Pidu?

Töörahva Elu 10. november 1949
Suure pidulikkuse ja tööhooga tähistas töötav rahvas kogu maal oktoobripühi
URVASTES
Urvaste valla Siiriuse ja Kuldre rahvamajad tähistasid Oktoobrirevolutsiooni 32. aastapäeva rahvapidudega. Peale päevakohase aktuse korraldati isetegevuslikud ettekanded. Peod lõpetati lõbusa jalakeerutusega. Pühade ajal külastasid rahvamajade isetegevusgrupid ka mitmeid valla kolhoose, pakkudes kultuurset ning huvitavat ajaviidet kolhoositalurahvale.

Pühapäevak

Töörahva Elu 11. oktoober 1949
Hoogne pühapäevak Urvaste valla kolhoosides
Juba laupäeval läks Urvaste valla aktiiv välja lahingülesandega: kindlustada pühapäevaku jooksul kartulivarumise aastaplaani täitmine, viia riigile kartuleid üle normi ja lõpetada suuremas enamuses kartulikoristamine kõigis valla kolhoosides.
30-liikmeline valla aktiiv organiseeris pühapäevaks tööle kõik kolhoosnikud ja asus ka ise kolhoose abistama tegelike tööde juures. Leegi kolhoosis, kus sügistöödega ollakse kõige raskemas olukorras, abistas pühapäeval kartulivõtmisel 16 inimest. Väiksemaid aktivistide gruppe oli teistes valla kolhoosides. Pühapäeva õhtuks täitsid kõik Urvaste valla kolhoosid kartulivarumise aastaplaani ja viisid ligi 4 tonni kartuleid üle normi. Vald täitis kartulivarumise aastaplaani 101,1-protsendiliselt.
Valla aktiiv asus nüüd võitlusse selle eest, et täita ennetähtaegselt riiklikud normikohustused kõigil aladel, lõpetada õigeaegselt kartulikoristamine, viljapeksmine ja sügiskünd kõigil kolhoosi põldudel. V. Haas

