Ühest sündmusest kaks uudist - võrdluseks

Võru Teataja 28. veebruar 1931
Vabariigi aastapäev Urvastes.
Vabariigi aastapäeval korraldas kaitseliidu Urvaste kompanii „Siiriuse“ majas peo. Kavas oli koorilaule ja näidend „Kaluri tütar“. Laulud hra Kolki juhatusel said lahke vastuvõtu osaliseks, nii et tuli anda lisapalasid. Näidend läks ka nii öelda kuidagi.

Elu 28. veebruar 1931
Urvastes lavastati operett.
Vabariigi suurpüha puhul Urvastes erilisi pidustusi ei peetud. Õhtul oli seltsimajas kaitseliidu kohaliku kompanii ja Eesti noorsooliit „Siiriuse“ ühisel korraldusel piduõhtu. Kavas oli päevakohane kõne ja operett „Kaluri tütar“. Operettide lavastamine maal on liialt raske, kuid peab ütlema, et urvastlased said lavastamisega vägagi hästi hakkama ning mõistsid õieti tõlgitseda tüki mõtet ja sisu.

Kuidas Uue-Antsla õpetaja Postimehe künnise ületas

Postimees 28. veebruar 1921
Kooli ja seltsi elu maakondades.
Uued usuõpetajad – uued jumalad.
Mõne päeva eest kogus Uue-Antsla valla kooliõpetaja isand Mitt koolilapsed kokku, enda ümber, et nendele vanemate soovi järele usuõpetuse tundi anda. Ja see koolimees ja lastekasvataja algas oma usuõpetuse tundi järgmiselt: Nii tõesti, kui mina siin teie ees seisan, ütlen ma, et – Jumalat ei ole. Ja enesele vastu rindu lüües hüüdis ta: mina ise olen Jumal! siin on Jumal!
Nõnda siis, kui meil igas vallas isand Mitt’i taolised „jumalad“ ilmuvad, siis läheb Vana-Jumala seisukord tõesti raskeks, sest öeldud on: rumaluse vastu võitleb Jumalgi asjata. –Lur.-

Spordipidu:)

Võru Teataja 26. veebruar 1921
Urvastest.
On lööminguid olnud mitmesuguseid, aga kõige huvitavam oli Urvastes mõni nädal tagasi. Peeti spordipidu. Olid kohalikud ja Võru spordimehed oma osavust näitamas. Pidu tagatipus aga tehti kakelus: joomapoisid hakkasid spordimeestega lööma. Aga, harjutus teeb tugevaks. Külamehed said nahad soojaks, mõni toimetati trellide taha Võrusse.
Oeh

Esimene aed Marxi kolhoosis?

Töörahva Elu 22. veebruar 1951
Aianduse arendamisele
Antsla rajooni Kuldre külanõukogu K. Marxi nimelise kolhoosi kolhoosnikud on veendunud, et ühismajandi sissetulekute suurendamisel on suur osatähtsus aianduse arendamisel. Sellest lähtudes tegidki kolhoosnikud hiljuti otsuse rajada kolhoosi käesoleval aastal 0,8 hektaari suurune viljapuu- ja marjaaed.
Eeltööd viljapuuaia rajamiseks on kolhoosil teoksil. H. Kaarna

Huvitav, kust 1941. aastal selline suur huvi

Töörahva Elu 21. veebruar 1941
Antsla rahvakohtunik esines aruandega
18. veebr 1941. a. oli Urvastes, Kuldre Rahvamajas, Antsla jaoskonna rahvakohtuniku aruande koosolek rahvale. Koosolek oli äratanud rahvas laialdast huvi, kuna halbade teede peale vaatamata oli kokku tulnud umbes 100 inimest.
Rahvakohtunik selgitas rahvale Nõukogude kohtu põhimõtteid ja kardinaalseid lahkuminekuid kapitalistlikust kohtust. Ühtlasi rahvakohtunik esitas arvulisi andmeid kohtu tööst, peatudes üksikasjalisemalt iseloomulikumate ja ühiskonnale ohtlikumate asjaliikide juures. Rahvas jälgis ettekannet huviga.
Pärast rahvakoosolekut oli õppetöö rahvakohtu kaasistujatega, millest soovisid võtta osa ka paljud teised kodanikud. Nii tuligi, et õppetööst võttis osa 29 kodanikku, kuna kohtu kaasistujaid on Urvaste vallas ainult 10.

