Suur mõisate jagamine

Võru Teataja 31. jaanuar 1921
Uue-Antslast
Planeerimise tööd Uue-Antsla, samuti ka Kassimõisas on lõpule jõudnud. Kõikide soov oleks, et mõlemad, samuti ka karjamõisad tänavu kevadel saaks välja jagatud. Riigimaade ülema eeskirja põhjal kästakse kandidaatisid ainult Kassi karjamõisas maade saamiseks üles seadida, kuna Uue-Antsla mõisa kohta mingit korraldust pole tulnud. Maatahtjad on suures ärevuses. Paljud lubavad teisel veebruaril, mil Kassi karjamõisa maade lõpulik välja jagamine on, Riigimaade ülema juuresolekul esineda palvega: Et Kassimõisa maad kaugeltki kõikide maatahtjate soovisid ei rahulda, nõuda et Uue-Antsla mõisa ka jagamise alla tuleks
-rg.-

Väga huvitavad kursused

Võru Teataja 31. jaanuar 1921
Uue-Antslast.
Hariduse Seltsi poolt korraldatud kursused on lõpule jõudnud. Ettelugemistel selgitas härra F. Krillo Eesti rahva ajalugu, looduseteadust, paar tundi käsitas ka mõnda teist ainet. Kursustest osavõtmine oli elav. Alalisi kuulajaidki oli peale pooleteise saja.
Paljuid, iseäranis noori, kursused suuremat ei huvitanud, tuldi lihtsalt lõbu pärast.
Kursuste teisel nädalal tekkis ka küsimuste kast. Kuulajad, kes millegi asja üle selgitust soovisid saada, kirjutasid oma küsimuse paberile üles, mida pärast ettelugemisi herra lektorile ettelugejale vastamiseks anti.
Küsimusi tekkis õige mitmekesiseid. Iseäranis laiemat hulka huvitasid hingeteadlised, ideaalised ja filosoofilised küsimused, ja nimelt usu asjus.
Muidugi mõista, et selles suhtes igale mehele õigust ülegi jäi.
-rg.

Uue-Antsla valmistub Spordiks

Võru Teataja 29. jaanuar 1921
Uue-Antslast
Lähemas tulevikus korraldab Hariduse Selts Spordi kursused. Läbirääkimised Spordi instruktori saatmise asjus on Haridusministeeriumile saadetud ja sealt lubatav vastus tagasi tulnud. Eeltuleva Spordi jaoks muretsetakse hoolega suuskasid.

Üks segane lugu

Võru Teataja 29. jaanuar 1921
Urvastest.
„Võru Teataja“ toimetusele
Teie lehes seisis hiljuti vale teade Urvaste kõrgema algkooli puude kohta. Palun järgmine õiendus ära trükkida.
Urvaste kõrgemal algkoolil on tõesti Erastvere metsas 25 s. puid olemas; kuni tänase päevani ei ole neile ühtegi hobust järele käsutatud.
Kust võtab „külmetaja“, et neile peale 50-ne hobuse on järele käsutatud, kes tühjalt on pidanud tagasi sõitma. Ka teistkordne käsutamine on „külmetaja“ unistus. Külmetajale näib tõesti ülemiste kambrisse sisse tunginud olevat. Koolil ei ole puude puudust veel olnud. Mis tahetakse niisuguste sonimistega kätte saada? („V. T. harvendus)
Koolijuhataja G. Feldweber
Urvastest
Samas asjus teatatakse meile veel Hariduse osakonnast, et seal käinud koolivanem Urvastest ja rääkinud hobuste asjatust väljakäsutamisest.

Ennustused 1931. aastaks:)

Võru Teataja 27. jaanuar 1931
Urvaste meeste
kavatsused käesoleval aastal.

Ernst Keller – ehk „Vana Siirius“, - eresimees ja autoom. kavatseb autosõidust loobuda ja mootoriga elektrit hõõruma ning selmoel kogu Urvastet valgustada, isegi haridusseltslasi, et need pimeduse kae silmadelt viskavad ja „Siiriusega“ ühinevad.

