Kiriku rahaasjad segased - kas kirik lehmalaudaks?

Võru Teataja 10. jaanuar 1931
Urvaste kiriku rahaasjad ei parane.
Õpetaja Steini volinikul on täiteleht välja võetud.
Urvastes puudus segastel aegadel kirikuõpetaja. Hra Stein oli lahkunud, kuid lootis ikka vaeel tagasi saada, aga need lootused jäid täide minemata ja uueks kirikuõpetajaks kutsuti hra Valk.
Neil ajul, kui õpetajat ei olnud, oli maksvusel veel regulatiiv-maksude seadus, mille järele vallad olid kohustatud kirikule tasuma teatava normi puid, vilja, linu, heinu, õlgi ja igasugu muid asju. Neid kohustusi ikka tasuti ka osaliselt, kuid vastuvõtjad, tookordne köster ja kirikunõukogu liikmed, andsid vastu kviitungid valgeil paberilipakatel.
Kuhu nood maksud edasi läksid, on teadmata. Kui palju neid üldse sisse tulnud, seda ei teata samuti, sest kviitungi kontse pole järele jäänud. Kes veel kohustatud on neid tasuma, ka seda ei teata, sest iga vallavalitsus vastab, et neil olevat maksud tasutud ja igal vallavalitsusel on kviitunge ettenäitamiseks.
Vaheajal on aga kohus hra Steinile tema saamata palga (üle 200.000 sendi) välja mõistnud ja nüüd on seisukord sellane, et Steini volinikul on kohtust täitmiseleht välja võetud ja seda arvatakse veel vaid ajaküsimuseks, millal kirik ehk õpetajamaja müügile kuulutatakse (äravedamiseks!)
Igatahes üks huvitavamaid oksjone pankrotiküllasel ajal.
Koguduse liigetel näib asi olevat täiesti ükskõikne. Keegi ei rutta oma liikmemaksuga ja mõnel tähtsamal pühal, kui vanasti oli kirikus 10-12 „lauatäit“ armulaualisi, on nüüd kõigest 10-12 inimest.
Kaugemad vallad, Kärgula, Sõmerpalu, ei lähe kiriku poolegi. Õiendavad kõik perekondlikud asjad vallamajades, matavad oma surnud „Prassipallu“, mõni kohalik kooliõpetaja matab ära, ilma et nõuaks kirikutähte. Isegi laulatustest hiilitakse mööda, toimitakse neid sageli Võrus, või Kanepis, õige harva aga Urvastes.
Kui kaugele see kitsikus läheb ja kas tõesti vana, katoliku-aegne kirik äravedamiseks maha müüakse ja mõneks laudaks ümber ehitatakse – ei tea.