Töörahva Elu 8. august 1981
VILI ON KULDSEMAST KULDSEM
Kiirustada ei olnud Kuldre kombaineritel sellel päeval vaja. Kõige suuremat seitsmest kuivatist, Urvaste oma, remonditi. „Kõik võimalikud kohad on vilja täis,“ ütles kolhoosi esimees Enno Kontse. „Õhtuks peab Urvaste tööle hakkama, siis saavad kombainid normaalselt võtma hakata.“
Normaalselt, see tähendab, et ilusa ilmaga saadetakse kuivatitesse 400 tonni vilja. See on siis, kui kõik kakskümmend üks või peaaegu kõik kombainid põllul on.
Töökorras on Kuldres kombainid kõik ja mehed ka kõigil peal.
„Igavene jama nende kuivatitega,“ lisas Kontse.
Siiski, kui kuivatid töötavad, võivad nad ööpäevas kuskil 350-400 tonni ringis vilja läbi lasta.
Olime Andremeose põllul, kus keskuse kombainigrupp kunagisele maaparandusobjektile külvatud otra koristas. Päike paistis, vili oli kuldsemast kuldsem, aga kombainid jäid kohati pehmesse pinnasesse kinni. Kontse lõi mõned põhuvaalud laiali, leidis neljamehelisest grupist ühe, juba staažika ja eaka mehe, kellele vaja sõnad peale lugeda: „Näe, kiirustab …“
Viljapõllul tähendab kiirustamine terakadu …
Tundsin grupis ära mulluse I alagrupi kõige kangema kombaineri rajoonis Aivar Sloogi.
„Noor mees, hea mees,“ iseloomustati eelmisel aastal teda.
„Teine noor tubli mees on siin grupis veel Andres Männiste,“ ütles esimees. „Enne sõjaväge oli traktorist, pärast sõjaväge sai T-150 load, tegi sellega tööd, on autojuht olnud. Tänavu kevadel pakkusime talle „Kirovetsi“, mees võttis ja võitis meil kevadtööde sotsialistliku võistluse.“ Ja lisas mõtlikult: „Oleks pooledki mehed majandis Sloogi ja Männiste taolised, küll töö läheks.“
Vili on neljapäevaks Kuldres võetud 431 hektarilt ja saak oli 28,5 ts. „Madal,“ hindas esimees. „Talivili peaks päästma.“
Veel palusin Kontset, et ta viiks vaatama vilja, mida Kuldres kevadel külvati autoga, see tähendab väetisekülvikuga. Kevadel oli esimees ettevaatlik ega võtnud toimetust sel teemal jutule, sest mine tea, mis asjast välja tuleb.
Välja tuli küll. Sadakond hektarit külvati. Oder on juba võetud, andis ilusa saagi. Kaer veel kasvab.
Niisiis, autoga külvatud kaerapõld. Ilus, kõrge ja ühtlane. Kontse selgitas: „Osal põllul aeti tera äkkega sisse, osal kultivaatoriga. Aga tundub, et äkkega sai ühtlasem.“
Niisiis, ettevõtmine õnnestus.
„Riski oli ka. Kuigi kuulsime, et Tartu rajoonis mitu majandit autokülvikuga suuri pindu külvas. Asi õigustab end, sest autokülvikul, sel on võimsus! Ja uudismaal ei tasu muuga külvatagi.“
NAIMA NAVI
Monday, August 8, 2011
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment