Elu 31. august 1929
14. ja 15. aug. öösel on ära varastatud Uue-Antsla vallas Ivani t. jalgratas “Corvette” nr. 232081. Varga paljastajale maksab Urvaste ühispiimatalituse juhataja
40 krooni.
Aadress: Urvaste ühispiimat. Antsla kaudu.
Monday, August 31, 2009
Thursday, August 27, 2009
Oeh, millest siin õieti juttu on ...
Töörahva Elu 27. august 1959
NÕUKOGUDE EHITUS
AKTIIVI ABIL
Urvaste külanõukogu ruumikas eestoas torkab sisenejale kõigepealt silma suur tabel külanõukogu kolhooside sotsialistlike kohustustega. Andmetest nähtub, et võistlus läheb hästi. Nii on lehmade arvulise plaani täitnud ja ületanud „Edasi” ning Kuldre kolhoos. Kõik kolhoosid täidavad edukalt kohustusi noorloomade kasvatamise alal. Pingeline võistlus käib loomakasvatussaaduste tootmise suurendamise eest.
Nende näitajate taga on ka osake külanõukogu tööd. Alles hiljuti arutati istungjärgul Kuldre kolhoosi loomakasvatuse edasiarendamise perspektiive. Istungjärkudelt on alati saadud konkreetseid näpunäiteid edaspidiseks. Just konkreetsus on see, mis iseloomustab külanõukogu tööd. Külanõukogu esimees E. Lukka käib sageli ise kohapeal, on organiseeritud kontrollreide farmidesse, mõnikord on antud alalisele põllumajanduskomisjonile olukorra lahendamiseks ülesanne.
Istungite päevakorras on olnud kevadkülvi ettevalmistus, söötade varumine, külvide hooldamine põllumajandusliku artelli põhikirja täitmine jne. Istungil arutatakse tavaliselt 1-2 kolhoosi tegevust, kuid kohal on ka teiste kolhooside esimehed. Enamasti võetakse lubi alla kolhoos, kus antud töölõigus on kõige rohkem puudusi. Selle kõrval aga kuulatakse ka eesrindlike kolhooside aruandeid.
Põllumajanduse juhtimise kõrval tuleb külanõukogul tegelda veel väga paljuga. Rahandus, kultuurielu, koolid – kõik need kuuluvad külanõukogu kompetentsi.
„Üksi ei tee midagi,” ütleb külanõukogu esimees E. Lukka. Selles on tal täielik õigus. Ainult laialdase aktiivi abil saavutati Urvaste külanõukogu töös edu. Esmajoones on suureks jõuks alalised komisjonid. Külanõukogu tööpraktika näitab, et need on suutelised suuri ülesandeid lahendama. Varem oli raskusi maksude laekumisega. Kui aga eelarve-rahanduskomisjon (esimees H. Klaar) asus elanike hulgas selgitustööd tegema, paranes olukord tunduvalt. Nii laekus põllumajandusmaksu I poolaasta plaan 101,6 protsendiliselt ja kindlustusmaks212,3 protsendiliselt. Põllumajanduskomisjon tegi A. Kahki juhtimisel kontrollreidi kolhooside karjafarmidesse, kus aidati puudusi likvideerida. Kultuuri- ja heakorraküsimustega tegelev komisjon kontrollis Kuldre ja Urvaste kauplusi. Avastati ostjate petmist, esines kaupluste avamisajaga hilinemist. Ilmnenud väärnähetest informeeris külanõukogu Antsla tarbijate kooperatiivi ja need kõrvaldati.
Kasutades aktiivi abi õigesti, on külanõukogu töö tulemusrikas. Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogule anti külanõukogude vahelises sotsialistlikus võistluses heade majanduslike näitajate ja tubli organisaatorliku töö eest 1959. aasta I poolel EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru rajooni TSN Täitevkomitee rändpunalipp. Saadud autasu kohustab külanõukogu organisatoorset tööd veelgi parandama, et hoida rändpunalippu enda käes.
L. PUUSEPP
NÕUKOGUDE EHITUS
AKTIIVI ABIL
Urvaste külanõukogu ruumikas eestoas torkab sisenejale kõigepealt silma suur tabel külanõukogu kolhooside sotsialistlike kohustustega. Andmetest nähtub, et võistlus läheb hästi. Nii on lehmade arvulise plaani täitnud ja ületanud „Edasi” ning Kuldre kolhoos. Kõik kolhoosid täidavad edukalt kohustusi noorloomade kasvatamise alal. Pingeline võistlus käib loomakasvatussaaduste tootmise suurendamise eest.
