Male ja kabe 1951

Kolhoosi Elu 28. november 1951
Meile kirjutatakse
Selgusid parimad
Urvaste 7-kl. koolis lõppes mõni päev tagasi male ja kabe võistlus kooli parima nimele. Males osutus parimaks Vambola Oja, kabes aga Jaan Uibopuu. Äsjalõppenud võistlus lähendas õpilasi veel enam huvitavatele mängudele.
Ü. SEPP

Kooliõpetajad ei võta seltsielust osa, muidu hoogne

Ugala 26. november 1931
Vaabinas seltsielu hoogne
Vaabina seltsielu on võrdlemisi elav. Selleks aitab suuresti kaasa asjakohane rahvamaja eeskujuliku näitekavaga. Seni on seal lavastud ikka ainult uusimaid ja väärtuslikke näidendeid.
Seltskondliku elevuse loojateks on peaasjalikult kohalik raamatukogu selts ja naiskodukaitse.
Pahandust seltskonnas on tekitanud asjaolu, et kooliõpetajad peale koolijuhataja hra Rööpi seltskonna tegevusest osa ei võta.

Kaks eeskujulikku maskeraadi.
üks Põlgastes, teine Vaabinas.
Võrumaal on maskeraadid kuulsad korralageduse poolest, kuid möödunud pühapäeval oli maskeball Lahe Rahvaraamatukogu Seltsi poolt Põlgaste härrastemajas ja Vaabina Rahvaraamatukogu Seltsi poolt kohalikus rahvamajas. Kord oli eeskujulik. Ainult Vaabinas suitsetati saalis natuke palju. Mõlematest maskeraadidest oli elav osavõtt. Vaabinas oli pidulisi isegi Antslast ja Uue-Antslast. Parematele maskidele anti auhinnad.

Huvitav seos - mis paneb inimesi tööle

Kolhoosi Elu 25. november 1951
Meile kirjutatakse
Metsatööd lõpetatakse ennetähtaegselt
Seoses Eesti NSV rahvakohtute valimise väljakuulutamisega tõusis tunduvalt Siiriuse kolhoosi liikmete tööentusiasm.
Kolhoosnikud andsid sõna lõpetada metsatööd ennetähtaegselt. Raietööd 25. novembriks, veotööd 10. detsembriks. Et pidada antud sõna töötavad kolhoosnikud varavalgest hilisõhtuni raielankidel, olles omavahelises sotsialistlikus võistluses. Pole kahtlust, et tublid töötajad täidavad antud lubaduse.
K. JÄRV

Lihtsalt selline kuulutus

Võrumaa Teataja 25. november 1941
18. nov. ära jooksnud noor
pruun hagijas
Vaabina riigimetsa.
Palutakse teatada vaevatasu eest slt.

Siiriuses elu ülesmäge

Töörahva Elu 16. november 1961
OTSUS VIIAKSE ELLU
„Siiriuse“ kolhoos on rajoonis üks väiksemaid majandeid. Kuid ka siin liigub elu kogu aeg ülesmäge. Aastast aastasse majand tugevneb ja kogub jõudu. Seda näitab kasvõi selline fakt, et ainuüksi tänavu ostis kolhoos traktori DT-20, veoauto, iseliikuva šassii ja isesiduja. Ka farmide mehhaniseerimine pole kahe silma vahele jäetud.
Kuid selleks, et iga masin korralikult töötaks, on vaja nende eest hästi hoolitseda ja aeg-ajalt remontida. Vana sepikoda, kus seda seni tehti, ei rahulda enam kasvavaid vajadusi. Sellepärast otsustasidki kolhoosnikud ehitada uue remonditöökoja.
Otsuse elluviimisega ei viivitatud. Kolhoosi ehitusbrigaad, millesse kuuluvad Iisak Soo, Richard Sööde, Aksel Rajapere ja Richard Kiidron, pani esimesed kivid alusmüüri oktoobri keskpaiku ning andis lubaduse viia hoone katuse alla Oktoobrirevolutsiooni 44. aastapäevaks. Ka mehhanisaatorid ei jäänud kõrvale. Traktoristid Artur Jakobson, Robert Potter, samuti autojuhid tegid kõik, et töökoda saaks õigeaegselt valmis. Ja nad pidasid sõna. 7. novembriks viidi hoone katuse alla. Veel paar nädalat, siis on ka sisemised tööd lõpetatud ja remondimehed võivad seal asuda masinaid uueks kevadeks töökorda seadma.
Töökoda võtab korraga vastu neli traktorit ja veoauto. Peale selle on siin olemas eraldi ruumid lukksepale, keevitajale ja laole.
Nii vastatakse „Siiriuse“ kolhoosis partei XXII kongressi otsusele tehnika hoidmisest.
F. KAUR

Tutvus

Võrumaa Teataja 15. november 1941
Igavesti laulvais sinimetsades sirgunud rikas noormees
tutvuks
neidudega 16.-25. aastani.
Kirjad Vastse-Antsla pk.35.
„Venivald“