Tee küsimused ilmselt tõesti 1000 aastat vanad:)

Võru Teataja 21. veebruar 1931
Vaabina mehed kanged kohtuskäijad.
Kui põllust läbi sõideti ja tuupi tehti.
Punase laua ees on Vaabina mehed. Süüdistajatena figureerivad Samuel Anton ja Aleksander Anton ning süüalustena Aksel Ruus ja Peeter Sarapuu. Nimelt süüdistab Samuel Anton Peeter Sarapuud selles, et viimane olla omast põllust läbimineva tee sulgenud ja asemele jätnud teise tee, mis läheb põllu äärt mööda ja sellega natuke kõveram. Tema poeg Aleksander Anton aga süüdistab Peeter Sarapuu sulast selles, et zee teda peksnud, kui ta Sarapuu põllust läbi sõitnud. Peksmise pealtnägijaks olnud tema isa Samuel Anton, umbes poole kilomeetri kaugusel. Samuel Anton seletab, et temal mingit väljapääsu võimalust ei ole ja et seda teed on tarvitanud juba tuhat aastat (!) tagasi. Palub kohut Sarapuud omavolilise tee sulgemise eest vastutusele võtta. Noor Anton aga süüdistab Aksel Ruusa selles, et see teda keelanud ja löönud, kui tema Sarapuu põllust läbi sõitnud. Palub Ruusa karistada.
Tunnistajate ülekuulamisel selgub, et Samuel Antonil on ikkagi läbipääsu tee olemas, samuti selgus ka, et mingit peksmist pole olnud.
Kohtu otsusega mõistetaks mõlemad süüalused, Aksel Ruus ja Peeter Sarapuu, kohtulikult õigeks. Sellega peab nüüd Samuel Anton põlluäärt mööda sõitma, aga mitte keset põldu.

