Thursday, June 30, 2011

Spordilembuses saab tolleaegseid urvastlasi süüdistada küll


Võru Teataja 30. juuni 1931
Lõunamaaliselt temperamendikas sport Kuldrel.
Parimaks sportlaseks võrulane H. Leinbock.
Uue-Antsla Hariduse Seltsi traditsiooniline iga-aastane spordipäev toimus möödunud pühapäeval Kuldrel. Võistlejaid suurel hulgal Valgast, Otepäält, Urvastest, Antslast ja Võrust.
Ilmarine oli saatnud nais- ja meesvõrkpalli komandod ja mõned kergejõustiklased. Päikesepaisteline suvepäev oli tõmmanud koguka hulga pealtvaatajaid, kes võistluse kestes hispaanialiku kuumaverelisusega ja ägedusega ohtrasti jagasid aplausi võistlejatele ja veel enam võitjatele.
Kergejõustikus saavutati olude kohaselt rohkem kui rahuldavaid tagajärgi.
Tublim mees väljal oli B. Udras, kes eht spordimehelikus vaimus püüdis saavutada oma parimat ja seda saavutas.
Ta võitis 100 mtr. jooksus ajaga 12,2 sek. ja kaugushüppe tagajärjega 5,99 mtr. Spordipäeval parimaks sportlaseks tunnistatud punktide kogusummaga H. Leinbock ei jätnud seda muljet, sest osavõtt paljudest aladest ei võimaldanud erialal tippsaavutusi. Leinbock’ile kuulusid esikoht kõrguses 144 (150), teisena kauguses 5,72 mtr. , teisena kuulis 10,31 mtr., kolmas kettas 29,47 mtr. ja teine odas 39,29 mtr. Teistel aladel langesid esikohad järgmiselt: 400 mtr. – Karolin U.A. H. S. 54,8 ! 1500 mtr. – Rüga U.A. H.S. 5:43,00. Kuul – Schmidt Valga N.M. K.Ü. 10,48 mtr. Teivas – Velner U.A. H. S 2,67 mtr. Odas – Melts U.A.H.S. 40,09 mtr.
Päeva tähtsama osa – võrkpalli võistlused, läbiviimisel elati eht lõunamaalise temperamendiga kaasa. Meeste mängus võistlesid 5 meeskonda ja naistel 2.
Ägedamaid lahinguid löödi Võru „Ilmarise“ ja Uue-Antsla meeskondade vahel, kuna viimase ridades oli Tartu mängijaid, luues sellega hää aluse. Pääle kahekordse mängu võitis „Ilmarine“, tulles sellega esimeseks. „Ilmarine“ võitis veel Antsla Kaitseliidu ja Urvaste Har. seltsi meeskondi suure ülekaaluga. Teiseks meeskonnaks Uue-Antsla ja kolmandaks Valga N. M. K. Ü. „13“ klubi.
„Ilmarise“ naiskond võitis Uue-Antsla-Otepää koondist 15:5 ja 15:0.
Auhindadest omasid: „Ilmarise“ nais- ja meeskonnad kumbki ilusa bronks-kuju, H. Leinbock kirjutuslaua nõud, B. Udras kauni suitsetamiskomplekti ja A. Peterson albumi. Spordipäeva juhtis liidu sekretär K. Pustus.

Laulupeo eelne pinge kasvab!!!