"Siiriuse" kolhoosi loomine

Töörahva Elu 20. september 1949
UUES KOLHOOSIS
Sajandite jooksul peteti eesti talupoegi igasuguste uute seaduste ja maakorraldustega, mis aga alati osutusid talupoegadele kahjulikuks. Tõotasid ja lubasid palju, kuid tegelikult tõid kaela uusi raskusi, olid kasulikud ainult mõisahärrale.
Need aina kasvatasid meie talupojas umbusku. Sellest ajast on pärit ka Kiriku küla talupoegade umbusk iga uue ja tundmatu vastu. Kuigi nad olid näinud nõukogude korra paremusi, olid veendunud, et parunite võim on nüüd igaveseks hävitatud, siiski ei lahkunud umbusk nende südamest, igas uues otsisid nad mõnd konksu, millega püütakse talupoega „nahutada“. Kui ümbruskonnas hakkasid liikuma kolhoosijutud, kui teised Urvaste valla talupojad arutasid möödunud kevadel asjalikult kolhoosi asutamise küsimusi, siis tõmbusid Kiriku küla talupojad enesesse, eelistasid jääda esialgu pealtvaatajateks, arvates, et ega talupojal sellest midagi head loota ei ole. Kui mõni julgem ja edumeelsem olekski küsimusele hoogsalt kaasa löönud siis vanemate mõjukamate meeste suu jäi suletuks ja nii juhtuski, et kui suurem enamus Võru maakonna talupoegi tegi möödunud kevadel oma põldudele külvid ühistöö korras, vilju hooldati ühiselt, ühiselt asuti ka produktiivkarja arendamisele, Kiriku küla mehed astusid aga igaüks oma adra taga, ajasid lühikesi künnivagusid oma väikestel põllulappidel.
Naaberkülas asutati kevadel Tamme kolhoos, kolhoosipõldudelt kostis sageli laulu ja hõiskeid, siin tehti tööd rõõmuga ja viligi kasvas kolhoosi ühispõldudel tunduvalt parem kui Kiriku külas. Juba hakkas kolhoosist kuulduma peksumasina mürinat, kuldse vilja kotte kanti kolhoosi aita, rikkalik saak tõotas muretut talve kõigile kolhoosnikutele.
Tulid kokku ka Kiriku küla mehed, tulid ja arutasid. „Kolhoosid ise on juba näidanud, et kolhoositee on siiski ainuõige tee, mida mööda peab sammuma eesti talupoeg,“ ütles keskmiktalunik August Roon. See oli mõte millele oli juba ammugi mõelnud ka keskmik Paluteder. „Oleme niigi oma kõhklusega teistest terve aasta võrra maha jäänud, on tarvis rutata,“ toetas ta Roone juttu. Siit-sealt kuuldus heakskiitvaid märkusi, teised noogutasid vaikides nõusoleku märgiks. Kuid oli ka neid, kes ikka veel polnud oma kahtlustes lõpule jõudnud. Emilie Heidmaa sai nõukogude võimult maad, esimest korda sai ta oma maa peremeheks – „kuidas sa annad kohe selle maa nii kergemeelselt käest ära. Kes ilma minuta ikka kolhoosi asutab,“ arvas ta, kui teised hakkasid kirjutama kolhoosi astumise avaldusi.
Kolhoos aga asutati. 16 talumajapidamist asusid juba ühiselt valminud rukkipõldude koristamisele. Ühiselt läks töö palju jõudsamini, varsti veeresid esimesed terad Siiriuse kolhoosi aitadesse.
Õhtuti istus koos kolhoosi vastvalitud juhatus August Roon, Paluteder, Herta Aalop ja Ella Hilp. Nende vastutus oli suur. Kolhoos asutati keset kõige kiiremat koristusaega. Oli tarvis jatkata kiiresti koristustöid, teha samaaegselt esimest taliviljakülvi, organisatsioonilised ja töö korraldamise küsimused neelasid aga lõviosa juhatuse ajast.
Töö organiseeriti nii, et iga juhatuse liige vastutab ühe ala eest, esimees August Rooni silm peab aga ulatuma igale poole. Ja juhatuse silmast jatkuski kõikjale, vili koristati õigeaegselt, talivilja külv tehti mõne päeva jooksul ja lõpetati samuti õigeaegselt, külvati mõned hektaarid üle plaanigi. Riiklikud normikohustused tasuti esimesest viljast.
Üldkoosolekul valitud lülivanemad Jaan Saar, Herta Aalop ja Lembit Pajumägi tunnevad suurt vastutust neile pandud kohustuste täitmisel. Igal hommikul on nad esimesed sammumas veel kolhoosi maid lahutavail põllupeenrail, korrastamas aitades või masinatekuuris. Selleks ajaks kui kolhoosnikud tööle ilmuvad on tööjaotus juba tehtud, igale antakse kohe tema ülesanne, ühtegi minutit kallist tööaega ei raisata asjatult. Sellest esimesest koristustööst ja selle kordaminekust oleneb suurel määral kolhoosi edaspidine arenemine.
Noore kolhoosi põldudel müriseb juba ka künnitraktor. Kohe kui koristati põldudelt vili, asus Pikajärve masina-traktorijaama traktor kõrrekünnile. 10 hektaari kündi ongi juba tehtud. Seda pole siin külas enne juhtunud, et nii varakult juba asutakse sügiskünnile. Künd tehti enne ikka oktoobri-novembrikuus, siis kui kõik muud tööd tehtud. Sageli aga tuli enne lumi ja jättis osa kündi tegemata. Traktorimürina sekka kostab heledaid kolksatusi. Kord aeglaselt, siis aga tihedasti kilks-kõlks, kilks-kõlks. See on kolhoosi sepp Otto Niilus, kes korrastab kartulivõtmise masinaid, täna homme algab kolhoosis kartulivõtmine.
Nii ta on, üks töö ajab teist taga. Kolhoosil seisab veel ees peale koristustööde suur töö. Üldkoosolek võttis vastu otsuse 1. oktoobriks moodustada neli loomafarmi. Ühistamisele kuuluvaid veiseid on 23, nendest saab aluse veisefarmile. Väiksemate loomadega on aga raskem, neid ühistamisega ei saa ühtegi. Üldkoosolekul lubas aga iga kolhoosipere anda hakatuseks ühe sea, ühe lamba ja kaks kana. Neist loomadest on küll vähesevõitu farmide loomiseks, kuid algus on siiski olemas. Küllap farmid järgmiseks kevadeks suurenevad kui kolhoos ühisloomakasvatuse oma tähtsamaks ülesandeks seab.
Kõigi kolhoosnikute ühiseks mureks on nüüd kiire ja ausa tööga teha tasa see mahajäämus teistest kolhoosidest, kes asusid ühistööle juba kevadel. Ka Emilie Heidmaa nägi, et kolhoosis hakkas kõik minema hästi, et ainult kolhoosis ühiselt teistega võib saavutada põllumajanduses kõige paremaid tagajärgi. Temagi astus kolhoosi liikmeks. Talle järgnes veel maatamees Markov ja mitu talupidajat, kes seni olid jäänud pealtvaatajateks.
A. Eelma

