Saturday, January 30, 2010

Oi selle Steiniga oli ikka jamamist

Hommikune Postimees 30. jaanuar 1920
Kodumaa ringvaade.
Urvastest. Õpetaja Alfred Stein, kes Urvastest detsembrikuul 1918. a, okupatsiooni võimudega ühes läks ja kuni viimase ajani teadmata kus ära oli, ilmus pühapäeval 25. jaan kirikusse, et jumalateenistust pidada. Et ta aga konsistooriumi poolt koha pealt tagandatud ja kogudusel uue õpetaja valimine välja kuulutatud, nõudis üks koguduse esitajatest Steinilt konsistooriumi luba jumalateenistuse pidamiseks. Seda ta ei öelnud enesel olevat. Jumalateenistus jäi pidamata. Stein oli esiti nagu kohkunud selle üle, et kogudus temale selga pöörab. Pärast aga esines temas endine rüütlilik kõrk vaim; ta valis juuresolijatest enesele mõned „tunnistajateks“, keda tal tarvis tulla. Steini vahekorda kogudusega kirjeldama hakata viiks pikale. Loodame, et konsistoorium oma otsuse juure jääb ja kogudusele võimaluse jätab õpetaja valimise asjus oma paremate tunnete järele käia.
Kohalik köster Vassil esineb Steini volinikuna ja nõuab valdadelt regulatiivi maksu Steini heaks ka 1919. a. eest, kus ta ühte tundigi ametis ei ole olnud, sisse. Nähtavasti ei ole põllupidajatel, kes igasuguste rekvisitsioonidega koormatud, vilja enam kuhugi mahutada. Asjast huvitatud peaksid kuhugile kaugemale samme astuma. d.

Thursday, January 28, 2010

Kaloss oli vanasti kõva sõna!

Võru Teataja 28. jaanuar 1930
Kalossi vargused Uue-Antslas
Väga tihti tuleb U.-Antslas kalossivargusi ette. Mõni nädal tagasi peeti Henuri talus simmann, kus ühel preilil kalossid varastati. Ühel teisel preilil varastati potikud ja kindad.

Postkastid liiga ligistikku?

Võru Teataja 28. jaanuar 1930
Postkast postkasti juurde
Uue-Antsla asunduses härra Samarüütli ruumes oli juba varemast ajast postkast. Nüüd asetati umbes kilomeeter eemale piimaühisuse ruumidesse ka teine postkast.

Monday, January 25, 2010

Järjekordne näidendi ettekanne

Võru Teataja 25. jaanuar 1930
Rummu Jüri Urvastes
Pühapäeval korraldab Urvaste „Siirius“ Urvastes peoõhtu. Kavas on „Jüri Rumm“ 2. osa. Näidendi lavastab näitejuht O. Martin.

Tulekahjusid oli vanasti väga palju

Võru Teataja 25. jaanuar 1930

Tulekahju Uue-Antslas
Hooned põlesid maani maha,
tules hukkusid talu põllutööriistad.

Antslast 24. Täna lõuna ajal, umbes kella ½ 2 paigu süttisid Uue-Antsla vallas, Tuule talus O. Taali hooned põlema. Tuli võttis kohutava kiirusega võimust, nii et Uue-Antsla tuletõrje, kes kohale tuli, seda kustutada ja varandust kuigi palju päästa ei saanud. Tules hukkusid mitmesugused põllutöö masinad, ainult riisumise reha suudeti päästa.
Tuli sai alguse arvatavasti reheahju juurest, kus keegi võõras tööline linu ropsis.
Lühikese ajaga põlesid hooned kõik maha, nii et ainult ahervarred püsti jäid. Üldise kahju suurus on senini teadmata, sest omanik on niivõrd põrutatud sündmusest, et esialgu arvatagi ei teadnud kahju kogusummast.
Tulekahju alul viibis omanik eemal, metsas.

Thursday, January 21, 2010

1960. aastal oldi metsatööga juba tublimad kui 1949.

Töörahva Elu 21. jaanuar 1960
„Siiriuse“ rahvas metsatööl
Tänavu otsustati „Siiriuse“ kolhoosis iga mehe poolt üles töötada 3 tihumeetrit metsamaterjali. Kõige agaramad olid metsatöödel kolhoosi esimees Valter Konksi, autojuht V. Saar, traktoristid V. Rõõm ja E. Kaur, kolhoosnikud F. Külaots, J. Tomp, J. Alop jt. Raie- ja väljaveo kohustuse täitmisega tuldi toime palju kiiremini kui mullu. Laupäeval lõpetati töö metsas.
S. JÕGI

Suusakross

Töörahva Elu 21. jaanuar 1950
Lühisõnumeid talispordisündmustest
Möödunud pühapäeval alustati mitmes Võrumaa vallas suusakrossi. Rööbiti krossiga viidi läbi ka valdade esivõistlused suusatamises. Urvaste vallas toimunud võistlustel tuli meeste 10 km suusatamises esikohale Harri Neem ajaga 38.43 min., teiseks jäi Aksel Kosman ajaga 43.03 min ja kolmandaks Herbert Rand ajaga 43.12 min. Mäehüpped võitis samuti H. Neem, jättes teiseks H. Ranna ja kolmandaks A. Märtoni. Naiste 5 km murdmaasuusatamise võitis Loreida Ilp ajaga 25.19 min.
Suusatamisvõistlusi toimus ka Vastseliinas, Antslas ja mujal.
H. Kuusik

Loodetavasti mitte Urvaste vald

Võru Teataja 21. jaanuar 1930
Vallavalitsuse päev
Näide ühest vallavalitsusest enne sekretäri tagandamist
„Vanamees! Vanamees, kas oled kurt või? Sinu kord! Palju maksad?“
„Issand jumal,“ ehmatab vanamees, siis kiiresti: „Maksan kõik.“
„Lontrus! Kas ma tean, palju su „kõik“ on! Ütle summa!“
„Maamaks ja…“ kogeleb vanamees.
„Lä-lä-läh, maamaks jah…“ osatab sekretär ning hakkab otsima maksjate nimekirja. Küsib:
„Nimi?“
„Peeter Must.“
„Ah, Peeter Must… Pjotr Tsorrnõi… Peeter Porine…“ hoiab sekretär nime meeles, kuid raamatut ei leia. Otsib kapist, kapi pealt ta alt, sahtlist, riiulist, nurgast; liigutab prügikorvis pudeleidki paberite all, kuid raamatuid ei leia. Alles siis, kui vallavalitsus terves koosseisus otsima on hakanud kui sekretär oma toagi on pahupidi keeranud, tuleb sekretäri teiselpoolel meelde, et ta viis ühe paksu raamatu sahvrisse piimapoti kaaneks, sest rotid, kes hääd ei tähendavat, lükkavad kerge kaane kõrvale. Minnakse sahvrisse – ongi raamat käes. Ja töö läheb endises hoos ja usinuses.
Aeg venib. Rahvas ootab.
Maksumaksjad on läbi.
„Tunnistust! Olen oodanud juba 8 tundi.“
Mees on võõras.
„Oodake!“
„Mulle kah tunnistust. Üks tunnistus on taskus kah…“ ja teeb paljutähendava liigutuse tasku juurest suu juurde.
„Tule esimesena! Aga sina mine esialgu ooteruumi,“ tähendatakse 8 tunnilisele ootajale „näed isegi, et ei saa nii äkki.“
Kui see on tõrkuvalt kadunud ukse taha, koguvad kõik tunnistuse tahtja ümber.
„Palju sul on?“ Kõigi näod on pinevil.
„Terve liiter!“
„Tubli! Keerakem uks lukku!“
Koputatakse parajasti.
Sekretär haarab pakkujalt liitri ja pistab prügikorvi.
„Sisse“.
Tuleb noor kooliõpetaja.
Selle vastu kantakse viha, kuid seda ka kardetakse, sest see võib kõiki ajalehte panna.
„Noh, härra õpetaja?“
„Tulin omas vanas asjas. Palun vallavalitsuselt korterirahana 10% mu palgast, sest olen pidanud elama erakorteris. „
„Vaadake, härra õpetaja, see on ikka keeruline asi. See on nüüd meie otsustada… Palju te siis õieti soovite? Teie viimane mõistlik sõna?“
„Vastavalt seadusele – 10%“
„Aga kui me seda ei maksa.“
„Nii ütlesite ka eelmisel korral ja selle tõttu pidin teatama maavalitsusele. Säält on teile vastav korraldus juba tehtud.“
Otsitakse maavalitsuse kirja. Kuid ei leita.
„On vist kadunud. Või tarvitas eit hoide ajamiseks. Kuid ühte mäletan kindlasti, et ühtki käsku pole me saanud. Pange tähele: käsku! Kirjas oli öeldud: meie palume10 prots. välja maksta, kuid mitte, et meie käseme. Näete nüüd isegi, et see kõik on meie teha jäetud. Kui aga mõnikord oled ladna mees ja astud vallamajja tulles viinapoest mööda – teil ju taskuid on ja puru kah, eks me siis näe.“
„Sarnasel juhul ei jää muud üle, kui teile hääd päeva öelda.“
Ütles ja läks.
„Ei võta õnge, kurat, pahandab vallavanem.
„Sarnane moltsiška. Job… „pahandab ka sekretär.
Tunnistuse soovija otsib punnivinna.
Igivana seinakell lööb neli. Vallavanem vaatab oma uuri, tõuseb ja läheb ettetuppa.
„Kell on neli. Vallavalitsuse päev on möödas. Uks saab kinni pandud. Jumalaga!“ Tahab minna tagasi.
Keegi näitab salamahti rusikat, teine viinapudelit.
„Tule sa sisse!“ ütleb vallavanem pudeli näitajale. „Ega me ootajaid või ikkagi koju ajada…“
„Aga mina?..“ hädaldab üks.
„Käi kodu, sest ega me tervet ööd siin teie pärast või raisata. Tule teine kord õigel ajal!“ Ütleb ja lukustab ukse. Sees juba kõlisevad klaasid. Suitsusammas tõuseb läbi akna. Vallavalitsuse päev on mööda.