Nende näitajate taga on ka osake külanõukogu tööd. Alles hiljuti arutati istungjärgul Kuldre kolhoosi loomakasvatuse edasiarendamise perspektiive. Istungjärkudelt on alati saadud konkreetseid näpunäiteid edaspidiseks. Just konkreetsus on see, mis iseloomustab külanõukogu tööd. Külanõukogu esimees E. Lukka käib sageli ise kohapeal, on organiseeritud kontrollreide farmidesse, mõnikord on antud alalisele põllumajanduskomisjonile olukorra lahendamiseks ülesanne.
Istungite päevakorras on olnud kevadkülvi ettevalmistus, söötade varumine, külvide hooldamine põllumajandusliku artelli põhikirja täitmine jne. Istungil arutatakse tavaliselt 1-2 kolhoosi tegevust, kuid kohal on ka teiste kolhooside esimehed. Enamasti võetakse lubi alla kolhoos, kus antud töölõigus on kõige rohkem puudusi. Selle kõrval aga kuulatakse ka eesrindlike kolhooside aruandeid.
Põllumajanduse juhtimise kõrval tuleb külanõukogul tegelda veel väga paljuga. Rahandus, kultuurielu, koolid – kõik need kuuluvad külanõukogu kompetentsi.
„Üksi ei tee midagi,” ütleb külanõukogu esimees E. Lukka. Selles on tal täielik õigus. Ainult laialdase aktiivi abil saavutati Urvaste külanõukogu töös edu. Esmajoones on suureks jõuks alalised komisjonid. Külanõukogu tööpraktika näitab, et need on suutelised suuri ülesandeid lahendama. Varem oli raskusi maksude laekumisega. Kui aga eelarve-rahanduskomisjon (esimees H. Klaar) asus elanike hulgas selgitustööd tegema, paranes olukord tunduvalt. Nii laekus põllumajandusmaksu I poolaasta plaan 101,6 protsendiliselt ja kindlustusmaks212,3 protsendiliselt. Põllumajanduskomisjon tegi A. Kahki juhtimisel kontrollreidi kolhooside karjafarmidesse, kus aidati puudusi likvideerida. Kultuuri- ja heakorraküsimustega tegelev komisjon kontrollis Kuldre ja Urvaste kauplusi. Avastati ostjate petmist, esines kaupluste avamisajaga hilinemist. Ilmnenud väärnähetest informeeris külanõukogu Antsla tarbijate kooperatiivi ja need kõrvaldati.
Kasutades aktiivi abi õigesti, on külanõukogu töö tulemusrikas. Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogule anti külanõukogude vahelises sotsialistlikus võistluses heade majanduslike näitajate ja tubli organisaatorliku töö eest 1959. aasta I poolel EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru rajooni TSN Täitevkomitee rändpunalipp. Saadud autasu kohustab külanõukogu organisatoorset tööd veelgi parandama, et hoida rändpunalippu enda käes.
L. PUUSEPP
Thursday, August 20, 2009
Rukkiuudised 80 aasta tagant
Võru Teataja 20. august 1929
Rukkilõikus Vaabinas lõppenud.
Vaabinas on rukkilõikus juba lõppenud. Saak on päris hää. Kõik pääd annavad 50-90 tera. Tänavu śuvega võib põllumees küll rahul olla. Ka seemneristikheina niitmisega on algust tehtud.
Võru Teataja 20. august 1929
Rukkikratid Vaabinas
Vaabinas N. talu peremees märkas juba mitu päeva, et kratid rukkihakke külastamas on käinud. Peremehel ei jäänud muud üle, kui otsustas valvet pidama hakata. Kuuldavasti on üks krattidest kinni püütud.
Rukkilõikus Vaabinas lõppenud.
Vaabinas on rukkilõikus juba lõppenud. Saak on päris hää. Kõik pääd annavad 50-90 tera. Tänavu śuvega võib põllumees küll rahul olla. Ka seemneristikheina niitmisega on algust tehtud.
Võru Teataja 20. august 1929
Rukkikratid Vaabinas
Vaabinas N. talu peremees märkas juba mitu päeva, et kratid rukkihakke külastamas on käinud. Peremehel ei jäänud muud üle, kui otsustas valvet pidama hakata. Kuuldavasti on üks krattidest kinni püütud.
Monday, August 17, 2009
Spordipidu Uue-Antslas
Elu 17. august 1929
Spordipidu Uue-Antslas
Uue-Antsla haridusseltsi korraldusel peetakse ära Uue-Antsla Kuldre aias pühapäeval 18. aug. suur spordipäev. Võistlevad Võru “Ilmarine”, Otepää, Urvaste, Restu koondus, Antsla, Vana-Antsla, Uue-Antsla komp., Uue-Antsla haridusseltsi spordiring, Otepää naiskoondus ja Antsla naiskodukaitse komando. Õhtul Rahvamajas tants ja auhindade väljajagamine.