Kooliõpilaste abi kolhoosile

Töörahva Elu 17. september 1949
Kooliõpilaste abi kolhoosile
Möödunud pühapäeva pühendas Antsla Keskkooli vanemate klasside õpilaspere kolhooside abistamisele viljakoristustöös. Hoogtööpäevaku heakskordaminekuks tegid juba varem tublit selgitustööd õpetajad ja kooli direktor.
Õpilased siirdusid kolme kolhoosi, Antsla valla Vabaduse ja Uue Raja ning Urvaste valla Tuleviku kolhoosi. Viimase kolhoosi abistamine huvitas peamiselt Urvaste vallast pärinevaid noori. Üle 30 noore töötas Tuleviku kolhoosis, kus oli maha niidetud üle 5 hektaari segavilja ja otra.
Viljakoristamine läks kiiresti, kuna organiseeriti sotsialistlikku võistlust kokkuvedamise ja rõukupaneku alal. Eriti hoolsalt töötasid kommunistlikud noored A. Murutar ja R. Pärksalu ning organiseerimata noored A. Urb, H. Jeret, S. Raudsik jt. Pealelõunaks oli vili koristatud, tehti kokkuvõtteid sotsialistlikust võistlusest. Parimaks lüliks tunnistati 10. kl. õpilase A. Noorvälja juhtimisel töötanud lüli.
„Päris tore oli nii töötada,“ ütles 11. kl. õpilane Heino Jeret, „kindlasti tuleme kolhoosi ka kartuleid võtma.“
A. Noor

Siirius: kolhoosi loomine

Töörahva Elu 6. september 1949
Uusi kolhoose maakonnas
/---/
Urvaste vallas ühinesid 22. augustil 16 Kirikuküla majapidamist Siiriuse kolhoosiks. Kolhoosnikud koristavad juba ühiselt vilja. Pekstud vili on paigutatud ühisaita. Nädalavahetusel ühistati kolhoosi hobused, arvult 21 ja moodustati loomafarm 15 lehmast. Ülejäänud farmide asutamise küsimus on järgmise üldkoosoleku päevakorras. Kolhoosi üldsuurus on 280 hektaari, millest 139,7 hektaari põldu. Kolhoosi esimehe August Rooni lubaduse järele viiakse sügiskülv lõpule täna õhtuks.
/---/

Pidu aastal 1949. Mnjah ...

Töörahva Elu 11. august 1949
Urvastes esinevad ka lastekoorid
Tänavu suvel korraldatakse Võrumaal arvukalt ringkondlikke laulupäevi. Järjekordseks ringkondlikuks laulupäevaks on Urvaste ringkondlik laulupäev, mis toimub kauni Uhtjärve kaldal 21. augustil. Osa võtavad Urvaste laulupäevast kõik Urvaste, Linnamäe Antsla ja Sõmerpalu valdade isetegevuskollektiivid. Külalisena saabuvad laulupäevale ka maakondliku kultuurimaja kollektiivid. Laulupäeva kavas on peale segakooride ja puhkpilliorkestrite esinemise veel lastekooride esinemine. Selles osas tuleb Urvaste laulupäeva komisjoni tööd kõigiti tunnustada. Lastekooride esinemist polnud kavas maakondlikul laulupäeval, ringkondlikkudest laulupäevadest on laste laul kõlanud seni ainult Moostes. Edaspidi tuleb kõigi toimuvate laulupäevade kava koostamisel tingimata järgida Urvaste laulupäeva komisjoni eeskujule ning leida võimalusi ka lastekooride kohaletoomiseks ringkondlikule laulupäevale.
Laulupäeval esinevad ka rahvatantsurühmad. Pidulik rongkäik hakkab liikuma kell 14.00. Võib loota, et Urvaste ringkondlikust laulupäevast kujuneb külastajaile ja tegelastele kaunis ja muljeterikas pidupäev.
R. Saare

Rahad vasakule?