Tuesday, January 19, 2010

Urvaste pidurdas - tublid, mõtleme praegu

Töörahva Elu 19. jaanuar 1950
Võidelgem au eest olla metsavarumise eesrindlastena kantud maakondlikule autahvlile!
Urvaste valla hoiatav eeskuju

Käesoleval sügis-talvisel metsavarumise hooajal on paremini organiseeritud metsatöid Võru, Mõniste, Mooste, Leevi ja Mäe valdades, kus on jõutud hooaja raieplaani täitmise lähedale ja teistest valdadest märgatavalt ette ka veotööde alal.
Samal ajal aga ei edene metsatööd paljudes valdades sellise tempoga, nagu see oleks vajalik metsatööde õigeaegseks läbiviimiseks. Nii on äärmiselt vastutustundetu metsatöödesse suhtumine Urvaste ja Misso valla täitevkomitee poolt jätnud need vallad maakonna paremusjärjestuses häbiväärsetele viimastele kohtadele. 8. jaanuariks oli Urvaste vallal hooaja veoplaanist täidetud ainult 46 tm, s.o. 1,1protsenti vallale ettenähtud veoplaanist. Veelgi halvem lugu oli Misso vallas – samaks ajaks oli seal välja veetud 6 tm metsamaterjali. Kuigi viimastel päevadel on neis valdades märgata veotöödel mõningat paranemistendentsi, ei saa kaugeltki veel kõnelda mingist olulisest murrangust. Muretule enesega rahulolu seisukohal on ka täiesti põhjendamatult asunud ka Vastseliina, Lepistu ja Haanja valdade täitevkomiteede esimehed. Olemasoleva töötempo juures kulub neis valdades hooajaplaani täitmiseks ligemale pool aastat.
Jämedalt on rikkunud antud eeskirju Urvaste valla täitevkomitee esimees Külase, jättes kolhoosnikutele töökohustuslehed välja andmata. Tööjõu poolest on Urvaste vald maakonnas ühes paremas olukorras. Nii on töökohustuse alla kuuluvaid inimesi ainuüksi üksiktalupoegade hulgas 53, kellede kõikide töölerakendamisest oleks juba üksinda jätkunud valla plaani täitmiseks. Kuid valla täitevkomitee täieliku passiivsuse tõttu on neist seni tööle ilmunud ainult 15 inimest. Saboteerijate ja tööle mitteilmunute vastutuselevõtmiseks pole valla täitevkomitee koos Mõniste metsapunktiga (juhataja sm. Hanimägi) ainustki akti vormistanud, jämedalt rikkudes Eesti NSV ministrite nõukogu vastavat määrust ja luues tööpõlgureid soodustava olukorra. Täitevkomitee pole poliitilise selgitustööga kindlustanud töökohuslaste massilist metsatööle suunamist. Kordagi pole valla juhtivad töötajad ise käinud töökohtadel . Eelmainitud puudusi arvestades otsustas maakonna täitevkomitee anda Urvaste valla täitevkomitee esimehe Külase kohtuorganite korraldusse tema vastutuselevõtmiseks.
Nüüd, kus üle kogu maa käib otsustav võitlus metsavarumisplaanide täitmise eest, ei saa lubada valdade täitevkomiteede ja külanõukogude esimeeste ükskõikset suhtumist sellesse tähtsasse majanduslik-poliitilisse kampaaniasse. Urvaste valla täitevkomitee esimehe Külase halb töö metsavarumisel olgu hoiatavaks eeskujuks kõigi valdade vastutavaile töötajaile, eriti aga Sõmerplau, Meremäe ja Kanepi valla täitevkomitee esimeestele, kes lubamatult ebarahuldava metsavarumistöö vabandamiseks otsivad igasuguseid põhjusi, püüdes kõik hädad metsapunkti töötajate süüks ajada.
M. Vihur
Võrumaa Metsatööstuskeskuse direktori asetäitja kaadrite alal

Ilmselt rõhk sõnal "rahvuslik"

