Postimees 30. märts 1889
Eesti maalt.
-. Urvastust. Nagu enamasti igal pool, nõnda on ka siin kõrtsi-elu väga laidetavas korras. Seadusi, mida kõrtside kohta hiljuti täiendati, pandakse väga vähe tähele. Rõõmustaval viisil on kohaline kirikuõpetaja sarnase halbuse kaotamiseks ette võtnud noortele meestel era-ajal lõbulikku õpetust anda. Selleks käivad noored mehed üle nädali pühapäeva õhtuti õpetaja juurde kokku. Näituseks õpivad nad seal õpetaja juhatusel kuulsat male- ehk šahhimängu, tambkat ja mõnda muud mängu. Igal koosolekul peab ka õpetaja kõnet, mis alati vaimuliku elu pääle on sihitud. Viimasel korral kõneles ta teretamis-sõnadest ja –kombetest maailma rahvaste juures. Ilus eesmärk! – 5. märtsil etendati Urvastu valla ruumikas koolimajas näitemängu „Inimese hind ja väimehe väärtus.“ Sisse tulev raha sai nimetatud valla koolimaja oreli hääks -mm-
Monday, March 30, 2009
Sunday, March 29, 2009
Šeflus oli kuum sõna vanasti
Töörahva Elu 29. märts 1949
Šefluse tõhus abi
Urvaste 7-kl. Kool ja Vana-Urvaste põllumajandusühistu on šeflusvahekorras juba teist aastat ning nende vahel valitsevad tihedad sõprussidemed. Kooli õpilased on viibinud ühistu abimajandis, aidates läbi viia kiireloomulisi hooajatöid. Praegu teostatakse seemnevilja idanemisproove. Ühistu omakorda toetab kooli materiaalselt. Hiljutigi annetas ühistu koolile ühistoitlustamise korraldamiseks 100 kg rukkeid ja 200 kg nisu, mis ka ühistu veskis ümber töötati.
R. Mets
Šefluse tõhus abi
Urvaste 7-kl. Kool ja Vana-Urvaste põllumajandusühistu on šeflusvahekorras juba teist aastat ning nende vahel valitsevad tihedad sõprussidemed. Kooli õpilased on viibinud ühistu abimajandis, aidates läbi viia kiireloomulisi hooajatöid. Praegu teostatakse seemnevilja idanemisproove. Ühistu omakorda toetab kooli materiaalselt. Hiljutigi annetas ühistu koolile ühistoitlustamise korraldamiseks 100 kg rukkeid ja 200 kg nisu, mis ka ühistu veskis ümber töötati.
R. Mets
Propagandist 50 aastat tagasi
Töörahva Elu 28. märts 1959
Propagandisti märkmikust
MILLISEKS KUJUNEB MEIE KOLHOOS?
Sellest on huvitatud mitte üksnes kolhoosi poliitkooli kuulajad, vaid kõik kolhoosnikud. Minul kui propagandistil tuleb vastata arvukatele küsimustele, mis erutavad praegu meie inimesi.
Igaühele on teada, et seitseaastaku plaan nõuab meilt piimatoodangu suurendamist 1,5 kordseks, lihatoodang tõuseb koguni 2-kordseks. Kolhoosi piimakari suureneb 350 lüpsilehmani. Sigu tuleb seitseastaku lõpul nuumata 1000.
„Kuidas laheneb söödaprobleem, kust saab jõusööta?” nii küsiti ühel poliitkooli õppusel.
„Oma majandis tuleb toota. Juba 1960. aastal läheb meil põldheina alla kuni 50 protsenti põllumaast, kartuli alla – 10 protsenti. Maisi külvipind kahekordistub. Samuti peab kahekordistuma teraviljasaak ühelt hektarilt,” oli minu vastus.
Lüpsja H. Kõivsaar arvas, et „neid ülesandeid saab täita vaid siis, kui tublisti suurendada orgaaniliste väetiste kogust, eelkõige turba tootmist.” Temal on õigus.
Tänavu on plaanis lõigata 3000 kantmeetrit turvast. See kogus peab aastast aastasse tunduvalt suurenema, peamiselt kolhoosidevahelise turbatootmisnõukogu arvel, kus on kasutusel rohkem mehhanisme.
Kolhoosnikute arvates tuleks enam tähelepanu osutada maaparandustöödele. Väär on see, et praegu tegeleb sellega kolm asutust – maaparandusjaam, remonditehnikajaam ja kolhoos ise. Oleks õigem, et maaparandustöid viiks läbi üksnes maaparandusjaam. Tal on olemas selleala spetsialistid ja tehnika.
„Millised on seitseaastakul kolhoosi ehitustegevuse perspektiivid?” – tunnevad huvi lüpsja H. Ojasoo, traktoristid H. Boom, H. Vaidla jt. Meil on praegu veel raskusi ehitusmaterjalide hankimisega. Püüame neist üle saada ning uue karjalauda ehituse lõpetada. Lähema 2-3 aasta jooksul ehitame kolhoosiklubi. Areneb ka elamuehitus. Praegu ehitab individuaalelamuid kolm kolhoosiperet. Tänavu on kavas alustada veel viie elumaja ehitustööd.
Need on vaid üksikud märkmed. Kuid juba neis ja arvukates teistes kolhoosnikute poolt ülestõstetud küsimustes kajastub ühine tahe – täita seitseaastaku plaan 4-5 aastaga.
I.PADAR, Stalini-nim. kolhoosi poliitkooli propagandist
Pildil: Stalini-nim. kolhoosi poliitkooli propagandist Ilmar Padar valmistub järjekordseks õppuseks.
Propagandisti märkmikust
MILLISEKS KUJUNEB MEIE KOLHOOS?