Võru Teataja 30. juuni 1931
Urvaste mehed ähvardavad Uhtjärve lainetama laulda.
Pidustuste kava on koostatud hoolikalt ja mitmekesiselt.
Esimene Urvaste kihelkondlik laulupäev peetaks teatavasti tuleval pühapäeval, 5. juulil Urvaste kiriku juures, Uhtjärve ilusal kaldal. Laulupäeva kava on koostatud. Selle järele algab laulupäev hommikul kell ½ 7 pasunakooride mänguga kirikutornist. Kell 7 hommikul peetakse kooride pääproov laululaval. Kell 1 päeval algab kirikus vaimulik kontsert. Kell ½ 3 p.l. kogutakse rongikäiguks kiriku puiestiku alule. Rongikäik ise algab kell 3 lippude ja orkestrite saatel.
Üldkontsert algab laululaval kell 4 p.l. Üles on end annud 11 segakoori, 5 lastekoori ja 6 pasunakoori, kokku 547 lauljat ja 147 mängijat.
Laulupäeva korralduspääjuhatajaks on „Siiriuse“ esimees Ernst Keller, segakooride juhiks Peeter Laja, pasunakooride juhiks A. Must ning lastekooride juhtideks J. Kolk ja J. Rööp. Näitejuhina tegutseb Joh. Alop. Peokõne peab maavalitsuse esimees Aug. Kohver.
Kell 9 õhtul järgneb laululaval vabaõhuetendus. Ette kantakse K. Kaasiku operett „Kaluri tütar“. Kell 11 õht. algab „Siiriuse“ seltsimajas ball.
Kui ilm vähegi soodus, ei ole kahtlust, et rahvast hulgaldaselt võrratu ilusale Uhtjärve kaldale kokku voolab. Ilusas ilmas aga keegi ei kahtle, sest Urvaste mehed on ähvardanud laulupäeva vihma vastu ära kinnitada.

Wednesday, June 29, 2011

Kõige vanem Urvaste uudis, mille olen leidnud! Maarahva Nädala-leht 29. juuni 1821



Maarahva Nädala-Leht 29. juuni 1821
Urvaste Kihelkonnas, Vabbina vallas surri minneval Aprili kuul Undruse Tomas, kes ühhe veike veski peal, mis selle mõisa pärralt on, möldriks olli. Sesamma andis minneval suvel Kihelkonna õppetaja kätte 300 Rubl. p. r. et sedda altari ehtimise tarbeks prukida, õmmetige selle palvega, et temma elloeal, tedda mitte nimmitada. Murretseti siis veel alles temma ello pävil kaks lühtrid altari laua peale, mis 160 Rubl. maksid, ning kelle peale nüüd kaddunud innimese nimmi saab sisse leigatama. Mis veel rahast järrelejänud, selle eest muretsetakse eddespiddi parrajaid altari ehtid.
Nenda on seesama hea innimene omma Jummala melepärralise anniga, head tähte andnud, ja omma nimme seal kihhelkonnas kõige tulleva põlve mällestatavaks jätnud. Temma olli kaks kõrd naest võtnud, agga ei olnud temmal lapsi; olli põdeja inimene; ellas tassatselt, ja korjas ennesele kaunist varra omma linnopu aiast, ning omma vilja kauplemisega. Mis järrele jättis, sennest teggi jaggu kirrikule, omma õe lastele, ja omma ellatanud leskele.
On ka nüüd Urvaste kihhelkonnas Piibliselts sündimas, mis 12nemal Mail, mis on tõine ristipäev, essimest kõrda Urvaste kirrikust Piibli pühha saab piddama.

Sunday, June 26, 2011

Urvastlaste spordiedu


Elu 27. juuni 1931
Urvastlased olid võidukad.
Urvastlased – „Siirius“ ja haridusselts võistlesid Ilmjärvel säälse haridusseltsi pool. korraldatud spordipäeval. Üldvõitjaks tuli Urvaste „Siirius“ suure ülekaaluga. Esimesi kohti urvastlastest omasid: 100 mtr. E. Karolin, kõrgus Zirel 145, kaugus Karolin 5.14, kolmik Raud 11.36, kõik „Siiriusest“ ja teivashüppes Laud 265 – haridusseltsist. Parema sportlase nime omas Karolin („Siirius“) 13 punktiga. Ka võrkpallis võitis „Siirius“.

Thursday, June 23, 2011

Käsipall oli tegija 80 aasta eest


Võru Teataja 23. juuni 1931
Suur spordipäev Kuldres.
28. juunil korraldatakse Kuldres Uue-Antslas suur spordipäev, millest osa võtavad sportlased Võrust, Antslast, Urvastest, Valgast, Otepääst, Uue-Antslast, Navist jne. Kavas on pääle kergejõustiku ka käsipallivõistlused meestele ja naistele.