Töörahva Elu 9. juuli 1949
Meie kirjakastist
Märkamatuks jäänud pisiasi
Külastasin hiljuti Vaabina külanõukogu, kuna mul oli tarvidus telefoniga rääkida. Siin puutus mulle silma nähtavasti külanõukogu töötajate poolt märkamatuks jäänud pisiasi. Vaadeldes telefoni kasutajate registreerimiskausta, nägin, et sinna polnud juba hulgal ajal kantud kõnesid sisse. Nii oli sisse kandmata ka minu enda kõne paar päeva tagasi.
Kuhu jäävad aga need summad, millised kasseeritakse sisse kaugekõnede eest, mis jäävad registreerimiskausta sisse kandmata?
A.Valk

Tubli spordisaavutus

Töörahva Elu 4. juuni 1949
Lühidalt spordisündmustest
Koolinoorte olümpiaadi raames korraldatud spordivõistlustel on saavutatud rida häid tagajärgi. Eriti tublilt esines Vaabina kooli 16-aastane õpilane Linda Hainas, kelle tagajärjeks märgiti kaugushüppes 4.87. See saavutus on parem senisest Võrumaa rekordist.

60 aastat tagasi - kolhooside aeg oli kätte jõudnud

Töörahva Elu 6. mai 1949
Urvaste vald võitluses loomakasvatuse arendamise eest
Urvaste valla loomakasvatuse olukorda pärast sõja- ja okupatsiooniaastate möödumist iseloomustab 1944. a. kokkuvõtte võrdlus ennesõjaaegsete arvudega: hobuste arv oli vähenenud 57,4 %, veiste arv 62%, lüpsilehmade arv 68%, sigade arv 71% ja lammaste arv 82%, ja seda kõike peamiselt loomade paremiku arvel. Hävitatud oli ennesõjaaegne tihe heaväärtusega paaritusjaamade võrk. Vallas leidus veel vaid 2 täkku ja 3 pulli ning mõned üksikud kuldid ja jäärad.
Urvastlasele omase karjakasvataja visadusega asusid talupojad raskete sõjahaavade parandamisele loomakasvatuses. Vaatamata sõjategevuse tõttu väheldaseks jäänud loomade söödabaasile, tallatud põldudele ja hõredale isasloomade arvule ei jäetud üheski majapidamises sel sügisel vähegi paarituseks kõlblikku emaslooma ahtraks. Järgneval kevadel aga ei hukatud põhjuseta ühtegi sündinud looma. Ja selle tulemusena oli 1945. a. lõpuks suurenenud juurdesündinud ja kasvamajäetud loomade arvel hobuste arv 45 võrra, veiste arv 300, sigade arv 250, lammaste arv 426 võrra ja kodulindude arv 888 võrra.
See oli hoogus algus. Paaritusjaamade võrk täienes noorte isasloomade arvel; 1946. a. lõpuks oli avatud 6 täkujaama ja 12 pullijaama, samuti oli väikeloomade paaritusjaamu juba küllaldasel arvul. Taastati ja rakendati tööle karjajõudluskontrollring, mis hõlmas valla piirides 22 tõukarjakasvatajat majapidamist.
Veel hoogsamalt hakkas loomakasvatus arenema ja võttis kindlama suuna, kui 1947. a. rakendati taludes riiklik loomakasvatuse plaan. Talule antud plaan sai talupidajale teenäitajaks ja suunajaks, kuhu ja milleni tal on tarvis jõuda. Antud plaani rakendamisel talule oli arvestatud majapidamise võimalusi intensiivse maakasutuse juures loomade arvu suurendamiseks.