Vau, eks ole ... tolle aja tavalise pruugi perra

Töörahva Elu 19. veebruar 1981
KULDRE KOLHOOSI
RAPORT
NÕUKOGUDE LIIDU
KOMMUNISTLIKU
PARTEI
XXVI KONGRESSILE

MEIE, EESTI NSV KULDRE KOLHOOSI TÖÖTAJAD, RAPORTEERIME NLKP XXVI KONGRESSILE, ET TÄITSIME EDUKALT KÜMNENDA VIISAASTAKU ÜLESANDED.
ARENDADES SOTSIALISTLIKKU VÕISTLUST NLKP XXIV JA XXV KONGRESSI AJALOOLISTE OTSUSTE ELLUVIIMISEKS, TÄITIS MAJAND, VÕRRELDES ÜHEKSANDA VIISAASTAKUGA, LIHA RIIGILE MÜÜMISE ÜLESANDE 143 PROTSENTI, TERAVILJA 124,3 JA KARTULI MÜÜGI ÜLESANDE 107,5 PROTSENTI. VIIE AASTAGA TÕSTETI KESKMIST PIIMATOODANGUT 602 KG JA VIISAASTAKU LÕPPAASTAL SAADI MAJANDIS LEHMA KOHTA 4031 KG PIIMA.
TÄNUTUNDEGA VÕTSIME VASTU NLKP KESKKOMITEE, NSV LIIDU MINISTRITE NÕUKOGU, ÜAÜKN JA ÜLKNÜ KESKKOMITEE AUKIRJA, MIS ANTI MAJANDILE 1979. -1980. A. TALVEPERIOODI TÖÖTULEMUSTE EEST LOOMAKASVATUSES. SEE INNUSTAS MEIE KOLLEKTIIVI VEEL PAREMALE TÖÖLE. JUHINDUDES NLKP KESKKOMITEE PLEENUMITE OTSUSTEST JA SM. L. I. BREžNEVI SUUNISTEST TOOTMISE EFEKTIIVSUSE JA TÖÖ KVALITEEDI TÕSTMISEKS, RAKENDASID MAJANDI PARTEI-ALGORGANISATSIOON, JUHATUS JA KOLLEKTIIV TERVIKUNA KOGU OMA JÕU TOOTMISE MATERIAAL-TEHNILISE BAASI VÄLJAARENDAMISELE JA TUGEVDAMISELE, VIISAASTAKU JOOKSUL ERALDATI KAPITAALMAHUTUSTE FONDI MAJANDI PUHASTULUST 55 PROTSENTI EHK 2,3 MILJONIT RUBLA.
KULDRE KOLHOOS ON TÕUMAJAND, KELLE EESRINDLIKKE KOGEMUSI ON TUNNUSTATUD NSV LIIDU RAHVAMAJANDUSE SAAVUTUSTE NÄITUSEL.
KOOS MAJANDUSÜLESANNETE LAHENDAMISEGA ON PIDEVALT PARANENUD KOLHOOSNIKUTE AINELINE JA KULTUURILINE HEAOLU, TAGATUD KÜLA SOTSIAALNE ARENG. KÜMNENDAL VIISAASTAKUL SUURENES MAJANDI ELAMUFOND ROHKEM KUI NALJANDIKU VÕRRA. ÜLE SAJA TUHANDE RUBLA KULUTATI LASTEPÄEVAKODU EHITAMISEKS JA KOHALIKU KOOLI VAJADUSTE KATTEKS. AASTAS KÄIB SANATOORSEL RAVIL IGA KÜMNES KOLHOOSITÖÖTAJA.
TASE, MILLE MAJAND ON SAAVUTANUD, KINDLUSTAB ÜHETEISTKÜMNENDA VIISAASTAKU ÜLESANNETE EDUKA TÄITMISE.
MEIE, KULDRE KOLHOOSI TÖÖTAJAD, KIIDAME ÜKSMEELSELT JA PALAVALT HEAKS NLKP KESKKOMITEE TEGEVUSE SM. L. I. BREžNEVI JUHTIMISEL, MIS ON SUUNATUD MEIE KODUMAA POLIITILISE JA MAJANDUSLIKU VÕIMSUSE TUGEVDAMISELE. ÜKSMEELSELT TOETAME MEIE RIIGI VÄLISPOLIITILIST KURSSI, KOMMUNISTLIKU PARTEI JA NÕUKOGUDE VALITSUSE RAHUINITSIATIIVI, MIS TAOTLEB PINGELÕDVENDUST JA RAHU KOGU MAAILMAS.
Kuldre kolhoosi kollektiivi nimel:
juhatuse esimees E. KONTSE
parteikomitee sekretär A. VERNIK
ametiühingukomitee esimees M. REILJAN
komsomolikomitee sekretär K. ZIMMERMANN

Kirjanduslik kohus

Võru Teataja 19. veebruar 1931
Kirjanduslik kohus Uue-Antslas.
Laupäeval peeti Uue-Antsla haridusseltsi korraldusel kirjanduslikku kohust Mait Metsanurga „Vahisaare Villemi“ peategelase üle. Rahvast oli kohtuistungil õige rohkelt.

Lühidalt aastast 1931

Võru Teataja 17. veebruar 1931
Urvaste ostab köstrimaja.
Urvaste vald otsustas ära osta koguduselt köstrimaja.

Võru Teataja 17. veebruar 1931
Urvaste ehitab.
Urvaste vallavolikogu otsustas oma viimasel koosolekul asuda uue koolimaja ehitamisele endise mahapõlenud hoone asemele. Esimesed koormad ehitusmaterjali ongi juba kohale jõudnud.

Kollasevõitu uudis 90 aasta eest

Võru Teataja 17. veebruar 1921
Urvastest.
Juba paar aastat tagasi oli järgmine sündmus: Urvaste valla miilitsamees Neumann otsis kustki hansat, sai kätte ja tegijad olid kaks õde. Teine neist mõisteti süüdlaseks administratiivsel teel ja pidi Antsla miilitsa jaoskonda minema, kas rahatrahvi ära maksma, ehk kinni istuma. Naisterahvas lubas ise minna. N. oli sellega nõus, aga aeg läks mööda ja see ei läinud. Siis võttis N. õe ja viis selle pantvangina Antslasse, pani ta ühe pagari juure istuma ja õiendas ise muid asju tükk aeg. Tagasi tulles küsis, kas temal Vene raha on? Ei olnud. – Sellepeale hakkasid koju sõitma. Tee peal katsus miilitsamees neidu ära vägistada. Mõlemad olid tubli jõuga inimesed. Oli talvine aeg, suured riided seljas. Lugu lõppes sellega, et N. naisterahva alumised riided selga ära lohkus, aga vägistada ei saanud.
10. veebruaril oli see asi lõpulikul harutusel Tartu-Võru rahukogus, kus kordnik Neumann 8 kuuks vangi mõisteti. Oh!
p

Meie mehi ... naised ka tegelikult 1931

Elu 14. veebruar 1931
Meie mehi.
Uue-Antsla.