Konstaabel Kerra
on Ameerikast omale tellinud „karjumise masina“, et paremini Urvaste pidudel korda hoida, sest sureliku inimese häälega pole siin midagi teha. Samuti laseb sepp Niilusel valmistada “automaat oksjonihaamri“, sest käsitsi koputamisest kondid juba valutavad.

Põllumees Chr. Martin hakkab oma nime K-ga kirjutama ja teeb „A-le“ täpid peale, nii et sellest saab „Ä“. Edasi kavatseb ta Kellerilt vana autokere ära osta ja sellest suurema „Sarapani“ teha, sest vana on kahe hobuse jaoks väikene.

Chr. Narits
On kindlasti sihiks seadnud, et loobub orkestrijuhi ametist ja ei lase enam omale piirituse asemel vett müüa.

Sekretär Schmidtil
soovitab Urvaste vallavalitsus naituda, sest neidude seas on tema pärast tüli lahti ja kuuldavasti mõnel isegi silmad välja kratsitud.

J. Alop,
„Siiriuse“ näitejuht on leidnud eelmise näitejuhi eeskujul omale näitetrupist „küljesoojendaja“ ja tema lähem kavatsus on ka abielusadam.

Õpetaja Valk
ei kavatse enam kunagi vanaaastaõhtul kirikus jumalateenistust pidada, sest Urvaste noormeestel on traditsiooniks saanud kirikus „löömingut“ korraldada, et õpetajat kantslist minema peletada.

Enno Kontse - 20 aastat esimees!!!

Töörahva Elu 24. jaanuar 1981
KOLMANDASSE AASTAKÜMNESSE
Algamas oli järjekordne talvepäev, üks paljudest mõõtmatus ajameres. Tartusse jõudnud teade tõi Sind otse sessioonilt tagasi ning veel sama päeva pärastlõunal valisid volinikud Su tolleaegse „Vabaduse“ kolhoosi juhatuse esimeheks. Vaevalt mõtlesid Sa tol korral aastatepikkusest tööst sellel ametikohal …
Aastatega on tulnud kogemused. Reaalsest elust on välja koorunud tõeterad, ilma milleta oleksid kesisemad nii teravilja-, liha – kui ka piimatsentnerid. Aastatega on tulnud usk inimeste võimetesse, on tulnud hinnatud saavutused.
On suur kunst luua suurmajandi spetsialistide vahel soodne meeleolu, et iga inimene tunnetaks temal lasuvat vastutust. Kuldres on see loodud. Mõnikord tõmbad Sa kulmupuhmad kurjalt kokku ning ütled: „Kae tuu asi om nii!“ Põhjalikumal analüüsil jõutakse tõepoolest selgusele, et see asi nii ka on.
Oled alati sõdinud sõnade rohkuse ja mõtete keerukuse vastu.
Suurmajandi juhtimine toob endaga kaasa probleeme, milledest ei räägita nõupidamistel. „Kui ma väikese majandi ajal teadsin vastutuleva inimese kohta kõik, teadsin täpselt, mis on tema tööks ja kus ta momendil olema peaks, siis praegustes tingimustes tuleb tunnistada, et kõiki inimesi ei tunne isegi nägupidi mitte,“ oled sa ise kord kahjumeelega nentinud.
Tippjuhil on muresid küllaga. Aastatega on kasvanud aja- ning närvikulu ja asjaajamise keerukus.
Heliseb telefon ja majandimured, mille juures Sa alati südamega oled, viivad Sind traktoristide, ehitusmeeste või lüpsjate juurde.
Vaevalt saad lahkuda, kui telefonitorust kostev hääl pärib kärsitult, kuidas Sind kätte saada. On lihtne tõde – linnainimese tööpäev piiritletakse kindlate kellaaegadega, kuid maamehele tähistab kibedal tööajal päeva algust esimene päikesekiir ning lõppu videvik.
„See oli hullem kui esimene armastus,“ oled Sa ise öelnud oma esimeheameti algusaastate kohta.
„Olgu need lilled ühised,“ ütlesid Sa koosolekul, mil kodukandi rahvas Sind viimati valis juhatuse esimeheks. Kahju, et me ei suuda Sulle täna – südatalvel – ulatada lihtsat põllulilledest kimpu. Kuid usume, et ka tänased õied on ühised – ühised veel paljudeks aastateks.
Homme täitub kakskümmend aastat Tööpunalipu ordeni kavaleri, Eesti NSV teenelise põllumajandustöötaja, Kuldre kolhoosi juhatuse esimehe Enno Kontse esimehetee algusest.
Kodukolhoosi rahva nimel
KALEV ZIMMERMANN