Spordipidu Uue-Antslas
Uue-Antsla haridusseltsi korraldusel peetakse ära Uue-Antsla Kuldre aias pühapäeval 18. aug. suur spordipäev. Võistlevad Võru “Ilmarine”, Otepää, Urvaste, Restu koondus, Antsla, Vana-Antsla, Uue-Antsla komp., Uue-Antsla haridusseltsi spordiring, Otepää naiskoondus ja Antsla naiskodukaitse komando. Õhtul Rahvamajas tants ja auhindade väljajagamine.
Monday, August 10, 2009
Pidu aastal 1949. Mnjah ...
Töörahva Elu 11. august 1949
Urvastes esinevad ka lastekoorid
Tänavu suvel korraldatakse Võrumaal arvukalt ringkondlikke laulupäevi. Järjekordseks ringkondlikuks laulupäevaks on Urvaste ringkondlik laulupäev, mis toimub kauni Uhtjärve kaldal 21. augustil. Osa võtavad Urvaste laulupäevast kõik Urvaste, Linnamäe Antsla ja Sõmerpalu valdade isetegevuskollektiivid. Külalisena saabuvad laulupäevale ka maakondliku kultuurimaja kollektiivid. Laulupäeva kavas on peale segakooride ja puhkpilliorkestrite esinemise veel lastekooride esinemine. Selles osas tuleb Urvaste laulupäeva komisjoni tööd kõigiti tunnustada. Lastekooride esinemist polnud kavas maakondlikul laulupäeval, ringkondlikkudest laulupäevadest on laste laul kõlanud seni ainult Moostes. Edaspidi tuleb kõigi toimuvate laulupäevade kava koostamisel tingimata järgida Urvaste laulupäeva komisjoni eeskujule ning leida võimalusi ka lastekooride kohaletoomiseks ringkondlikule laulupäevale.
Laulupäeval esinevad ka rahvatantsurühmad. Pidulik rongkäik hakkab liikuma kell 14.00. Võib loota, et Urvaste ringkondlikust laulupäevast kujuneb külastajaile ja tegelastele kaunis ja muljeterikas pidupäev.
R. Saare
Urvastes esinevad ka lastekoorid
Tänavu suvel korraldatakse Võrumaal arvukalt ringkondlikke laulupäevi. Järjekordseks ringkondlikuks laulupäevaks on Urvaste ringkondlik laulupäev, mis toimub kauni Uhtjärve kaldal 21. augustil. Osa võtavad Urvaste laulupäevast kõik Urvaste, Linnamäe Antsla ja Sõmerpalu valdade isetegevuskollektiivid. Külalisena saabuvad laulupäevale ka maakondliku kultuurimaja kollektiivid. Laulupäeva kavas on peale segakooride ja puhkpilliorkestrite esinemise veel lastekooride esinemine. Selles osas tuleb Urvaste laulupäeva komisjoni tööd kõigiti tunnustada. Lastekooride esinemist polnud kavas maakondlikul laulupäeval, ringkondlikkudest laulupäevadest on laste laul kõlanud seni ainult Moostes. Edaspidi tuleb kõigi toimuvate laulupäevade kava koostamisel tingimata järgida Urvaste laulupäeva komisjoni eeskujule ning leida võimalusi ka lastekooride kohaletoomiseks ringkondlikule laulupäevale.
Laulupäeval esinevad ka rahvatantsurühmad. Pidulik rongkäik hakkab liikuma kell 14.00. Võib loota, et Urvaste ringkondlikust laulupäevast kujuneb külastajaile ja tegelastele kaunis ja muljeterikas pidupäev.
R. Saare
Thursday, August 6, 2009
Ja kohe loogiline jätk Steini saagale - 10 aastat hiljem
Postimees 6. august 1919
Kodumaalt.
Urvastest. Pühapäeval, 27. juulil s.a. pani „Urvaste Karskuse Selts Koit“ piduõhtu toime. Kuulutusel oli hakatus punkt kell viis, kuid hakati alles kella üheksa ümber. On arusaamata, mispärast nii kaua oodata lasti. Ei vabandatud rahvas ees, ega ka ei ütelnud põhjust, mispärast rahvas pidi ootama.
Ettekanded olid kehvapoolsed, iseäranis ilulugemised pääle paari. Näitemängud kanti kaunis hästi ette, kannatasid ainult puuduliku suflööri pärast. R.