Elu 19. jaanuar 1940
Suusapäev Urvastes.
Kaitseliidu Urvaste kompani korraldusel peetakse pühapäeval, 28. jaanuaril 1940. a. kell 11 hom Urvaste algkoolimaja juures rahvuslik suusapäev, millest osavõtt kõigile on vaba. Võistlustest osavõtta soovijail palutakse teatada kompani sekretärile Herbert Abel’ile, telefon Antsla 10 I

Vallavolikogu lootis lihtsalt pääseda - muide, sama on ka lähiajaloos üritatud

Postimees 19. jaanuar 1930
Uue-Antsla vallavaese abiraha.
Elamiseks vähe, suremiseks palju.
Läinud aasta kevadel pööras 73 aastane Liisa Pundetokk, kes arsti poolt juba kümne aasta eest täiesti tööjõuetuks tunnistatud, Uue-Antsla vallavolikogu poole abisaamise palvega. Vallavolikogu oli „suuremeelne“ ja määras palujale terve krooni kuus. Seda oli elamiseks vähe, suremiseks aga palju ja sellepärast ei jäänud eidel muud üle, kui abipalvega kohtu poole pöörata. Rahukohtunik aga leidis, et vallavolikogu on muutnud vahepeal oma otsust ja määranud abipalujale 1,50 kr. kuus. Sellepärast jättis ta kaebuse tagajärjeta.
Riigikohus aga tühistas selle otsuse, leides, et rahukohtunik oleks pidanud kaaluma, kas 50 sendi võrra kuus tõstetud abirahaga, on vanaeide palve niivõrd rahuldatud, et kaebuse alus on ära langenud. Ainult see asjaolu, et kaevatud otsuses on pärastpoole mõnesugune muutus ette võetud, ei anna veel küllaldast alust kaebuse tagajärjeta jätmiseks.

Monday, January 18, 2010

Talu müüa



Elu 18. jaanuar 1930

Mis hobusega juhtus?

Elu 18. jaanuar 1930
Oravakeste äpardanud pulmasõit Urvastesse
4. skp. sõitis Orava asunik J. Petri ühes oma kahe õega sugulaste poole Urvastesse pulma. Sõitis nagu pulmamees kunagi – kaks hobust ees ja tuju hää.
Pulmamajja saabudes jäi üks hobustest haigeks ja suri järgmisel päeval, hoolimata mitmesugustest abinõudest ja arstirohtudest, mida kalli sõidulooma päästmiseks tarvitati. Hobuse lahkamisel selgus, et hobune oli rabatud. Asuniku kahju on võrdlemisi suur, kuna surnud hobuse väärtus on vähemalt 400 krooni.

Näe sulikuid!

Võru Teataja 18. jaanuar 1930
Omapärane metsamüümine Urvastes
Vana Jaan müüs noore Jaani metsa kolmekordselt maha.
Urvaste Havandu-Peetril elutsevad kaks Jaan Kerget, isa ja poeg. Vanal Kergel oli võlgadega tegemist ja ta andis talu pojale, noorele Jaanile, üle.
Kuid vist läks senisel peremehel meelest ära, et talu enam tema oma pole ja ta müüs talu metsa Samarüütlile ära, võttis sellelt käsirahagi vastu ja Samarüütel asus juba metsa raiuma. Kuna vana Kerge väga kerge mäluga näib olevat, läks tal ka see meelest ära, et ta poja metsa juba kord oli müünud ja müüs selle veel teistkordselt ühele teisele mehele, ka käsiraha vastu võttes. Vähe aja pärast müüdi sama mets veel kolmandat korda maha.
Kui Samarüütel 300-400 puud juba maha oli raiunud, pandi tal metsaraiumine seisma ja praegu on see mitmekordselt võõra metsa müümine kohtus.

Jätke maatüdrukud maale õppima!

Olevik 18. jaanuar 1900
Kodu. Kool. Kirik.
P. Urvaste kihelk. Uuest Antslast. Meil oleks tütarlaste kooli hädaste tarvis. Rahvas saadab lapsed ümberkaudsetesse linnadesse õmblust õppima, muidugi hariduse saamise mõttes. Tuleb ka hulk naisrätsepaid koju, „shnitid“ koolitunnistuse asemel käes, mõnel õige tubliste ehmatamist juurde õpitud, ja ainuke tagajärg on suur moodiuhkus ja edevus. Koguni teine lugu oleks, kui oma valda kool asutatakse, kus tütarlapsed pärast vallakooli lõpetamist võivad edasi õppida, nagu see poislastel kihelkonna koolis võimalik on.