Tore etendus tundub olevat

Võru Teataja 20. jaanuar 1931
Kuldrelased Antslas.
Pühapäeva õhtul esinesid kuldrelased Antsla tuletõrje seltsimajas operett „Emajõe lõokesega“, millest Antsla publik rohkearvuliselt osa võttis. Kuldrelaste külaskäik tasus enese hästi, nii majanduslikult kui ka vaimliselt, mängides näidendit üldiselt hästi.

Kas saab puud kätte?:)

Võru Teataja 20. jaanuar 1921
Urvastest.
Urvaste kõrgemale rahvakoolile oli määratud 25 sülda puid Erastvere metsast. Teataval tähtpäeval käsutati peale 50 hobuse metsa puid tooma, kuid sealt ei antud puid kätte, öeldes, et raha on maksmata. Raha pidi maksma maakonnavalitsus. Viimane aga tõendab, et raha ei ole vajagi praegu maksa, sest küttekomitee ei võta, enne kui puud ära hinnatakse jne. Nüüd on siis jällegi käsutatud hobused puid vedama. Kas puud kätte saadakse või mitte – see on teadmata.
Külmetaja

Tagakiusatav selts?

Võru Teataja 20. jaanuar 1921
Uue-Antslast
Pühapäeval 9. jaanuaril oli kohaliku haridusseltsi aastakoosolek. Nimetatud hariduseselts on läinud aastal kaunis hea eduga töötanud. Nii nagu aasta aruandest selgus, on viimased kaks toimepannud pidu üle 20 ne tuhande marga puhast kasu järele jätnud. Seltsi korraliku tegevuse jatkamiseks puuduvad aga ruumid. Toimepandavad pidud peavad kõik võersil sündima, mis palju vaeva nõuab. Senini korraldatud pidud peeti enamasti vallakoolimajas. Kui pidude pidamine koolimajas vallanõukogu poolt iseäralistel põhjustel ära keelati, nõutas selts enesele valla magasiaida ümbertöötamiseks seltsimajaks 50 aasta peale. Et nõukogu otsust aida üleandmiseks seltsile tühjaks teha, kutsus meie seltsivastane tagurline valitsus täiskogu kokku, kes eelmainitud nõukogude otsuse häälteenamusega tühjaks tunnistas. Selles asjas mängis suurt osa nimelt see asjaolu, enne täiskogu koosolekut tehti edukat kihutustööd, mis neil ka korda läks, kuna seltsi poolehoidjad ennast koguda ei suutnud, sest täna tuli kutse ja homme oli koosolek. Niiviisi tahetakse seltsi tegevust vallaisadepoolt koguni lõpetada. Nüüd on sama seltsi ettevõttetel hariduslised kursused alganud, kus nii mõndagi kasulikku ja tululikku ette loetakse ja läbiharutatakse. Kuulajaid on rohkesti. Ka vallaisad, kes senini seltsi tegevust mustasid, on sunnitud seltsi energilise töö eest mõne kiitva sõna ohverdama.
„Elanik“

Veel üks lendava orava artikkel

Võru Teataja 20. jaanuar 1931
Urvaste lendav orav.
Lendav orav on meil väga haruldane loom, olles õieti Siberi ja Põhja-Venemaa kodanik. Venelased kutsuvad teda ljutaga’ks, Siberis umki ehk omke, ladinakeeles sciwropterus russicus. Muidu meie orava sarnane, ainult tagumiste ja esimeste jalgade vahel, umbes põlvest saadik külgedel õhuke nahk, mis annab võimaluse lühikest maad ennast õhus hoida. Pikkus hännaga kokku umbes 26 sm. Pesitseb enamasti puu-õõnsustes, on taimesööja. Niisugust haruldast külalist ei peaks muidugi mitte hävitama, vast ehk asuvadki meie metsadesse elama ja rikastavad natukenegi meie nagunii loomadevaest metsa. Meie oma orav, kes oma erksa loomuga suuresti elustas meie metsi, on ju peaaegu hävitatud.

