Monday, June 28, 2010

Kuulutus aastast 1930 - Kõlbi masinatarvitajate ühisuse likvideerimine

Võru Teataja 28. juuni 1930
Uue-Antsla v. Kõlbi masinatarvitajate ühisus on otsustatud
likvideerida
ja kõik, kellel ühisuselt midagi nõuda on, peavad endid üles andma 2 kuu jooksul likvid. kom. esimehele K. Mölder, Uue-Antsla vald, Andrejaani talu.
Likvideerimise komisjon.

Saturday, June 26, 2010

Kuulutus 30 aastat tagasi

Töörahva Elu 26. juuni 1980
Müüa „MOSKVITš 2140“ (1979. a.). Näha saab laupäeval ja pühapäeval Urvaste kn. Piitsa külas. E. Bürkland.

Võru Teataja 26. juuni 1930 (neljapäev)

Pikne hävitas Urvaste koolimaja.
Lõhkevad padrunid ei lasknud tuld kustutada.
Kahjusumma üle 800.000 sendi.
Pühapäeval kella 4 paigu lõi pikne Urvaste valla 5. kl. algkooli majja sisse, hoonet põlema süüdates. Varsti oli kogu puu hoone, ühekordne ehitis, leekides. Koolijuhataja Jaek oli sel ajal Antslas Kaitseliidu laagris, kodus olid ainult üks vanem naisterahvas ja väiksed lapsed. Välk on löönud otse koolijuhataja magamistuppa, kust ka tuli alguse sai. Koolimaja põles maani maha, seesolevast inventarist suudeti päästa ainult osa koolipenke, üks kapp ja muud vähemat.
Ärapõlenud hoone oli kinnitatud „Omas“ 300.000 sendi eest, kuid hoone väärtust hindab vallaomavalitsus 600.000 sendi pääle. Sise põlesid veel koolijuhataja ja kooliteenija varandust mõnekümne tuhande sendi eest, haridusseltsi näitelava ja inventar, ka mõnekümne tuhande sendi väärtuses. Kooli inventari hukkus tules üle 100.000 sendi. Kahju sai ka Kaitseliit, kelle inventari ja 1500 padrunit tules hukkusid.
Kogu tulekahju läbi tekkinud kahju ulatub üle 800.000 sendi. Hoone kustutamist takistasid tules lõhkevad padrunid, mis inimesi eemale peletasid.

Thursday, June 24, 2010

Lubimerglit kesapõllule

Töörahva Elu 24. juuni 1950
Lubimerglit kesapõllule
Urvaste valla Siiriuse kolhoosi kolhoosnikud õppisid talvel põllumajandusringi töökoosolekutel tunda happeliste muldade lupjamise olulist tähtsust kõrgete viljasaakide saavutamisel. Nüüd on kolhoosnikud asunud õpitut praktikasse rakendama, kusjuures on võetud vastu otsus teostada esmajoones lupjamist kesapõllul.
Mullahappelisuse neutraliseerimiseks kasutatakse Siiriuse kolhoosis peamiselt lubimerglit, millel lasundid asetsevad kolhoosi maa-alal. Hektaarile antakse keskmiselt 7-10 tonni lubimerglit. Mergliveole on praegu suunatud kogu heinatööst vaba töö- ja veojõud.
E. Oja

Monday, June 21, 2010

Valeraha Vaabinas

Võru Teataja 19. juuni 1930
Järeltehtud raha Vaabinas
Ajalehest väljalõigatud rahaproovidega taheti peo piletid osta.
Läinud pühapäeva õhtul peeti Vaabina seltsimajas pidu, kus R. Tammemägi peo piletit tahtis osta. Selleks andis ta 10 kroonilise raha kassasse, mis aga osutus järeltehtuks. Ajalehest oli välja lõigatud kümnekroonilise paberrahade proovid ja need kokku kleebitud. R. Tammemägi seletuse järele saanud ta selle raha J. Markvardtilt. Kust viimane selle raha sai, on seni selgitamata. Politsei on asunud asja juurdlemisele.