Sunday, January 17, 2010

Kolhooside efektiivsemaks muutmine suurendamise teel

Töörahva Elu 17. jaanuar 1970
JÄID „EDASI“ JA VÕHANDU
Uus aasta tõi rajooni põllumajandusse uusi tuuli. Kui varem ainult räägiti majandite ühinemise vajadusest, siis nüüd on kaks majandit kätte saanud optimaalsed piirid. Põllumajandusvalitsuse andmeil on rajoonis nüüd 14 majandit juba teaduslikult ja majanduslikult põhjendatud suuruses ja piirides.
Esimesena ühinesid „Edasi“ ja Urvaste kolhoos. Palusin uue suure kolhoosi esimeest K. Risti mõne sõnaga kommenteerida seda sündmust.
Kõige tähtsamaks pidas K. Rist võimalust asuda majandisisesele spetsialiseerumisele ja maad optimaalsele kasutamisele. Väikese majandi piires oli osakondade töö killustatud mitmete tootmislõikudega. Suures majandis on võimalik terved osakonnad spetsialiseerida kindlale tootmisharule. Nii hakatakse tulevikus Urvaste osakonnas kasvatama noorkarja ja lüpsikarja. Sinna rajatakse kultuurheina- ja –karjamaad, sest põllumaana on Urvaste maad tagasihoidlikuma viljakusega kui Keskuse ja Vaabina osakonna põllud. Lõplikesse piiridesse välja jõudnud „Edasi“ kolhoosi üldsuurus on üle 5600 hektari, sellest üle 2400 hektari põllumaad.
Kolmapäeval arutasid ühise te jätkamist Võhandu ja „Tõusva Koidu“ kolhooside pered. Tõsise arutelu käigus võeti vastu asjalik otsus juba aasta algusest ühises peres edasi minna. Uue kolhoosi nimeks otsustati jätta Võhandu. Voolab ju samanimeline jõgi läbi mõlema endise väikese kolhoosi maadest ja oleks nagu ühiseks sidemeks. Esimeheks valiti „Tõusva Koidu“ kolhoosi esimees Kalju Paal. Uue ühismajandi kogupind on üle 6300 hektari, millest põllumaana kirjas üle 2400 hektari. Kuidas planeerib uus juhatus majandi edasiarendamise, milliseks kujunevad osakondade ülesanded, selgub õige pea. Suund on samuti täielikule spetsialiseerumisele ja maade paremale kasutamisele.
Ühinemise mõtteid mõlgutatakse veel päris mitmes majandis, sest põllumajanduse edasise arengu huvides on hädavajalik, et ka kolhooside ettevõtmised kujuneksid veelgi ulatuslikumaks kui seni. Ühise perena on nende ülesannete lahendamine veelgi kergem.
E. ESKO

Niimoodi kajastas 1950. a elu toonane ajaleht

Töörahva Elu 17. jaanuar 1950
Õpime saavutama kõrgeid viljasaake
Urvaste valla kolhoosidesse organiseeriti sügisel põllumajanduslikud õpiringid, mida asusid juhatama valla lektoritegrupi liikmed, agronoomid, kooliõpetajad ja teised teadlikumad liikmed. Eesrindlikult juhivad õppust 7-kl. kooli õpetajad Noorväli ja Hanimägi, kes oma loengute selgitamiseks joonistavad kolhoosidele mitmesuguseid näitlikke tabeleid ja graafikuid. Nende loengud on elavad ja põhjalikult ette valmistatud.
Kolhoosnikud suhtuvad agrotehniliste teadmiste omandamisse suure tähelepanuga. Nad mõistavad, et õpitud teadmiste ellurakendamisega avaneb neil võimalus luua uusi rikkusi kolhoosis.
A. Väli

Saturday, January 16, 2010

Vaabina meierist taas

Võru Teataja 16. jaanuar 1930
Vaabina on meieriga hädas.
Meier, kes juhatusest väljagi ei tee.
Ka varem oli meie lehes juttu Vaabina meieri vallandamisest. Kuna põhikirja järele teenijate, ka meieri, palkamine ja töö lähem revideerimine juhatuse asi on, siis on Vaabinas viga tehtud, kui see küsimus pääkoosoleku otsustada anti. Senini on meier juhatust täiesti ignoreerinud, pole end revideerida lasknud jne. Kuna aga meieri tegevus sugugi rahulolemist ei vääri, siis vallandas juhatus meieri. Kuigi meier pääkoosoleku poolt tagasi valiti, pole see mitte seaduslik. On ju küll puhtinimlikust seisukohast vaadates arusaadav, miks meier kasvõi ilma palgata Vaabinas nõus on edasi teenima, kuid poissmehe-meieri huvide pärast ei tohi veel ühisuse huvid kannatada.Tuleks loota, et juhatus siin oma seisukohast ei taganeks.

