Tsiksi algkool kooliks valmis

Kolhoosi Elu 31. august 1951
Saavutada kõrge õppeedukus
Kuldre külanõukogu Tsiksi algkool alustab uut õppeaastat märksa paremini kui mullu. Kui möödunud õppeaasta algul puudus vastloodud koolis hädavajalisemgi inventar, õppeabinõud ning küte, siis käesoleva õppeaasta alguses viidi läbi ruumide sanitaarremont. On varutud 50 protsentiaasta küttevajadust. Ka puuduv küte tuuakse kohale lähemail päevil. On muretsetud uut inventari ja uusi õppeabinõusid ning alustatud õppe- katseaia rajamist.
Eeloleval õppeaastal on kavas mängude väljaku ehitamine ning õppekatseaia laiendamine.
Omistades senisest suuremat tähelepanu distsipliinile ja õppetöös puudulikult edasijõudvate õpilaste abistamisele, kasutades selleks pioneeriorganisatsiooni abi, loodan saavutada uuel õppeaastal mullusest parema õppeedukuse.
Ü. NOORVÄLI,
Tsiksi algkooli juhataja

Malevkonna aastapäev

Võru Teataja 29. august 1931
Pidupäev Uue-Antslas.
Antsla malevkond pühitseb aastapäeva.
Antsla malevkonna juhatus on otsustanud 30. augustil suurem kui kunagi varem pühitseda malemkonna aastapäeva. Kui varem sarnased pidustused toimusid Antsla alevis, siis on tänavu selleks leitud palju sobivam koht, nimelt imeilus Uue-Antsla muinsuspark, mille ilu vaatlemine juba iseenesest suurimat naudingut pakub. Igaüks, kel vähegi vaba aega, peaks seda mitmekesist pidupäeva ärakasutama, et veel enne sügispäevade algust nimelt ses Lõuna-Eesti ilusaimas pargis ükski päev veeta. Pidustused algavad juba hommikul kell 9 spordivõistlusega ja lõpevad hilja õhtul vabaõhu kinoga.
Ka hingetoidu eest on hoolt kantud ja jutlustama palutud õpetaja-emer. hra Martinsen ja praost Rõbakov Võrust.
Kehakinnituse eest ei tarvitse muret kanda, selle eest hoolitseb rikkalik einelaud rohelises. Nooremad võivad ülekeevat energiat ärakasutada ühises jalakeerutuses ilusal pargi murul kuulsa Vana-Antsla kaitseliidu orkestri saatel. Ka Vana-Jumalaga on leping sõlmitud, et vihmapiisad kutsumata külalistena pidurahva meeleolu rikkuma ei tuleks, sellepärast – kõik, kes kaduva suve üht viimast pühapäeva lõbusamalt tahavad kasutada, ilmugu 30. aug. Uue-Antsla parki.

Kus on, Urvaste rahvas, sinu armastus?

Võru Teataja 27. august 1931
Kus on, Urvaste rahvas, sinu armastus?
Praegune aeg on kõmu-aeg. Kui keegi vallas huikab, siis tehakse sellest juttu mitmeks ajaks. Igaüks tahab praalija ja hoopleja olla, et vat, mis ma talle ütlesin ja näe missuguse näo ta tegi. Meie ajal on neid n.n. ütlejaid palju, aga tegijaid liiga vähe.
Kui ma kõrvalt Urvaste koguduse asja loen ja jälgin, siis on tunne, et Urvastes lavastatakse järjekordset lärmi ja kõmu oma kiriku ja oma õpetaja arvel ja osa rahvast nähtavasti tunneb sellest suurt häädmeelt, kuidas kõik laguneb, puruneb, hukka läeb jne. Uhkustatakse, et koguduse täiskogu sõimas, kisas ja võib olla isegi vandumise muusika helidel kestis kella 12 kuni 10 ööseni ja et igamees sai siis õpetajale, nõukogul, juhatusele, organistile jne. ütelda oma südametäie ära: Ainult viha ja kätetasumise iha on mängul olnud. Aga eks ole kirjutatud, et armastus jääb neist kolmest järele ja ta on ka kõige suurem. Urvaste rahvas ei ole armastuse pääle mõtelnud ja on selles lapselikus usus olnud, et Jumala riigi asja aetakse samade abinõudega, nagu poliitika asju. Poliitika alal inimesed matertavad teine teist, sõimavad, on ülekohtused, teavad ainult halba kaasinimesest kõnelda.
Kiriku kohta kõneldakse, et sääl ei tohi poliitikat olla ja järjelikult ka poliitika mürgiosi, aga ometi tullakse asju ajama meeleolus, kus igamees kivi taskus kannab, et parajal ajal pihta anda. Ma tahaksin küsida, mispärast ei ole Urvaste rahvas oma täiskogule tulnud mõttega, et otsida abinõusid koguduse elu tervenemiseks, piir panna lahkusuliste levinemisele, sest iga koguduse liige peab tingimata oma hingekarjasele abiks ja toeks olema: Ja kui kogudus seda on, siis on temas armastus Jumala vastu ja see meeleolu avaldab ennast ka koguduse ja tema täiskogude elus. On vale arvamine, et rahva usuline elu ennast ei ilmuta tema elus, ettevõtetes jne. Sest usk on ju lõpuks jõud ja see jõud liigub ainult armastuse suunas.
Küsitakse – kas on tarvis, pahandust? Aga ma seaksin selle küsimuse teisiti, kus on Urvaste rahvas, sinu armastus? Mingu Urvaste rahvas kõik sõbralikult kokku ja kaaluge nelipühi küsimusega – mehed, vennad, mis peame meie tegema? – oma vaimuelu asjad läbi ja ma usun, et nad leiavad selle pääle vastuse – armastust on vaja.
Erapooletu.