Monday, June 20, 2011

Elurõõmus, aga kuri tüdruk

Stahhaanovlik töö 20. juuni 1951
Põllud umbrohuvabaks
Kuldre külanõukogu K. Marxi nimelise kolhoosi kommunistlikud noored ja noored esitasid üleskutse kogu vabariigi kolhoosinoortele – hoida kolhoosipõllud umbrohuvabad. Peale üleskutse esitamist asusid nad kohe oma lubaduse täitmisele. Nüüd võib iga päev näha kolhoosipõldudel hulgaliselt noori, kes hävitavad umbrohtu. Neid juhib energiline ja elurõõmus tütarlaps Aino Mets – noortebrigaadi brigadiir. Teda võib näha kord siin – varsti on ta juba teisel põllul. Oma ülesannetesse suhtub ta täie tõsidusega ja võib kindel olla, et ükski ohakas ega põldrõigas ei jää tema eest varjule. Kolhoosinoored tunnevad teda ja teavad, et see rõõmus tütarlaps võib olla vägagi kuri ning seepärast töötavad nad hoolega. Tublid noored on puhastanud senini juba rohkem kui pooled kolhoosipõllud umbrohust.
U. Prääts

Saturday, June 18, 2011

Urvaste laulupidu kogub hoogu

Võru Teataja 18. juuni 1931
Urvaste laulupäev Uhtjärve kaldal peetakse 5 juulil.
Võtab osa 700 lauljat-mängijat.
Nagu teada peetakse 1. Urvaste kihelkondlik laulupäev 5. juulil Urvaste kiriku juures ilusal Uhtjärve kaldal. Kuna kiriku nõukogu omaltpoolt ka luba andnud nii kiriku tarvitamist vaimulikuks kontserdiks, kui ka lauluplatsi kasutamiseks, siis on laulupäeva kuulutused juba trükki saadetud ja need saadetakse laiali jaanipäevaks. Laulupäevast võtavad osa 11 sega-, 5 laste-, 6 pasunakoori ja neid lauljaid ja mängijaid kokku arvates tõuseb nende arv 694. s.o 547 lauljat, 147 mängijat. Need laulu ja pasunakoorid kuuluvad Urvaste, Kanepi, Põlva, Sangaste ja Karula kihelkondadesse. Lähemal ajal algavad laululava ehitustööd.

Hea kirjavastus, kas jäi nüüd midagi avaldamata kirjast veel mainimata?


Võru Teataja 18. juuni 1931
Kirjavastused.
Salme K., Uue-Antslas. Teie kaastööd meie ei avalda, sest lehelugejatele ei paku mingit huvi teie kahjurõõm „laia lõugadega“ Elfriede abiellumise puhul. Kui Elfriede nüüd abielu- sadamasse jõudis, pääle paarikümneaastase eluvõitluse, kus „elutormid ta au ja nooruse rüüstanud“ – nagu te kirjutate, - siis tuleb sellest ainult häädmeelt tunda. Teie aga olete vist väga pettunud ja Teil on vist hirmus kahju sellest kõigest, ning kingitustest, mis Elfriede saanud. Säärased kirjutised on paberikorvidele söödaks, kuhu Teiegi vaimuvaene vaimusünnitis läks.

Pruudita pulmad


Võru Teataja 18. juuni 1931
Pruudita pulmad.
Peigmees otsis politseiga pruuti ja oma kraami, mis pruudile antud. Pulmapeost ei võtnud pruut isiklikult osa, vaid jooksis teise kaenlasse.
Pühapäeval pidi Vaabina vallas elutsev Ella A-n tanu alla saama. Ta laulatus Sangaste elanik S. A-r’ega pidi olema Valgas. Pulmapeo vastu valmistati hoolega, tapeti loomi, pruuliti õlut ja kutsuti külalisi. Pulmad pidid olema peigmehe man Sangastes. Asjale tuli vahele aga suur takistus. Nimelt põgenes pruut laupäeva hommikul kl. 3 ajal kodust. Teda otsiti, end asjata. Pruudi vennal ei jäänud muud üle, kui peigmehele sõna viia Ella saladuslikust kadumisest. Südamepõhjani löödud peigmees tuli kiires korras Vaabinasse, otsis kah oma kallikest, kuid asjata. Siis saadi teada, et pruut olla Antsla elanik E.Z-ga Vana-Antsla valda Kauksi tallu lipsanud. Vahepeal oli peigmees asjast ka politseid informeerinud, ning koos politseiga sõideti Vana-Antslasse. Nimetatud kohal leitigi tagaotsitav pruut, kuid säälgi põgenes ta peigmehe eest metsa, nii et peigmees isegi oma kraami, mis ta pruudile oli andnud, kätte ei saanud, kuigi seda politsei kaasabil lootis saada.
Pettunud peigmehel ei jäänud muud üle, kui laulatusele minekust lõplikult loobuda ja koju sõita. Vahepääl oli aga hulk pulmalisi Sangastesse kokku tulnud. Ja vaatamata sellele, et pruuti majas polnud, peeti pulmad maha. Söödi-joodi teisipäevani.
Teostamata jäi aga Ella A. ja S. A. kiriklik laulatus Valgas, sest vahepääl põgenes pruut veelgi kaugemale – Tallinnasse, kus ta praegugi olla.
Mis põhjustel kogu see jant sündis, on teadmata.