Sellest on huvitatud mitte üksnes kolhoosi poliitkooli kuulajad, vaid kõik kolhoosnikud. Minul kui propagandistil tuleb vastata arvukatele küsimustele, mis erutavad praegu meie inimesi.
Igaühele on teada, et seitseaastaku plaan nõuab meilt piimatoodangu suurendamist 1,5 kordseks, lihatoodang tõuseb koguni 2-kordseks. Kolhoosi piimakari suureneb 350 lüpsilehmani. Sigu tuleb seitseastaku lõpul nuumata 1000.
„Kuidas laheneb söödaprobleem, kust saab jõusööta?” nii küsiti ühel poliitkooli õppusel.
„Oma majandis tuleb toota. Juba 1960. aastal läheb meil põldheina alla kuni 50 protsenti põllumaast, kartuli alla – 10 protsenti. Maisi külvipind kahekordistub. Samuti peab kahekordistuma teraviljasaak ühelt hektarilt,” oli minu vastus.
Lüpsja H. Kõivsaar arvas, et „neid ülesandeid saab täita vaid siis, kui tublisti suurendada orgaaniliste väetiste kogust, eelkõige turba tootmist.” Temal on õigus.
Tänavu on plaanis lõigata 3000 kantmeetrit turvast. See kogus peab aastast aastasse tunduvalt suurenema, peamiselt kolhoosidevahelise turbatootmisnõukogu arvel, kus on kasutusel rohkem mehhanisme.
Kolhoosnikute arvates tuleks enam tähelepanu osutada maaparandustöödele. Väär on see, et praegu tegeleb sellega kolm asutust – maaparandusjaam, remonditehnikajaam ja kolhoos ise. Oleks õigem, et maaparandustöid viiks läbi üksnes maaparandusjaam. Tal on olemas selleala spetsialistid ja tehnika.
„Millised on seitseaastakul kolhoosi ehitustegevuse perspektiivid?” – tunnevad huvi lüpsja H. Ojasoo, traktoristid H. Boom, H. Vaidla jt. Meil on praegu veel raskusi ehitusmaterjalide hankimisega. Püüame neist üle saada ning uue karjalauda ehituse lõpetada. Lähema 2-3 aasta jooksul ehitame kolhoosiklubi. Areneb ka elamuehitus. Praegu ehitab individuaalelamuid kolm kolhoosiperet. Tänavu on kavas alustada veel viie elumaja ehitustööd.
Need on vaid üksikud märkmed. Kuid juba neis ja arvukates teistes kolhoosnikute poolt ülestõstetud küsimustes kajastub ühine tahe – täita seitseaastaku plaan 4-5 aastaga.
I.PADAR, Stalini-nim. kolhoosi poliitkooli propagandist
Pildil: Stalini-nim. kolhoosi poliitkooli propagandist Ilmar Padar valmistub järjekordseks õppuseks.
Saturday, March 28, 2009
"Siirius" vabastati lõbustusmaksust
Võru Teataja 28. märts 1929
Vastutulek Urvaste Siiriusele
Maavalitsus on vabastanud Urvaste “Siiriuse” pidude sissetulekud lõbustusmaksust ühe aasta pääle. Oma palvet põhjendas “Siirius” seega, et seltsil oli suuri väljaminekuid uue seltsimaja ehitamiseks. Teatavasti ollakse nüüd suurte pingutuste tagajärjel majaehitamisega lõpule jõudmas ja maja õnnistamist toimetatakse juba eelolevatel pühadel.
Vastutulek Urvaste Siiriusele
Maavalitsus on vabastanud Urvaste “Siiriuse” pidude sissetulekud lõbustusmaksust ühe aasta pääle. Oma palvet põhjendas “Siirius” seega, et seltsil oli suuri väljaminekuid uue seltsimaja ehitamiseks. Teatavasti ollakse nüüd suurte pingutuste tagajärjel majaehitamisega lõpule jõudmas ja maja õnnistamist toimetatakse juba eelolevatel pühadel.
Thursday, March 26, 2009
Lihtsalt Tamme-Lauri tammest 50 aastat tagasi
Töörahva Elu 26. märts 1959
Tutvustame rajooni looduskaitse objekte
Urvaste vana tamm
Urvaste külanõukogus “Võidulipu” kolhoosi maa-alal, Urvaste 7-kl. Koolist 200 m loode pool kasvab vana tamm. Oma välimuselt ja mõõtmetelt on see ainulaadne rajoonis: tüve ümbermõõt 130 sm kõrguselt 8 m, läbimõõt samalt kõrguselt 2,7 m, kõrgus – 16 m ja võra suurim läbimõõt – 26 m.
Puu on tiheda võraga, jämedaoksaline. Äikese tagajärjel on latv murdunud. Tüvi on kõver, selles esineb õõnsusi. Tamm on täiesti elujõuline, kuigi kõrge vanadusega. Puu võeti uuesti looduskaitse alla 1958. aastal
Mida räägib rahvasuu
See tamm on ligi 500 aastat vana. Veel praegu levib rahvasuus puu kohta järgmine lugu.
Üks Rootsi kuningaist oli Eestist lahkudes pistnud tammekepi latvapidi maasse ja ütelnud: „Kui see tamm kasvama läheb, tulen ma veel Eestisse tagasi.”
Tamm läinudki kasvama ja kasvab praegugi, seda kuningat aga pole Eesti pinnal rohkem nähtud.
Tutvustame rajooni looduskaitse objekte
Urvaste vana tamm
Urvaste külanõukogus “Võidulipu” kolhoosi maa-alal, Urvaste 7-kl. Koolist 200 m loode pool kasvab vana tamm. Oma välimuselt ja mõõtmetelt on see ainulaadne rajoonis: tüve ümbermõõt 130 sm kõrguselt 8 m, läbimõõt samalt kõrguselt 2,7 m, kõrgus – 16 m ja võra suurim läbimõõt – 26 m.