Friday, January 15, 2010

Ennäe, päris igat asja ka maakonnalehes ei avaldatud

Võru Teataja 15. jaanuar 1920
Kirjavastused
V. H. Uue-Antslast. Tähtsusetu kohaline „sekeldus“. Ei ilmu.

Monday, January 11, 2010

Väike peonupuke

Elu 11. jaanuar 1930
5. jaan. s.a. korraldas Urvaste kaitseliidu kompanii kohalikus E. N. L. „Siirius’e“ majas peo.
Vaatamata porisele teele ja pimedale ööle oli pidu siiski rahuldav.

Röövimisviise aastast 1930.

Elu 11. jaanuar 1930
Röövimise jant Urvastes
Naised karjusid luku taga ja vargad tühjendasid aita
Ööl vastu 9. jaanuari kuulsid Urvaste vallas Keema talu maa pääl asuvad popsid Sohvi Moorits ja Sohvi ning Matilde Liivakud õuel kahtlast kolinat. Naised tormasid üksteise võidu uksele, et kolina üle selgusele jõuda. Toauks oli lukustatud ja ükski neist ei pääsnud õue.
Alles hommikul, kui piimavedaja mööda minnes naiste kisa kuulis, avas see ukse ja päästis naised „vanglast“.
Lähemalt järelevaadates selgus, et kõrvalhoonete lukud olid lahti murtud ja kraam segi paisatud.
Ära oli varastatud 5 toopi herneid, 2 pätsi leiba, 10 naela tangu, üks puud nisujahu ja puud ube.
Kes sarnase teoga hakkama sai, pole teada. Asja juurdleb politsei.

Tuesday, January 5, 2010

Konkreetsed kohustused

Töörahva Elu 5. jaanuar 1960
Uuel aastal uued sotsialistlikud kohustused
Hiljuti pidas „Siiriuse“ kolhoosi rahvas üldkoosolekut, mille päevakorras arutati majandi sotsialistlikke kohustusi 1960. a.
Võrreldes 1959. a. kasvab kolhoosi piimatoodang rohkem kui 30 tonni võrra. Et loomadele jätkuks igal aastaajal piisavalt söötasid, võeti tootmisplaani suurendada teraviljade saagikust vähemalt 12 ts-ni ha-lt. Maisi külvipind laieneb rohkem kui kahekordseks ja silo valmistab kolhoos tänavu 630 tonni, kusjuures selleks kasutatakse suurel määral ristikheina.
1960. a. lüpstakse iga aastalehma kohta keskmiselt 2800 kg piima. Ühtlasi taotleb kolhoos tõufarmi nimetuse saamist.
Eriti tõhusalt kasvab tänavu, mullusega võrreldes, liha toodang. Seitseaastaku esimesel aastal nuumas „Siiriuse“ kolhoos 224 siga. Tänavu on see arv 420. Sigade realiseerimine algab juba jaanuarikuus. Märtsis-aprillis läheb müügile ligikaudu 100 siga. Nende jaoks on olemas 70 tonni teravilja ja 300 tonni kartuleid.
Koosolekul arutati seoses kolhoosi tootmise laienemisega ka ehitusalaseid küsimusi. Majandil on 18 põhi- ja 24 ühekordset emist. Nende järglastele jääb praegune neljarealine sigala suvekuudel kitsaks. Seetõttu on paratamatu sigade suvelaagri ehitamine.
Käesoleva aasta tööplaani võeti ühtlasi 30 ha drenaažkuivenduse tegemine ja 2000 kantmeetri turba varumine.
E. JÕESAAR

Kes nüüd enam kindlaks teeb

Elu 5. jaanuar 1940
Müüs renditud heinad ära.
Urvaste meeste sekeldus sangastelasega.
Urvaste vallas elavad A. Zilenski ja E. Rüga käesoleval suvel rentisid endile Sangaste v. Teemaski talu juurest tüki heinamaad, tehes suulise lepingu Jaan Kirkiga.
Nüüd avaldas politseile A. Zilinski, et J. Kirk pole pidanud varemsõlmitud lepingut ja on müünud temale kuuluvad heinad ära. Heinu olnud renditud heinamaalapil ümmarguselt 160 puuda 192 kr. väärtuses. Palub J. Kirki lepingumurdmise pärast vasttutusele võtta.
J. Kirk seletab, et ta müünud tõepoolest renditud heinad ära, aga teinud seda sellepärast, et Zilenski oli jätnud tasumata heinamaa üüri hinnast 5 krooni.
Heinad müünud ta Kuigatsi meestele ja 35 kr. saatnud ka A. Zilenskile tagasi. Asja juurdleb politsei.

