell 6 õhtul ja lõppes alles pool 2, kuna igasugune poleemika pidamine ja kõrvalekaldumised aja ära kulutasid. Koosolek oli hoogne ja sarjati igast küljest liidu juhatuse läinud aasta tegevust. Lõpuk tuldi siiski üksmeelsele otsusele ja valiti endine juhatus tagasi koosseisus: Alop, Leius, Raig, Keller, Teos, Roon. Uuesti asutatud kirjandusringi juhatajateks valiti hrad Kolk ja Neeve ning proua Tilberg, kuna spordi- ja maleringi juhid endisteks jäid.

Väike osavõtt kinoetendusest

Võru Teataja 3. märts 1932
Väike osavõtt kinoetendusest.
Pühapäeval oli Uue-Antsla rahvamajas järjekorraline kinoetendus, mis leidis aga väikese osavõtu. Publikut oli vastandina eelmistel kordadele vähe tulnud, kuigi film „Varao naine“, päris hää.

Uueka kultuuraelu 1922

Võru Teataja 2. märts 1922
Uue-Antslast
Pidu-õhtu.
20. skp. pandi Vana-Antsla kooli ruumides Antsla hariduse seltsi poolt piduõhtu toime. Lavastati naljamäng „Laenatud naine“, mille ettekandmine hästi õnnestus. Ette kanti hariduse seltsi poolt mitmed sega ja naiskoori laulud, kuid mõned laulud olid puudulikud, sest et mitmed lauljad haiguse pärast koorist välja olid jäänud. Ka on laulukoori juhataja vilumata, puudub elav vaim. Segakoori õrn laul „Emakene ära sõitle“ kanti ühetooniliselt tuimalt ette. Peab siiski tunnistama, et koorijuhatajal hea tahtmine ja püüdmine on, sellepärast võib loota, et temast tulevikul tubli koorijuht saab. Viiuli soolo, hra Kurvitsa ettekanne ei õnnestunud põrmugi. Mängul ei olnud ühtegi maitset. Pidu puhas sissetulek läheb Antsla 5 ja 6 klassi kooli heaks.
e.a.

19. skp. pidas Antsla hariduse selts oma aasta koosolekut. Liikmeid oli rohkel arvul kokku tulnud, sest Uue-Antsla on sõna tõsises mõttes üks ärksamatest nurkatest, mispärast seltsi tegevusest ohtralt osa võetakse. Päevakorras oli seltsi aasta ja kümne aasta tegevuse aruanded millest on näha, et selts on jõudnud omale suure varanduse koguda – millest kõige tähtsam on loetav laialine raamatukogu. Ka on selts selle aja sees kohalistele koolidele palju abi annud ja mitmeid kursusi toime pannud. On ka edaspidi loota, et selts jõudsasti saab töötama, sest seltsi eestseisus ja näitlejate toimkond seisab ärksamatest isikutest koos.
e.a.