Friday, June 17, 2011

Lihtsalt teade

Töörahva Elu 17. juuni 1971
TEADAANDED
Kalmistupäev Urvaste kalmistul on laupäeval, 19. juunil kell 11.
Urvaste Küla TSN Täitevkomitee
javascript:void(0)

Wednesday, June 15, 2011

Meil läheb hästi!

Stahhaanovlik töö 16. juuni 1951
Täitsime teekohustuse
Meie kolhoos tuli edukalt toime kevadkülviga. Tänavu külvasime kiiremini ja parematel agrotehnilistel tähtaegadel kui mullu. Külvide eeskujuliku hooldamisega tahame kindlustada eeloleval sügisel meie ühinenud kolhoosi põldudelt suurema saagi kui kunagi varem.
Lõpetanud kevadkülvi, asusime kohe massilistele teetöödele. Kohalike teede osas täitsime kohustuse juba 11. juuniks. Me olime tööl kogu kolhoosiga. Osa inimesi vedas kruusa, osa puhastas kraave. Meid innustas kiiremini töötama sotsialistlik võistlus, mille me pühendasime läheneva Eesti NSV XI aastapäeva auks. Me täitsime oma kohustuse kolme päeva jooksul. Nüüd töötab osa kolhoosnikuid vabariiklikel teedel, millise kohustuse täidame 17. juuniks.
J. Kuusk,
Võidulipu kolhoosi esimees

Mingi tõrge omnibussiga


Võru Teataja 16. juuni 1931

Ikka väga kollane ja jube


Võru Teataja 16. juuni 1931
Preili jõi kolm pudelit piiritust.
Uue-Antslas otsis 22-aastane tüdruk surma.
Möödunud pühapäeva ööl kella 1 ajal ärkas Uue-Antsla asunduses elutsev talupidaja Zirul üles ja läks teise tuppa, et vaadata kella. Minnes sisse, kus magas ka 22 aastane tütar Salme Zirul, võttis teda vastu kange piirituse hais. Tütar lamas pooleldi meelemärkuseta olekus voodis, mille oli täis oksendanud.
Otsekohe oli selge, et siin tegemist enesetapmisega, mis aga nurja läinud. Kiires korras toimetati tütar Antslasse dr. Treumuthi juure, kus kõik elupäästmise abinõud tarvitusele võeti. See andis ka tagajärgi. Selgus, et Salme Zirul on joonud kolm veerandliitrilist pudelit piiritust. Kuigi 90° piiritus kange ei suutnud see eluvaimu tüdrukult välja võtta. Protokolli koostamisel olla plika kõnelenud, et ta juba tükk aega enesetapmise plaanidega ringi käinud. Tahtnud end kord uputada, kord puua, kuid lõpuks valinud – viina surma.
Põjustena olevat mängus romantilised asjaolukesed. Nimelt tahtnud keegi mõisa-asunikust naisemees kangesti Salmega kurameerida. Küllap vist ikka sellepärast surma otsiski, et mitte saada.