Suur ühinemine

Töörahva Elu 19. jaanuar 1971
Ühinesid kolm majandit
Möödunud reedel peeti Antsla kultuurimajas Kuldre, „Siiriuse“ ja K. Marxi nimelise kolhoosi perede ajalooline koosolek. Need kolm majandit otsustasid ühineda ja seda otsust tuldigi kinnitama. Ühismajandi nimeks jäi Kuldre. Esimeheks valiti endine „Vabaduse“ kolhoosi esimees E. Kontse.
E. KOSE

Elekter tuleb Võidulippu!

Kolhoosi Elu 17. jaanuar 1961
„Võidulipp“ elektrifitseeritakse
Urvaste k/n. „Võidulipu“ kolhoosis käivad elektrifitseerimistööd. Esimesena ehitab Trusti „Selelektrostroi“ brigaad sm. Salumaa juhtimisel valmis 8 km pikkuse kõrgepingeliini. Seejärel tulevad püstitamisele alajaamad ja madalpingevõrk.
Siht on aetud ja praegu veetakse trassile maste.
***
Neil päevil seati Urvaste k/n. „Võidulipu“ kolhoosis üles telefoni poolautomaat. Side naabritega paraneb tunduvalt.
L. PUUSEPP

Lendav orav Urvastes

Võru Teataja 17. jaanuar 1931
Lendav orav Urvastes.
Kas tõesti haruldane lõunamaa-loom on Võrumaale eksinud?
Meile kirjutatakse Urvastest:
„Möödunud neljapäeval metsas puid lõigates silmas Urvastes Haava-Indo taluperemees kuusel imelikku halli loomakest, kes suurema südamerahuga puulõikajate tegevust jälgis. Nähes looma erakordset rahulikkust ja iseäralikkust, otsustas taluperemees ühes abilisega teda lähemalt tundma õppida. Nii ronis üks neist puu otsa, et imelikku looma säält maha peletada. Loom aga taganes järk-järgult kõrgemale, kuni peene ladvani, kuhu rahulikult istuma jäi. Kuna tagaaja puu nõrga ladva tõttu enam kõrgemale ei saanud minna, tuli ta alla, et põgenikku puult lumme raputada. Kuid hall loom hüppas ja lendas just kui imekombel ilusas kaares mõnekümne sammu kaugusel olevale puule. Nüüd oli kättesaamise lootus muidugi kadunud, kuid soovides looma lendamist uuesti näha, aeti ta ikka jälle puu latva ja raputati. Kuid lendav orav ei mõelnudki enam lennata, vaid istus rahulikult kuuse otsas ja vaatles oma vaenlasi. Viimaks ronis üks mees uuesti üles, et vähemalt teda lähemalt silmitseda, kui kätte ei saa.
Nagu üks meestest jutustas, sarnanenud loom kehaliselt täiesti harilikule oravale. Kasvult olnud aga hästi väiksem ja täiesti vesihall. Karv olnud aga tublisti pikem ja saba kehast umbes kakskord pikem. Kui looma küllalt vaadeldud ja leitud, et nahk väga ilus-haruldane, läinud peremees koju püssi järele, et looma maha lasta. Parajasti kui mees sihtinud, hüpanud orav uuesti ja lennanud nagu eelmiselgi korral, nüüd veel kaugemal olevale puule ja säält edasi paksu metsa, kadudes meest silmist. Tuleb välja, et loom just nagu aimas meeste kurje mõtteid ja tegi putket. Mil moel loomal võimalus oli lennata, ei tea mehed seletada.“
*
Kas siin tõesti lendava oravaga tegemist, või nähti harilikku oravat, kes ka hüpates laiad kaared teeb, on küsitav. Igatahes varem pole Eestis lendavat oravat nähtud, kuid võimatu see pole, et kauge lõunamaa-loom ka Eestisse ära eksis.
Loodetavasti tõuseb metsameeste huvi haruldase nähtud looma vastu ja ette võtavad lähema järelvaatuse looma kindlaks tegemiseks.

