Kevad metsas

29. aprill 1958
Kevad metsas
Juba 24. aprillil alustati tööd Kooraste metskonna II jsk. Piirivariku vahtkonna taimeaias. Tööline Armilda Põder valmistab noori kuusetaimi istutamiseks ette. Taimed viiakse Urvaste vahtkonda, kus kuused hakkavad kasvama 12,37 ha suurusel, sügisel ettevalmistatud maa-alal.
Alustatud on ka eelmistel aastatel teostatud metsakülvide hooldamist. Noored männikultuurid vabastatakse vana rohukulu alt, puhastatakse ja kõplatakse. Iga päevaga laieneb tööde rinne.
K. TURVAS

Antsla uudist ka

Võru Teataja 28. aprill 1928
Antslas puudub lugemistuba!
Antsla on juba kaunis suur alev, nii et kipub mõne väiksema linnaga suuruselt võistlema ja mõnes asjas kipub isegi ette linnast, kuid ometi puudub lugemistuba, milline pea igas rahvarikkamas kohas olemas ja õiguse järele peaks olema. Kord oli ka küll Antsla lugemistuba, kuid see oli alevist sootuks väljas “porilombis”, nii et sinna alati juurde ei pääsenud ja lõpuks suleti seegi. Lugemistuba peab ikka keset alevit asuma, kus juurdepääs igale ühele hõlbustatud oleks. Et paljudel pole võimalik ajalehti ja ajakirju osta, siis tundub Antslas lugemistuba päris vajalikuna.

Vaabina mees sai patendi - temast on varem juttu olnud ja küllap tuleb veel.

Võru Teataja 26. aprill 1928
A. Keel võttis patendi.
Võrumaa leidur A. Keel on võtnud riigi patendiametist kaitsetunnistuse kuumendusahju pääle piimakuumendamise sissesääde jaoks.

Õmblusmasinate buum

Võru Teataja 24. aprill 1928
Agentide uputus Urvastes
Ühes talus 4 õmblusmasinat.
Urvastes ei möödu vaevalt päeva, kui ei näeks ühtegi hangeldajat mööda valda kolamas. Küll käivad siin igasugused päevapildi suurenduste korjajad ja mitmesuguste masinate agendid. Rohkem lõikust näib olevat masinate, ka koorelahutajate ja õmblusmasinate agentidel. On saanud moehaiguseks, et igal inimhingel, olgu ta rikas või vaene, peab õmblusmasin kodust nurgas olema. Masinate ostmiseks meelitab inimest eriti võlgu müük. Ja need pagana agendid oskavad hästi inimestele auku pähe rääkida. Muudkui – “osta ja osta, ega meie raha sentigi taha, lase aga pilti suurendada, sissimaksu raha teeme vekslis.”

14. aprill - mitu uudist meie kandist

14. aprill 1928
Leidur Vaabinast
Uus pastörisaator väga hea.
Vaabinas on tõusnus A. Keele isikus õige mitmekesine ja andekas leidur. Veel hiljuti tõime teate, et ta on Alte piimatalituses Kurenurme jaama lähedal konstrueerinud uue pastörisaatori. Kohapääl leidust lõplikult hindamas käis põllumajanduse päävalituse eriteadlaste komisjon. Põhjalikkude katsete järele osutus, et leidus meie oludele vastav ja võrdlemisi väga hää. Uus aparaat on palju parem seni tarvitusel olnud väljamaa aparaatidest oma odavuse, lihtsuse ja kerge puhastatavuse tõttu.
Ka tarvitab pastörisaator õige vähe ruumi. Uuel leidusel on kõik omadused, et saada üldtarvilikuks nii kodumaa kui ka välismaade piimatööstuses. Nagu juba öeldud, on A. Keel mitmekülgne ja andekas leidur. Ta on konstrueerinud veel täitsa uuele põhimõttele toetuva veepumba. Ka on ta Belgia automaat püssist ehitanud automaatpüstoli. Tõesti nupukas leidur.

