Põnevat Uue-Antsla mõisa jagamisest

Võru Teataja 13. juuni 1921
Uue-Antslast
Viimase aja sündmused, millede põhjusel Uue-Antsla mõisa majapidamist ja raamatuid kohapeal moodustatud komisjoni poolt revideerima hakati, on tagajärgi saavutanud, mille üle vaikida ei või.
1920 aasta kevadel, kui Antsla ringkonna valitsejaks veel Rõõmus oli, võis märgata, et hoolekande alla võetud mõisa majapidamine, samuti ka muud ettevõtted erialadel hästi õnnestasid ja riigile tublit sissetulekut anda tõotasid.
Seal arvasid riigiisad aga mingisugusel põhjusel Rõõmust ringkonna valitseja ametist vabastada ja tema asemele A. Päss’a määrata.
Kätte oli jõudnud viljapeksmise aeg. Selleks pööras Rõõmus teatega valla kontrollkomisjoni poole esitaja saatmiseks viljapeksmise juurde. Vahe peal ametisse saanud A. Päss aga teatas, et vallal ei ole tarvis mõisa asjadesse segada.
Kuidas ringkonna valitseja ja kohalik mõisavalitseja viljapeksmist korraldasid, kuidas vili raamatusse kanti – jääb muidugi nende eneste teada.
Arukamad mõisatöölised, kes majapidamise halvenemist ja riigi varanduse hävitamist nägid, pöörasid kaebega E. v. peaministri poole ja nõudsid tõsiseid korraldusi. Ka sealt vastati lihtsalt eitavalt, nagu endisedki kaebused maakonna riigimaade ülema poolt tähelepanemata jäeti: Antsla ringkonna valitseja, samuti ka mõisavalitseja on ausad ametnikud. Kaebe mõisatööliste poolt ei ole tekkinud mitte puht majanduslistel, vaid poliitilistel põhjustel. Ei jäänud midagi enam teha.
Hale on aga „ausate“ ametnikkude saatus. Viimane katse mõisavalitseja Laursoni poolt vilja aite, sellega ehk terveid mõisahooneid tuhkas põletada jäi tagajärjetuks ja Laurson virutas omale kuuli pähe.
Ringkonna valitseja A. Päss vabastati ametist ja määrati riigimõisa valitsejaks.
Komisjoni revideerimisel on selgunud, et mõisavalitseja Laurson sada viiskümmend pange piiritust kõrvale on toimetanud. Raha puudujääk ulatada vähe alla poole miljoni.
Ka rääkis mulle keegi revideeriva komisjoni liigetest, et riigimaade ülema esitaja P. neil ainult inventari raamatuid lasknud revideerida – kuna kassaraamatuid pidada targemad mehed revideerima.
Kõige õigem oleks aga olnud, kui revideerimise mõttes komisjon oleks moodustatud koguni erapooletutest isikutest, mitte asjasse segatud ametnikkudest.
Hästi kavatsetud, kuid halvasti talitatud? -rg-

2-ndal ja 3-ndal s.k.p. müüdi viimased Uue-Antsla mõisa inventari jätiseid. Aastakümnete kaupa seisnud vaadid ja pütid, kolikambrites ruskunud nimeta jätised, vana raua hunikud, mingisugused kokkuvarisenud tarberiistad sünnitasid laagri, mille sarnast linnades võib näha – kuid haledama …
Ja seda koli müüma olid tulnud kõik suured võimud: riigimaade ülemad abidega, ringkonna valitsejad, vanad ja uued, suurte vara võtmetega vöö vahel, mõisavalitsejad prouadega, vallaisad vedruvankritega ja palju suuremaid ja vähemaid aukandjaid.
Tummalt põriseb haamer vastu vanu padasid: esimesel, teisel ja ------ kolmandalt …
Paisunud rahakotid tõmmati põuest välja ja vahetati „Põllutööministeeriumi“ nime kandvate kviitungite vastu, hellalt tõsteti vankritesse kallis vara, ning koormad veeresid iga ilmakaare poole laiali, kandes mälestusi kaduvusesse …
Ringi vaadates näeb veel palju ja palju kõiksugust kraami, mida aga kellegile tarvis pole.
Silman ühte talve sõiduriista, mida vaadeldes ma oma teadmisega rahule ei jäe, vaid lähedal seisva vana taadi poole pöörates küsin: „Kelle oma see saan on!“ „Olõ küll katõsõkümmend kats aastat vana, kuna saan vast pääle saa aasta om!“ vastab vanamees.
Kas pole seesuguste vanade asjade koht muuseumis? -rg-