Puu on tiheda võraga, jämedaoksaline. Äikese tagajärjel on latv murdunud. Tüvi on kõver, selles esineb õõnsusi. Tamm on täiesti elujõuline, kuigi kõrge vanadusega. Puu võeti uuesti looduskaitse alla 1958. aastal
Mida räägib rahvasuu
See tamm on ligi 500 aastat vana. Veel praegu levib rahvasuus puu kohta järgmine lugu.
Üks Rootsi kuningaist oli Eestist lahkudes pistnud tammekepi latvapidi maasse ja ütelnud: „Kui see tamm kasvama läheb, tulen ma veel Eestisse tagasi.”
Tamm läinudki kasvama ja kasvab praegugi, seda kuningat aga pole Eesti pinnal rohkem nähtud.
Monday, March 23, 2009
Vaabina kool härrastemajja
Võru Teataja 23. märts 1929
Kool härrastemajja
Vaabina vallavolikogus oli elav vaidlus
Vaabina viimasel vallavolikogu koosolekul oli kõneall koolimaja asukoha küsimus. Teatavasti on lubatud mõisa endine härratemaja vallale müüa koolimajaks ümberehitamiseks.
Kooli asukoha kindlaks määramisel tekkisid koosolekul elavad vaidlused. Üks osa pooldas mõisa asukohta koolimajaks, teine osa aga senist Peebu asukohta.
Asuti hääletamisele. Selle tulemuseks oli, et koolimajaks otsustati osta ja ümberehitada endine mõisa härrastemaja ja kool Peebult üle viia.
Kool härrastemajja
Vaabina vallavolikogus oli elav vaidlus
Vaabina viimasel vallavolikogu koosolekul oli kõneall koolimaja asukoha küsimus. Teatavasti on lubatud mõisa endine härratemaja vallale müüa koolimajaks ümberehitamiseks.
Kooli asukoha kindlaks määramisel tekkisid koosolekul elavad vaidlused. Üks osa pooldas mõisa asukohta koolimajaks, teine osa aga senist Peebu asukohta.
Asuti hääletamisele. Selle tulemuseks oli, et koolimajaks otsustati osta ja ümberehitada endine mõisa härrastemaja ja kool Peebult üle viia.
Urvaste “Siiriuse” teatrihoone valmis
Võru Teataja 23. märts 1929
Urvaste “Siiriuse” teatrihoone valmis
Suurejoonelised pidustused 31. märtsil
Laulavad kaks liidu segakoori ja mängib suurendatud orkester.
Urvaste “Siiriuse” seltsimaja ehitusega ollakse lõpule jõudmas ning teatrihoone avamine on kindlaks määratud esimese lihavõttepüha pääle.
Ehitusega alati juba möödunud kevadel ja loodeti jõuluks lõpule jõuda, kuid ainelise kitsikuse tõttu see hilines. Juhatuse energilisel eestvõttel on kohalik seltskond oma toetustega seltsimaja ehituse lõpule viimise siiski võimaldanud.
Avapidu on kavatsetud suurejooneliselt. Kell 6 on vaimulikud talitused, lutheri ja apostliku õigeusu kommete järele. Sellele järgneb kõne seltsi senisest arenemisest ja tegevusest. Kõnele järgnevad tervitused naaberseltsidelt ja asutsutelt, ühisustelt ja isikutelt.
Avamisele järgneb õhtul pidu. Eeskava on laialdane. Kavas on koorilaulud hra J. Kolki juhatusel, kuna vaimulikult talitusel laulab hra J. Vassila juhatusel vaimulik koor. Lauludele järgnevad arvatavasti suurendatud orkestri ettekanded. Mängu lavastajaks on hra O. Märtin.
Urvaste “Siiriuse” teatrihoone valmis
Suurejoonelised pidustused 31. märtsil
Laulavad kaks liidu segakoori ja mängib suurendatud orkester.
Urvaste “Siiriuse” seltsimaja ehitusega ollakse lõpule jõudmas ning teatrihoone avamine on kindlaks määratud esimese lihavõttepüha pääle.
Ehitusega alati juba möödunud kevadel ja loodeti jõuluks lõpule jõuda, kuid ainelise kitsikuse tõttu see hilines. Juhatuse energilisel eestvõttel on kohalik seltskond oma toetustega seltsimaja ehituse lõpule viimise siiski võimaldanud.
Avapidu on kavatsetud suurejooneliselt. Kell 6 on vaimulikud talitused, lutheri ja apostliku õigeusu kommete järele. Sellele järgneb kõne seltsi senisest arenemisest ja tegevusest. Kõnele järgnevad tervitused naaberseltsidelt ja asutsutelt, ühisustelt ja isikutelt.
Avamisele järgneb õhtul pidu. Eeskava on laialdane. Kavas on koorilaulud hra J. Kolki juhatusel, kuna vaimulikult talitusel laulab hra J. Vassila juhatusel vaimulik koor. Lauludele järgnevad arvatavasti suurendatud orkestri ettekanded. Mängu lavastajaks on hra O. Märtin.
Friday, March 20, 2009
Ikka abielude registreerimisest Urvaste kiriku juures
Võru Teataja 21. märts 1929
Urvastes saab nüüd ilma kirikuta abielluda.