Kolhoosialguse rõõmud

Kolhoosi Elu 12. veebruar 1952
KÜLA KUNSTILISE ISETEGEVUSE ÜLEVAATUSE EEL
Ühest kollektiivist
Urvaste külanõukogu Siiriuse rahvamaja töö on vähehaaval., kuid pidevalt näidanud tõusu. On kasvanud kunstilise isetegevuse ringidest osavõtjate kunstimeisterlikkus, kui ka esitatava repertuaari ideelis-poliitiline tase. Kõik rahvamaja juures tegutsevad kunstilise isetegevuse ringid, nende hulgas ka rajooni ulatuses ainsana tegutsev kammerorkester valmistuvad praegu külanõukogu kunstilise isetegevuse ülevaatuseks.
Ansamblisse kuuluvad klaver, harmoonium, kontrabass, tšello, 2 viiulit, trompet ja es-bass.
Sellist koosseisu oleks väiksemate variatsioonidega võimalik luua iga rahvamaja juurde paralleelselt siin-seal tegutsevate rahvapilli orkestritega. Kuid rajooni kultuurhariduse osakonna nõrga juhtimise tulemusena ei omistata rajooni rahvamajades sellele töölõigule vajalikku tähelepanu.
Siiriuse rahvamaja kogemused näitavad, et väited, nagu meil ei ole inimesi, kes käsitaksid ühte või teist instrumenti on alusetud. Kui möödunud aastal kerkis üles uue kollektiivi loomise küsimus, leidus mitmeid, kes avaldasid arvamust, et uus kollektiiv ei saa elujõuline, kuna mitmele instrumendile ei leitud esialgu vilunud mängijat. Kuid visa tahe ja laialdase aktiivi kaasatõmbamine aitasid ka seekord. Lühikese ajaga õppisid sm-d Pallits ja Rõõm käsitama oma instrumenti – esimene tšellot ja teine kontrabassi. Pikemat aega ei leidunud kindlat mängijat es-bassile. Ka sellest saadi üle. Es-bassi õppis käsitama 12 aastane muusikahuviline, Urvaste 7-kl. kooli õpilane Kannukene. Nüüd on andekas noor väärikaks kaaslaseks eakatele orkestriliikmetele.
Vastloodud kollektiivi ettekannete kunstimeisterlikkus, seda eriti klaveri ja viiuli osas, rahuldab nõudlikumagi kuulaja. Sama aga ei saa öelda esitatava repertuaari kohta. Kuigi meil tuntakse teravat puudust orkestripaladest väikestele koosseisudele ei ole peamiselt lääne klassika esitamine millegagi õigustatud.
Kolhoositalurahvas tahab senisest enam kuulda kolhoositöö temaatikat, nõukogude rahvaste sõpruse ja teisi nõukogulikule tänapäevale lähedasi teemasid muusikalises vormis.
Kõrvaldades mainitud puudused repertuaari valikul ja jätkates kunstimeisterlikkuse tõstmist, võib kollektiiv edukalt esineda küla kunstilise isetegevuse ülevaatusel. G. SAAR

Lähemale kolhoosielule
Kaua arutas Kuldre rahvamaja aktiiv kuidas hoogustada isetegevusringide tööd ja mida esitada eeloleval küla kunstilise isetegevuse ülevaatusel. Lõpuks jõuti ühisele seisukohale – repertuaar kajastagu senisest enam tänapäeva kolhoosielu. Rahvamaja juhataja sm. Torp võttis aktiivi nõuanded omaks ja asus rahvamaja tööd nõuannete kohaselt juhtima.
Näitering valis oma repertuaari kolhoositemaatilised näidendid: A. Školniki „Omad inimesed“ ja K. Krivošeini „Luuletaja unistus“. Kolhoosinoored-näiteringlased said näidendist uut hoogu oma igapäevaseks tööks.
Ülevaatuseks valmistub 20 liikmeline naiskoor A. Pulga juhatusel. Kolhoositöö eesrindlased M. Luti, J. Lindlan ja H. Hagi ei puudu üheltki koori harjutuselt.