Tappev armukadedus


Postimees 15. juuni 1891
Kodumaalt.
-. 28. mai hommikul on Urvaste mõisa võiköögist mõisa poiss ja tüdruk veriselt leitud; poiss juba surnud, tüdrukul veel vähe elu sees. Poiss on tüdrukut rauaga pähe lüües surmata tahtnud, nagu märkidest tuntud ja siis ennast püssiga surnuks lasknud. Arvatakse, et ta armukadedusega, meelenõrkuse mõjul, seda teinud. -

Urvastesse kauplust!!!

Töörahva Elu 15. juuni 1961
Avaldamata materjali jälgedes
Autokaupluse teenindamispiirkonnast
Meile saabunud kirjutise autokaupluse ebarahuldavast töötamisest saatsime lahendamiseks Antsla Tarbijate Kooperatiivile, kes vastas järgmiselt:
Antsla Tarbijate Kooperatiivil on üks kaupluseks kohandatud veoauto. Kauplus teenindab peamiselt neid kolhooside ja Antsla sovhoosi piirkondi, millised asuvad statsionaarsetest kaubandusettevõtetest kaugel.
Autokauplus teenindab kindla tunnigraafiku alusel üheksat enamasustatud punkti Antsla sovhoosis, „Linda“, Marxi-nimelises, Urvaste ja „Edasi“ kolhoosis, neist kuut kaks korda ja kolme üks kord nädalas.
Urvaste kolhoosi keskusest ja Urvaste koolist 2 km kaugusel asub statsionaarne kauplus. Arvestades seda, et autokauplus on koormatud sõitudega kaugematesse piirkondadesse ei saa see Urvaste kolhoosi keskust teenindada. Urvaste territooriumil oleks tarvis veel ühe statsionaarse kaupluse avamine Vana-Urvastes ja praeguse kaupluse üleviimine parematesse ruumidesse. Sel juhul oleks kolhoosi piirkonna elanike teenindamine normaalselt kindlustatud. Arvestades olemasolevate kapitaalmahutuste suurust, ei ole Antsla Tarbijate Kooperatiivil võimalik ehitada Urvaste kolhoosi uut kauplust. Oleme mitmeid aastaid taotlenud Urvaste kolhoosi juhatuse kaasabi kaupluse jaoks ruumide saamiseks, kahjuks ei ole kolhoos meid selles abistanud. Ka ei ole selles küsimuses lubadusest kaugemale jõudnud „Siiriuse“ kolhoosi juhatus.
Korralike kaupluseruumide puudumine on Urvaste ja „Siiriuse“ kolhoosi elanike mittetäieliku kaubandusliku teenindamise peamiseks põhjuseks.

Monday, June 13, 2011

Põnevat Uue-Antsla mõisa jagamisest


Võru Teataja 13. juuni 1921
Uue-Antslast
Viimase aja sündmused, millede põhjusel Uue-Antsla mõisa majapidamist ja raamatuid kohapeal moodustatud komisjoni poolt revideerima hakati, on tagajärgi saavutanud, mille üle vaikida ei või.
1920 aasta kevadel, kui Antsla ringkonna valitsejaks veel Rõõmus oli, võis märgata, et hoolekande alla võetud mõisa majapidamine, samuti ka muud ettevõtted erialadel hästi õnnestasid ja riigile tublit sissetulekut anda tõotasid.
Seal arvasid riigiisad aga mingisugusel põhjusel Rõõmust ringkonna valitseja ametist vabastada ja tema asemele A. Päss’a määrata.
Kätte oli jõudnud viljapeksmise aeg. Selleks pööras Rõõmus teatega valla kontrollkomisjoni poole esitaja saatmiseks viljapeksmise juurde. Vahe peal ametisse saanud A. Päss aga teatas, et vallal ei ole tarvis mõisa asjadesse segada.
Kuidas ringkonna valitseja ja kohalik mõisavalitseja viljapeksmist korraldasid, kuidas vili raamatusse kanti – jääb muidugi nende eneste teada.
Arukamad mõisatöölised, kes majapidamise halvenemist ja riigi varanduse hävitamist nägid, pöörasid kaebega E. v. peaministri poole ja nõudsid tõsiseid korraldusi. Ka sealt vastati lihtsalt eitavalt, nagu endisedki kaebused maakonna riigimaade ülema poolt tähelepanemata jäeti: Antsla ringkonna valitseja, samuti ka mõisavalitseja on ausad ametnikud. Kaebe mõisatööliste poolt ei ole tekkinud mitte puht majanduslistel, vaid poliitilistel põhjustel. Ei jäänud midagi enam teha.
Hale on aga „ausate“ ametnikkude saatus. Viimane katse mõisavalitseja Laursoni poolt vilja aite, sellega ehk terveid mõisahooneid tuhkas põletada jäi tagajärjetuks ja Laurson virutas omale kuuli pähe.
Ringkonna valitseja A. Päss vabastati ametist ja määrati riigimõisa valitsejaks.
Komisjoni revideerimisel on selgunud, et mõisavalitseja Laurson sada viiskümmend pange piiritust kõrvale on toimetanud. Raha puudujääk ulatada vähe alla poole miljoni.
Ka rääkis mulle keegi revideeriva komisjoni liigetest, et riigimaade ülema esitaja P. neil ainult inventari raamatuid lasknud revideerida – kuna kassaraamatuid pidada targemad mehed revideerima.
Kõige õigem oleks aga olnud, kui revideerimise mõttes komisjon oleks moodustatud koguni erapooletutest isikutest, mitte asjasse segatud ametnikkudest.
Hästi kavatsetud, kuid halvasti talitatud? -rg-