Perekonnaseisu registreerimise “teine vaatus” algamas
Õp. J. Valk hakkab jällegi registreerima
Nagu ajakirjanduse kaudu meile teada, ütles õpetaja J. Valk nõukogu koosolekul end perekonnaseisu ametniku kohustest lahti, mille järele politseivõimuga kõik tähtsamad koguduse arhivaalid ära viidi ja siseministeeriumi saaadeti. Niisuguse teguviisiga ei jäänud aga koguduse täiskogu rahule ja tegi kiriku nõukogule ülesandeks, et registreerimine uuesti sisse peab seatama 1. jaanuariks s.a. Nüüd hakati asja jälle korraldama ning õp. J. Valk oli nõus registreerimist tagasi võtma oma kätte. Kui sellekohane palve oli aga siseministeeriumi jõudnud, jäeti see rahuldamata, nõnda et õp. J. Valki ei kinnitatud registreerimise ametnikuks.
Urvaste kogudus ootas suure põnevusega, millal koguduse täiskogu kokku kutsutakse, kuid see venis päev-päevast. Nüüd aga kuuleme, et Urvaste koguduse õpetaja J. Valk on jälle perekonnaseisu ametnikuks kinnitatud ja tegevus sellel alal algas märtsi kuu esimesel poolel, s.o. mõne päeva eest. Seda on õp. J. Valk isiklikult mõnele kiriku ametnikule kinnitanud. Sellega alagab siis Urvaste perekonnaseisu registreerimise ameti teine vaatus ja kuidas ning kui kaua see kestab, see on teadmata. Ühte aga olgi nimetatud, et Urvaste koguduse liigete ja koguduse õp. j. Valki vahekorrad on niivõrt halvaks kujunenud, et edasitöötamine sarnasel alusel vaevalt kuigi kaua püsib.
Urvastes saab nüüd ilma kirikuta abielluda.
Perekonnaseisu registreerimise “teine vaatus” algamas
Õp. J. Valk hakkab jällegi registreerima
Nagu ajakirjanduse kaudu meile teada, ütles õpetaja J. Valk nõukogu koosolekul end perekonnaseisu ametniku kohustest lahti, mille järele politseivõimuga kõik tähtsamad koguduse arhivaalid ära viidi ja siseministeeriumi saaadeti. Niisuguse teguviisiga ei jäänud aga koguduse täiskogu rahule ja tegi kiriku nõukogule ülesandeks, et registreerimine uuesti sisse peab seatama 1. jaanuariks s.a. Nüüd hakati asja jälle korraldama ning õp. J. Valk oli nõus registreerimist tagasi võtma oma kätte. Kui sellekohane palve oli aga siseministeeriumi jõudnud, jäeti see rahuldamata, nõnda et õp. J. Valki ei kinnitatud registreerimise ametnikuks.
Urvaste kogudus ootas suure põnevusega, millal koguduse täiskogu kokku kutsutakse, kuid see venis päev-päevast. Nüüd aga kuuleme, et Urvaste koguduse õpetaja J. Valk on jälle perekonnaseisu ametnikuks kinnitatud ja tegevus sellel alal algas märtsi kuu esimesel poolel, s.o. mõne päeva eest. Seda on õp. J. Valk isiklikult mõnele kiriku ametnikule kinnitanud. Sellega alagab siis Urvaste perekonnaseisu registreerimise ameti teine vaatus ja kuidas ning kui kaua see kestab, see on teadmata. Ühte aga olgi nimetatud, et Urvaste koguduse liigete ja koguduse õp. j. Valki vahekorrad on niivõrt halvaks kujunenud, et edasitöötamine sarnasel alusel vaevalt kuigi kaua püsib.
Käsitöö Urvastes
Võru Teataja 21. märts 1929
Käsitöö Urvastes
Kunst-käsitöö kursused Urvastes
Hiljuti lõpes Urvastes prl. E. Lauri poolt korraldatud käsitöö kursus. Kursus oli ühekuuline ja sääl võeti “Deka”, Bastinell ja õlivärvidega maalimist – riidele ja paberile. Pääle selle õpetas prl. Lauri veel pilutamist, brodeerimist, applikatsiooni, rišeljööd jne. Väljaõmblust õpetati käsitsi ja masinal. Käsitsi väljaõmblus oli uusimas eesti stiilis. Iga õpilane võis saada kuni 300 mitmesugust mustrit.
Mis puutub õpetamisse, siis ei või kursuslased selle üle küll nuriseda. Õpetus oli põhjalik ja asjalik, tööd tehti tõsise innu ja tahtega. On selgesti näha, et prl. Lauri tööl on tulemusi.
Nagu kuulda, sõitis prl. Lauri Urvastest edasi Veriorale või selle ümbruskonda, et sääl sama kursust korraldada.
Kelm
Käsitöö Urvastes
Kunst-käsitöö kursused Urvastes
Hiljuti lõpes Urvastes prl. E. Lauri poolt korraldatud käsitöö kursus. Kursus oli ühekuuline ja sääl võeti “Deka”, Bastinell ja õlivärvidega maalimist – riidele ja paberile. Pääle selle õpetas prl. Lauri veel pilutamist, brodeerimist, applikatsiooni, rišeljööd jne. Väljaõmblust õpetati käsitsi ja masinal. Käsitsi väljaõmblus oli uusimas eesti stiilis. Iga õpilane võis saada kuni 300 mitmesugust mustrit.
Mis puutub õpetamisse, siis ei või kursuslased selle üle küll nuriseda. Õpetus oli põhjalik ja asjalik, tööd tehti tõsise innu ja tahtega. On selgesti näha, et prl. Lauri tööl on tulemusi.
Nagu kuulda, sõitis prl. Lauri Urvastest edasi Veriorale või selle ümbruskonda, et sääl sama kursust korraldada.
Kelm
Thursday, March 19, 2009
Post ei saanud üldse siiakanti sõita
Töörahva Elu 19. märts 1959
Avaldamata materjale jälgides
Kirjasaatja küsis, miks Urvastest ja Vastse-Antslast peab Antslas posti järel käima, miks ei või posti saada Vastse-Antslast.