Nipet-näpet

Võru Teataja 4. veebruar 1922
Urvastest.
25. jaan pidas Urvaste vallanõukogu koosolekut, kus päevakorral oli Truuta m. planeeritud kruntidele kandidaatide ülesseadmine. Rim. mõisa oli planeeritud 18 krunti. Kirjalikke sooviavaldusi oli kuni 70 nõukogule sisseantud, mis suurt tungi „oma maalapikese“ järele näitab, ja paljuid ka rahuldamata jätab, sest nim. mõis on viimane jagamisele tulev valla piirkonnas. Suurt meelehärma sünnitas põllutööministeeriumi teguviis, kes paremad palad nendele määrab, kellel sellepeale kõige vähem vajadust ja õigust. Niisuguse saatuse osaliseks olid ka Truuta mõisa paremad krundid, ühes kõigi mõisa hoonetega saanud, mis ministeeriumi poolt reserveeritud ja end. rentnikule määratud, kes nimetatud mõisat mitmed aastad oma moodi kasutanud.
Vallanõukogu, teada saades ministeeriumi otsust, otsustas ministeeriumi poole pöörata seletuse ja protestiga ja loobus ka teistele kruntidele kandidaate ülesseadmast. See leidis ägedat vastupanu maakonna riigimaade ülema esitaja poolt, kes nõukogu ees protestiga esines, toonitades, et niisugune „mitteseaduslik“ otsus ministeeriumi poolt tähelpanemata ja isegi vastamata jäävat.
-Et Urvaste vallamajasse kaks korda nädalas Antslast posti tuuakse. kuna vallamaja valla teise ääre pool asub ja kaugemal olijatel posti saamine raske ja väga korratu, siis palkas vallanõukogu isiku, kes vallamajast posti end. Koigu ja Truuta v. jaoks Koigu koolimajasse toob. Igatahes vallanõukogu poolt eeskujulik samm.
-Urvaste rahvaharidusselts oma koosolekul Koigu koolimajas 22. jaan. s.a. otsustas puhkpillide koori asutada. On olemas seltsiliikmete hulgas õige mitmeid endiseid mängijaid ja sõjaväe muusikante. Aineliselt loodetakse sellest ülesaada, et suurem osa omale ise mõtlevad pillid muretseda. Loodame, et see ilus asi õige pea täitmist leiab.
-Urvaste noorsoo liit „Siirius“ avas oma liikmetele lugemise-laua Urvaste kiriku juures hr. Aman’i majas. Lugemise-laud on avatud iga teisipäeva, reede õhtul ja pühapäeval. Kah pikapeale ilus samm edu poole. Kahjatseda tuleb seda, et Urvaste „noored“ väga tujukad, isemeelsed ja teiste seltsidega tihti riius on. Oleks küll aeg Urvaste seltsidel kord rohkem ühist keelt kõnelema ja oma seltsimaja peale mõtlema hakata. Ühiselt leiduks selleks teesid. Agricola

Leebe karvustus Uue-Antsla näitetrupile

Ugala 21. jaanuar 1932
Uue-antslalaste edu Antslas
Uue-antslalased on tuntud oma näitetrupiga õige laialt. Seal on ka tõesti väga tüsedaid jõude nagu Melts, pr. Kõiv, noor lubav jõud prl. Kreevald jne. Nende esinemised on leidnud alati suure vaatajaskonna. Nii oli ka möödunud pühapäeval Antslas, kus nad mängisid operetti „Armunud onu“. Saal oli puupüsti rahvast täis. Operett iseenesest libises muidu ladusalt, ainult laululine külg jättis soovida, kui asja juure asuda kunstiliselt seisukohalt, mis oleks aga ülekohtune asjaarmastajate mängu juures.

"Armunud" onu Antslas

Võru Teataja 19. jaanuar 1932
Kuldrelaste „Armunud onu“ Antslas.
Pühapäeval 17. skp. oli antslakestel võimalus nautida Uue-Antsla Haridusseltsi näitetrupi ettekandel operetti „Armunud onu“.
Päris hääd näitlejad on olnud Uue-Antsla rahvas alati, kuid pühapäevane etendus käis neil üle jõu. Oli operett – ja ei olnud ka. Paistis ennem naljamänguna.
Kes oma osaga rahuldavalt hakkama sai, oli armunud onu osa mängija Melts, isegi oma laulupartii täitis ta vastuvõetavalt. Ka teistes oli märgata püüdu ja tahet, kuid nad jäid kuidagi kohmakaks.
Rahva osavõtt oli rohke.

Uue-Antsla etendus Antslas

Võru Teataja 16. jaanuar 1932
Küla-operett Antslas.
Uue-Antsla haridusselts annab külaskäiguetenduse Antsla alevis, tuletõrje saalis, pühapäeval, 17. skp. kell pool 8 õhtul. Ettekandele tuleb operett „Armunud onu“, mis oma kodukohas suure menu osaliseks sai.