Thursday, June 17, 2010

Eeskujulik hoolitsus külvide eest

Töörahva Elu 17. juuni 1950
Eeskujulik hoolitsus külvide eest
Urvaste vallas Siiriuse kolhoosis asuti kohe peale kevadkülvitöid mustkesa künnile. Nüüd on kesakünd lõpetatud ning kolhoosnikute peatähelepanu on heinatööks ettevalmistamise kõrval suunatud külvide hooldamisele, esmajoones juurvilja- ja kartulipõldude vaheltharimisele. Kolhoosi põllutööbrigaadi eesrindlane A. Uibopuu ja V. Saar viisid lühikese ajaga läbi esmakordse kartulimuldamise ning jätkavad nüüd võitlust koos teiste kolhoosnikutega suurte saakide eest suhkrupeedi- ja söödajuurviljapõllul.
Eeskujuliku hooldamisega hoitakse Siiriuse kolhoosis kasvuperioodil kõik põllud umbrohupuhtana.
A. Teesalu

Tuesday, June 15, 2010

Tunnusmärkide põhjal võib öelda, et küllap ka ise sellel staadionil joostud ja vutti taotud

Töörahva Elu 15. juuni 1950
Uuel spordiväljakul
Juba pikemat aega tundsid Kuldre 7-kl. kooli õpilased ja ümberkaudsete kolhooside noored puudust spordiplatsist. Käesoleval kevadel asusid noored ise rajama endale uut spordiplatsi Kuldre 7-kl. kooli juurde, kus neile eraldati vastav maatükk. Suure innu ja hooleha töötasid noored spordiväljaku rajamistöödel. Eriti agaraiks ehitajaiks olid Edasi kolhoosi noored K. Kender ja V. Paluoja, Kuldre 7-kl. kooli õpilased J. Tali, A. Simul, A. Taal, L. Tensok jt. Väljak valmis lühikese ajaga Kuldre 7-kl. kooli kehaliskasvatuse õpetaja R. Vungi kaastegevusel.
Spordiväljakul on neljarajaline jooksurada pikkusega 250 m. On ehitatud jalgpalliväljak, kõrgus- ja kaugushüppekastid, kuulitõukering jne. Äsjavalminud jooksurada, mis on kaetud põlevkivituhaga, näib olevat üks maakonna parimaid.
Möödunud pühapäeval toimus uuel spordiväljakul valla koolinoorte spartakiaad, kus 15-16 a. tütarlaste klassis püstitas A. Simul uue Võrumaa rekordi odaviskes tagajärjega 26,20 m.
H. Jeret

Monday, June 14, 2010

Kiriku aknad löödi sisse

Võru Teataja 14. juuni 1930
Urvastes löödi kirikuaknad sisse.
Neil päevil oldi Urvastes hakkama saadud enneolematu kuritööga. Kui kiriku kellamees ühel hommikul kiriku juurde läks, leidis ta kiriku põhjapoolsel küljel neljal aknal ruudud kiviga sisselöödud olevat. Kirikusse sisse minnes leidis ta kirikupõrandalt neli rusikasuurust kivi, millega kuritöö toime pandud. Senini pole kindlaks tehtud, kes sellase kuritööga hakkama saanud on.

Huvitav, sama uudis samas lehes uuesti

Võru Teataja 14. juuni 1930
Draama Urvastes
Esimesel suviste pühal korraldas „Siirius“ peo, mille kavas oli muu hulgas draama „Libahunt“. Harva on urvastlased omas vallas näinud draamat. Ja nii tuligi, et naljamängudega harjunud publik tundis igavust, olgugi, et mäng oli päris hää.