14. aprill 1928
Sea sünnitus metsas
Külmal kevadel märjas soos seal tosin poegi
Umbes paar päeva taagsi juhtus ühes Urvaste valla talus halenaljakas lugu. Siin pidas peremees üht tiinet siga ja ei teadnud täpselt, millal siga pojad ilmatoob.
Ühel hommikul märkas aga pererahvas, et lauda juures asjad sugugi korras ei ole. Arvati esmalt, et siin on tegemist vargusega, sest vana emis oli sootuks kadunud. Pärast selgus aga tõsiasi.
Keegi teadis seletada, et siga nähtud ligidalolevas metsas. Kohe aeti mitmest talust rahvas kokku ja seajant algas. Kuuldi kaugel soos koera haukumist. Mindi vaatama. Vana siga seisis kahejala peal, kaitstes ennast koera eest ja kära oli mis kole. Sohu, ühe kidura ja märja männi alla oli tehtud seal pesa. Pesas oli 12 noort siga, kes külmas haavalehtedena värisesid.
Suure vaevaga saadi nendele juurde, sest vana siga oli kole vihane nii et ühel neiul jupka sootuks lõhki tõmbas ja jalga hammastega vähe kriimustas.

Elu 14. aprill 1928
Vaabina piimaühisuse koosolek.
Homme peetakse Vaabina seltsimajas kohaliku piimaühis. aastapääkoosolekut. Ühisus on seni töötanud rahuloldavalt, ehkki uus sissesääde osteti võlgu, mida nüüd tuleb tasuda protsentidega. Alguses ei läinud kõik või esimesse sorti, põhjuseks oli asjaolu, et meier ei olnud uute riistadega veel põhjalikult tuttav ning meiereisse toodud piim jättis ka puhtuse suhtes mõndagi soovida nagu näitasid puhtuse proovid. Nüüd on aga sellest üle saadud. Praegune esimees, hallpää A.T on läbi ja läbi aus mees, kuid kahjuks mitte täielikult nüüdisaja mees.
Julgen loota, et sellel pääkoosolekul asjalikult valgustatakse ja arutatakse kõiki ühisusse puutuvaid küsimusi.
Sega

Puhkepäevade andmine on probleem ka tänapäeval - taludes

Kolhoosi Elu 10. aprill 1958
Tagarindlaste töötingimused paranevad
K. Marxi nimelise kolhoosi zootehnik M. Põder teatab, et karjatalitajatele puhkepäevade andmise küsimus on lahendatud. Rida karjatalitajaid, nagu Õ. Rohtla ja O. Jallai jt. on seda võimalust juba kasutanud.

Kolhoosi Elu 10. aprill 1958
Kultuurielu päevaprobleeme
Kas ühe kolhoosi rahvamaja?
Mitmed aastad on Urvaste külanõukogus tuntud teravat puudust korralikust rahvamajahoonest. Ruume, kus üksikute isetegevusringide harjutusi ja kuidagimoodi ka pidusid võib korraldada, ikka leidub, kuid vähegi suurema ürituse puhul jäävad need kitsaks. Eriti vajatakse uut rahvamaja Kuldresse, sest siinsete isetegevuslaste kasutuses olev hoone ei kannata kriitika kübetki.
Möödunud aasta septembrikuu keskpaiku asuti Kuldres kunaguse rahvamaja alusmüüridele püstitama uut hoonet. Ehituse initsiaatoriks oli Stalini-nimelise kolhoosi juhatus eesotsas esimees L. Kiviga. Rahvamaja ehituse üldmaksumus ulatub 374 000 rublani, kusjuures siia on arvestatud vajalikud kõrvalobjektid, heakorrastustööd ja rahvamaja sisustus. Mullu jõuti riigilt saadud summade kaasabil osa müüri valmis teha. Nüüd, kus rahvamaja ehituse vastu tunenvad huvi ka meie rahvasaadikud sm-d Eichfeld ja Ansberg, on lootust, et aasta lõpuks viiakse maja katuse alla ning saal antakse isetegevuslaste kätte.
Seni on rahvamaja ehitamisest huvitatud ainult Stalini-nimeline kolhoos. See majand on püüdnud teha kõik võimaliku ehituse kiirendamiseks. Kahjuks on aga rahvamaja ehitamisest täiesti eemale jäänud külanõukogu teised kolhoosid.
Tõsisemalt peaks rahvamaja ehitusse suhtuma ka Urvaste külanõukogu (esimees sm. Lukka), kes seni on jätnud kõik mured lahendada Stalini-nimelise kolhoosi juhatusele. Külanõukogu lähemaks ülesandeks selles töölõigus olgu kindlasti kaasa tõmmata rahvamaja ehitamisse kõik ühismajandid.
J. SOOVERE

