"Edasi" kolhoos ja vennasrahvad

Töörahva Elu 17. august 1961
Kirjad „Edasi“ kolhoosist

Sõprus ja koostöö
Aastas on üpris ohtralt neid päevi, mil „Edasi“ kolhoosi juhatusele saabub kiri Koola poolsaarelt või Omski oblastist, Aserbaidžaanist või Valgevenest. Mõnigi kord peatub Uue-Antslas ühe või teise vennasvabariigi numbrimärgiga auto. Ühismajandis käivad inimesed mitmest rahvusest, keda siin sõbralikult vastu võetakse ja kellele meelsasti oma majapidamist näidatakse. Kõige sagedamini külastavad kolhoosi muidugi läti põllumehed võrulastega võistlevast Aluksnest.
Mis meelitab siia rohkem külalisi kui mujale? Enamasti on selleks võluriks heinaseeme, mida tullakse ostma paljudest meie suure kodumaa paikadest. Peale ülalmainitud kohtade on „Edasist“ heinaseemet viidud Novgorodi, Pihkva, Leningradi, Kurski oblastisse ja Ukraina NSV-sse. Külastajad tutvuvad siin hästi korraldatud heinaseemnekasvatusega. Nii võtavad nad „Edasist“ kaasa peale seemne veel väärtuslikke kogemusi.
Peale heinaseemne viiakse Uue-Antslast mitmele poole tõumullikaid. Neid on läinud Rumeenia Rahvavabariiki, Moldaaviasse, Gruusiasse ja Valgevenesse. „Edasi“ kolhoosi noorkarjakasvatajate töö kohta öeldakse kiitvaid sõnu kaugel meie vabariigist.
Niisugune oleks meie majandi otsene abi vennasvabariikide põllumajandusele.
Tähelepanelikul vaatlemisel tabab pilk „Edasis“ palju sellist, mis on valmistatud väljaspool Nõukogude Eestit. Masinad ja mitmelaadilised mehhanismid vähendavad märksa eesti põlluharija vaeva. Neid soetatakse juurde igal aastal. Näiteks ostis kolhoos tänavu teraviljakombaini SK-3. Majandisse toodi ka šassii-tõstuk PŠ-04, mis valmistati Riias. Mehhaniseeritakse üha uusi tööoperatsioone.
J. TISLER

Mälestus ei kustu
1944. a. august. Ägedad lahingud käisid siis Urvaste külanõukogu maa-alal. Ühel järjekordsel rünnakul löödi vaenlane küll taganema, kuid väeosa komandör kapten Garnitski sai surmavalt haavata. Sõdurid tegid talle puusärgi ja matsid auavaldustega Urvaste surnuaeda.
Möödusid aastad, sõda lõppes. Ja ühel päeval tuli „Edasi“ kolhoosi venelanna Moskvast. See oli kapten Garnitski ema. Ta juhatati Urvaste surnuaiale.
Nüüd on saanud traditsiooniks, et igal aastal juulis-augustis võtab kapten Garnitski ema puhkuse ja sõidab Moskvast kolhoosi. Aja jooksul on kujunenud tihedad sõprussidemed kapteni ema ja kohalike elanike vahel.
Need, kelle eest langes kapten Garnitski, austavad sõjamehe ema. Viimane omakorda on elavalt huvitatud „Edasi“ kolhoosi rahva käekäigust, elust, tööst.
L. PUUSEPP