Võru Teataja 27. august 1931
Urvastes võetaks ette kirikukatsumine.
Praostkonna sinodi õpetajate konverents 25. aug. otsustas Urvastes lasta ette võtta kirikukatsumist novembrikuul. On ju õp. Valk jõudnud oma kogudust kirikust välja kõnelda ja sellep. on hädatarvilik, et Urvaste asjad õigesse rööpasse viidud saaksid.

Urvastes vajatakse kauplust - ikka ja alati!

Kolhoosi Elu 22. august 1951
Urvastes vajatakse kauplust
Juba pikemat aega tuntakse Urvastes puudust kauplusest. Tänaseni on siinsed töötajad pidanud iga pisemagi tarbeeseme ostmiseks võtma ette 6-7 km pikkuse jalamatka Kuldresse või halvemal juhul koguni Antslasse.
Miks pole Antsla Tarbijate Kooperatiivi juhatus astunud vajalikke samme kaupluse avamiseks Urvastesse, kuigi selleks on antud juba mitmeid lubadusi?
Antsla Tarbijate Kooperatiiv peaks alustama juba lähemail päevil ettevalmistusi kaupluse avamiseks, vältides sellega asjatut töötajate ajakulu.
R. RAND

Oijah ... koguduse teema ei kao vist niipea ...

Elu 22. august 1931
Seisukord Urvastes läheb tõsiseks
Õpetaja Valkile öeldakse teenistusleping üles?
Kümne viimase aasta jooksul on elu Urvaste koguduses järjest allamäge veerenud. Kirikuskäijate arv on sest saadik alates, kui palgati ametisse praegune koguduse õpetaja J. Valk nigelaks jäänud – pühapäeval tuleb kirikus õpetajalt jutlust pidada vaid 2-3 naisele. Ka surnuaed pole tükil ajal enam korraldavat kätt näinud. Kõnniteed on söödis ja puuoksi, prügi täis, samuti puuduvad lasipuud hobustele. Üks võõras kord tähendas, et Urvastesse oleks minister Kösterit vaja, siis vast saaks plats korralikult lagedaks.
Pahanduse koguduses tõstis esile organistide küsimus. Õpetaja ühes 8 Urvaste naisega avaldas nõukogule umbusaldust, et see oli julgenud organistiks kutsuda noore ja energilise muusikamehe Kripsoni, kuna nemad nägid parema meelega selle koha pääl vana kooliõpetajat Kolki. Päätselt aga tuli pääkoosolek, kust osa võttis 151 koguduse liiget. Sellele pääkoosolekule oli paar Urvaste noormeest suurte salakirjadega inimesi kokku kutsunud. Koosolek kujunes õige skandaalseks ja sääl protokolleeriti asju, mis nüüd kohtu lahendada lähevad.
Organistiks küll valiti kuidagi Kolk, kuid täiesti põhikirja vastaselt. Koosolekul arukamate liigete Albrehti, Vellneri, Voomi ja nõukogu esimehe Kõivu poolt näidati, et nii seaduse vastaselt ei või asju ajada, siiski talitasid rahvaerakonna vaimuga noormehed rängalt seaduse vastu ning koguduse liigete poolt esitati kaebus Võru 2. jaoskonna rahukohtunikule nende otsuste tühistamiseks. Kiriku nõukogu otsustas õpetaja Valkile oma teenistuselepingu üles ütelda ja uue õpetaja ametisse palkamise küsimuse järgmisele pääkoosolekule ette panna. Samuti otsustati asutada uus pihtkond koguduse juurde. Nii võtavad käärimised Urvaste koguduses järjest tõsisema ilme.

Võrumaa õpetajate kodu ...

Postimees 22. august 1921
Võrumaa õpetajate kodu Uue-Antsla mõisas. Nagu Võrumaa õpetajat. liidu peakoosolekul teatati, on liidu juhatusele Uue-Antsla loss ühes normaal talu suuruse maa-alaga ja inventariga kätte antud. Lossi oma kätte võtmiseks puudub aga liidul raha. Kodu elanikkudeks on seni 2 õpetajat end üles annud.

