Kolhoosi Elu 31. juuli 1958
KÜLALISED TARTUST
Möödunud laupäeva õhtul oli Urvaste koolimaja ja selle ümbrus rahvarohke. Siin oli näha vanu, noori, palju autosid, mootorrattaid, jalgrattaid. Kõik olid rõõmsatujuliselt ärevil. Külla oli tulnud Tartu õmblusvabriku “Sangar” isetegevuslased. Külakostiks tõid nad kaasa soome kirjaniku Agapetuse komöödia “Patuoinas”.
E. SAAR
Kolhoosi Elu 31. juuli 1958
“Siiriuse” tublid šefid.
Kümme päeva on “Siiriuse” kolhoosis tööl olnud 10 inimest Tartu Tööstuskombinaadist.
Kui algul esineski kolhoosnikute hulgas arvamusi, et mis need linlased ikka suudavad, siis nüüd on need kummutatud. Osa šeffe töötab I, osa II brigaadis. Osa võtavad nad kõige pakilisemast, mis kolhoosnikutel käsil on – heinateost.
Alanud nädala vihmapiserdavad ilmad olid sobivad viki-kaera segatise, samuti ristikheina ja lutserni sileerimiseks. Seda tehtigi. Nii edeneb kolhoosil šeffide abiga silo tegemine õige jõudsalt. Sotsialistlikust kohutusest – 300-tonnisest silokogusest on paigal juba ligi 200 tonni. Töö aga jätkub.
Tartlased jäävad kolhoosi veel umbes nädalapäevadeks. Ise on nad töö ja eluga väga rahul. Hea meel abi üle on ka kolhoosnikutel.
E. JÕESAAR
Wednesday, July 30, 2008
Tuesday, July 29, 2008
koolile ei taheta raha anda, edasi kolhoos üleliidu hinnatud
Kolhoosi Elu 29. juuli 1958
KOOLID KORDA!
Hea mees, kes lubabki
Üks punkt eelpool mainitud otsuses kõlab järgmiselt:
“Edasi”, Stalini-nimelisel ja K. Marxi nimelisel kolhoosil eraldada Kuldre 7. kl Koolile vajalik materjal kooli kasvuhoone ehitamiseks.”
Mida ütleb selle kohta kooli direktor K. Lindmäe?
Selline šeflusvahekord nagu meil kolhoosidega on kerjusvahekord... See käib eriti K. Marxi nimelise kolhoosi kohta. Viimasel ajal keeldutakse isegi raha eest auto võimaldamisest. Esimees Jalas katsub mind nähes tavaliselt “ ära vajuda”, et tülitajast pääseda.”
Need on valusad, häbiväärselt süüdistavad sõnad. Ka Stalini-nimeline kolhoos pole leidnud kuigi palju võimalusi koolide abistamiseks.
Nii on Kuldres olukord praegu selline, et elektrimootori ülesseadmiseks ehitatud ruum on ikka veel lõpetamata. Ka kohaliku majanduse kombinaat pole veel leidnud võimalusi lepingu alusel ettenähtud töödega alustamiseks. Milliseid järeldusi eelpool toodust tehakse?
Kolhoosi Elu 29. juuli 1958
Huvi “Edasi” vastu
“Edasi” kolhoosi on käesoleval aastal külastanud juba mitu ekskursiooni, kelle koosseisu kuulusid juhtivad põllumajandusspetsialistid mitmest vennasvabariigist.
Külaliste peamiseks huviobjektiks on “Edasi” seemnekasvatus. Imetletakse seemnepõldude puhtust ja head saagikust. Mitmed spetsialistid kinnitasid, et “Edasi” semnekasvatus on mitte üksi parimaid Nõukogude Liidus, vaid kogu Euroopas.
Kiitva hinnangu andsid arvukad külalised ka Antsla Põllumajandustehnikumi majandile.
NLKP Keskkomitee palvel koostati mõlema majandi kohta albumid, mis sisaldavad majandite üldiseloomustuse ja hulgaliselt fotosid. Nädalavahetusel saadeti kõnesolev dokumentatsioon Moskvasse.
KOOLID KORDA!
Hea mees, kes lubabki
Üks punkt eelpool mainitud otsuses kõlab järgmiselt:
“Edasi”, Stalini-nimelisel ja K. Marxi nimelisel kolhoosil eraldada Kuldre 7. kl Koolile vajalik materjal kooli kasvuhoone ehitamiseks.”
Mida ütleb selle kohta kooli direktor K. Lindmäe?
Selline šeflusvahekord nagu meil kolhoosidega on kerjusvahekord... See käib eriti K. Marxi nimelise kolhoosi kohta. Viimasel ajal keeldutakse isegi raha eest auto võimaldamisest. Esimees Jalas katsub mind nähes tavaliselt “ ära vajuda”, et tülitajast pääseda.”
Need on valusad, häbiväärselt süüdistavad sõnad. Ka Stalini-nimeline kolhoos pole leidnud kuigi palju võimalusi koolide abistamiseks.
Nii on Kuldres olukord praegu selline, et elektrimootori ülesseadmiseks ehitatud ruum on ikka veel lõpetamata. Ka kohaliku majanduse kombinaat pole veel leidnud võimalusi lepingu alusel ettenähtud töödega alustamiseks. Milliseid järeldusi eelpool toodust tehakse?
Kolhoosi Elu 29. juuli 1958
Huvi “Edasi” vastu
“Edasi” kolhoosi on käesoleval aastal külastanud juba mitu ekskursiooni, kelle koosseisu kuulusid juhtivad põllumajandusspetsialistid mitmest vennasvabariigist.