Selle kohta teatab Võru Sidekontori ülem sm. Kivit, et seda moodust ei saa praegu kasutada, sest Vastse-Antsla tee on auto läbisõiduks suletud. Alates 1. juunist 1959 moodustatakse täiendav autotrakt ja siis saab teenindada autotranspordiga kõiki sideettevõtteid.
Avaldamata materjale jälgides
Kirjasaatja küsis, miks Urvastest ja Vastse-Antslast peab Antslas posti järel käima, miks ei või posti saada Vastse-Antslast.
Selle kohta teatab Võru Sidekontori ülem sm. Kivit, et seda moodust ei saa praegu kasutada, sest Vastse-Antsla tee on auto läbisõiduks suletud. Alates 1. juunist 1959 moodustatakse täiendav autotrakt ja siis saab teenindada autotranspordiga kõiki sideettevõtteid.
Sunday, March 15, 2009
Tiganiku juubel
Võru Teataja 16. märts 1929
Adam Tiganik 75 aastane
Seitsmekümne viie aasta vanaduseni jõuab homme Adam Tiganik. Ta on väärt, et seda siinkohal meelde tuletada. A. Tiganik on Võru seltskonnas tähtsat osa etendanud. Sündinud Vaabinas, oli kaua aega valla kooliõpetaja ja siis kaupmees Urvaste kiriku lähedal. Oli üks agaramatest seltsielu tegelastest Urvastes. 50 aastat tagasi asutas pasuna- ja laulukori ning võttis nendega ülemaalistest laulupidudest osa. Umbes 35 a. tagasi asus jubilar Võrru ja kutsus ka siin teiste tegelaste eesotsas ellu laulu- ja pasunakoori. Oli “Kandles” mõnd aega eestseisuse liige. Võttis osa Eesti põllumeeste seltsi asutamisest Võrus, kus mitu aastat töötas ka eestseisuses. Kõige tähtsam osa on juubilaril olnud aga Võru Ühispanga, end. Laenuhoiu ühisuse, juhtimisel. Tema oli selle asutaja-liige ja ühisuse avamisel valiti kassapidajaks, millises ametis püsis järjest ligi 20 a. Just Tiganiku laia tutvuse ja suure usalduse tõttu edenes ka laenu hoiu-ühisus esimestel eluaastatel kiiresti ja on nüüd võimsaks Võrumaa majandusliku elu teguriks tõusnud.
Oma kõrge vanususe pääle vaatamata on see vana tegelane siiski veel hää tervise juures ja meie soovime talle palju aastaid meie keskel vibimiseks.
Jot.
Adam Tiganik 75 aastane
Seitsmekümne viie aasta vanaduseni jõuab homme Adam Tiganik. Ta on väärt, et seda siinkohal meelde tuletada. A. Tiganik on Võru seltskonnas tähtsat osa etendanud. Sündinud Vaabinas, oli kaua aega valla kooliõpetaja ja siis kaupmees Urvaste kiriku lähedal. Oli üks agaramatest seltsielu tegelastest Urvastes. 50 aastat tagasi asutas pasuna- ja laulukori ning võttis nendega ülemaalistest laulupidudest osa. Umbes 35 a. tagasi asus jubilar Võrru ja kutsus ka siin teiste tegelaste eesotsas ellu laulu- ja pasunakoori. Oli “Kandles” mõnd aega eestseisuse liige. Võttis osa Eesti põllumeeste seltsi asutamisest Võrus, kus mitu aastat töötas ka eestseisuses. Kõige tähtsam osa on juubilaril olnud aga Võru Ühispanga, end. Laenuhoiu ühisuse, juhtimisel. Tema oli selle asutaja-liige ja ühisuse avamisel valiti kassapidajaks, millises ametis püsis järjest ligi 20 a. Just Tiganiku laia tutvuse ja suure usalduse tõttu edenes ka laenu hoiu-ühisus esimestel eluaastatel kiiresti ja on nüüd võimsaks Võrumaa majandusliku elu teguriks tõusnud.
Oma kõrge vanususe pääle vaatamata on see vana tegelane siiski veel hää tervise juures ja meie soovime talle palju aastaid meie keskel vibimiseks.
Jot.
Friday, March 13, 2009
Hästi pehme uudis nõukaajast - nagu vallalehe artikkel (va mõned märksõnad)
Töörahva Elu 13.märts 1969
Mõndagi uut
Valimiste ettevalmistamine on Kuldre kultuurielule andnud uut hoogu. Töötavad mitmed isetegevusringid. Täiesti uudne siinpool kandis on võimlemisrühm. Noori see huvitab.
Mitmel korral oleme kohvilauas koos istunud. Nii oli see Nõukogude armee aastapäeval. Külalisteks olid 3 sõjaveterani. Laudadel põlesid küünlad. Lugesime luuletusi, saateks Beethoveni ja teiste heliloojate sobiv muusika. Naistepäeval tegime juttu naistest. Kohtumised saadikukandidaatidega on möödunud õige elavalt. Ka ruume oleme püüdnud mugavamaks muuta, hiljuti ostis kolhoos 120 tooli.
Võru rajooni kultuuritöötajad võistlevad Valga rajooniga. Kuldre isetegevuslased käisid hiljuti Valga rajooni Sangaste rahvamajas. Meile seal väga meeldis. Puhtus ja kord, näitlik agitatsioon ja kõik muu. Meid võeti hästi vastu.
Valimiste päeval tahame oma jõududega esineda ja ka „vahetuskaupa” teha naabritega – Antsla sovhoostehnikumiga ja Linnamäe maakultuurimajaga.
A.TÄHTLA, Kuldre maakultuurimaja juhataja
Mõndagi uut
Valimiste ettevalmistamine on Kuldre kultuurielule andnud uut hoogu. Töötavad mitmed isetegevusringid. Täiesti uudne siinpool kandis on võimlemisrühm. Noori see huvitab.