Urvaste koguduses võitlus jätkub

Võru Teataja 20. august 1931
KAS ON TARVIS PAHANDUST?
Murrang Urvaste koguduse siseelus.
(Toimetus avaldab alljärgneva vaieluskorras.)
See mis tuha all ammugi hõõgunud ja otsinud väljapääsu Urvaste koguduses, on esialgu õnneks väikese leegina löönud välja – organisti küsimuse tõttu. Muidugi ei ole siin tähtis, kas organistiks on üks või teine, vaid organisti isiku küsimus on saanud ainult seni varjatud laialdase rahulolematuse avaldajaks. Ja sellest seisukohast tulebki asjale vaadata.
Ühekülgne ja ebaõiglane on Urvaste koguduse täiskogu koosoleku puhul kivi heita praegusele nõukogule, veel vähem nõukogu esimehele. Kes koosoleku käiku lähemalt tunneb, teab väga hästi, et nõukogul on koguduse absoluutne usaldus – usaldusküsimuse ettepanek sai poolt 0 häält. Samuti ei leidnud poolehoidu etepanek praegusele koguduse õpetajale umbusaldust avaldada. Kõige pealt, vastates „V. Teatajas“ nr. 91 ilmunud kirjutisele, olgu tähelpanu juhitud asjade vormilisel küljele. Täitsa asjata ja pehmelt öeldud ilmaaegne on kallale tungida organisti valimise asjas praegusele nõukogule. Urvaste koguduse põhikirja par. 39 jätab kirikuametnikkude ametisse nimetamise nõukogu hooleks ja nõukogu on ka sellekohaselt talitanud. Tähendab, kui täiskogu ei ole rahul nõukogu tegevusega, siis tuleb valida uus ja sõnakuulelikum nõukogu. Seda ei ole aga tehtud, vaid täiskogu tahab oma enese koguduse põhikirja vastaselt hakata lahendama küsimusi, mis tema lahendamisele üldse ei kuulu. Veel huvitavam on, et sama täiskogu koosolek umbusalduse avaldamise ettepaneku nõukogu aadressil ühemeelselt tagasi lükkas, järelikult on praegusel nõukogul täiskogu täielik usaldus olemas. Nõnda on isikud, kes viimasel täiskogu koosolekul organist hra Kripsoni vastu sõda pidasid, teinud end juriidiliselt naeruväärseks. Mitte nõukogu ja tema esimees hra Kõiv ei ole „mängu“ lavastanud, vaid hoopis teised isikud. Sellel ei saa aga olla mingisuguseid tagajärgi, sest koosolekul eksiti korduvalt põhikirja nõuete vastu (näit. ei arvestatud erapooletute hääli, mis loetakse vastuhäälteks) ja nõnda on arvata, et kohus selle koosoleku otsused tühistab.
Nüüd vaatame aga Urvaste koguduse siseelu ka sisuliselt ja teeme siit mõnesuguseid järeldusi.
Urvaste kogudus oma hingede arvu järele on üks suurematest maakogudustest Eestis – üle 13. tuhande hinge. Täisõiguslikke koguduse liikmeid, s.o. kes oma maksud tasunud on tal aga praegu ainult 856, s.o. vaevalt 7 protsenti. Ja needki 856 kuuluvad peaasjalikult nende liiki, kes matuste, laulatuste, ristsete jne. tõttu on sunnitud oma liikmekohustused õiendama. Vabatahtlikke on vähe.
Kas ei kõnele üksi see asjaolu tõsisest varjusurmast koguduse siseelus?! Aga on teisigi karjuvaid fakte. Kirikuhoone on lagunemas ja ootab asjata remonti. Surnuaed on uutunud läbipääsematuks metsaks ega vääri juba ammugi oma võrratult ilusat asendit vaikse Uhtjärve kaldal. Mitmesugused usulahud võtavad järjest rohkem maad, näit. Antsla alevis, inimestel on tarvis jumalat paluda, aga Urvaste ei köida ega meelita enam. Kas ei ole see aednik, kelle kätte on üle 13.000 hinge harimine usaldatud, oma aia lasknud liialt umbrohtu täis kasvada?
Nende ridadega ei ole tahetud sugugi öelda, et praegune hingekarjane enam ei vasta nõuetele, et Mooramaa mees on oma töö teinud, tema võib minna. Tema on halliks läinud omas ustavas töös, tema hõbejuuste vastu on igal aukartus ja usaldus. Kuid aeg on teinud temagi juures oma töö ja tema võimised on piiratud.
Kas ei oleks sellepärast õige ja otstarbekohane asutada Urvastesse kõrvuti senisega teine pihtkond teise õpetajaga. Tööd leiduks mõlemaile enam kui tarvis ja koguduse usuelu võiks selle läbi kindlasti võita. Ja olgu siis kummalgi pihtkonnal ka oma organist, kui just ühe isiku suhtes kokku ei lepita. Kas on tarvis pahandust sääl, kus hädasti vajatakse rahu ja armastust, üksteisi usaldavat ülesehitust ja palju hoolt oma koguduse kasvatamiseks selles vaimus, nagu see omane ev. lutheriusu inimestele.
Kirjutatud on: Aga kui üksainus teie seast pahandab teisi, siis on parem, kui veskikivi tema kaela seotakse ja ta uputatakse kõige sügavamasse kohta …
Kas on tarvis pahandust?!
Koguduse liige.

Kino "Siiriuses"

Võru Teataja 20. august 1931
Kino Urvaste „Siiruses“.
Pühapäeval 23. aug. s.a. on Urvaste „Siiriuse“ rahvamajas suur rahva-õhtu.
Kavas on 1) naljamäng „Vahilari valge tuvi“ - jant lauludega. 2) „Kino „Diana“ poolt „Hirmus öö loomaaias“ võitlus tiigrite ja lõvidega. Kõmuline draama 6 suures aktis. 3). Siirupi kuninga äpardunud reklaam – Ameerika naljapilt. 4). Elavad pildid ning 5). Tants.