Urvastest. Et Urvaste kogudusel praegu õpetajat ei ole, käib Karulast Th. Wühner siin kirikuteenistust pidamas. 27. juuliks olid kokku käsutatud kõik vöörmündrid, et koguduse valimiseks eeltööd teha. Asetäitja kirikherra arvas aga hääks valimisi mitte ette võtta, vaid ära oodata, kuni endine õp. A. Stein, kes siit ühes sakslastega plehku pani, siia tagasi jõuab. Kantslist kuulutas Wühner, et A. Stein oma armsale kogudusele tervisi saatnud; kogudusel tulla palvekiri saata ja Stein tagasi paluda. Aituma terviste eest! Aga selle palvekirja kirjutamisega on lugu kaunis täbar. Kas peaks kellegil julgust olema allkirju korjama mehe hääks, kelle kohta nii mitmesugused jutud käimas on? Julgevad 2-3 isikut ikka veel koguduse tahtmisele vastu töötada! Koguduse valimised tulevad viibimata käsile võtta. –t.
Kodumaalt.
Urvastest. Pühapäeval, 27. juulil s.a. pani „Urvaste Karskuse Selts Koit“ piduõhtu toime. Kuulutusel oli hakatus punkt kell viis, kuid hakati alles kella üheksa ümber. On arusaamata, mispärast nii kaua oodata lasti. Ei vabandatud rahvas ees, ega ka ei ütelnud põhjust, mispärast rahvas pidi ootama.
Ettekanded olid kehvapoolsed, iseäranis ilulugemised pääle paari. Näitemängud kanti kaunis hästi ette, kannatasid ainult puuduliku suflööri pärast. R.
Urvastest. Et Urvaste kogudusel praegu õpetajat ei ole, käib Karulast Th. Wühner siin kirikuteenistust pidamas. 27. juuliks olid kokku käsutatud kõik vöörmündrid, et koguduse valimiseks eeltööd teha. Asetäitja kirikherra arvas aga hääks valimisi mitte ette võtta, vaid ära oodata, kuni endine õp. A. Stein, kes siit ühes sakslastega plehku pani, siia tagasi jõuab. Kantslist kuulutas Wühner, et A. Stein oma armsale kogudusele tervisi saatnud; kogudusel tulla palvekiri saata ja Stein tagasi paluda. Aituma terviste eest! Aga selle palvekirja kirjutamisega on lugu kaunis täbar. Kas peaks kellegil julgust olema allkirju korjama mehe hääks, kelle kohta nii mitmesugused jutud käimas on? Julgevad 2-3 isikut ikka veel koguduse tahtmisele vastu töötada! Koguduse valimised tulevad viibimata käsile võtta. –t.
Suured kaebtused kirikuõpetaja pääle
Olevik 5. august 1909
Segateated.
Urvaste kiriklikust elust. Mõni kuu tagasi saadeti meie kirikuõpetaja A. Steini peale umbes 300 allkirjaga palvekiri kohaliku vaimulike konsistooriumile, milles seletati, et Stein omas ametis kohane ei ole ja paluti, et ta ametist lahti tehtaks. Peapõhjused olivad õige lühidalt järgmised: 1) teeb Stein jumalateenistuse ajal alati vigasi. Nõnda ütles ta: „Au olgu jumalale korviks.“, „Vaim sureb, aga ihu elab igavesti.“ „Annaks Jumal, et vaenlane võidaks.“ „Ilmalapsed on head, aga vaimulapsed on kurjad.“ 25. mail 1908. andis ta altari sakramenti välja jagades enne viina, siis leiba. Kord luges ta laulatuse juures kolm korda „Meie Isa“. Kord ei küsinud ta kirikus pihijutluse järele sõna „jah.“ 1903. aasta vanaasta õhtul olivad laulutähed trükitud: „ Laullu jummala orjus päramisel vannaasta õtankul.“ Mis veel nende laulude sisusse puutub , sellest ei saanud vist kül ükski mõttetark ka neist jagu. 2) Ei oska ta Eesti keelt, niisama ka laulda. 3) Ta on oma kohuste vastu väga hooletu. Näituseks, kui köster kodus ei ole siis õpetaja matma ei tule, kas jäägu või matmine teiseks päevaks; nii pidi 1907. a. detsembri kuul rahvas kange külmaga matmise juures 4 tundi ootama, kuni viimaks keegi eraisik surnupalve ära luges. Sarnane lugu kordus alles hiljuti. Esite käskis õpetaja oodata kuni köster kodu tuleb, pärast vabandas sellega, et pime olla ja tema ei näha matta. Ka haigeid armulauale võtma ei taha ta sõita. On juhtumisi olnud, et haige ilma armulauata ära on surnud, sest et õpetaja halva tee ehk mõne teise põhjuse pärast haige juurde ei sõitnud. 4) Ta käib rahvaga väga halvasti ümber. – Nimetatud palvekirja on konsistoorium Võrumaa praostile – von Falckile Kanepis – saatnud, kes asja läbi uurima peab. Nagu kuulda, on praost ainult kolm isikut kirikumõisas üle kuulanud, millest arvata võib, et asja mitte küllalt erapooletult ega põhjalikult ei uurita. A. Stein on Urvaste kihelkonna rahva ees eksinud, tema vigasi tuleb ka avalikult seletada. Siin ei või otsust mitte mõne pastori herra pailapse tunnistuse järel teha, vaid tuleb selle peale rõhku panna, mis Urvaste kihelkonna arukamad mehed arvavad. Ler.