Külm arve

Elu 5. jaanuar 1940
Neiud sõitsid rahata Tartust Urvastesse.
Sõiduvoorimees Peeter Reilson avaldas, et 28. dets. olevat Tartus Uueturu tänavas asuvasse sõiduvoorimehe seisukohta tulnud kaks tütarlast ja kaubelnud tema Urvastesse sõiduks. Sõidu tasuks pidanuks ta saama 25 kr., mille sõidutellija, kes hiljem osutus Leili Käisiks, lubanud koha peale saabudes kohe ära tasuda. Urvastes põgenenud aga K. voorimehelt, jättes selle koos kaasasõitjaga maanteele. Voorimees olnud siis sunnitud Urvastes ööbima, sest sinna on Tartust 62 km.

Monday, January 4, 2010

Vanasti läksid majad lihtsamalt põlema

Võru Teataja 4. jaanuar 1930
Suur tuleõnnetus Uue-Antslas
Vana-aasta õhtul põles maani maha talu kuivatis.
Vana-aasta ööl, vastu uut aastat, umbes kella poole kolme paigu süttus Uue-Antsla vallas Tiku talus Kr. Prisko päralt olev kuivatis ja küün, mis asusid ühise katuse all, põlema. Kustutuskatsete peale vaatamata langesid hooned mõlemad tuleroaks, põledes maani maha, nii et hommikuks ainult ahervared alles jäid. Ühes hoonega hukkus tules ka kõik seesolev kraam nagu mitmesugused põllutööriistad, masinad, vankrid, heinad, linad ja õled. Omaniku hinnangu järele tõuseb kahju 5749 kroonini. Maani maha põlenud hooned olid kinnitatud Uue-Antsla vastastikuses tulekahjude kordadeabiandmise seltsis 1500 kr. eest, hoonte tegelik väärtus aga tõuseb kahjusaaja arvamist mööda 4000 kroonini. Tules hukkunud põllutööriistad, masinad ja muu kraam olid kõik kinnitamata.
Tuli on alguse saanud arvatavasti vana-aasta õhtul kuivatises köetud ahjust. Ahju lähedusse olla jäetud kuivi linu, mis nähtavasti soojusest põlema läksid ja suure osa talu varandust hävitasid.
Omanik ei tea enesel vihavaenlasi olevat, mispärast ta vaevalt arvata võib, et siin kuritahtliku süütamisega tegemist võib olla. Ka juurdlus pole selle arvamiseks mingit põhjust annud.