1951, kolhoosid hädas loodrite ja joodikutega

Stahhaanovlik töö 19. august 1951

Selgusmäe „kuningas“
Karl Ruuder on üksiktalupidaja. Tema Selgusmäe talu asub Kuldre külanõukogu Stalini-nimelise kolhoosi keskuse lähedal. Temale on tehtud kolhoosnikute poolt mitmel korral ettepanek astuda kolhoosi liikmeks, kuid Karl Ruuder on alati keeldunud.
On ju lihtsam elada nii, et pole tarvis mittemidagi teha. Kuidagi on ta osanud saada Uue-Antsla võitööstuse turbatööliseks. Kuidas ta selleks sai, on selguseta, sest päevagi ta turbarabas tööl ei ole olnud. Ta ise kiitleb:
„Pole ma kunagi tööd teinud, ei hakka ka tegema. Töö on lollide ajaviide.“
Ja nii ta elabki oma Selgusmäe talus. See „tark“, kes arvab, et töö on ainult lollide jaoks, on jätnud oma talu maad sööti. Siiski sissetulekuid ta kusagilt hangib, egas ta muidu ei saaks Selgusmäel korraldada tihti tantsuõhtuid ja viinavõtmisi, kuhu ta meelitab kolhoosi noori. Neil viinavõtmistel lauldakse kodanluseaegseid rahvavaenulikke laule.
Üheks selliseks kolhoosnikuks, kes on sattunud eratalupidaja sõiduvette, kes pidevalt külastab tema „tantsuõhtuid“, on Stalini-nimelise kolhoosi karjatalitaja Puusepp. Peale tema võtab Ruuderi korraldatud olengutest osa veel teisigi kolhoosinoori.
Stalini-nimelise kolhoosi juhatusel ja kolhoosnikutel on vaja teha otsustav lõpp sellisele kolhoositöö kahjustavale tegevusele, mida ajab üksiktalupidaja K. Ruuder.
L. Pallai

Agronoom Püvi „abi“ kolhoosidele
Teisipäeval, 14. augustil kihutas Marxi-nimelise kolhoosi kontori juurde metsik mootorrattur. Kontori juures olevad kolhoosnikud pika omavahelise arutelu järgi tundsid selles mootorratturis ära rajooni põllumajandusosakonna agronoomi H. Püve.
Kolhoosi kontori ametnikud ja brigadiirid muutusid kõik rõõmsaks, et agronoom asub nüüd kogu oma jõu ja nõuga appi kolhoosile rukkikoristamise kiiremaks läbiviimiseks. Suur oli aga kolhoosnikute ehmatus kui agronoom, selle asemel et tulla vastu kolhoosnikute soovidele, hakkas kolhoosi kantseleis „märatsema“. Nagu nüüd selgus, oli agronoom täiesti joobnud olekus.
H. Püvi oma „märjas“ meeleolus jõudis nii kaugele, et kiskus puruks kolhoosikantselei laual lebava seltsimees Stalinile antud lubaduste teostamise kalenderplaani ja ühe kolhoosniku tööraamatu.
Viibinud pool tundi Marxi-nimelise kolhoosi kontoris, sõitis H. Püvi edasi kindla eesmärgiga pakkuda ka teistele kolhoosidele oma „abistavat“ kätt.
H. Püvi! Viinastunud olekus ei saa abistada kolhoose nende organiseerimisel koristustööde kiiremaks läbiviimiseks. Säärase abiga, kus te lõhute kolhoosi kantseleis olevaid dokumente ja ajate segast juttu, ei soodusta te koristustööde käigu kiirendamist kolhoosis, vaid halvate seda.
A. Essolts

Kolhoosi Elu 19. august 1951
Terava sulega
Lõpp looderdamisele
Stalini-nimelises kolhoosis on rida loodreid, kelledest on kuulsaim Emilie Kallion.
Looder Emilie Kallion: „Küll on aga lämmi! Ei tea, kuidas nad, hullikesed, sellise põuaga tööl käivad? Näe, mind tahab palavus isegi tares tappa.“
Emilie Kallion ei ole kolhoositööle veel kättki külge pannud, püstitades ülerajoonilise looderdamise rekordi – 7 ja poole kuuga mitte ühtegi normipäeva (!)
Kui Emilie Kallion ja temataolised loodrid ennast ei paranda, soovitan anda neile hundipass ning nad kolhoosist minema kihutada.
„Terava sule“ onu

Ka Saksa ajal kasvatati karja

Võrumaa Teataja 19. august 1941
Parima toodanguga piimakari Võrumaal.
Neil päevil selgus Võrumaa parima piimakarja aastakokkuvõte, mis asub Urvaste vallas Toko talus ja kuulub Vlad. Priskole. Toko kari on Eesti Punasekarja Tõuseltsi teise klassi sugulava, kuulub alaliselt loomaarsti järelevalve alla ja toodangukontrolli teostatakse Antsla I kontrollringi kaudu.
Karja suurus oli möödunud kontrollaastal keskmiselt 7 lehma. Toodang lehma kohta aastas keskmiselt oli 5265 kg piima ja 217,5 kg võirasva ning piim sisaldas aastakeskmiselt 4,13 % rasva.
Karja parim lehm Urve AT 22845 andis samal ajavahemikul 5396 kg piima, 279,9 kg võirasva ja rasva % oli 5,19. Prisko tõi selle lehma vasikana ühest paremast sakslasele kuuluvast mõisast Põhja-Eestist ja temast on välja arenemas terve talu kari.
Toko talu on tüübiline normaaltalu kehvavõitu põllumaaga. Sellepärast on peremees varakult hakanud karjaaretamise pääle rõhku panema ja karjakoplite korrastamise kaudu laiendanud karjasöötmise võimalusi. Möödunud talvel takistasid bolševistlikud majandusmehed karjasöötmist sellega, et alul lubati külluses muretseda odavat jõusööta, kuid tegelikult saabus jõusööt suure hilinemisega ja katkendlikult. Prisko karja toodang oleks lahedamate söötmisvõimaluste juures veelgi kõrgem olnud.