Paljud majapidamised olid juba suutnud valitsuse poolt antud soodustuste varal taastada karja seisus ennesõjaaegse olukorra ja riik ostis neilt karja ülejäägi, mida ei võimaldanud majapidamise söödabaasi tingimused enam pidada. Ainult 1947. a. jooksul said Urvaste valla tõukarjakasvatajad tõuloomade riigile müügist üle 185 tuhande rubla tulu. Sellest ergutatuna elavnes veelgi loomakasvatus. Avanesid võimalused mineraalväetiste saamiseks, mis omakorda võimaldas asuda rohu- ja karjamaade parandamisele ning uute rajamisele. Nõukogude valitsuse hoolitsev käsi tuli appi igal pool. Üle 100 tonni mineraalväetisi said talupojad kasutada oma põldudele ja niitudele 1947. a. jooksul. Sel aastal täideti Urvaste vallas loomakasvatuse plaan üldiselt kõikide loomaliikide alal 101.2 %, hobusekasvatuse plaan aga 104,8%, sigade juurdekasv eelmise aasta seisust oli 21,4 %. Need olid maakonna parimad näitajad. Söödakultuuride pindala suurenes 123,5 ha võrra. Vald oli üle saanud esimestest raskustest loomade juurdekasvu alal.
Nüüd hakati tähelepanu pöörama loomade tõulisuse väärtusele ja produktiivsusele. Piima toodang tõusis 1944. a. 1400 kg-lt kuni 1900 kg keskmiselt kontrollialuselt lehmalt. Kui möödunud aastal teistes valdades ei olnud märkida eelmise aastaga võrreldes loomade arvulist juurdekasvu ja mõnes vallas esines tagasiminekutki, siis Urvaste vallas tõusis hobuste arv 3,4%, veiste üldarv 3,5%, lehmade arv 13,7%, sigade arv 32,5% ja lammaste arv 17,5%. Edasi arenes töö ka söödabaasi kindlustamise alal, 67 ha endisi kultuurrohumaid taastati ja 31 ha uusi niite võiti niitmisele uudismaade arvel. Kokkuvõtte 1948. a. lõpul näitasid, et valla soli hobusied ja veiseid kaks korda enam kui 1944. a. lõpul, sigu 1,8 korda ja lambaid 2,7 korda enam. Seda võib nimetada heaks tagajärjeks 4 aasta jooksul loomade juurdekasvus.
Üksiktalupidajana jäi aga näiliselt edenev loomakasvatus siiski piiratuse raamidesse. Seda nägid ja kogesid Urvaste valla talupidajad naabervallas asuvate Partisani ja J. Lauristini nimelise, akadeemik Wiljamsi nimelise Võru valla kolhoosi loomakasvatuse hoogsast arenemisest ja võimalustest, mida said kolhoosid loomakasvatuse arendamise kindlustamiseks ette võtta. Nende ja rea teiste kolhooside aastakokkuvõtted rääkisid veenvat keelt arvudes ja faktides: loomade arv mitmekordistus, tõusid saagid niidult ja põllult, piimatoodang tõusis 1000 kg-lt 2000 kg-ni (Esimese Mai kolhoos Räpina vallas, akadeemik Wiljamsi nimeline kolhoos Võru vallas jt.)
Nüüd on Urvaste vallas 10 kollektiivset suurmajapidamist – kolhoosi, ja nende arv suureneb päev-päevalt. Kolhoosidesse on koondunud paljud eesrindlikud loomakasvatajad talupojad oma parimate karjadega. Olles teadlikud loomakasvatuse tähtsusest kolhoosimajandis, viisid karjakasvatajad Eduard Hagi, Vladimir Prisko, Julius Tali ja paljud teised oma puhastverd eesti punasekarja lehmad ja noorloomad ühislauta. Nii andis Vladimir Prisko 7 veist, Eduard Hagi 4 lehma jne. Kiire kolhoosi tõufarmi, Julius Tali, A. Jõõras jt. panid aluse Koidu kolhoosi tõufarmile. Nendest tublidest karjakasvatajatest on mitmed kolhooside esimehed, nagu J. Hainas Uhtjärve, Aug. Urbanik Ühenduse, Aug. Varik Tuleviku kolhoosi esimees.
Kolhoosimajapidamises on avardunud suured võimalused loomakasvatajatele oma töö jatkamiseks. Hiljuti ilmunud NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee määrus kolhooside ja sovhooside produktiivse ühisloomakasvatuse arendamise kolme aasta plaani kohta on Urvaste valla kolhoosidele tähtsaks programmiks võitluses karjakasvatuse veel hoogsama arengu eest.
E. Randmäe