Saturday, June 12, 2010

Laskevõistlused Urvastes

Elu 12. juuni 1940
Urvastes avati lasketiir
9. juunil 1940. a. toimus Urvastes, KL Urvaste kompani laskeraja ametlik avamine ja omavahelised laskevõistlused.
Laskeraja avas ja esimesed lasud laskis Võru Maleva pealik kol. leitn. Feljuste, kes selleks puhuks oli kohale sõitnud.
Võistlustest võttis osa kompani pere 90 prots. ja võistlus sündis kolmes grupis ja kohtadele tulid: algajate grupis 1. Liivamägi, Ed., 2. Randmäe, Siegfried ja 3. Laanoja, Leho.
2. kl. laskurite grupis: 1. Mets, Jul., 2. Raamat, Juh. ja 3. Sool, Elmar.
1. kl. ja esilaskurite ja küttide grupis: 1. Tiganik, A., 2. Tuvikene, A. ja Alop, Aug.
Viimases grupis oli välja pandud Võru maleva pealikult väärtuslik auhind ja selle võitis kompani pealik A. Tiganik, kes saavutas kõige enam punkte. Võistlusest osavõtt oli elav ja võistlus pinev. Kompani lasketase on küllalt kõrgel tasemel, kuna treeninguid peetakse igal nädalal.

Urvaste pidutses

Võru Teataja 12. juuni 1930
Urvaste pidutses.
Esimesel suviste pühal korraldas „Siirius“ omas saalis peo. Ette kanti A. Kitzbergi draama „Libahunt“. Vähematele puudustele vaatamata võiks mängu kordaläinuks nimetada. Hästi mängis Tiina osas prl. Patte, kuna teised olid alla keskpärase.

Auto lendas ojja

Võru Teataja 12. juuni 1930
Urvastes lendas auto ojja.
Inimestega õnnetust ei juhtunud, auto sai vähekese vigastada.
Neil päevil juhtus Urvastes K. autoga õnnelik õnnetus. Nimelt korraldas autoomanik väikese väljasõidu. Tagasisõidul võttis K. tüüri oma kätte, et juhtimist harjutada. Sõit läks esialgu väga ladusasti. Uuroja, mäest allasõites, juhtus aga õnnetus. Juhikohal istuv K. kaotas enesevalitsemise tüüri juures ja auto jooksis vastu sillakäsipuid ja säält ojja. Inimestega õnnetust ei juhtunud, samuti pääses ka auto kergelt, ainult üks lamp purunes. Häda oli aga auto ojast välja saamisega. Ei aidanud siin enam inimjõud, vaid abiks tuli võtta „kaeramootor“ , kes bensiinmootori ojast välja kiskus.

Sunday, June 6, 2010

Toivo esirinnas

Töörahva Elu 6. juuni 1970
Toivo Liivamägi
See nimi peaks neile, kes mullu rajooni mehhanisaatorite sotsialistlikku võistlust jälgisid, tuttav olema. Sageli oli ta esirinnas. Toivo Liivamäe edukat tööd kinnitab noorte mehhanisaatorite sotsialistlikus võistluses saavutatud tubli teine koht. Hea töö eest autasustati teda ELKNÜ Keskkomitee aukirjaga, V. I. Lenini 100. sünniaastapäeva mälestusplaadiga ja juubelimedaliga ning tema portree on rajooni autahvlil. Kui „Edasi“ kolhoosi esimehelt Karla Ristilt pärisin iseloomustust Toivo Liivamäe kohta, vastas ta: „Mees, nagu üks noor mees olema peab. Iseloomult tagasihoidlik, vaikne ja tõsine. Seda kirjuta kindlasti, et hingega töömees. Kui oma igapäevast tööd hästi teed, ega siis paljuks muuks aega jäägi.“
Külvid on külvatud, kuid põldudel mürisevad traktorid, sest kõik see, mis külvatud, peab sügisel aidad pakatama panema. Selle nimel töötab tüüpiline tänapäeva põllumees-mehhanisaator Toivo Liivamägi.