Haa ... päris karm kriitika Vaabina kultuurijuhi pihta

Töörahva Elu 17. august 1961
KULTUURIELU TEEMADEL
VAABINA KÕIGE MUGAVAM MEES
Vanasõna kõneleb, et heal ja hoolsal tööl käib kuulsus kannul. Laias ringis on tuntud need, kes oma kätega loovad küllust ja viivad elu edasi.
Tegelik elu aga näitab mõnikord, et ka mugavuse ja laiskusega võib saada kuulsaks.
Maikuu algul oli Vaabinas liikvel kõva jutt, et nüüd saavad kohalikule kultuurielule tugevad jalad alla. Nimelt võeti „Pioneeri“ kolhoosi klubi juhataja töökohale uus inimene ja määrati talle kuupalgaks 60 rubla. Varem peeti avarates klubiruumides kuu või paari vältel vaid üks pidu ja mõnikord käisid kohal külaliskollektiivid. Isetegevusringid töötasid hookaupa.
„Meil palju noori, head ruumid. Ülo Hornil leidub ka tulusaid kogemusi, ega ta hätta jää,“ kõnelesid kolhoosnikud.
Jäädi pikisilmi ootama esimesi üritusi ja uue klubijuhataja tegevuse tulemusi. Oodatakse tänapäevani.
Ülo Horni on kolhoosikeskuses näha harva. Klubijuhataja töö piirdub peamiselt klubiuste avamisega kinoetendusteks. See toiming, mis leiab aset nädalas paaril korral, näib talt nõudvat niipalju energiat, et seda muuks ei näigi jätkuvat. Räägitakse veel, et ta tegevat siiski vastutusrikast ühiskondlikku tööd ühiskondliku autoinspektorina. Aga sellel on siiski üpris vähe ühist kultuurieluga!
Juuli lõpul arutas „Pioneeri“ kolhoosi juhatus klubijuhataja Ülo Horni lohakat ja vastutustundetut tööd. Asjaosaline ise pidas targu otstarbekamaks sel ajal kolhoosikeskusest eemal viibida. Juhatuse hoiatus tehti talle teatavaks kirjalikult.
Mingeid muutusi pole ikkagi märgata. Ülo Horn kannab heameelega edasi Vaabina mugavaima mehe nime.
Ometi on „Pioneeris“ kunstilise isetegevuse viljelemiseks märgatavalt soodsamad võimalused kui mõnes teises majandis. Kõigepealt – uus klubihoone ei tee takistusi ruumide suhtes. Teiseks – arvukalt on ka inimesi, kes omal vabal ajal lülituksid meelsasti ühte või teise isetegevusringi. Kolmandaks – oma abist ei ütleks ära kohalikud õpetajad ringide juhtimisel.
Omajagu on isetegevuse soikumises süüdi ka komsomoli-algorganisatsioon, kes on jäänud lootma klubijuhatajale ja pole midagi olukorra parandamiseks ette võtnud.
„Ega Ülo Hornist maksa ajalehes kirjutada. On kahtlane, kas ta isegi ajalehte loeb,“ muigavad kolhoosnikud.
Kirjutasime siiski usus, et mõni heasüdamlik naaber talle lehe nende ridadega koju toimetab.
S. SAAREOJA

"Edasi" kolhoos ja vennasrahvad

Töörahva Elu 17. august 1961
Kirjad „Edasi“ kolhoosist

Sõprus ja koostöö
Aastas on üpris ohtralt neid päevi, mil „Edasi“ kolhoosi juhatusele saabub kiri Koola poolsaarelt või Omski oblastist, Aserbaidžaanist või Valgevenest. Mõnigi kord peatub Uue-Antslas ühe või teise vennasvabariigi numbrimärgiga auto. Ühismajandis käivad inimesed mitmest rahvusest, keda siin sõbralikult vastu võetakse ja kellele meelsasti oma majapidamist näidatakse. Kõige sagedamini külastavad kolhoosi muidugi läti põllumehed võrulastega võistlevast Aluksnest.
Mis meelitab siia rohkem külalisi kui mujale? Enamasti on selleks võluriks heinaseeme, mida tullakse ostma paljudest meie suure kodumaa paikadest. Peale ülalmainitud kohtade on „Edasist“ heinaseemet viidud Novgorodi, Pihkva, Leningradi, Kurski oblastisse ja Ukraina NSV-sse. Külastajad tutvuvad siin hästi korraldatud heinaseemnekasvatusega. Nii võtavad nad „Edasist“ kaasa peale seemne veel väärtuslikke kogemusi.
Peale heinaseemne viiakse Uue-Antslast mitmele poole tõumullikaid. Neid on läinud Rumeenia Rahvavabariiki, Moldaaviasse, Gruusiasse ja Valgevenesse. „Edasi“ kolhoosi noorkarjakasvatajate töö kohta öeldakse kiitvaid sõnu kaugel meie vabariigist.
Niisugune oleks meie majandi otsene abi vennasvabariikide põllumajandusele.
Tähelepanelikul vaatlemisel tabab pilk „Edasis“ palju sellist, mis on valmistatud väljaspool Nõukogude Eestit. Masinad ja mitmelaadilised mehhanismid vähendavad märksa eesti põlluharija vaeva. Neid soetatakse juurde igal aastal. Näiteks ostis kolhoos tänavu teraviljakombaini SK-3. Majandisse toodi ka šassii-tõstuk PŠ-04, mis valmistati Riias. Mehhaniseeritakse üha uusi tööoperatsioone.
J. TISLER

Mälestus ei kustu
1944. a. august. Ägedad lahingud käisid siis Urvaste külanõukogu maa-alal. Ühel järjekordsel rünnakul löödi vaenlane küll taganema, kuid väeosa komandör kapten Garnitski sai surmavalt haavata. Sõdurid tegid talle puusärgi ja matsid auavaldustega Urvaste surnuaeda.
Möödusid aastad, sõda lõppes. Ja ühel päeval tuli „Edasi“ kolhoosi venelanna Moskvast. See oli kapten Garnitski ema. Ta juhatati Urvaste surnuaiale.
Nüüd on saanud traditsiooniks, et igal aastal juulis-augustis võtab kapten Garnitski ema puhkuse ja sõidab Moskvast kolhoosi. Aja jooksul on kujunenud tihedad sõprussidemed kapteni ema ja kohalike elanike vahel.
Need, kelle eest langes kapten Garnitski, austavad sõjamehe ema. Viimane omakorda on elavalt huvitatud „Edasi“ kolhoosi rahva käekäigust, elust, tööst.
L. PUUSEPP