Õpilased metalli kogumas

Kolhoosi Elu 14. november 1951
Lühiteateid rajoonist
Õpilaste abi
Innustatuna meie maa hiiglaslikust majanduslikust arengust ja tahtes seda veelgi kiirendada asusid Vaabina 7-kl. Kooli õpilased komsomoli- ja pioneerorganisatsiooni initsiatiivil vanametalli kogumisele.
Senini on kogutud üle 5000 kilogrammi metalli ja 40 kg värvilist metalli. Parimaiks vanametalli kogujaiks olid kommunistlikud noored Aleksandra Nellikova ja Milvi Pukk, kogudes vastavalt 200 kg ja 150 kg.
Hästi tulid ülesandega toime ka teise klassi õpilased pioneerid Ilmi Ventsel ja Helju Silenski kogudes kumbgi 100 kg musta metalli.
K. TORU

Kirjaniku küün Urvastes põles ära

Võru Teataja 12. november 1931
Kirjaniku küün Urvastes hukkus.
Naelapeade kahju 2000 krooni.
Laupäeval, 7. skp. hukkus tules Urvaste vallas Truuta asunduses kirjanik Georg Naelapeale kuuluv küün ühes Jüri Naelapea heinatagavaraga. Georg Naelapea küüni jäi 2000 puuda heinu, millede väärtust omanik hindab 1000 kr. pääle.
Kirjanik Georg Naelapea kahjuhukkunud küüni näol tõuseb 1000 kr.
Kuidas tuli tekkis, pole seni teada. Hoone asub teistest eemal, mispärast tule tekkimine seda imelikum.

Karskust tegemas ... Vaabinas ja mujal ka

Võru Teataja 10. november 1931
Karskust tegemas
Algan ringreisi laupäeval. Poen karskesse Vaabina valda, ja et veel kindlam olla, siirdun valla südamesse, ainult paarsada sammu vallamajast eemal asuvasse Peebu kooli.
Algame õpilastega. Klass on laululehti täis. Kõlab laul: „Sulle karskus laulan ma …“ ja lõpetame jälle lauluga „Hüüdke aga tüdimata: jätkem järel joomine!“
Õhtul on kord suuremate inimeste käes. Toimub esimene selline karskusõhtu, mitte esimene Vaabinas ega Võrumaal, vaid esimene Eestis. Esimest korda laulab publik laululehtedelt karskus- ja isamaalisi laule, lõpetades koraaliga.
/---/

Kuhu lähed, külakultuur?

Ugala 7. november 1931
Haiglane võistlus seltside vahel Restus ja Urvastes.
Restu haridusselts korraldab laup. 7. nov. maskeraadi. Nagu kiuste sellele teeb maskipeo samal päeval Urvaste „Siirius“. Niisugune võistlus on saanud seal pool juba „heaks tooniks“, mis raskesti takistab seltsielu arengut.
Osalt eelpoolnimetatu, kuid ka üldine maitselagedus ei võimaldagi enam hästi Restus ja Urvastes eeskavadega pidude pidamist, kuna nende korraldamine läheb kalliks. Seepärast tehakse maskipidusid ja muidu „balle“, millede korraldamise kulud minimaalsed ja mis vastavad rõhuva osa publiku maitsele.

Oeh, see ei olegi enam uudis, et Urvaste koguduses riieldakse

Ugala 5. november 1931
Jumalasulaste pärast riieldakse.
Mõni sõna Urvaste „Magdaleenast“
Meil on saanud teatud määral „heaks tooniks“, et meie koguduste elus on tülid ja kisklemised. Juba ammu on segadused kestnud Urvaste koguduses kirikuõpetaja pärast. Pärast tuli veel juure köstri küsimus. Üks kildkond tahtis Kolki, teine Kripsoni. Esimeste poolt oli ka õpetaja. Teine rühm on aga kaunis hästi organiseeritud. Kui nende köstri kandidaat läbi kukkus, siis tõstsid nad päevakorrale õpetaja vallandamise küsimuse. Selle jaoks ei saadud küll tarvilikku enamust, kuid vallandamise otsus on siiski tehtud. Täiskogu koosolekud ähvardavad aga tuua protsesse, kuna mõned koosolejad leiavad, et nende õigusi on koosoleku ajal riivatud.
Nii võib ligemal ajal mõndagi huvitavat kuulda Urvaste kirikuelust kohtulaua taga. Ainult tõsiselt usklikul koguduse liikmel on valus kuulda neid tülisid oma kirikus. Paljud pooldavad õpetajat, kes on hea jutlustaja, kuid mõnel pool on tekkimas rohkel arvul lahkusulisi, mis on tingitud peaasjalikult tülidest koguduse sisemises elus.