Friday, June 4, 2010

Kõlleri iseloomustus

Töörahva Elu 4. juuni 1970
ALVAR-GUSTAV KÕLLER
SAADIKUKANDIDAAT NSV LIIDU ÜLEMNÕUKOGU
RAHVUSTE NÕUKOGU VÕRU
VALIMISRINGKONNAS NR. 461
Alvar-Gustav Ernsti p. KÕLLER sündis 1934. aastal Võrumaal Urvastes talupoja perekonnas.
Pärst algkooli lõpetamist oli A.-G. Kõller 2 aastat kolhoosis põllutööline. 1955. aastal lõpetas ta kiitusega Antsla Põllumajandustehnikumi ja astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse. Juba tehnikumi õpilasena oli ta tutvunud S. M. Kirovi nimelise kolhoosiga, viibides seal tootmispraktikal. Kolhoosis kasutas A.-G. Kõller oskuslikult ära õppeasutustes saadud teoreetilisi teadmisi ja tegi mitu väärtuslikku ettepanekut töömahukate protsesside mehhaniseerimiseks. Üliõpilase-praktikandi tööarmastust ja algatusvõimet hindas kolhoosi juhatus kõrgelt ning tegi talle ettepaneku tulla pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist majandisse tööle.
1960. aastal võetigi sm. Kõller S. M. Kirovi nimelise kolhoosi liikmeks, valiti juhatusse ja määrati agronoomiks. Aastatel 1961-1963 oli kolhoosi esimees õppimas ja A.-G. Kõller juhtis kogu majandit. Viimased 7 aastat töötas ta jälle agronoomina ja on alates 1970. aastast peaagronoom.
A.-G. Kõller pöörab palju tähelepanu töödistsipliini tugevdamisele ja põllundusbrigadiride vastutustunde süvendamisele. Tänu tema järjekindlusele on kolhoosis loodud kindel kord väetiste kasutamisel ja tunduvalt parandatud maaharimise agrotehnikat. Kõik see on kandnud rikkalikku vilja. 1969. aastal koguti kolhoosi põldudelt keskmiselt 21,5 tsentnerit teravilja hektarilt. Söötade tootmise kasv tagas liha- ja piimatoodangu tõusu.
Oma teadmisi annab sm. Kõller edasi noortele põllumajandustöötajatele. Ta esineb regulaarselt kolhoosnikute ees loengute ja ettekannetega, jagab oma kogemusi rajooni põllumajanduse spetsialistide seminaridel.
Oskus töötada inimestega, pidev läbikäimine nendega ning suur nõudlikkus iseenda vastu on võitnud Alvar-Gustav Kõllerile autoriteedi kolhoosnikute ja rajooni majandite spetsialistide ning juhtide hulgas. Teda on korduvalt valitud rajooni- ja külanõukogu saadikuks.
Alvar-Gustav Ernsti p. Kõller on vääriline NSV Liidu Ülemnõukogu saadikukandidaat.

Tuesday, June 1, 2010

Kartulipanek noores kolhoosis

Töörahva Elu 1.juuni 1950
Lõpetati kartulipanek
Urvaste valla Urvaste kolhoosis lõpetati suviteraviljade külv varakult ning nüüd võib laiadel põllumassiividel näha kasvamas rikkalikku lõikust tõotavat orast.
Kohe pärast teraviljakülvi asuti kartulipanekule. Et töös ei tekiks mingeid seisakuid, selle eest hoolitses hästi põllundusbrigaadi brigadiir V. Lumi. Eeskujulikult töötasid ka kolhoosnikud, kelledest A. Armolik, A. Alliksaar jt. ületasid kartulipanekul tunduvalt päevaseid tööülesandeid. Nüüd võib kolhoos teatada kartulipanekul tunduvalt päevaseid tööülesandeid. Nüüd võib kolhoos teatada kartulipaneku lõpuleviimisest ja sellega ühtlasi kogu kevadkülviplaani täitmisest.
E. Piirimaa

Mis sellest arvata, juuni-juuli 1940 ...

Ühistegevusleht 6/7 1940
Muudatusi ühingute koosseisus.
Siseministeeriumi juriidiliste isikute büroo teate põhjal Ühistegevuskojale on ühinguteja nende liitude registrist kustutatud: Urvaste Asunikkude Masinatarvitajate Ühisus ja Veelikse Uudismaa-harimise ühisus.