15. august 1931 - pääteema võitlused kirikus

Võru Teataja 15. august 1931
Uus pihtkond Urvastesse
Urvaste koguduses on tekkimas kõva vool, asutada Urvastesse praeguse õp. Valki kõrvale teine pihtkond uue ja noorema õpetajaga. Selle algatuse eesotsas seisvat Uue-Antsla mehed.

Võru Teataja 15. august 1931
Järelkajad Urvaste koguduse pääkoosolekust.
Kas lavastab kirikunõukogu oma mängu edasi? Kas võetakse Kripsonil orelivõtmed käest?
Kuna Urvaste koguduse pääkoosolek, mis peeti möödunud pühapäeval, kujunes otse kõmuliseks, räägitakse sellest nüüd järelkajana pea igas kihelkonna nurgas. Et nimetatud pääkoosolekuks ka tarvilik arv liikmeid täielikult kokku oli tulnud, nimelt 151 inimest, siis on igale selge, kuivõrt tähtsaks peeti praegu esile tulnud kriisi, mida kirikunõukogu, esimees O. Kõiviga eesotsas, lavastama hakanud. Praegune kirikunõukogu koosneb päämiselt Uue-Antsla meestest ja nõuk. esimeheks on Uue-Antsla valla sekretär O. Kõiv, sellepärast on ka valitud ametisse kiriku organistiks suurele hulgale mittevastuvõetav isik A. Kripson.
Selle talitusviisi on nüüd Urvaste oma mängu edasi? Kas võetakse koguduse liikmed suures ülekaalus juba teisel pääkoosolekul vihaselt hukka mõistnud ja organisti k.t. on ametisse valitud ja kinnitatud teistkordselt J. Kolk, kuni korraline kiriku organist valitakse. Nüüd aga on jällegi häda! Kirikunõukogu ei pane kog. liikmete nõudmisi tähele ja A. Kripson, kes orelivõtmed oma kätte saanud, ei anna neid käest ja nõukogu esimees O. Kõiv, kes siin korraldust peaks tegema, keeldus ka sellest. Kripsonile appi on tulnud ka Uue-Antsla asunikkude tuusad, nagu seda pääkoosolekul nägime, kus hra Kornel ja teised püsti vastu rahva tahtmist korduvalt oma plaane ja mõtteid rõhutasid, mida aga Urvaste koguduse liikmed tagasi tõrjusid.
Nähtavasti on ka kaugemad kihelkonna vallad, Kärgula, Sõmerpalu, Linnamäe ja Vaabina inimesed niisugusest tembutamisest vihastunud, kuna ka nendest valdadest päritolevad inimesed kõik üksmeelselt mineval pääkoosolekul nõukogu tegevuse hukka mõistsid.
Kas Urvaste koguduse nõukogu ometi üks kord oma janditamisele lõpu teeb, seda ei tea öelda. Praegu on aga nõukogu nähtavasti liikmeid narritama hakanud, kuna ei pane tähele koguduse täiskogu otsusi, mispärast iga Urvaste koguduse liige siin asja vastu külmaks ei tohiks jääda, vaid omapäid talitava kirikunõukogu ometi ükskord korrale peaks kutsuma.

Tulekahju Mälle talus

Võru Teataja 13. august 1931
Tuli Urvastes
Esmaspäeva õhtul põles Urvastes maha Mälle talu heinaküün ja laut. Kogu kahju ulatab 600 kr. Hoone oli kinnitatud.

"Edasi" kolhoosi kajastamine suure maa ajakirjanduses

Töörahva Elu 12. august 1971
„Edasi“ kogemused kõigi ühisvaraks
Kirjastus „Kolos“ („Viljapea“) andis välja brošüüri, mis jutustab mitmeaastaste heintaimede kasvatamise eesrindlikest kogemustest Võru rajooni „Edasi“ kolhoosis. Autorid, NSV Liidu põllumajandusministeeriumi peaspetsialist D. Lossev ning põllumajandusteaduste kandidaat V. Ljuminski rõhutavad, et seemnekasvatuskolhooside tööst oleneb väärtusliku söödabaasi loomine loomakasvatusele. Eesti seemnekasvatajate käes on juhtiv koht heintaimede sordiseemne kasvatamisel ja selles on suuri teeneid „Edasi“ kolhoosil.
Tiraaž – 10 000 eksemplari. Brošüür on eksponeeritud Moskvas rahvamajanduse saavutuste näitusel paviljonis „Sööt“.
B. DUHNEVITŠ

Miks ainult Kati on soliidse välimusega?