Sunday, January 3, 2010

Päris hirmus lugu

Postimees 3. jaanuar 1920
Kohtukojast.
Külaelu draama kohtulikul harutusel.
Urvaste valla kodanik Elisabeth T oli Ado T-ga abielusse astunud. Et aga noore abielurahva vahekord peagi halvaks muutus, siis läksid nad lahku ja okupatsiooniaegse kohtu otsuse järele oli Ado T kohustatud oma lahuselavale naisele Elisabeth T-le ülespidamiseraha maksma. Mineval sügisel oli aga Ado T naise Elisabethi uuesti oma juure elama kutsunud, et mitte ülespidamiseraha maksa.
26. nov. 1918. a. oli Elisabeth T oma vanematepool käinud ja tagasi tulles oli ta oma meest Adot palunud ja kiusanud, et see temaga ühe metsa läinud puid vargile, seletades et nüüd selleks paras aeg olevat, kuna veel lund ei ole ja sellepärast ka jälgi ei jää. Ado oli küll alguses selle vastu olnud, et aga naine järele ei jätnud pealekäimast, kui ka seletamast, et isa selleks hobuse andvat, siis olnudki mees viimati nõus ja mõlemad läinud üheskoos minema.
Umbes kella 9 paiku tulnud Ado T puukoormaga koju. Majarahvale ütelnud ta, et naine jäänud vanemate poole ja palunud teda veel kord metsa sõita. Et aga Ado kodurahvas selle vastu olnud, siis lubanud ta viimaks metsasõitmist jätta ja ainult hobust naisevanemate poole ära viia ja siis ühes naisega koju tulla.
Ado sõitnud hobusega minema, aga tagasi ei tulnud enam … ta leiti metsas surnult.
Kohtulikult uurimisel seletasid Elisabeth T, selle vend August T ja vanemad Peeter ja Maarja T, et Ado T esiti August T-ga metsas käinud. Teise koorma järele sõitnud ta aga oma naise Elisabethiga, sest et August T voodiusse on heitnud. Viimane ütelnud oma pea valutavat.
Edasi seletas Elisabeth T: Metsa jõudes on tema mees Ado T vankri pealt maha hüpanud, käskinud teda hobust kinni siduda ja järele tulla. Vaevalt saanud aga tema hobuse kinni siduda ja mõne sammu metsa poole teha, kui pauk kõlanud ja tuli näha olnud.
Teme kukkunud ehmatuse pärast maha ja minestanud ära.
Kui ta meelemärkusele tulnud, läinud ta koju, arvates, et ehk mees koju on läinud. Kodus seletanud tema loo, mis metsas sündinud ära ja läinud ühes vennaga Liiva talusse abi otsima, kuid sealt ei ole julgenud keegi kaasa tulla. Selle järele läinud August T Ado T-i ema Lääniku poolejuhtumisest teatama. Kui Ado T-i ema T-te poole tulnud, oli Elisabeth T voodis. Ema kutsumise peale otsima tulla vastasid kõik T perekonna liikmed, et nad on haiged ja ei saa metsa minna. Alles pärast seda, kui T-ite läheduses elav Laatsarus ema kutsumise peale valmis oli ühes metsa otsima minema, läksid August ja Peeter T kaasa, kuid Elisabeth T tõrkus minemast, seletades, et August teab, kus see koht on. Metsas leidis ema poja surnukeha Elisabeth T-i juhatamise järele varsti kätte, kuna August T ühes Laatsarusega teisele pool hakkasid otsima.
Surnukeha oli hobuse seisukohast umbes 40 kuni 50 sammu kaugel. Sammu 30 surnukehast oli saag ja kirves puu juures püsti. Tee, mille peal hobune seisis, oli täiesti kõrvaline ja peaaegu läbipeasemata …
Surnukeha leiti Urvaste valla Kaputsi talu metsast. Kõvajõulise laskeriista kuul oli õnnetule pahemast käest, õla ja küünarnuki vahelt rindu tunginud. Lastud oli arvatavasti 5-10 sammu kauguselt.
Ado T surma järele ei olnud Elisabet T-i juures mingit kurbust märgata, nii et võõrad temale ütlesid: „Sa oled nii rõõmus, nagu läheksid laulatusele.“
Eelpool kirjeldatud asjaolud andsid põhjust Elisabet T-i vastu süüdistust tõsta osavõtmisest Ado Telli tapmises.
Uurimisel ei tunnistanud Elisabet T ennast süüdi.
17. detsembril s. a. tuli asi Võru linnas Tartu-Võru rahukogu istumisel harutusele. Kohtulauas istusid rahtukogu esimehe k. t. Karl Pikk, rahukohtunik Mätlik ja kohtu-uurija Hesse.
Süüpingis istus noor küla naisterahvas, Urvaste valla kodanik Elisabet T, sünd. T, 23 a. vana. Tema näoilme oli rahulik. Teda süüdistati, et tema 26. nov. ööl vastu 27. nov. 1918. a. kellegi seni teadmata isikuga ühise ettekavatsetud plaani järele talitades, oma mehe Ado T-i lasknud ära surmata, keda ta selleks otstarbeks oli metsa meelitanud.
Kohtulik harutus kestis mitu tundi, aga kõigel istumise ajal jäi süüalune täiesti rahulikuks ega tunnistanud ennast süüdlaseks.
Tunnistajate üteluste läbi sai aga süü kindlaks tehtud.
Kohus tunnistas Elisabet T-i kuriteo kordasaatmises süüdi ja tegi otsuseks teda karistada sunnitööle saatmisega ilma tähtaja määramiseta.
Põrutavalt mõjus kohtuotsus rahva peale, kuid Elisabet T jäi rahulikult istuma süüpinki ega muutnud oma näoilmet.


Perekonnanimede lühendused blogi toimetaja poolt. T-tähega algab nii naisterahva abikaasa nimi, kui ka neiupõlvenimi (mis siis ka tema loos mainitud vendade nimi). toim.

Friday, January 1, 2010

Lihtsalt valimiseelne

Töörahva Elu 1.jaanuar 1980
Valimiste eel
Valimiseelselt koosolekult Kuldres
Valimiseelne koosolek peeti laupäeva hommikul ka Kuldre kolhoosis. Koosoleku avas ametiühingukomitee esimees Aita Vernik. Seejärel võttis sõna kolhoosi esimees Enno Kontse, kes esitas Eesti NSV Ülemnõukogu saadikukandidaadiks EKP Keskkomitee põllumajandusosakonna juhataja Ilmar Kallase Sõmerpalu valimisringkonnas nr. 284. Seda ettepanekut toetasid seemnekasvatuse agronoom Meinhard Birnbaum, peamehaanik Tõnu Maask ja aseesimees Agu Truuts.
Ühel häälel otsustati esitada Eesti NSV Ülemnõukogu saadikukandidaadiks Sõmerpalu valimisringkonnas nr. 284 Ilmar Kallas.
Usaldusmeesteks valiti Kuldre kolhoosi esimees Enno Kontse ja parteikomitee sekretär Aksel Kosman.
Koosolekust võttis osa EKP Võru rajoonikomitee esimene sekretär Endel Saia
MAIT ARU