Mitmel korral oleme kohvilauas koos istunud. Nii oli see Nõukogude armee aastapäeval. Külalisteks olid 3 sõjaveterani. Laudadel põlesid küünlad. Lugesime luuletusi, saateks Beethoveni ja teiste heliloojate sobiv muusika. Naistepäeval tegime juttu naistest. Kohtumised saadikukandidaatidega on möödunud õige elavalt. Ka ruume oleme püüdnud mugavamaks muuta, hiljuti ostis kolhoos 120 tooli.
Võru rajooni kultuuritöötajad võistlevad Valga rajooniga. Kuldre isetegevuslased käisid hiljuti Valga rajooni Sangaste rahvamajas. Meile seal väga meeldis. Puhtus ja kord, näitlik agitatsioon ja kõik muu. Meid võeti hästi vastu.
Valimiste päeval tahame oma jõududega esineda ja ka „vahetuskaupa” teha naabritega – Antsla sovhoostehnikumiga ja Linnamäe maakultuurimajaga.
A.TÄHTLA, Kuldre maakultuurimaja juhataja
Wednesday, March 11, 2009
Ainus päev poeskäimiseks - pühapäev!
Töörahva Elu 12. märts 1959
Meile KIRJUTATAKSE
Ostjad soovivad...
Urvaste maahaigla läheduses asuv Antsla Tarbijate Kooperatiivi harukauplus nr. 21 teenindab nii “Siiriuse” ja “Võidulipu” kolhoosnikuid kui ka haigla ja Urvaste kooli teenistujaid, seega päris suurt arvu ostjaskonda.
Kaupluse tööga ollakse enamvähem rahul. Aga siiski on rahval põhjust nurisemiseks. Miks on kauplus puhkepäeval suletud? Just puhkepäeval on kolhoosnikutel ja teenistujatel aega kaupluses käimiseks. Kas ei saaks puhkepäeva üle viia nädala esimesele päevale, nagu see on mujal kauplustes?
Ostjaskond jääb ootama Antsla kooperatiivi juhtkonna vastutulekut.
A.RÄHK
Meile KIRJUTATAKSE
Ostjad soovivad...
Urvaste maahaigla läheduses asuv Antsla Tarbijate Kooperatiivi harukauplus nr. 21 teenindab nii “Siiriuse” ja “Võidulipu” kolhoosnikuid kui ka haigla ja Urvaste kooli teenistujaid, seega päris suurt arvu ostjaskonda.
Kaupluse tööga ollakse enamvähem rahul. Aga siiski on rahval põhjust nurisemiseks. Miks on kauplus puhkepäeval suletud? Just puhkepäeval on kolhoosnikutel ja teenistujatel aega kaupluses käimiseks. Kas ei saaks puhkepäeva üle viia nädala esimesele päevale, nagu see on mujal kauplustes?
Ostjaskond jääb ootama Antsla kooperatiivi juhtkonna vastutulekut.
A.RÄHK
Thursday, March 5, 2009
50 aastat tagasi veeti turbamulda ja austati noori valijaid
Töörahva Elu 5.märts 1959
Turbamuld jõuab põllule
Varahommikuse vaikuse lõhestab traktorimürin. Karl Koosar, Urvaste külanõukogu „Võidulipu” kolhoosi traktorist, peab kalliks talvepäeva minuteid. Juba rühibki tema DT-54 Arusoo poole. Jõuavad sinna põllutöölisedki, kes asuvad kärmelt laadima järelveokelgule turbamulda. Peagi on koorem valmis ja traktori teekond läheb nurmele. Sinna, kus mõne kuu pärast langeb mulda kartuliseeme, jäävad nüüd lumele soohuumuse mustad ribad.
Sama vara algab Eduard Liivamäe ja Väino Tammiste päev. Paari kuu vältel on need 3 traktoristi „Võidulipu” liivastele maadele vedanud 1130 tonni huumuserikast turbamulda. Ega sellega veel lepita –võitlus hea vilja eest kestab.
Turbamullast hakati Urvastes lugu pidama 1956. a. Siis olid saagid naeruväärselt nigelad – 5,6 ts teraviljal, 37 ts kartulil. Kolme aasta kestel said põllud 3500 tonni soost toodud väetist. Ja tulemused? Mullu saadi teravilja igalt hektarilt üle 10 ts, kartulisaak oli kaks korda suurem.
„Palju annate tänavu iga künnimaa hektari kohta orgaanilisi väetisi?” küsime esimehelt A. Sibulalt.
„Kohustuseks on 8 tonni. Loodame sellega toime tulla.”
Vedu läheb seisakuteta ja kiiresti. Iga traktori jaoks on valmistatud 3 järelveokelku. Ühele laadivad pllutöölised soos mulda, teist veab traktor nurmele ja kolmandalt aetakse muld maha.
Ligi 600 tonni – niipalju laudaväetist ootab lisaks soohuumusele kevadet põllul. Iga päev on väljas 15-18 hobust. Igale kartulimaa hektarile antakse 30 tonni õnnikut ja samapalju turbamulda.
„Seitseaastaku esimesel aastal on meie põllud heldemad kui kunagi varem,” usuvad Urvaste mehed ise. Jääme lootma.
J.NELL
Töörahva Elu 5.märts 1959
Noorte valijate õhtu
Möödunud laupäeval oli Urvaste 7-kl. Kooli ruumes noorte valijate õhtu. Ettekande Eesti NSV Ülemnõukogu ja kohalike nõukogude valimistest tegi õpetaja Leo Käis. Oli koostatud viktoriin valimistega seotud olevatest küsimustest. Õiged ja ammendavad vastused andis Urvaste maa-arstijaoskonna töötaja Tiiu Paddar.