Kehva seis põllumajanduses

Võru Teataja 5. november 1931
Urvaste meestel ei jatku raha.
Kõik müügiartiklid hiigla odavad.
Urvaste kihelkonnas on enamasti hääd ja kõrged põllumaad, suvi on ka keskmine, siis ei või ka nimetatud kihelkonna põllupidajad nuriseda viljasaagi üle, pääle rukki, mis küll enamasti täielikult äpardus, nii et mõni talupidaja rukkileiba tänavu ei näe, vaid süüakse odrakaraskit ja nisuleiba.
Kuid leivaga aetakse kuidagi läbi, aga oma väliste kohustuste täitmiseks ei saa kuskilt raha, sest orti ja kaeru mujale müüa ei saa, kuid vaid kaitseväele. Neid võetakse vastu ainult seemnevilja ja ikalduslaenude saajatelt. Raha ei saa vilja ega loomade eest. Nii makseti hiljuti Antsla laadal lehma eest 10-30 kr., pullidest 20-60 kr., seapõrsastest 1-1.50 kr., kuna kartuleid, kaeru ja otri üldse ei nõueta. Linu pole kuigi palju tehtud, kuigi juba linaseemneid nõuavad kaupmehed, makstes puudast 1-2 kr. Õunad olekski hinnas, kuid tänavu neid ei ole.

Sangaste Juss kirikuõpetajaga raksus

Ugala 3. november 1931
Sangaste Juss Urvaste õpetajaga kohtus
Omalajal kõrvaldas Urvaste kirikuõpetaja leeri tunnist leeriõpilase, kes on tuntud Sangaste Jussi nime all. Sangaste Juss kaebas kirikuõpetaja kohtusse, kuna viimane olevat tema kohta laimavaid väljendusi tarvitanud. Esimeses instantsis ei käinud Jussi käsi hästi, kuid Juss olevat nüüd edasi kaebanud ja asi tulevat harutusele Võrus käesoleval kuul.

Kardavad lüpsimasinat

Töörahva Elu 2. november 1961
„Töörahva Elu“ kontrollkäigu märkmikust
Asjaks on, kuid kasutamist pole
Loomakasvatusalaste tööde mehhaniseerimiseks investeeritakse meie maal järjest suuremaid ressursse, vabrikutes ning tehastes valmib üha uusi seadeldisi ja agregaate talitajate kätevaeva vähendamiseks. Ikka rohkem ja rohkem ilmub kolhoosilautadesse lüpsiagregaate. Need vabastavad lüpsjad tüütust käsitsitööst ning suurendavad inimese tööviljakust väga tugevasti.
27. oktoobril organiseeris „Töörahva Elu“ toimetuse mittekoosseisuline põllumajandusosakond kontrollkäigu rajooni majanditesse. Selle eesmärgiks oli selgitada, kui suurel määral aitab lüpsi mehhaniseerimine talitajate tööd kergendada ja inimtööjõudu kokku hoida.
/---/
ESIMEES ÜTLES …
„Siiriuse“ kolhoosi lüpsiagregaadi käsi on seni käinud täpselt niisama kui tema kaaslastel „Jüriöös“ ja „Lindas“. Ta asub luku taha peidetult ja töötuna piimamaja tagaruumis.
„Esimees ütles, et masinalüps viib piimatoodangu alla,“ seletab nooruke talitaja, kes laudast sõnnikut välja ajab.
Siin leidis esimees V. Konksi vähemalt ilusa põhjuse, mille taha peita oma vaenulikkust uue vastu. Muidugi: sellel kõnelusel talitajatega polnud võõraid kuulajaid ja „Siiriuse“ kolhoosi juht võib selle rahulikult maha salata. Ent vaevalt, et mõni teine „põhjus“ oleks lüpsiagregaadi lukutaha panemiseks rohkem veenev!
V. Konksi ise on elukutselt põllumajanduse spetsialist ja kolhoosis töötab zootehniku paberitega Milvi Parv. Mõlemale kõneldi koolis mehhaniseeritud lüpsi paremustest ja meie oma rajoonis on väga palju majandeid, kus vastavad agregaadid on juba pikki aastaid töötanud. „Vabaduse“ ja „Edasi“ kolhoos, Sõmerpalu ja Antsla sovhoos pole „Siiriuse“ kolhoosist eriti kaugel – tehtagu sinna ühe-kahe päeva pikkune ekskursioon ja vaadatagu oma silmaga, kas masinaga lüps teeb lehmadele liiga või ta on tõhus vahend talitajate tööviljakuse suurendamiseks ja inimtööjõu kokkuhoidmiseks.
Lüpsiagregaate ei müüda majanditele selleks, et statistilises aruandes vastavasse lahtrisse märkida, vaid töölerakendamiseks. Seda teadsid „Jüriöö“, „Linda“ ja „Siiriuse“ kolhoosi esimehed ja zootehnikud kindlasti enne nende ostmist. Hämmastav, et nad nüüd seda kõrvaliseks ja tühiseks asjaks peavad ja praktilistest talitajate vaeva kergendajatest tarbetud luksusesemed teevad.