60 aastat kolhooside loomisest - 1989. kirjutati sellest nii

Kuldre leht Mai 1989
Meie tänapäev
Kuldre kolhoos on saanud neljakümneseks. Neli aastakümmet on siinne põllumees tööd rüganud ja vaeva näinud, kuid samas ka oma tööst rõõmu tundnud.
Aastatel 1948-1950 moodustatud 18-st kolhoosist on tänaseks välja kujunenud kolhoos, mille üldpind on 11 756 hektarit. Meie käsutuses on 6400 ha haritavat maad. See on rajooni suurim haritava maaga majand, mistõttu ka meie toodangul on otsustav kaal rajooni kogutoodangus. ligi 88% rahalisest tulust tuleb loomakasvatusest. Meil on hobuste I ja veiste II klassi tõufarm ning tõuseakasvandus.
/---/
Kolhoosis on 140 traktorit ja 68 autot, 21 teravilja- ja 10 kartulikombaini.
1.jaanuariks 1989. a. oli majandis 1242 lüpsilehma, 1552 mullikat ja vasikat, 5017 siga ja 68 hobust.
Meil on abitootmine, kus töödeldakse nii elanikkonnale kui ka asutustele lihasaadusi.
/---/
Tänane põllumees ei kiirusta talu võtma, seda enam, et möödunud aastakümnetel on tehtud palju maainimese maast võõrutamiseks. Kuid esimene samm uustalude suhtes on tehtud ka meie mail. Mart Saldre, Endel Neeve ja Andres Holdt on esimesed täieõiguslikud talupidajad Kuldre mail. Nendel on juba esimesed raskusedki üle elatud.
/---/
Tootmiskoondist „Elektrotehnika“ ja Kuldre kolhoosi seovad sidemed 1981. aastast. 1500 inimpäeva igal aastal – selline on olnud tehase rahva panus majandi töödesse-tegemistesse. Aastatega on muutunud need sidemed sisukamateks ja mitmekülgsemateks. Abistatud on majandit nii mehhanisaatorite, treialite, elektrikute kui ka ehitusmeestega, aga samuti mitmesuguste seadmete ja masinate muretsemisel. Kolhoosil on tehasele rendile antud 300pealine sealaut, kus aastas toodetakse 40-50 tonni sealiha tehase töötajate tarbeks. Täname šeffe suure abi eest.
/---/
Tänu teile, tänased töömehed, ükskõik, kus te ka ei töötaks, kas farmil või põllul, töökojas või kontoris! Üheskoos me oleme oma ülesannetega toime tulnud.

KOLHOOSIDE ALGUSAASTAID MEENUTAVAD
LINDA KUUS, endise Vilde-nim. kolhoosi liige
Astusin kolhoosi liikmeks 1950. a. sügisel. Kohe pandi mind tööle lüpsjana, kuigi ise oleks tahtnud töötada hobusega põllul. 15 aastat lüpsjaametit – siia sisse mahub palju ränkrasket tööd, sest sööt tuli ise varuda, haljassööt suvel ette vedada, juurvili tuli ise rohida, aga päeval ka karjas käia. Puhkepäevi siis ei olnud, ka puhkust ei antud. Lisaks sellele tuli mul täita hulk ühiskondlikke ülesandeid: 4 aastat kuulusin rajooni rahvasaadikuna sotsiaalhoolduskomisjoni ning tuli tegelda laste ja vanurite küsimusega; 2 aastat olin rahvasaadik külanõukogus; 9 aastat olin „Pioneeri“ kolhoosi juhatuse liige; 8 aastat „Pioneeri“ kolhoosi naiskomisjoni esimees ja 2 aastat revisjonikomisjoni esimees. Kõigeks selleks tuli planeerida aega oma tööaja kõrvalt. Istungjärgule minnes tuli otsida ise asendaja või tegid seda tööd lapsed.
Pärast 15aastast lüpsjaametit pandi mind karjabrigadiriks, siis oli 2 lauta, kus pidin käima jala kaks korda päevas ja palk oli selle eest 30 rubla kuus. Pärast rasket operatsiooni tuli mul jääda mõneks ajaks koju ning seejärel töötasin tallimehena ja põllutöölisena kuni 68. eluaastani. Nüüd olen kodune.
Olen väga tänulik, et majandi juhtkond ka vanu meelde tuletab. Aasta lõpul kutsuti meid jõululauda.