Segateated.
Urvaste kiriklikust elust. Mõni kuu tagasi saadeti meie kirikuõpetaja A. Steini peale umbes 300 allkirjaga palvekiri kohaliku vaimulike konsistooriumile, milles seletati, et Stein omas ametis kohane ei ole ja paluti, et ta ametist lahti tehtaks. Peapõhjused olivad õige lühidalt järgmised: 1) teeb Stein jumalateenistuse ajal alati vigasi. Nõnda ütles ta: „Au olgu jumalale korviks.“, „Vaim sureb, aga ihu elab igavesti.“ „Annaks Jumal, et vaenlane võidaks.“ „Ilmalapsed on head, aga vaimulapsed on kurjad.“ 25. mail 1908. andis ta altari sakramenti välja jagades enne viina, siis leiba. Kord luges ta laulatuse juures kolm korda „Meie Isa“. Kord ei küsinud ta kirikus pihijutluse järele sõna „jah.“ 1903. aasta vanaasta õhtul olivad laulutähed trükitud: „ Laullu jummala orjus päramisel vannaasta õtankul.“ Mis veel nende laulude sisusse puutub , sellest ei saanud vist kül ükski mõttetark ka neist jagu. 2) Ei oska ta Eesti keelt, niisama ka laulda. 3) Ta on oma kohuste vastu väga hooletu. Näituseks, kui köster kodus ei ole siis õpetaja matma ei tule, kas jäägu või matmine teiseks päevaks; nii pidi 1907. a. detsembri kuul rahvas kange külmaga matmise juures 4 tundi ootama, kuni viimaks keegi eraisik surnupalve ära luges. Sarnane lugu kordus alles hiljuti. Esite käskis õpetaja oodata kuni köster kodu tuleb, pärast vabandas sellega, et pime olla ja tema ei näha matta. Ka haigeid armulauale võtma ei taha ta sõita. On juhtumisi olnud, et haige ilma armulauata ära on surnud, sest et õpetaja halva tee ehk mõne teise põhjuse pärast haige juurde ei sõitnud. 4) Ta käib rahvaga väga halvasti ümber. – Nimetatud palvekirja on konsistoorium Võrumaa praostile – von Falckile Kanepis – saatnud, kes asja läbi uurima peab. Nagu kuulda, on praost ainult kolm isikut kirikumõisas üle kuulanud, millest arvata võib, et asja mitte küllalt erapooletult ega põhjalikult ei uurita. A. Stein on Urvaste kihelkonna rahva ees eksinud, tema vigasi tuleb ka avalikult seletada. Siin ei või otsust mitte mõne pastori herra pailapse tunnistuse järel teha, vaid tuleb selle peale rõhku panna, mis Urvaste kihelkonna arukamad mehed arvavad. Ler.
Monday, August 3, 2009
Näitekursus ja kohe ka esietendus
3. august 1929
Näitekursus Uue-Antslas
Uue-Antsla haridusseltsi poolt korraldatakse näitetegelaste kursus, mille juhiks on R. Klein “Rändteatrist”. Kursus lõpeb pühapäeval ja siis tuleb ettekandele draama “Põhjalased”. Osavõtt kursusest on võrdlemisi elav.
Näitekursus Uue-Antslas
Uue-Antsla haridusseltsi poolt korraldatakse näitetegelaste kursus, mille juhiks on R. Klein “Rändteatrist”. Kursus lõpeb pühapäeval ja siis tuleb ettekandele draama “Põhjalased”. Osavõtt kursusest on võrdlemisi elav.
Subscribe to:
Posts (Atom)