2-ndal ja 3-ndal s.k.p. müüdi viimased Uue-Antsla mõisa inventari jätiseid. Aastakümnete kaupa seisnud vaadid ja pütid, kolikambrites ruskunud nimeta jätised, vana raua hunikud, mingisugused kokkuvarisenud tarberiistad sünnitasid laagri, mille sarnast linnades võib näha – kuid haledama …
Ja seda koli müüma olid tulnud kõik suured võimud: riigimaade ülemad abidega, ringkonna valitsejad, vanad ja uued, suurte vara võtmetega vöö vahel, mõisavalitsejad prouadega, vallaisad vedruvankritega ja palju suuremaid ja vähemaid aukandjaid.
Tummalt põriseb haamer vastu vanu padasid: esimesel, teisel ja ------ kolmandalt …
Paisunud rahakotid tõmmati põuest välja ja vahetati „Põllutööministeeriumi“ nime kandvate kviitungite vastu, hellalt tõsteti vankritesse kallis vara, ning koormad veeresid iga ilmakaare poole laiali, kandes mälestusi kaduvusesse …
Ringi vaadates näeb veel palju ja palju kõiksugust kraami, mida aga kellegile tarvis pole.
Silman ühte talve sõiduriista, mida vaadeldes ma oma teadmisega rahule ei jäe, vaid lähedal seisva vana taadi poole pöörates küsin: „Kelle oma see saan on!“ „Olõ küll katõsõkümmend kats aastat vana, kuna saan vast pääle saa aasta om!“ vastab vanamees.
Kas pole seesuguste vanade asjade koht muuseumis? -rg-

Thursday, June 9, 2011

Laulupidu muudkui läheneb

Võru Teataja 9. juuni 1931
Urvaste valmistub laulule.
Urvaste „Siirius“ on praegu kibedasti ametis Urvaste kihelkondliku laulupeo ettevalmistamisega. Kui ühing esmalt vaid väikese osavõtjate arvuga arvestas, siis ületasid küll väljasaadetud ringkirjadele tulnud vastused igasugused lootused. Laulupeole on seni registreeritud juba kaugelt üle poolesaja tegelase pea igast Urvaste kihelkonna nurgast.
Laulupidu peetakse Urvaste koguduse surnuaia juures. Looduslikult on see koht tähendatud ettevõtteks ütlematu soodus. Kooride jaoks ehitatakse sinna nägus laululava.

Tuesday, June 7, 2011

Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumed.