Irene Kõiv.
Käremeelne naine Uue-Antslas. Uue-Antsla naiste a ja o. Hää sõnadeshonglöör koosolekutel. Nii naljalt kellelegi alla ei anna. Igaühega ikka kana katkuda.

Säädusesilm Tuvikene.
Säädusesilm eest ja tagant. Ei anna varastele, pättidele ega valerahategijatele piiskagi hingata – kohe napsab kinni. Viimasel ajal sumpab üle valla ja koputab oksjonihaamriga. Saab sõimata ja tapelda – kuid muigab ainult.

August Krevald.
Orkestrimees – torupillipuhkuja. Vaestekohtu prokurör. Viimasel ajal on siirdumas üle oma valla piiri ning sirutab jalgu Urvaste kanti. Ikka neidude pärast. Nupukam mees mannetute hulgas.

Vallaisa Timpka.
Suur pää – palju asju sees. Tark ja tarmukas, vahest käre ja armukas. Ei tee vahet rikka ega vaese vahel – ühed jumala lapsed tema arvates kõik. Võtab pitsi, aga peab aru. Täismees alati.

August Rästas.
Masinist, kaupmees, lõõtsamees, naisemees. Naine küll pärisomandus pole – laenatud Kaarlilt. Aga hää elu on mehel – elab puha prii „lobi“ pääl.

Ida Viirok.
Nibrits vallamaja ligidalt. Ennem pidas kavaleerideks valla „tuuse“, nüüd armastab ainult naisemehi. Unustava pääkesega neiu. Loeb romaane, päämiselt seikluse- ja armastuseromaane ning viimasel ajal võib-olla valmib ka temalt sulesünnitus: „Pudru-Maali karvane kasukas.“ Viimasel ajal keerutab armutuure kohaliku loodmeistriga.

Aliide Konnov
Sinisilmaline neiu 28. eluaastas. Pikk kui osi ja tugev kui müür. Armastab noormehi 1-20 eluaastani. Kaasavaraks saab kolmehaariga tuuliku ja sabata ja sarvedeta isakitse. Armastab sõitleda ning kaubelda ning sellepärast sõidabki igal kolmapäeval Antsla turgu, olgu kas või ainult ühe munaga.

Ella Pihlo.
Sajapäise kavaleerideomaja Uue-Antsla kaunitaridegarnituuris. Iga sõrme jaoks 10 noormeest. Isa-ema on rüütunud kavaleeride lärmist ning kõrvetavad keeva veega, kui keegi majja tütre amnu julgeb tulla.

Aliide Sollmann.
Tantsijanna, lauljanna, iluduskuninganna. Naisevõtjate aupaiste. Konkureerib praegu Tuule Ellaga. Loodab varsti hüpet teha abiellu, kuigi konkurent tõsist peavalu teeb.



Johannes Kallion.
Valitseja, praktikant, velsker, loomaarst, meier, tuletõrjuja, põllumees ja elumees. Juhib laeva abielusadamasse, ning jõudmas sellega vimasesse etaapi. Sõjaväes teenis kapralina, eraelus kohalik kindral. Naiste meelest aga alles roheline „Jaan“ – sääl ei vea.

Oijah ...