Kolhoosi Elu 12. august 1951
Terava sulega
Miks ainult „Kati“ on soliidse välimusega?
Siiriuse kolhoosi tallimees sm. Kuusk on suutnud luua endale sõprade ringis peadpööritavalt kõrge autoriteedi. Teda kiidavad sõbrad ka seal, kus midagi kiita ei ole. Kui aga vahel juhtub ta ka „haake“ viskama, ei julge sellest keegi kõssatagi, sest ka esimees ja brigadiir on temaga ühes mestis.
„Olge mureta, mehed, hobuse ja hobuse vahel oskan ma alati vahet teha. Teie hobuseid hoian kui oma silmatera,“ kõneleb tallimees hooplevalt omameestele ja patsutades brigadiiri sm. Pajumäe endise hobuse läikivat ning lihavat selga, lausub: „Kae, kas pole kullatükk!“
Olgu ta kullatükk või mitte, kuid „Kati“ on tõesti soliidse välimusega, tänu tallimehe ustavale tööle. Hoiab ta ju „Katit“ nagu oma lihast last ega anna kellelegi peale brigadiiri, kes kasutab ka teda aiuult isiklikeks sõitudeks.
Tallimehe Kuuse „soosingu“ all on veel teisegi kambameeste endisi hobuseid. Niisugune, ühtede poputamine, teistele ainult piitsa andmine, tööstiil on juba kujunenud tavaks tallimehe töös. Vaadake ainult korraks kolhoosnik sm. Roobergi endist hobust ja igaüks võib tallimehe tavades veenduda.
Omameeste endisi hobuseid toidetakse paremate paladega, teisi aga karjatatakse seal , kus on „parimad“ hobused juba „magusama“ suutäie ära näpsanud. Isegi nende jootmisega pole kõik korras, kuigi hobukoppel asub otse Uhtjärve kaldal.
Kuidas vaatab esimees sm. Orlin kõigele sellele? Aga mis tal ikka vaadata, egas temagi suu ole seinapragu. Kuidas tohib siis pudelisõpradele liiga teha? Ja ta vaatab kõigele sellele „läbi sõrmede.“
Esimees ei armasta just hobuseid, kuid seda rohkem armastab ta nendega lustisõitu teha ja eriti siis, kui paras „kilgike“ peas on. Siis ajab ta teinekord oma lustisõitudega mitu hobust päeva jooksul läbi ja teadagi, et need hobused, millega esimees sm. Orlin sõitis, on väsinud ja esialgu tööks võimetud.
„Klassivalvsus peab olema, ei tohi unustada klassivalvsust,“ armastab sm. Orlin kõnelda. Heites aga põgusa pilgu hobutalli, kus tallimeheks on sm. Kuusk, tekib lahkuminek esimehe sõnade ja tegude vahel. Sõbramehe suhted nendega, kes hoiavad hobuseid nende endistele peremeestele ja võib-olla isegi ootavad aega, kus saaks jällegi isiklikku „täkukest“ pidada, „silma“ tegemine nendele ja ühisest pudelist rüüpamine ei ole klassivalvsuse pidamine. A. ROOS

Haarav kinofilm:)

Kolhoosi Elu 12. august 1951
Meeldejääv kinofilm
Mõni aeg tagasi külastas rändkino nr. 79 Vaabina rahvamaja filmiga „Kevad Sakeenis“. Eeskujulikult demonstreeris filmi kinomehhaanik sm. Jõela. Korralik heli ja tekst aitasid ligi 150 pealtvaatajal põhjalikult süveneda filmi sisusse.
Haaratud „Kevad Sakeenis“ kõrgetest ideedest, stalinliku kolhoosikorra vaieldamatust paremusest, möödusid vaatajate silme eest pildid kaasaegsest pulbitsevast nõukogulikust elus. Endise mahajäänud Sakeeni pidev majanduslik ja kultuuriline tõus pani vaatajaid filmile sügavalt kaasa elama.
Ootame huviga järgmist etendust.
K. HANI

Rahvusvahelised kolhooside võistlused

Töörahva Elu 11. August 1981
TÖÖVÕISTLUS
KAKS ESIKOHTA KULDRESSE
Kuldre kolhoosil on aastatepikkused sidemed Valga rajooni Sangaste kolhoosi ja Läti NSV Valka rajooni „Uzvara“ kolhoosiga. Sedapuhku tulid võistluskaaslased kokku Kuldresse, tehti kokkuvõte I poolaasta tööst, peeti spordivõistlused suvealadel.
Punktidesse arvestati kogutoodang, omahinnad ja juurdekasvud ning 43 punktiga võitis majanduslike näitajate poolest kolmas aasta järjest Kuldre kolhoos, teiseks jäi „Uzvara“ 38 ja Sangaste kolmandaks 34 punktiga.
Kergejõustikus võitis Kuldre, teiseks jäeti Sangaste ja kolmandaks „Uzvara“. Võrkpalli esikoha sai „Uzvara“, teise Kuldre ja kolmanda koha Sangaste.
MAIT ARU