Kolm uudist üksteise järel - peaaegu nagu vallaleht

Võru Teataja 31. detsember 1931
Urvaste kõrtsimees jäljetult kadunud.
Kaupluse uksed pühadest saadik kinni.
Urvaste kiriku ligidal Alakõrtsis pidas kauplust ühes õllemüügi õigusega keegi Osvald Kivi. Juba mitu aega liikusid kuuldused, et mees olla maksuraskustes. Enne pühi ühel ööl aga oli mees kõige oma kraaminatukesega poest kadunud. Kui pärast pühi ikka veel kauplust lahti ei tehtud, läks asi rahva silmis kahtlaseks ja nii selguski poepidaja kadumine. Praegu on kaupluse uksed kinni ja keegi ei tea, kuhu kaupmees kadus.

Võru Teataja 31. detsember 1931
Uue-Antsla rahvamajast ei saa asja.
Plaanid lükati paremaid aegu ootama.
Uue-Antsla vallavolikogul tekkis juba varakult kavatsus ehitada vallale kohane rahvamaja. Asuti isegi kavade valmistamisele ning maavalitsuse tehnika-osakonna juhataja poolt valmistati kolm rahvamaja plaani. Vallavalitsus esitas need plaanid hiljuti vallavolikogule väljavalimiseks ja kinnitamiseks.
Vallavolikogu asus aga nüüd eriseisukohale. Nimelt leiti, et praegusel kitsal ajal on raske ette võtta rahvamaja ehitamist, mispärast kogu kavatsus tuleb jätta paremaid aegu ootama. Sellekujulist ettepanekut pooldas vallavolikogu täies oma koosseisus.

Võru Teataja 31. detsember 1931
Tubli operett Uue-Antsla oludes.
Peosaal ei suutnud kõiki pidulisi mahutada.
Pühade ajal kanti ette Uue-Antsla haridusseltsi näitetrupi poolt P. Milo ja H. Frey operett „Armunud onu“, mis suurte kiiduavaldustega publiku poolt vastu võeti. Tuleb märkida, et lavastaja oli teinud selles operetis suurt tööd. Tõsine kompliment hra R. Meltsile kui lavastajale selle raske vaeva eest.
Ka üksikutest näitlejatest jäi seekord hää mulje. Peaosa hra Meltsi käes oli meisterlik, nii et publiku aplaus tema arvel oli täiesti õigustatud. Olgu siin veel mainitud prl. M. Krevald näitlejanna Dolly Mirabelly osas, hra K. Taal end. vene kindrali Šumašetsevina, A. Sollmann kunstniku Pintselpotina, J. Kõiv armunud onu tütrena. Üldiselt olid kõik näitlejad hoos ja koosmäng hää.
Rahvast peole oli ilmunud nii rohkesti, et Uue-Antsla rahvamaja ruumikas saal ei suutnud kõiki ära mahutada ja paljud olid sunnitud kodu tagasi pöörama. Sissetulek peost ligi 300 krooni.

Uue-Antsla etenduse arvustus

Ugala 29. detsember 1931
„Helifilm“ Uue-Antslas.
Eeskujulikumaid kohti pidu alal on Võrumaal Uue-Antsla. Siin võib juba näha tõsise püüdmise kõrval ka oskust näidendeid lavastada ja näitlejaid juhtida. Pühadeaegne pidu andis sellest jällegi tunnistust. Mängiti operetti „Armunud onu“. Sisustik võimaldab pöörast nalja. Meie ei saa mängu ja lavastuse juure asuda hariliku mõõdupuuga, kuna siin puht asjaarmastajatega tegemist, kusjuures valik väga piiratud. Seda tõendas ka kujukalt koor, mida püüti sulatada lavastusse, kuid mis sinna siiski hästi ei passinud. Naispeaosis proua Kõiv on laitmatu, tal on lavalist vilumust ja julgust – vististi isegi häältki, sest nähtavasti neelab lava akustika vähemalt poole häälejõust. Prl. Kreevald oli liigagi vahva ja oskas nähtavasti hästi kepiga ümber käia, ainult oma häälest ei saanud ta veel hästi jagu. Arvatavasti ei ole ka selle võitmine tal võimata, kui ainult head tahtmist oleks. Nüüd aga kõlas kõik nagu helifilm läbi halva aparaadi. Meesosades Melts rahuldas liigagi, Taalid muidugi ja ka Sollmanniga võis rahul olla. Sumashedsevi munder oli küll tsipake võõrastav ja liialdus, millest oleks pidanud hoiduma. Üldse kippus riietus mõneski kohas asja juba liig melodramaatiliseks tegema.
Publikut oli rohkem, kui oleks tohtinud sisse lasta. Rahvamaja endaga võib väga rahul olla meie oludes, kuid ühe pisiasja on ehitajad ära unustanud, nimelt väljakäigukoha. Ilma selleta ei ole hästi mõeldav ükski rahvamaja.