Võru Teataja 14. veebruar 1931
Kümne krooni pärast poos rauk enese üles.
Ehmatuse tõttu ei taibanud naine meest viimasel silmapilgul päästa.
Teisipäeva õhtul kella 9 ajal poos enese üles Urvaste vallas Urga talus elutsev 76 aastane Adam Juhani poeg Luga. Poomine sündis maja najale asetatud redeli pulga küljes. A.L. surma põhjus on küllalt imelik – ta võttis eneselt elu sellepärast, et eelmisel päeval Antslas pummeldades 10 krooni ümber raha ära varastada laskis.
A.Luga oli teisipäeval Antslas. Tuttavatega tuletõrje seltsimajas napsutades jäi mees purju. Kui ta väljakäigu kohta läks, tungis talle keegi Udo O. kallale ja võttis joobnud rauga taskust rahakoti, milles oli umbes 10 kr. raha. Seda nähti ka teiste inimeste poolt.
A.L. läks politseisse ja teatas vargusest. Hiljem käis ta vargust üles andmas ka Urvaste rajooni konstaabli juures, kus oli õige löödud tujus ja lubas eneselt elu võtta. Keegi ei võinud sellest aga midagi halba välja lugeda. Ka kodus seletas Adam naisele, et tapab enese. Õhtul kl. 9 ajal läkski ta toast välja. Naine arvas esialgu, et mees niisamuti välja läheb, kuid kui ta tagasi ei tulnud, tekkis kahtlus. Naine siis jooksis välja ja leidis üllatuseks mehe maja katuse najale asetatud redeli pulgal rippumas. Poonu avaldas veel elumärke – korises. Kindlasti oleks saadud teda veel päästa, kui nöör katki oleks lõigatud, kuid naine ehmus nii, et ei taibanud muud ette võtta, kui naabritele sündmusest teatada. Ta jooksis ligemale kilomeetri kaugusele naabrite juurde. Kui säält tüki aja pärast Urgale tagasi jõuti, oli rauga eluküünal loomulikult kustunud.
Poonu rippus öö otsa redeli pulgal, alles järgmise päeva hommikul kl. 10 ajal lõigati nöör katki ja toodi rauk, kes poos enese vaid sellepärast, et talt 10 kr. varastati, tuppa.

Maad ja majad 1921 / 1981

Võru Teataja 12. veebruar 1921
Haanja ja Vaabina mõisate jagamine.
/---/
Samuti Vaabina mõisaga. Ka seal oli ennem nimekiri kokku seatud, ja kui 5. II. 21. sõdurid kokku tulid suure lootusega: nüüd saab tasu kannatuste eest, nüüd saab see unistus teoks mida isade isad omis tuimades päädes olid unistanud aastasadade eest. Aga ei midagi. Maad sai härra Piion – 2 he hobuse krundi, aga see on igal ühel teada, et tema pole sõda näinudki, ega pole ta ka endine mõisamaa rentnik. Samuti teised: Malleus, Esseberg (! „V. T.“), Staalberg M., Rehkli jne. Mõnede isadel on isegi paarisaja vakamaaline talu kodus ja seegipärast said nad veel maad.
See on otse kisendav ülekohus, mis peaks kuigi viisi saama heaks tehtud. Kui see aga heaks tehtud ei saa siis jääb kodumaa igavesti ülekohtuseks nende vastu, kes maa on teeninud suurema vaevaga – s.o. võitlustega vaenlaste vastu. Ei oleks kellelgi olnud siis Haanjas ega Vaabinas maad jagada, ei jalalapikese suurust mitte, kui landeswehr oleks tagasi löömata jäänud, kui enamlased oleks maa paljaks riisunud, seepärast muudetaku määrused eluga kokkukõlasse ja mitte ühtegi ei peaks neist ilma jääma, kes eesliinil on võidelnud ja kellest vähegi loota on, et maapidaja saab. M.-

Töörahva Elu 12. veebruar 1981
KOLMAS ELAMUKOOPERATIIV MAALE
Võru Kolhooside Ehituskontor lõpetas elamuehituskooperatiivi „Kuldre“ viie ühepereelamu „Ella“ ehitustööd. Neli kooperatiivi liiget soovisid neljatoalist elamut, üks viietoalist. Kogumaksumus tuli 100 300 rbl. Projekteerimistööd kestsid kaks aastat ja ehitustööd kolm aastat.
Esimene ühepereelamu-kooperatiiv ehitati V. I. Lenini nimelises kolhoosis tüübi I-4 EA järgi, teine Vastseliina sovhoosis „Kullipesa“ järgi.