HEINO KLAAR, endise „Ühenduse“ kolhoosi arveametnik
Oli 1949. aasta kevad. Käisid jutud kolhooside moodustamisest. Oleksid juttudeks võib-olla pikaks ajaks jäänudki, kui poleks olnud 25. märtsi küüditamist. Pärast seda sai allesjäänud rahvas aru, et pääsu kolhoosidest ei ole. 31. märtsil 1949. a. tulid Kuldre ümbruse talupidajad A. Urbanik, E. Lutti, M. Kallion, S. Ventsel, A. Krevald, J. Jauk, A. Viiksaar, K. Kübar, E. Valtin, A. Pajula, K. Vellik, H. Parv, E. Kärsop ja E. Klaar kokku ja moodustasid „Ühenduse“ kolhoosi. Esimeheks valiti August Urbanik ja arveametnikuks Heino Klaar, revisjoni esimeheks Karl Kübar ning brigadiriks Elmar Lutti.
Ka naabruses olevas Vaarikala külas moodustati samal ajal kolhoos „Leek“. kus esimeheks sai Hilda Laidma ja arveametnikuks Jefim Saarman. Tiidu ja Toku külla moodustati „Kiire“ kolhoos – esimees Karl Norman ja arveametnik Helmi Mat. Miku ja Pihleni külla tehti „Koidu“ kolhoos ja Kõlbi külla „Tulevik.“
Esimesel kolhoosiaastal ei olnud vigagi, ilm juhtus olema hea ja rahvas tegi vana usu järgi korralikult tööd. Mõni kolhoosipere sai töötasuks mitu tonni vilja. Allakäik algas 1952. ja 1953. a., kui tulid vihmased suved, vili ja kartul mädanes põllule. Esimees August Urbanik võttis ise agarasti kolhoositööst osa. Tema algatusel tehti isegi silo, milleks ta puhastas ise ära kontori ees oleva katuseta keldri müürid. Talvel oli kolhoosnike põhiliseks tööks kaugeis Mõniste metsades metsa ülestöötamine ja väljavedu, selleks määrati igale kolhoosile vallamajast vastav norm. Peamisteks metsatöödest osavõtjateks olid A. Urbanik, L. Krevald, R. Ventsel jt.
Loomade ühistamisel olid põhimisteks hobused. Nii andis A. Krevald kolhoosi 2 tööhobust ja 2 varssa. Hobuseid sai täis kaks talli – Jammu ja Jõrsi. Lehmad paigutati endisesse Kargaja abimõisa säilinud Ala-Kiisa lauta. Sellest laudast saigi edaspidi „Ühenduse“, „Koidu“, „Leegi“, „Kiire“ ja „Tuleviku“ ühinemisel põhiline lüpsikarjalaut. Sinna viidi esimese mehhaniseerimise astmena Jakobi ojast vesioina abil vesi sisse. Seal töötasid pikka aega lüpsjatena Senni Reivart ja Leida Märdimäe.

JAAN SOOM, endise „Koidula“ kolhoosi põllundusbrigadir.
Astusin „Koidula“ kolhoosi 1949. aastal koos selle kolhoosi moodustamisega. Kolhoosi moodustamist organiseeris initsiatiivgrupp eesotsas Ersto-nimelise mehega. Kolhoosi asutamiskoosolek oli Visela koolimajas. Asutamiskoosolekul selgitati kolhoosikorda, arutati läbi kolhoosi astujate avaldused, viidi läbi valimised. Koosolekust võtsid osa kõik Restu I küla talupidajad ja uusmaasaajad. Kolhoosi juhtkonna valimist õieti polnudki, määrati ametisse kolhoosi esimees, juhatus, revisjon ja põllundusbrigadir. Hakkasin tööle põllundusbrigadirina. Mul tuli teha kõik kolhoosi juhtivad tööd ja käia nõupidamistel külanõukogus. Minu tööpiirkond oli Koigu küla piirist Ilvese talu piirini, kogu Restu I küla. Rahvast oli meil palju, täpset arvu ei mäletagi. Iga maapidaja pidi andma kevadkülviseemne oma maa jaoks. Hiljem töötasin veterinaarsanitarina, farmijuhatajana, laudabrigadirina ja kolhoosi esimehe kohusetäitjana. Olin tööl põllul ja karjakoplis mullikatalitaja. Tegelikult jäin pensionile 1980. aastal

Kiidetakse eesrindlikke talupoegi?! Paar nädalat peale küüditamist.