Siirius tegi operetti

Ugala 29. detsember 1931
„Siirius“ tegi ka operetti.
Uue-Antsla eeskujul hakkavad ka naaberseltsid operette lavastama. Esimesel jõulupühal proovis sellega ka Kivaste „Siirius“ oma rahvamajas. Loorbere taheti lõigata „Kosjasõiduga“. Kahjuks tuli asi nigelalt välja. Uue-Antsla tasapinda siin siiski veel nii pea ei saavutata. Kui mänguga veel kuidagi võis rahul olla, siis küll mitte lavastuse ja lauluga. Laulmiseks ei kõlba iga poiss ja tüdruk. Seda tõsiasja ei tohiks ka „Siiriuse“ mehed unustada.
Publikut oli laialt, kuid kuulajad oli nende seas vähe – ei suutnud lava nii palju kaasa tõmmata.

Julge ujuja

Ugala 19. detsember 1931
„Julge ujuja“ Vaabinas.
Keskmisel jõulupühal mängitakse Vaabinas rahva raamatukogu seltsi poolt „Julge ujuja“.

Kuhu lähed, külakultuur?

Ugala 7. november 1931
Haiglane võistlus seltside vahel Restus ja Urvastes.
Restu haridusselts korraldab laup. 7. nov. maskeraadi. Nagu kiuste sellele teeb maskipeo samal päeval Urvaste „Siirius“. Niisugune võistlus on saanud seal pool juba „heaks tooniks“, mis raskesti takistab seltsielu arengut.
Osalt eelpoolnimetatu, kuid ka üldine maitselagedus ei võimaldagi enam hästi Restus ja Urvastes eeskavadega pidude pidamist, kuna nende korraldamine läheb kalliks. Seepärast tehakse maskipidusid ja muidu „balle“, millede korraldamise kulud minimaalsed ja mis vastavad rõhuva osa publiku maitsele.

Kultuur piimakombinaadist

Töörahva Elu 31. oktoober 1961
Meeldiv külakost
Ilus laupäevaõhtu meelitas palju inimesi 21. oktoobril „Edasi“ kolhoosi klubisse. Seekord esinesid siin Tartu Piimatoodete Kombinaadi isetegevuslased. Külaliste poolt esitatud huumori – ja satiiripalad, samuti estraadimuusika võeti koosolijate poolt soojalt vastu.
L. PUUSEPP

Vaabinas väike juubel

Võru Teataja 20. oktoober 1931
Vaabina Rahvaraamatuselts 10 aastane.
Vaabina Rahvaraamatukogu selts pühitseb 1. novembril s.a. oma 10. aastapäeva, mis tõotab kujuneda suurejooneliseks peoks. Praegu on käimas selleks ettevalmistused. Rahvamaja, mis seltsi ülevalpidada ja mis saadud ümberehituse teel endisest valla magasiaidast, saab juubeli peoks omale ajakohase väiketeatri näitelava, mis võimaldab oma ruumikuse tõttu lavastada suuremaid ning nõudlikumaid näidendeid.
Lava kavatsetakse „sisse pühitseda“ A.J. Saare „Esimese öö õigusega“.