Olevik 7. juuni 1891
Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumid.
mm. Urvastest. Meie kihelkonnas on nüüd kaks kainuse seltsi kinnitatud. Veenus Liinamäe vallas lõunapool kihelkonna ääres, ja Koit kihelkonna põhjapiirel, vastu Otepää kihelkonda. Veenuse avamise pidu oli 15. mail, Keisri herra kroonimise pühal.
-. Urvaste mõisas on ennast üks noormees maha lasknud, enne on ta aga ühele tüdrukule nii päha löönud, et selle elu praegu kaalu pääl seisab. Mis asi teda sarnast koledat tegu tegema sundinud, on teadmata. Juba varemalt on ta teda mitu korda ähvardanud ja löönudki.
-. mm. 23 ,mail maeti Urvastes üht K. valla elatanud vana piigat, kellest kõik teadsivad, et ta verivaene oli. Tast ei ol- enam midagi tegijat, siiski pidas mõni teda armu pärast korteris ja toitiski teda armu pärast. Tema suremist ei näinud keegi, sauna nurgast leiti ta, vast paar päeva pärast suremist selles olekus. Igaüks kahetses vaest armetut inimest. Pärast tema surma leidis aga ta vend, ainus lähem sugulane, ligi sada rubla lõnga keradesse ja muude umbsete kohtadesse ära peidetud. Õnnetuseks oli üks osa sellest paberi rahast ju pudev ja langes puutumisel põrmuks, teine osa viidi Tartu panka, kust kahe kuu pärast raha vastu lubati anda, aga umbes pool selle hinnast.

Monday, June 6, 2011

Kolhoosi idüll ...

Kolhoosi Elu 6. juuni 1951
ENSV 11. aastapäeva auks
Kolhoosi ehitustellinguil
Kuldre külanõukogu Edasi kolhoosis käivad sigala ehitustööd. Sigala ehitatakse ümber vanast hoonest ja on ette nähtud 50 seale.
Eesti NSV 11. aastapäeva auks on 6-liikmeline ehitusbrigaad omavahelises sotsialistlikus võistluses. Töötades katusekatmisel, täidavad puusepad Arnold Kallion ja Elmar Tee oma päevaseid tööülesandeid ligi pooleteistkordselt. Puusepad, arutanud kõiki võimalusi, otsustasid sigala ehitustööd lõpetada ennetähtaegselt 1. juuliks.
L. VINK

Saturday, June 4, 2011

Kooliaasta kokkuvõte

Kolhoosi Elu 4. juuni 1951
Eksamisessioon Urvaste 7-kl. koolis
Urvaste 7-klassilises koolis võib kevadiste lõpu- ja üleminekueksami tulemustega rahule jääda. Nii õpilased kui ka pedagoogid on tõsilt suhtunud oma ülesannetesse.
Viienda klassi õpilased paistsid oma teadmistega välja eriti vene keeles. Välja arvatud ühel õpilasel, olid kirjaliku eksami hinded kõigil head ja väga head.
Kuuendas klassis esines aasta kestel palju puudumisi, osa õpilasi (E. Venkov, V. Kungus, H. Mõttus) ei kasutanud oma vaba aega plaanikindlalt, millest tingituna esines siin rohkem rahuldavaid hindeid. Eeskujuks võib seada sama klassi õpilasi K. Tammistet ja E. Kiisi. K. Tammiste, olles kehakultuurikollektiivi esimeheks ning võttes aktiivselt osa mitmesuguste ringide tööst, on töökoormusele vaatamata saavutanud eksameil ainult häid hindeid.
Kõige rohkem ettevalmistamist nõudis eksamiperiood lõpuklassi õpilastelt. Tuleb ju lõpuklassis läbi korrata kogu kooli õppeprogramm. Siin ei olene edu eksamitel üksnes viimase õppeaasta edukusest, vaid kogu kooli kursuse süstemaatilisest läbitöötamisest. Täie eduga on siin esinenud õpilased E. Konnula ja V. Saar. Neil tuli haiguse tõttu palju puududa koolist, kuid tubli töö ja aineõpetajate järjekindla abiga suutsid nad läbi korrata kogu kooli õppekava ja anda eksamil häid vastuseid.
Urvaste 7-klassilise kooli õpilased ja õpetajad tulid oma ülesannetega toime. Suve vaheajal aga tuleb õpetajail tõsiselt abistada neid õpilasi, kes jäeti sügiseks eksameid sooritama. Tublisti tuleb töötada õpilastel , kes omasid puudulikke hindeid, et kindlustada sügisesteks järeleksamiteks kindlad teadmised.
N. ELKEN