Karm ja konkreetne teade

Elu 17. jaanuar 1931
Kuulujuttude likvideerimiseks, nagu oleks mind heidetud kaitseliidust mitmesuguste väärnähtuste eest välja, seletan, et oli küll tõstetud minu vastaste poolt kaebus kaitseliidu ülemale minu vastu, kuid see leiti olevat täiesti aluseta ning püsin täieõigusliku kaitseliitlasena kaitseliitlaste peres edasi. Valekaebajad võtan kohtulikule vastutusele.
Arnold Pallits Urvastes

No olid ka ikka naljad:)

Elu 10. jaanuar 1931
Urvaste popsidele tehti vanglat.
Pühapäeva öösel olid Urvaste külapoisid saanud hakkama uue karuteenega. Kolme popsnaise elumajal olid öösel väljaspoolt uksed tugevasti kinni pandud, nii et hommikul elumajast väljapääsemiseks kirved ja kangid abiks tulid võtta. Miina K. juures istus koos lõbus seltskond. Sääl oli uks raudnaeltega kinni löödud. Ligi paar tundi murdsid ja kangutasid seesolijad enne kui uks maha murda suudeti ning „vanglast“ pääseti. „Päästetööde“ juures vigastas M.K. tütar raudnaelte otsa õige tugevasti käe.

See teema muudkui püsib!

Võru Teataja 10. jaanuar 1931
Urvaste Haridusselts ei taha ühineda.
Nädala algul pidas Urvaste Haridusselts oma korralist pääkoosolekut. Aruandest selgus, et aastane läbikäik seltsil on olnud väikene. Pidusid on korraldatud vähe, üldine sissetulek vähenenud ja seltsi tegevuses pole mingit intensiivsust olnud. Võiks arvata, et Urvaste Haridusselts on oma asja igatpidi põhjalikult läbi kaalunud ja mõtleb Eesti Noorsooliit „Siiriusega“ ühinemisele. Aga ei! Urvaste Haridusselts ei mõtlegi sellele. Otse selle vastu. Selts mõtleb isegi omale maja ehitada. Siin ei jää muud midagi öelda, kui et see on mõningate meeste utoopia, mida arvatavasti kunagi täita ei suudeta. Nagu pääkoosoleku meeleolust näha, ollakse arvamisel, et seltsil on isegi küllalt varandust ja milleks siis veel ühineda. Kuid milles aga seisab see varandus? – Ei midagi muud, kui tosin vaskpille, mis hooletu ümberkäimise läbi juba poole oma väärtusest kaotanud.
Kadugu ometi kord Urvastest seltside vaheline jonn ja kisklemine ning andku maad üldhüvedele ning üksmeelele!

Kiriku rahaasjad segased - kas kirik lehmalaudaks?

Võru Teataja 10. jaanuar 1931
Urvaste kiriku rahaasjad ei parane.
Õpetaja Steini volinikul on täiteleht välja võetud.
Urvastes puudus segastel aegadel kirikuõpetaja. Hra Stein oli lahkunud, kuid lootis ikka vaeel tagasi saada, aga need lootused jäid täide minemata ja uueks kirikuõpetajaks kutsuti hra Valk.
Neil ajul, kui õpetajat ei olnud, oli maksvusel veel regulatiiv-maksude seadus, mille järele vallad olid kohustatud kirikule tasuma teatava normi puid, vilja, linu, heinu, õlgi ja igasugu muid asju. Neid kohustusi ikka tasuti ka osaliselt, kuid vastuvõtjad, tookordne köster ja kirikunõukogu liikmed, andsid vastu kviitungid valgeil paberilipakatel.
Kuhu nood maksud edasi läksid, on teadmata. Kui palju neid üldse sisse tulnud, seda ei teata samuti, sest kviitungi kontse pole järele jäänud. Kes veel kohustatud on neid tasuma, ka seda ei teata, sest iga vallavalitsus vastab, et neil olevat maksud tasutud ja igal vallavalitsusel on kviitunge ettenäitamiseks.
Vaheajal on aga kohus hra Steinile tema saamata palga (üle 200.000 sendi) välja mõistnud ja nüüd on seisukord sellane, et Steini volinikul on kohtust täitmiseleht välja võetud ja seda arvatakse veel vaid ajaküsimuseks, millal kirik ehk õpetajamaja müügile kuulutatakse (äravedamiseks!)
Igatahes üks huvitavamaid oksjone pankrotiküllasel ajal.
Koguduse liigetel näib asi olevat täiesti ükskõikne. Keegi ei rutta oma liikmemaksuga ja mõnel tähtsamal pühal, kui vanasti oli kirikus 10-12 „lauatäit“ armulaualisi, on nüüd kõigest 10-12 inimest.
Kaugemad vallad, Kärgula, Sõmerpalu, ei lähe kiriku poolegi. Õiendavad kõik perekondlikud asjad vallamajades, matavad oma surnud „Prassipallu“, mõni kohalik kooliõpetaja matab ära, ilma et nõuaks kirikutähte. Isegi laulatustest hiilitakse mööda, toimitakse neid sageli Võrus, või Kanepis, õige harva aga Urvastes.
Kui kaugele see kitsikus läheb ja kas tõesti vana, katoliku-aegne kirik äravedamiseks maha müüakse ja mõneks laudaks ümber ehitatakse – ei tea.