Kino "Siiriuses"

Võru Teataja 20. august 1931
Kino Urvaste „Siiruses“.
Pühapäeval 23. aug. s.a. on Urvaste „Siiriuse“ rahvamajas suur rahva-õhtu.
Kavas on 1) naljamäng „Vahilari valge tuvi“ - jant lauludega. 2) „Kino „Diana“ poolt „Hirmus öö loomaaias“ võitlus tiigrite ja lõvidega. Kõmuline draama 6 suures aktis. 3). Siirupi kuninga äpardunud reklaam – Ameerika naljapilt. 4). Elavad pildid ning 5). Tants.

Haa ... päris karm kriitika Vaabina kultuurijuhi pihta

Töörahva Elu 17. august 1961
KULTUURIELU TEEMADEL
VAABINA KÕIGE MUGAVAM MEES
Vanasõna kõneleb, et heal ja hoolsal tööl käib kuulsus kannul. Laias ringis on tuntud need, kes oma kätega loovad küllust ja viivad elu edasi.
Tegelik elu aga näitab mõnikord, et ka mugavuse ja laiskusega võib saada kuulsaks.
Maikuu algul oli Vaabinas liikvel kõva jutt, et nüüd saavad kohalikule kultuurielule tugevad jalad alla. Nimelt võeti „Pioneeri“ kolhoosi klubi juhataja töökohale uus inimene ja määrati talle kuupalgaks 60 rubla. Varem peeti avarates klubiruumides kuu või paari vältel vaid üks pidu ja mõnikord käisid kohal külaliskollektiivid. Isetegevusringid töötasid hookaupa.
„Meil palju noori, head ruumid. Ülo Hornil leidub ka tulusaid kogemusi, ega ta hätta jää,“ kõnelesid kolhoosnikud.
Jäädi pikisilmi ootama esimesi üritusi ja uue klubijuhataja tegevuse tulemusi. Oodatakse tänapäevani.
Ülo Horni on kolhoosikeskuses näha harva. Klubijuhataja töö piirdub peamiselt klubiuste avamisega kinoetendusteks. See toiming, mis leiab aset nädalas paaril korral, näib talt nõudvat niipalju energiat, et seda muuks ei näigi jätkuvat. Räägitakse veel, et ta tegevat siiski vastutusrikast ühiskondlikku tööd ühiskondliku autoinspektorina. Aga sellel on siiski üpris vähe ühist kultuurieluga!
Juuli lõpul arutas „Pioneeri“ kolhoosi juhatus klubijuhataja Ülo Horni lohakat ja vastutustundetut tööd. Asjaosaline ise pidas targu otstarbekamaks sel ajal kolhoosikeskusest eemal viibida. Juhatuse hoiatus tehti talle teatavaks kirjalikult.
Mingeid muutusi pole ikkagi märgata. Ülo Horn kannab heameelega edasi Vaabina mugavaima mehe nime.
Ometi on „Pioneeris“ kunstilise isetegevuse viljelemiseks märgatavalt soodsamad võimalused kui mõnes teises majandis. Kõigepealt – uus klubihoone ei tee takistusi ruumide suhtes. Teiseks – arvukalt on ka inimesi, kes omal vabal ajal lülituksid meelsasti ühte või teise isetegevusringi. Kolmandaks – oma abist ei ütleks ära kohalikud õpetajad ringide juhtimisel.
Omajagu on isetegevuse soikumises süüdi ka komsomoli-algorganisatsioon, kes on jäänud lootma klubijuhatajale ja pole midagi olukorra parandamiseks ette võtnud.
„Ega Ülo Hornist maksa ajalehes kirjutada. On kahtlane, kas ta isegi ajalehte loeb,“ muigavad kolhoosnikud.
Kirjutasime siiski usus, et mõni heasüdamlik naaber talle lehe nende ridadega koju toimetab.
S. SAAREOJA