Stagnaaegne heaolupildike

Töörahva Elu 8. august 1981
VILI ON KULDSEMAST KULDSEM
Kiirustada ei olnud Kuldre kombaineritel sellel päeval vaja. Kõige suuremat seitsmest kuivatist, Urvaste oma, remonditi. „Kõik võimalikud kohad on vilja täis,“ ütles kolhoosi esimees Enno Kontse. „Õhtuks peab Urvaste tööle hakkama, siis saavad kombainid normaalselt võtma hakata.“
Normaalselt, see tähendab, et ilusa ilmaga saadetakse kuivatitesse 400 tonni vilja. See on siis, kui kõik kakskümmend üks või peaaegu kõik kombainid põllul on.
Töökorras on Kuldres kombainid kõik ja mehed ka kõigil peal.
„Igavene jama nende kuivatitega,“ lisas Kontse.
Siiski, kui kuivatid töötavad, võivad nad ööpäevas kuskil 350-400 tonni ringis vilja läbi lasta.
Olime Andremeose põllul, kus keskuse kombainigrupp kunagisele maaparandusobjektile külvatud otra koristas. Päike paistis, vili oli kuldsemast kuldsem, aga kombainid jäid kohati pehmesse pinnasesse kinni. Kontse lõi mõned põhuvaalud laiali, leidis neljamehelisest grupist ühe, juba staažika ja eaka mehe, kellele vaja sõnad peale lugeda: „Näe, kiirustab …“
Viljapõllul tähendab kiirustamine terakadu …
Tundsin grupis ära mulluse I alagrupi kõige kangema kombaineri rajoonis Aivar Sloogi.
„Noor mees, hea mees,“ iseloomustati eelmisel aastal teda.
„Teine noor tubli mees on siin grupis veel Andres Männiste,“ ütles esimees. „Enne sõjaväge oli traktorist, pärast sõjaväge sai T-150 load, tegi sellega tööd, on autojuht olnud. Tänavu kevadel pakkusime talle „Kirovetsi“, mees võttis ja võitis meil kevadtööde sotsialistliku võistluse.“ Ja lisas mõtlikult: „Oleks pooledki mehed majandis Sloogi ja Männiste taolised, küll töö läheks.“
Vili on neljapäevaks Kuldres võetud 431 hektarilt ja saak oli 28,5 ts. „Madal,“ hindas esimees. „Talivili peaks päästma.“
Veel palusin Kontset, et ta viiks vaatama vilja, mida Kuldres kevadel külvati autoga, see tähendab väetisekülvikuga. Kevadel oli esimees ettevaatlik ega võtnud toimetust sel teemal jutule, sest mine tea, mis asjast välja tuleb.
Välja tuli küll. Sadakond hektarit külvati. Oder on juba võetud, andis ilusa saagi. Kaer veel kasvab.
Niisiis, autoga külvatud kaerapõld. Ilus, kõrge ja ühtlane. Kontse selgitas: „Osal põllul aeti tera äkkega sisse, osal kultivaatoriga. Aga tundub, et äkkega sai ühtlasem.“
Niisiis, ettevõtmine õnnestus.
„Riski oli ka. Kuigi kuulsime, et Tartu rajoonis mitu majandit autokülvikuga suuri pindu külvas. Asi õigustab end, sest autokülvikul, sel on võimsus! Ja uudismaal ei tasu muuga külvatagi.“
NAIMA NAVI

Urvaste kainuse selts "Koit"

Olevik 5. august 1891

Karmid sõnad

Võru Teataja 4. august 1921
Vaabina vald
kuulutab, et ta pakub välja vähempakkumise teel oma ainukese koolimaja remondi tööd. See oleks muidu õige hea asi, aga küsitav on, mida seal remonteerida tuleks: remonteeri seda maja nii või naa, aga valla lapsi ta ära mahutada ei jaksa, seda peaks ometi uus vallavalitsuski nägema, kui vanale see asjaolu kahesilma vahele jäi. Majas on kaks klassituba, mis 1920./21. õppeaastal kuivalt lapsi täis olid. Kolmas klassituba on nägemise järele endisest valla pogrist ümber tehtud, tal on 1 ⅙ akent (s.o. üks aken ja tagaseinas üks ruut. – Kõik inimesed (loomad kah) armastavad omi lapsi, ainult Vaabina vallaisad vihkavad neid nii, et remonteerivad oma lastetapjat, vana koolimaja, et sügisel laste piinamisega seal jälle võiks alata; õpetajatest ei maksa siin juttu teha, nemad saada nüüd head palka, koolijuhataja võib edasi oma tuba ja kööki valla kasakaga jagada, koolipreilidel on vist kah oma ärkli toakeses hea küll – tähtedele lähemal … Versta maa taga aga laguneb mõisa herrastemaja, temal pole peremeest, ta on asunikkude käes praegu söödal.
Millal lõpeb Vaabina laste vaev ja viletsus. J.K.

1961 - ainult positiivset!

Töörahva Elu 1. august 1961
Uus lüpsikuur
NLKP XXII kongressi eel võitleb „Edasi“ kolhoosi rahvas mitte ainult kõrge tootmistaseme, vaid ka suurema tööviljakuse eest.
Kolhoosi 2. brigaadi karjakoplites kerkis uus lüpsikuur, mis on üks väheseid vabariigis, ehitatud Saksa DV eeskujul. Kalasabakujulise lüpsikohtade asetusega ruum mahutab veerandsada lehma. Tööviljakust on sellises võimalik tõsta 1,5-2,5 korda võrreldes tavalise lüpsiruumiga, kus lehmad on asetatud lüpsmisel järjestikku. Kõrvalhoonesse on paigutatud vaakuumpump, ehitatud uus pliit piimanõude pesemisel sooja vee valmistamiseks.
Kolhoosi mehhanisaatorid eesotsas A. Klokmaniga monteerisid ajutiseks vaakuumpumba käivitamiseks 4,5 HJ mootori, kuid juba on raudbetoonjalanditel mastide rida jõudnud lüpsikuurini ja augustikuul laseb vool ühtsest energiasüsteemist vana mootori „pensionile“.
Sellega kergeneb lüpsjate töö, suureneb tööviljakus.
L. PUUSEPP

Valmib uus kuivati
Urvaste kolhoosis asuti sel suvel uue kuivati ehitamisele. Hoone ehitatakse keskuse juures asuva aida juurde. Nüüd on müürid püsti, raudtalad peal.
Ehitajad pingutavad tublisti, et juba selle sügise vili läheks siit kuivatist läbi.
Anda partei XXII kongressi auks uus kuivati sel koristusaastal ekspluatatsiooni – selline on kolhoosi ehitusbrigaadi otsus.
V. SEPP