Väärikas saadik Ülemnõukogusse

Töörahva Elu 10. veebruar 1951
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU SAADIKUKANDIDAADID
Ivan Ivani p. TOMPEL
Kuldre külanõukogu K. Marxi nimelise kolhoosi esimees
Ivan Ivani p. Tompel sündis 1922. aastal Leningradi oblastis Gatšina rajoonis Jaštšera külas töölisperekonnas.
Enne Suurt Isamaasõda töötas sm. Tompel Leningradi linnas ja oblastis elektrimontöörina. Suure Isamaasõja esimesil päevil astus sm. Tompel Nõukogude armee ridadesse ja asus relvaga käes kaitsma meie kodumaad.
Nõukogude armee ridades võttis sm. Tompel osa vana vene linna Velikije Luki ja Nõukogude Eesti vabastamisest ning tegi kaasa lahingud Nõukogude Läti vabastamiseks. Lahingutes saksa okupantidega ülesnäidatud vapruse eest on sm. Tompelit autasustatud medalitega „Vapruse eest“ ja „Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941-1945.“
Pärast demobiliseerimist Nõukogude armeest tuleb sm. Tompel Nõukogude Eestisse. 1946. aastal astub ta bolševike partei ridadesse. Sm. Tompel teeb innukalt agitatsioonitöid Restu küla talupoegade hulgas, jutustades neile kollektiivse suurmajapidamise eelistest väikese üksikmajapidamisega võrreldes. Ja kui Restu küla talupojad otsustasid moodustada Karl Marxi nimelise kolhoosi, valisid nad sm. Tompeli üksmeelselt kolhoosi esimeheks.
Sm. Tompeli juhtimisel saavutas Karl Marxi nimeline kolhoos lühikese ajaga märkimisväärseid tulemusi, muutudes üheks eesrindlikumaks rajoonis. Juba möödunud aastal ületas kolhoos produktiive ühisloomakasvatuse kolme aasta plaani kõigi loomaliikide osas rohkem kui 40-protsendiliselt. Väljapaistvaid tulemusi saavutas kolhoos ka teraviljakasvatuse alal.
Oskusliku tööga kolhoosi organisatsioonilis-majanduslikul kindlustamisel ja aktiivse osavõtuga ühiskondlikest üritustest on sm. Tompel võitnud kolhoosnikute usalduse ja austuse, kes valisid ta 1949. aastal rahvakohtu kaasistujaks.
Seoses Eesti NSV 10. aastapäevaga autasustati sm. Tompelit medaliga „Eeskujuliku töö eest“ 17. detsembril 1950. a. valiti sm. Tompel Antsla rajooni Kuldre külanõukogu saadikuks.
Ivan Tompel on väärikas saadikukandidaat Eesti NSV Ülemnõukogusse.

Oeh! 1941 ...

Töörahva Elu 10. veebruar 1941
Vaabina kom. noorte tööst
Vaabina kom. noorte algorganisatsioon, mis asutati 26. jan 1941. a. aktiivsemate töötavate noorte poolt, näitab juba selle lühikese tegevusaja vältel tagajärjerikast tööd. On asutud innukale ÜLKNÜ Põhikirja, N. Liidu Konstitutsiooni ja UK(b)Partei ajaloo õppimisele. Õppetööd juhib alg-org. sekretär sms P. Antsi.
Laup, 8. veebr s. a. korraldasid kom noored algusega kell 19 Vaabina „Peebu“ koolimajas referaat-õhtu. Refereeris sms R. Kannukene teemal: „Ajalooliste sündmuste areng Marx-Engelsi õpetuse alusel“.

Uue-Antsla härrastemaja lammutamisele

Võru Teataja 10. veebruar 1931
Uue-Antsla härrastemaja lammutamisele.
Uue-Antsla vallavolikogu otsustas paluda põllutööministeeriumi, et Uue-Antsla härrastemaja ostu müügi leping tühistataks ja maja lammutamiseks maha müüdaks, sest hoone kõdunemise tõttu maja enam muuks otstarbeks kasutada ei saa.

Loengud ka Kuldres - sama elav osavõtt

Võru Teataja 10. veebruar 1931
Suur osavõtt loengust Kuldres.
8. sept. korraldas Võrumaa õpetajate liit Kuldres rahvaülikooli loengu. Lektoriks oli K. Kisand, kes kõneles Ameerikast. Osavõtt loengust oli nii suur, et ruumikas koolimaja saal ei suutnud kõiki kuulajaid vastu võtta, mille tõttu osa inimesi pidi koju minema. Nagu näha, on huvi rahvaülikooli loengute vastu üsna elav Kuldre ümbruskonnas.

Ohoh - 200 osavõtjat korraga!!

