Võru Teataja 19. märts 1932
Urvastes laskis ema poja pogrisse pista.
Mees tuli joobnult kohtulaua ette.
Urvastes Koigo as. elab talupidajana keegi lesk, kes oma täisealisest pojast põrmugi jagu ei suuda saada. Poeg, kes kohapeal tuntud joomarina, kipub talust viimast viljanatukest ära viima, et aga saada viina raha!
Varsti aga märkas ema, et suurem osa viljast on viinajänulise pojapoolt ära „hiivatud“ ja järelejäänust ei jätku kevadel enam seemnekski. Et veel päästa, mis päästa annab – laskis perenaine aidauksele kolm patent-lukku valmistada, sest lihtsad tabalukukesed poega ei pidanud kinni. Ent ka siin pettus perenaine, sest kolm lukkugi ei heidutanud poega põrmugi. Uks löödi kõigi piitadega sisse ja seemne-odrad tehti jällegi „napsi-rahaks“.
Nüüd aga katkes emagi kannatus ja viimase kutsel ilmus kohale politsei, kes asjale seadusliku käigu andis.
Neil päevil olid siis ema ja poeg Otepää jaoskonna rahukohtuniku juures õigust otsimas. Poeg tegi õige imestanud näo ja lausus: „No mis kuradi lori seo om – ma olõ jo esi peremiis ja või oma kraamiga tetä, mis taha!“ Kohtunik leidis aga asja siiski teisiti olevat ja mõistis Karl Rehsa üheks kuuks aresti – omavol. aita sissemurdmise eest. Kuna aga K. Reha kohtusaali ilmus joobnud olekus ja sääl märatses, laskis rahukohtunik ta sealsamas arreteerida – koostas veel lisa-käskotsuse ja mõistis rahurikkuja „pääle kauba“ kaheks nädalaks aresti.