huvitav kuulutus ajalehest Elva Elu 3. märts 1933

Ubinavaras Koorastes

Võru Teataja 5. aprill 1928
Kooraste õunavarguse järelkaja.
Elviira Kelder olevat Urvastes olnud.
Juba 1926. aastal enne jõulupühasid kuulas Otepää jaoskonna rahukohtunik Elviira Keldri süüdistusasjas üle Jaan ja Artur Jelle tunnistajatena ilma vandeta. Mõlemad Jelled seletasid, et süüalune E. Kelder olnud siis, kui Kooraste vallamaja juures õuna- ja ploomivargus toime pandi, oma kodukohas Urvaste vallas. Tunnistajate seletustest tuleb siis ka järeldada, et E. Keldril võimatu oli vargusest osa võtta.
Otepää jaoskonna rahukohtuniku nõudel kuulati siis veel Võru 2. jaosk. rahukohtuniku juures ilma vandeta üle Helmut Kelder. Ka see seletas, et E. Kelder pole õunavarguse ajal Koorastes olnud, vaid Urvastes, Truuta asunduses.
Hiljem aga selgus, et Jaan ja Artur Jelle ja Helmut Kelderi seletused ei vastanud tõele. Terve rida teisi tunnistajaid olid E: Kelderit varguse toimepanemise ajal Kooraste vallamaja juures näinud. Üks tunnistaja oli isegi oma silmaga näinud, kuidas ta aias õuntevargil käinud.
Valetunnistuse andmise eest võeti siis mõlemad Jelled ja H. Kelder vastutusele. Kohus mõistis Jelled 2 kuuks vangi ja Helmut Kelderi 2 kuuks aresti. Elviira Kelder mõisteti õigeks, sest ei läinud korda kindlaks teha, et ta teisi valetunnistuse andmisele oleks ahvatlenud.

Kuldre ja Urvaste omad olümpiaadil tublid

Töörahva Elu 2. aprill 1968
Matemaatikaolümpiaadilt
25. märtsil kogunesid rajooni koolide V-VIII klassi õpilased Võru I keskkooli rajooni matemaatikaolümpiaadile. V-VII klassi õpilastele oli selline üritus esmakordne. Osavõtt oli üsna arvukas (V klassidest 43, VI klassidest 31, VII klassidest 38 ja VIII klassidest 56 võistlejat.
Individuaalselt olid parimad:
VII kl. T. Pleksepp (Kuldre) 16 p. /---/
V kl. M. Piho (Võru I KK V-b) 23 p., E. Hõim (Võru I KK V-b) 22 p. ja U. Oinak (Urvaste) 21 p
Eriti tuleks ära märkida Antsla Keskkooli, Väimela, Ruusmäe ja Kuldre 8. kl Kooli õpilaste ning õpetajate tööd olümpiaadiks ettevalmistamisel. Nimetatud koolide õpilased esinesid edukalt kõigi klasside osas.
Olümpiaadikomisjon.