Suvaline ärimees Vaabinas


Võru Teataja 4. juuni 1931
Piimahabemik – Vaabina aferist.
14-aastane Ameerika „esitaja“ annab tööd ja petab rahvalt raha kokku.
Loterii piletid, mis maksavad 50 senti.
Vaabina vallas on üks nooruke, 14 aastane Peeter Antsi „lahti löönud“ kummalise äri ja rahva petmise. Nimelt esitab Peeter Antsi – 1) Põhja-Ameerika Eksport-Import agenti, 2)mingisugust „Transfert“ firmat, 3) „Frankfurt am Main emailtööstust“, 4) Eesti kunstpäevapiltide tööstust ja 5) äri Võru osak. juhatajat.
Poiss külvab trükitud plankettidega ümbruse üle, lubades kõigile mitmel alal töötamist ja teenistust, kui planketil nõutavad sissemaksud makstud. Et teenida 60-120 ja isegi kuni 300 krooni kuus, tuleb igal soovijal tellida P. Antsilt mingisugune agendi käsiraamat (hind kr. 5.75). Lisaks sellele tuleb maksta 10 kr. päevapildi suurenduste proovide saamiseks, pääle selle veel summad tsekiraamatute, lepingute ja volituste eest.
On isegi selge, et ükski äri esitajaks ei võta 14-aastast juntsut, kelle nina veel leemendab. Kummalisi lubadusi nähes, on isegi igale arusaadav, et siin ühe utoopilise jampsimisega ja kergeusklikkude ninapidivedamisega tegemist. Kahjuks on aga leidunud inimesi, kes Antsile kümned kroonid maksnud ja selle eest kindlasti muud midagi ei saa kui pika nina.
Poiss on peenikeste „äriknividega“ – ta on tellinud omale suurema satsi loterii pileteid ja müütab neid 50 prots. odavamalt – muidugi jääb loterii korraldajail raha saamata. Ka on poiss omal algatusel inimestele ajalehti tellinud, või ajalehtedele tellimisraha maksmisest loobunud.
Piimahabemega aferisti äriknihvid on otsaga avalikkuse ees teatavaks saanud, ja vähemalt Vaabinas keegi noorukest enam ei usu. Ettevaatlik peaks aga igaüks olema, kes saab P. Antsi ringkirja ja raha sissemaksu nõudeid.
Loodetavasti tunnevad ka ametiasutised asjast huvi ja teevad petise tegevusele piiripanekuks omad tarvilikud järeldused.

Friday, June 3, 2011

Kae no kontrolli!

Stahhaanovlik töö 3. juuni 1951
Nii ei kontrollita, sm. Tee!
Nädalapäevad tagasi sõidavad Edasi kolhoosi karjalautade juurde kaks meest. Neile vasturutanud karjafarmi juhataja sm. Kiidron tunneb ära rajooni põllumajandusosakonna zootehniku sm. J. Tee. Temaga kaasas on aga üks tundmatu noormees.
Zootehnik Tee teatab, et tema on tulnud karjalautu kontrollima ning tutvuma loomade seisukorraga Edasi kolhoosis. Karjafarmi juhataja informeerib teda sellest, et just praegu kaks põllumajandusosakonna zootehnikut lõpetasid revideerimise.
„Mina olen kontrollide kontroll, sest ma olen palju tähtsam mees, kui need tütarlapsed,“ vastab sm. Tee ja astub karjalauta põlev pabeross suus.
Et aga suitsetamine karjalaudas, kus on palju tuleohtlikku materjali, on kategooriliselt keelatud, palub karjafarmi juhataja sm. Kiidron teda laudast väljuda, pealegi on sm. Tee viinastunud olekus.
Nüüd aga vihastab zootehnik.
„Mina olen rajooni peazootehnik. Ma kutsun teid järgmiseks kolmapäevaks rajoonikomitee büroole ja lasen teile „pähe anda““, teatab ta resoluutselt, enne kui lahkub.
Sm. J. Tee! Viinastunud olekus ei kontrollita kolhooside loomakasvatuse olukorda, pealegi rikkudes sealjuures igasuguseid eeskirju. Ja esineda kolhoosides võõra tiitliga ning hirmutada kolhoosnikuid, ei ole samuti lubatud. Eeltoodust on vaja teil teha omad järeldused.
R. Tiit