Esimene valss kuulus noortele, kes tänavu võtavad valimistest osa esimest korda.
Turbamuld jõuab põllule
Varahommikuse vaikuse lõhestab traktorimürin. Karl Koosar, Urvaste külanõukogu „Võidulipu” kolhoosi traktorist, peab kalliks talvepäeva minuteid. Juba rühibki tema DT-54 Arusoo poole. Jõuavad sinna põllutöölisedki, kes asuvad kärmelt laadima järelveokelgule turbamulda. Peagi on koorem valmis ja traktori teekond läheb nurmele. Sinna, kus mõne kuu pärast langeb mulda kartuliseeme, jäävad nüüd lumele soohuumuse mustad ribad.
Sama vara algab Eduard Liivamäe ja Väino Tammiste päev. Paari kuu vältel on need 3 traktoristi „Võidulipu” liivastele maadele vedanud 1130 tonni huumuserikast turbamulda. Ega sellega veel lepita –võitlus hea vilja eest kestab.
Turbamullast hakati Urvastes lugu pidama 1956. a. Siis olid saagid naeruväärselt nigelad – 5,6 ts teraviljal, 37 ts kartulil. Kolme aasta kestel said põllud 3500 tonni soost toodud väetist. Ja tulemused? Mullu saadi teravilja igalt hektarilt üle 10 ts, kartulisaak oli kaks korda suurem.
„Palju annate tänavu iga künnimaa hektari kohta orgaanilisi väetisi?” küsime esimehelt A. Sibulalt.
„Kohustuseks on 8 tonni. Loodame sellega toime tulla.”
Vedu läheb seisakuteta ja kiiresti. Iga traktori jaoks on valmistatud 3 järelveokelku. Ühele laadivad pllutöölised soos mulda, teist veab traktor nurmele ja kolmandalt aetakse muld maha.
Ligi 600 tonni – niipalju laudaväetist ootab lisaks soohuumusele kevadet põllul. Iga päev on väljas 15-18 hobust. Igale kartulimaa hektarile antakse 30 tonni õnnikut ja samapalju turbamulda.
„Seitseaastaku esimesel aastal on meie põllud heldemad kui kunagi varem,” usuvad Urvaste mehed ise. Jääme lootma.
J.NELL
Töörahva Elu 5.märts 1959
Noorte valijate õhtu
Möödunud laupäeval oli Urvaste 7-kl. Kooli ruumes noorte valijate õhtu. Ettekande Eesti NSV Ülemnõukogu ja kohalike nõukogude valimistest tegi õpetaja Leo Käis. Oli koostatud viktoriin valimistega seotud olevatest küsimustest. Õiged ja ammendavad vastused andis Urvaste maa-arstijaoskonna töötaja Tiiu Paddar.
Esimene valss kuulus noortele, kes tänavu võtavad valimistest osa esimest korda.
Tuesday, March 3, 2009
Esimesed kolhoosid 60 aastat tagasi
märts 1949
Uusi kolhoose maakonnas
URVASTES
Neil päevil asutati esimesed kolhoosid Urvaste valda. Kassi külas asutasid Säde kolhoosi 10 kehv- ja kesktalupoega, Uue-Antsla asunduses pandi alus Edasi kolhoosile. Säde kolhoosil on 192 hektaari maad. Edasi kolhoosil on 202 hektaari, sellest 135 hektaari põldu. Kolhooside esimeesteks valiti eesrindlikud talupojad Jaan Tell ja Karl Pakler.
Töörahva Elu 3. märts 1959
Kolhoosi naiskomisjon tegutseb
„Siiriuse” kolhoosi naiskomisjon korraldas klubis tantsu-mängu õhtu. Muusika eest hoolitsesid Urvaste rahvamaja juhataja E. Roon, õpetaja J. Roon ja A. Rajapere. Õhtu möödus tujuküllaselt.
E. JÕESAAR
Uusi kolhoose maakonnas
URVASTES
Neil päevil asutati esimesed kolhoosid Urvaste valda. Kassi külas asutasid Säde kolhoosi 10 kehv- ja kesktalupoega, Uue-Antsla asunduses pandi alus Edasi kolhoosile. Säde kolhoosil on 192 hektaari maad. Edasi kolhoosil on 202 hektaari, sellest 135 hektaari põldu. Kolhooside esimeesteks valiti eesrindlikud talupojad Jaan Tell ja Karl Pakler.
Töörahva Elu 3. märts 1959
Kolhoosi naiskomisjon tegutseb
„Siiriuse” kolhoosi naiskomisjon korraldas klubis tantsu-mängu õhtu. Muusika eest hoolitsesid Urvaste rahvamaja juhataja E. Roon, õpetaja J. Roon ja A. Rajapere. Õhtu möödus tujuküllaselt.
E. JÕESAAR
Monday, March 2, 2009
Paar pehmet uudist aastast 1929
Elu 2. märts 1929
Aastapäeva pidustused
Urvastes
Urvastes, nagu mujalgi, möödus tänavune aastapäev vaiksemalt kui kunagi enne, milleks põhjust andis külm ja tuuline ilm ning asjaolu, et ümberkaudsetest elanikkudest enamus gripis. Vabaduspäeva õhtul pidas kohalik kaitseliidu kompanii koolimajas peo, mille eeskavast näitemäng päätegelase haigestumise tõttu ära jäi, kõned ja muu aga hästi korda läksid. Pidukõne pidas major Soo.