Vaabina meeste palvekiri maavalitsusele.

Elu 8. jaanuar 1931
Vaabina meeste palvekiri maavalitsusele.
Vaabina mehed on saatnud maavalitsusele palvekirja, mil ligi 600 allkirja, paludes Vaabina algkoole paigutada Kurenurme ja Peebule, sest vallavolikogu otsusega tahetakse koole paigutada Kurenurme ja mõisasse. Küsimus on seni otsustamata.

Kas toetusi majaehituseks on loota?

Võru Teataja 8. jaanuar 1931
Ootaval seisukohal.
Urvaste haridusselts pidas möödunud esmaspäeval pääkoosoleku. Arutati peaasjalikult majaehitamise küsimust. Krunt selleks on juba olemas. Koosolek jäi esialgu äraootavale seisukohale – kas kuskilt toetusi majaehituseks on loota.

Suusahüppemägi propaganda teenistuses

Töörahva Elu 3. jaanuar 1941
Urvastes avatakse hüppemägi.
5. jaan. kell 11 avatakse Urvastes Uhtjärve kaldal suusahüppemägi. Kõnega esineb EK(b)P esindaja. Demonstratsiooninumbreid esitavad parimad Võrumaa suusahüppajad.

Töörahva Elu 8. jaanuar 1941
Urvastes avati suusahüppemägi.
5. jaan toimus Urvastes Uhtjärve kaldal asuva suusahüppemäe avamine. Avasõnas sms Karmo kutsus kõiki kehakultuurlasi abistama valimiskampaania läbiviimist ja hääletama 100 prots. töötava rahva kanditaatide poolt. Järgnenud suusahüpete demonstratsioonil saavutati võrdlemisi häid tagajärgi, nimelt sms Karmo sooritas 19 meetrilise ja sms Seliste 15 m hüppe. Kui arvestada ebakohase ilmaga ja hooaja algusega, siis võib loota edaspidi veelgi paremaid tagajärgi. 19 m on Võrumaa rekordiks.

Päris tavaline teema tol ajal

Elu 3. jaanuar 1931
Urvaste seltsid peaks ühinema
Väiklane kiratsemine halvab töötahet.
Seltsielu Urvastes näib järjest hoogu võtmas. Kuigi varem kolm ühesuguseid sihte taotlevaid seltsi Urvastes tegutses, on nüüd järele jäänud ainult üks ja noorsoo liit „Siirius“. „Kõla“ hingab juba ammu ning täiesti suikuma on minemas haridusselts, kes oma tegevust ainult puhkpillide orkestriga vähekese üles näitama. „Siirius“ on loonud omale kodu ning majaehitamisvõlgadest vabanemas. Ka seltsi peod on võtmas järjest hoogu. Pühadel peetud pidule oli rahva tung niivõrt suur, et ei mahtunud kõik peosaali, vaid paljud pidid koju tagasi sõitma.
Nüüd peaks haridusseltsi tegelased uuesti ühinemisele mõtlema ning maha jätma vana kuulsa Eesti jonni, oma seltsi likvideerima ning „Siiriusele“ üle tulema. Pole mõtet sarnaselt leigelt kiratseda. Ainult ühinemisel saadakse valla noortesse üksmeel ja omataks suurim töötahe ning jõud.