Koolide elust 1952

Kolhoosi Elu 23. veebruar 1952
Lühiteateid koolide elust
Õpitakse vene keelt
Urvaste 7-kl. kooli vanemate klasside õpilased otsustasid vahetundidel rääkida vene keelt, et kiiremini omandada kõnekeelt.
Looetakse ka venekeelseid lasteraamatuid ning loetut arutatakse vene keeles. Loetu arutamise juures viibib ka õpetaja M. Noorväli, kes parandab õpilaste konarlisi vastuseid.
Selline töötamine aitab tublisti kaasa meie suure vene vennasrahva keele omandamisele.
L. LAUD

Tõuseb õppeedukus
Visela algkooli juhataja E. Laurits on töötanud süstemaatiliselt lastevanematega. Selle tulemusena on likvideeritud põhjuseta puudumised ja hilinemised. Mitmed lastevanemad ei kasuta lapsi enam kodusteks töödeks.
Kõik see on aidanud tõsta õppeedukust. Õppeedukusele on suurt mõju avaldanud ka kindla päevarežiimi väljatöötamine sm. Lauritsa poolt ning päevarežiimi täitmise kontrollimine lastevanemate ja õpetaja poolt.
Tugevdades sidet kodu ja kooli vahel võib loota õppeedukuse edasist pidevat tõusu.
F. KALM

Kirjasaatjate mured 50 aastat tagasi

Kolhoosi Elu 7. august 1958
Kirjasaatjad teatavad
24-3 on 24
Igaüks, kes esmakordselt sõidab Antslast Kanepi poole, jälgib tähelepanelikult ristteel asetsevaid teetähiseid. Esimeselt teetähiselt loeme, et Kanepisse on 27 km. Antsla Põllumajandustehnikumi juures teatab teeviit, et maad on jäänud 24 km. Jõudes umbes 3 km edasi Võru-Viljandi ristteele, loeme teetähiselt sama arvu – Kanepi 24 km.
Millega seda segadust seletada? Ehk Võru Teedevalitsus teab?

Katkine sild
Juba pikemat aega on seisnud katkisena K. Marxi nimelises kolhoosis Visela püüliveski juures asuv sild. Autojuhid ja teised liiklejad peavad seda hirmuga ületama. Siin võib juhtuda tõsine avarii.
Võimsate masinate juhid vaatavad silda ja otsivad teed kõrvalt läbi oja. Porisel ajal on ka see võimatu. Sild on tõkestamata. Pimedal ajal võib võõral juhtuda õnnetus isegi hobusega ülesõitmisel. Mida mõtlevad K. Marxi nimelise kolhoosi juhatus ja eeskätt Võru Teedevalitsus?
E. JÕESAAR

Kelle mure?
Koigo algkooli kollektiiv võttis kohustuseks kasvatada ja hooldada “Siiriuse” kolhoosile juurvilja. Selleks eraldati vastav maa. Töö algus oli edukas. Väikesed mudilased panid peediseemned maha 28. mail.
Millise ettekujutuse saame aga praegu hooldada võetud peedinurmedest. Kaugemalt vaadates näeme ainult rohelist maad. Umbrohi on taimedest üle kasvanud. Ainult mõnelt peenralt on kuidagimoodi umbrohi kitkutud.
Kooliaia peenrad on suudetud puhtad hoida. Raskusi ei ole kindlasti ka kolhoosi peedipõlluga. Õpetajal on ainult tarvis kaasa tõmmata hooldamistöödele õpilased, kes löövad heameelega käed külge. Mudilased tunnevad selle töö vastu huvi.
S. JÕE

26. juuli 1958

Kolhoosi Elu 26. juuli 1958
Käed eemale Liibanonist!
“Siiriuse” kolhoosi rahvas toetab üksmeelselt kõigi ausate inimeste nõuet USA häbiväärse interventsiooni lõpetamiseks Lähis- ja Kesk-Idas. Hiljutisel protestimiitingul hääletasid kõik üksmeelselt Urvaste 7-kl. Kooli õpetaja J. Rooni poolt ette loetud resolutsiooni poolt.

Kolhoosi Elu 26. juuli 1958
Kasutamata võimalus
K. Marxi nimelise kolhoosi territooriumil Visela veski juures on looduslikult kaunis koht. Rajooni täitevkomitee otsusega on see võetud looduskaitse alla. Rahvasuus tuntakse paika Põrguallikate nime all. Kuangi oli siin forellikasvandus. Vana seadeldis, millega saab allikat alla lasta, on praegugi säilinud, kuid vajaks uut puust toru. Allikas on ise keskmise tiigi suurune.
K. Marxi nimelisel kolhoosil tuleks küsimust kaaluda ja leida võimalusi kalakasvandsue organiseerimiseks. See oleks tulus ning tõstaks paiga vaatamisväärsust.
V. JÄRVEOTS

Kolhoosi Elu26. juuli 1958
Kolhoos sai naftabaasi
Igal aastal on “Siiriuse” kolhoosis olnud automootori õlide ja bensiini hoidmisega suuri raskusi. Nüüd valmis siin uus bensiini hoiuruum. Eile lõpetati hoone katuse löömine. Hoiuruumi asukoht valiti I brigaadi Rautskase talli lähedale, kuhu on tagatud juurdepääs masinaga ka kõige porisemal ajal.
E. JÕESAAR