Töörahva Elu 7. aprill 1949
Rohkem karjasaadusi riigile!
Urvaste valla eesrindlased
Juba 1948. a. andsid Urvaste valla tublid talupidajad riigile 1949. a. müüginormide katteks hulgaliselt piima. Käesoleva aasta esimestel kuudel algas üldine hoogus piimanormide täitmine. Varumisalal töötajad asusid tegema selgitustööd kohustuslike müüginormide kiiremaks laekumiseks. Külanõukogude ja külapiirkondade vahel organiseeriti sotsialistlik võistlus.
Kogu selle organiseerimistöö tulemusena edeneb Urvaste vallas karjasaaduste varumine hästi. Piimavarumise I kvartali plaan täideti vallas juba 10. märtsiks. Nii Urvaste kui ka Kuldre külanõukogus edeneb varumine peagu võrdse hooga. Urvaste külanõukogu talupidajad joonduvad sama külanõukogu talupidaja Arnold Neeme järgi, kellel on täidetud juba 1949. a. kolme kvartali piimanormid. Ka keskmik August Pervel ja teistel talupidajatel on täidetud aastasest piimanormist tunduvalt üle poole.
Kuldre külanõukogu talupidajatele annab piimanormide täitmisel innustavat isiklikku eeskuju külanõukogu esimees Herbert Laidma.
A.Saar

Šeflus oli kuum sõna vanasti

Töörahva Elu 29. märts 1949
Šefluse tõhus abi
Urvaste 7-kl. Kool ja Vana-Urvaste põllumajandusühistu on šeflusvahekorras juba teist aastat ning nende vahel valitsevad tihedad sõprussidemed. Kooli õpilased on viibinud ühistu abimajandis, aidates läbi viia kiireloomulisi hooajatöid. Praegu teostatakse seemnevilja idanemisproove. Ühistu omakorda toetab kooli materiaalselt. Hiljutigi annetas ühistu koolile ühistoitlustamise korraldamiseks 100 kg rukkeid ja 200 kg nisu, mis ka ühistu veskis ümber töötati.
R. Mets

Esimesed kolhoosid 60 aastat tagasi

märts 1949
Uusi kolhoose maakonnas
URVASTES
Neil päevil asutati esimesed kolhoosid Urvaste valda. Kassi külas asutasid Säde kolhoosi 10 kehv- ja kesktalupoega, Uue-Antsla asunduses pandi alus Edasi kolhoosile. Säde kolhoosil on 192 hektaari maad. Edasi kolhoosil on 202 hektaari, sellest 135 hektaari põldu. Kolhooside esimeesteks valiti eesrindlikud talupojad Jaan Tell ja Karl Pakler.


Töörahva Elu 3. märts 1959
Kolhoosi naiskomisjon tegutseb
„Siiriuse” kolhoosi naiskomisjon korraldas klubis tantsu-mängu õhtu. Muusika eest hoolitsesid Urvaste rahvamaja juhataja E. Roon, õpetaja J. Roon ja A. Rajapere. Õhtu möödus tujuküllaselt.
E. JÕESAAR

Tüüpiline 1949. a artikkel

Töörahva Elu 25. jaanuar 1949
Rahvakohtuniku kandidaat oma valijate keskel
Urvaste rahvamajas toimus Antsla jaoskonna rahvakohtuniku kandidaadi sm. Elga Värva kohtumiskoosolek oma valijatega. Rahvamajja oli kogunenud üle saja kohaliku elaniku, et kuulata kandidaadi elulugu ja ülevaadet tema senisest tegevusest Antsla jaoskonna rahvakohtuniku töökohal. Kandidaadi ja kohtumiskoosolekust osavõtjate valijate vahel saavutati tihe kontakt, mida tõendasid ka sm. E. Värva esinemisele järgnenud arvukad küsimused, millised käsitlesid peamiselt rahvakohtute valimisi ja kohtupidamise korda. Koosolijad avaldasid rahuldust kulaklike elementide vastu rakendatud mõjuvate karistusabinõude üle.
I.Alanen