Võru Teataja 10. veebruar 1921
Aruanne
Võru-Valga-Petserimaa haridusinstruktori Fr. Krillo loengute üle Uue-Antsla Haridusseltsi kursustel 9.-21. jaanuarini 1921. a.
Loengud olivad järgmiste ainete üle:
1. Eesti ajalugu algust lõpuni 8 tundi
2. Loodusõpetus, inimese anatoomia, füsioloogia ja tervishoid 5 „
3. Eesti kirjanduslugu, algusest Jannseni tööde lõpuni 4 „
4. Maakera minevik 1 „
5. Üleüldine ajalugu, muinasaeg 1 „
6. Väljaspool kooli haridusekavatsused 1 „
Tundide lõpul järgnesivad vastused ja pikemad seletused sisseantud kirjalikkude küsimuste peale. Kuulajate arv oli kursuste algul umbes 80, tõusis järjest ja oli viimastel päevadel üle 200 osavõtja.
Nimestiku järele on kuulamas käinud üleüldse kursustel 840 inimest. Nähtavasti on huvitus teaduse vastu seltskonnas suur.
Kuldre koolimajas, 22. jaan 1921 a.
Haridusseltsi esimees K. Kurvits (allkiri)
Kirjatoimetaja A. Klaas (allkiri)

jahah

Töörahva Elu 8. veebruar 1951
Külanõukogu ei hooli kooliõpetajatest
Vaatamata sellele, et juba on alanud II õppepoolaasta, pole Antsla rajooni Kuldre 7-kl. kooli õpetajad varustatud õppeaastaks vajaliku küttega, mille tõttu ollakse sunnitud elama täiesti kütmata ruumides. Kuldre külanõukogu on aga siiani ignoreerinud õpetajate õigustatud nõudmisi kütte muretsemiseks. Sellise olukorra tõttu on väga raske saavutada koolitöös õppeedukuse tõusu, kuna õpetajail puudub võimalus tundide ettevalmistamiseks, enese ideelis-poliitiliseks täiendamiseks ning edasiõppimise korras ettevalmistamiseks.
Kuldre 7-kl. kooli õpetajate sooviks on, et külanõukogu kiiremas korras likvideeriks oma võlgnevuse õpetajate vastu. A. Kõiv

"Siiriuse" "uus tulek"

Töörahva Elu 7. veebruar 1941
Urvastest
2. veebr toimus Urvaste algkooli ruumes Urvaste rahvamaja ühingu „Siiriuse“ üldkoosolek, millest osavõtt kujunes rohkearvuliseks. Liikmeks astus 72 edumeelsemat kodanikku.
Sõnavõtuga esinesid A. Rätsep ja E. Pulk rahvamaja senisest tegevusest ja edaspidistest ülesannetest. Rahvamaja juhatusse valiti sm-d A. Rätsep, E. Pulk, Juh. Alop, Elfr. Luik, E. Roon, E. Saar ja K. Andla. Asutati poliithariduse-, laulu-, näite-, spordi- ja naissektsioonid, puhkpilliorkester. Koosolek lõppes ühise võimsa Internatsionaaliga.

Vaabina: kus peaks algkool(id) olema?

Elu 7. veebruar 1931
Vallavolikogu maadlus lastevanematega Vaabinas.
Mõne nädala eest esitas Vaabina vallavalitsus palve maavalitsuse haridusosakonnale, paludes kohalikke algkoole üleviia Kurenurmele ja endiste Vaabina härrastemajja, kaotades Peebu algkooli. Lastevanemad asjast kuuldes, saatsid omakorda palve üle 400 allkirjaga, paludes Peebu algkooli alles jätta.
Viimast arvesse võttes saadeti asi vallavolikogule uuesti otsustamiseks, kuid otsus jäi endiseks.

Kollast uudist aastast 1931

Võru Teataja 7. veebruar 1931
Alimendid Urvastes.
Nädala päevad tagasi oli Otepää jsk. rahukohtuniku juures arutusel kellegi Urvaste talutütre alimentide nõudeasi taluomaniku Harald Kinni vastu. Kuuldavasti on kohus rahuldanud nõudmise sellega, et H.K-le on mõistetud välja 2400 kr., pääle selle kohtukulud.
Et nõudja õel ka samasugune saatus osaks saanud, siis tahtvat ka tema oma kavaleri vastu alimentide nõudmisega esineda kohtus.