Elu 2. märts 1929
Urvaste Hariduse Seltsi pääkoosolek
Urvaste haridusselts pidas hiljuti oma aastakoosolekut, millele ümbruskonna elanikke rohkelt ilmunud oli. Esimese päevakorra punkti all võeti vastu läinud aasta aruanne tasakaalus 753 kr. 22 sendiga. Selles aruandes selgus, et selts on aasta jooksul omale inventaari muretsenud 127 krooni väärtuses, näitelava täiendanud 13 krooni eest, panka hoiule pannud 200 krooni, uusi raamatuid ostnud ja osalt avnu köita lasknud 148 krooni väärtuses. Esimeseks jaanuariks jäi seltsil kassa raha 112 krooni.
Aruande kinnitamise järele määrati liikmemaks ühel häälel 25 senti. 1929. a. eelarvet suurendati 200 krooni võrra. Liisu läbi lahkunud 3-e juhatuse liikme – esimehe V. Neimanni, kassapidaja P. Raud’i ja kirjatoimetaja abi prl. A. Neimanni asemele valiti uuteks juhatuse liigeteks K. Shmidt, R.Paller ja S. Raud. Revisjoni-komisjoni valiti P. Unt, P. Laud ja K. Simson, raamatukogu hoidjaks K. Shmidt, raamatukogu toimkonda R. Jaek, S. Raud ja V. Neimann; laulukoori juhatajaks J. Jaek, näitejuhiks L. Shmidt, abiks P. Unt ja muusikakoori juhatajaks Kr. Narits , kes seda ametit juba muusikakoori asutamisest peab.
Aastapäeva pidustused
Urvastes
Urvastes, nagu mujalgi, möödus tänavune aastapäev vaiksemalt kui kunagi enne, milleks põhjust andis külm ja tuuline ilm ning asjaolu, et ümberkaudsetest elanikkudest enamus gripis. Vabaduspäeva õhtul pidas kohalik kaitseliidu kompanii koolimajas peo, mille eeskavast näitemäng päätegelase haigestumise tõttu ära jäi, kõned ja muu aga hästi korda läksid. Pidukõne pidas major Soo.
Elu 2. märts 1929
Urvaste Hariduse Seltsi pääkoosolek
Urvaste haridusselts pidas hiljuti oma aastakoosolekut, millele ümbruskonna elanikke rohkelt ilmunud oli. Esimese päevakorra punkti all võeti vastu läinud aasta aruanne tasakaalus 753 kr. 22 sendiga. Selles aruandes selgus, et selts on aasta jooksul omale inventaari muretsenud 127 krooni väärtuses, näitelava täiendanud 13 krooni eest, panka hoiule pannud 200 krooni, uusi raamatuid ostnud ja osalt avnu köita lasknud 148 krooni väärtuses. Esimeseks jaanuariks jäi seltsil kassa raha 112 krooni.
Aruande kinnitamise järele määrati liikmemaks ühel häälel 25 senti. 1929. a. eelarvet suurendati 200 krooni võrra. Liisu läbi lahkunud 3-e juhatuse liikme – esimehe V. Neimanni, kassapidaja P. Raud’i ja kirjatoimetaja abi prl. A. Neimanni asemele valiti uuteks juhatuse liigeteks K. Shmidt, R.Paller ja S. Raud. Revisjoni-komisjoni valiti P. Unt, P. Laud ja K. Simson, raamatukogu hoidjaks K. Shmidt, raamatukogu toimkonda R. Jaek, S. Raud ja V. Neimann; laulukoori juhatajaks J. Jaek, näitejuhiks L. Shmidt, abiks P. Unt ja muusikakoori juhatajaks Kr. Narits , kes seda ametit juba muusikakoori asutamisest peab.
Sunday, March 1, 2009
Noh, selline nõukaaegne nupuke lihtsalt
Töörahva Elu 1. märts 1969
LÜHIDALT
Meie ringis oli JULIUS METSAVAS
Kuldre 8-kl. Kooli pioneerimalevas viibisid Nõukogude armee aastapäevale pühendatud pidulikul malevakoondusel Julius Metsavas – kolme sõja veteran ja Kuldre kooli esimesi õpilasi – nung tema abikaasa. Palju huvitavat kuulsid õpilased möödunud aegadest, sõjakoledustest, oma kodukoha minevikust.
Kooli poisteansambel tervitas külalisi lauludega. H. Suislepa „Liiliad” sai kõnekoori suus erilise kõla. Viktoriini, mille peakohtunikuks oli J. Metsavas, võitis VIII kl. võistkond.
J. Metsavas jättis lahkudes maha palju häid soove ja nõuandeid, südamesse jäi soe sõprus- ja tänutunne.
Meie kooliuksed on Teile, Julius Metsavas, alati avatud, olete alati meie koolis teretulnud.
H. LADVA, Kuldre 8-kl. Kooli pioneerimaleva nõukogu esimees
LÜHIDALT
Meie ringis oli JULIUS METSAVAS
Kuldre 8-kl. Kooli pioneerimalevas viibisid Nõukogude armee aastapäevale pühendatud pidulikul malevakoondusel Julius Metsavas – kolme sõja veteran ja Kuldre kooli esimesi õpilasi – nung tema abikaasa. Palju huvitavat kuulsid õpilased möödunud aegadest, sõjakoledustest, oma kodukoha minevikust.
Kooli poisteansambel tervitas külalisi lauludega. H. Suislepa „Liiliad” sai kõnekoori suus erilise kõla. Viktoriini, mille peakohtunikuks oli J. Metsavas, võitis VIII kl. võistkond.
J. Metsavas jättis lahkudes maha palju häid soove ja nõuandeid, südamesse jäi soe sõprus- ja tänutunne.
Meie kooliuksed on Teile, Julius Metsavas, alati avatud, olete alati meie koolis teretulnud.
H. LADVA, Kuldre 8-kl. Kooli pioneerimaleva nõukogu esimees
Subscribe to:
Posts (Atom)