Külaliste peamiseks huviobjektiks on “Edasi” seemnekasvatus. Imetletakse seemnepõldude puhtust ja head saagikust. Mitmed spetsialistid kinnitasid, et “Edasi” semnekasvatus on mitte üksi parimaid Nõukogude Liidus, vaid kogu Euroopas.
Kiitva hinnangu andsid arvukad külalised ka Antsla Põllumajandustehnikumi majandile.
NLKP Keskkomitee palvel koostati mõlema majandi kohta albumid, mis sisaldavad majandite üldiseloomustuse ja hulgaliselt fotosid. Nädalavahetusel saadeti kõnesolev dokumentatsioon Moskvasse.
Labels:
1958,
edasi,
k. marxi nimeline,
kolhoosi elu,
kool,
stalini-nimeline
Wednesday, July 23, 2008
26. juuli 1958
Kolhoosi Elu 26. juuli 1958
Käed eemale Liibanonist!
“Siiriuse” kolhoosi rahvas toetab üksmeelselt kõigi ausate inimeste nõuet USA häbiväärse interventsiooni lõpetamiseks Lähis- ja Kesk-Idas. Hiljutisel protestimiitingul hääletasid kõik üksmeelselt Urvaste 7-kl. Kooli õpetaja J. Rooni poolt ette loetud resolutsiooni poolt.
Kolhoosi Elu 26. juuli 1958
Kasutamata võimalus
K. Marxi nimelise kolhoosi territooriumil Visela veski juures on looduslikult kaunis koht. Rajooni täitevkomitee otsusega on see võetud looduskaitse alla. Rahvasuus tuntakse paika Põrguallikate nime all. Kuangi oli siin forellikasvandus. Vana seadeldis, millega saab allikat alla lasta, on praegugi säilinud, kuid vajaks uut puust toru. Allikas on ise keskmise tiigi suurune.
K. Marxi nimelisel kolhoosil tuleks küsimust kaaluda ja leida võimalusi kalakasvandsue organiseerimiseks. See oleks tulus ning tõstaks paiga vaatamisväärsust.
V. JÄRVEOTS
Kolhoosi Elu26. juuli 1958
Kolhoos sai naftabaasi
Igal aastal on “Siiriuse” kolhoosis olnud automootori õlide ja bensiini hoidmisega suuri raskusi. Nüüd valmis siin uus bensiini hoiuruum. Eile lõpetati hoone katuse löömine. Hoiuruumi asukoht valiti I brigaadi Rautskase talli lähedale, kuhu on tagatud juurdepääs masinaga ka kõige porisemal ajal.
E. JÕESAAR
Käed eemale Liibanonist!
“Siiriuse” kolhoosi rahvas toetab üksmeelselt kõigi ausate inimeste nõuet USA häbiväärse interventsiooni lõpetamiseks Lähis- ja Kesk-Idas. Hiljutisel protestimiitingul hääletasid kõik üksmeelselt Urvaste 7-kl. Kooli õpetaja J. Rooni poolt ette loetud resolutsiooni poolt.
Kolhoosi Elu 26. juuli 1958
Kasutamata võimalus
K. Marxi nimelise kolhoosi territooriumil Visela veski juures on looduslikult kaunis koht. Rajooni täitevkomitee otsusega on see võetud looduskaitse alla. Rahvasuus tuntakse paika Põrguallikate nime all. Kuangi oli siin forellikasvandus. Vana seadeldis, millega saab allikat alla lasta, on praegugi säilinud, kuid vajaks uut puust toru. Allikas on ise keskmise tiigi suurune.
K. Marxi nimelisel kolhoosil tuleks küsimust kaaluda ja leida võimalusi kalakasvandsue organiseerimiseks. See oleks tulus ning tõstaks paiga vaatamisväärsust.
V. JÄRVEOTS
Kolhoosi Elu26. juuli 1958
Kolhoos sai naftabaasi
Igal aastal on “Siiriuse” kolhoosis olnud automootori õlide ja bensiini hoidmisega suuri raskusi. Nüüd valmis siin uus bensiini hoiuruum. Eile lõpetati hoone katuse löömine. Hoiuruumi asukoht valiti I brigaadi Rautskase talli lähedale, kuhu on tagatud juurdepääs masinaga ka kõige porisemal ajal.
E. JÕESAAR
Labels:
1958,
k. marxi nimeline,
kolhoosi elu,
siirius,
visela
kaks erinevat peolugu
26. juuli 1928
Ei kartnud revolverit
Sai joobnud pääga jalast haavata
Pühapäeval korraldasid urvastlased Kärgulas peo-õhtu. Ilusa ilma tõttu oli rahvast rohkesti. Juba pidu algul ringisid “kangelased” liitritega ümber pidumaja ning varsti kostsid “koorilaulud” lähedasest lepikust.
Iseäranis silma torkasid joobnud oleku poolest N.K, P.K ja K., viimase käes välkus ka pussnuga. “Härradel” nähti olema mingisugune kaval nõu, mis Linnamäe mehed hirmu pärast pidult minema ajas, sest tunti ju joobnuid kui suuri kaklejaid ümbruskonnas.
Pidu lõpul selgus “härraste” nõu: taheti kellegile urvastlasele K.-le naha pääle anda. Tungiti pääle. K. laskis kaks pauku hoiatuseks õhku, millest hoolimata N.K tungis K. kallale. Viimasel ei jäänud muud üle, kui avas enesekaitseks revolvritule. N.K. sai jalast haavata ning ta toimetati haigemajja.
Kuigi N.K. ei ole seni silmapaistnud kakelushimu pärast, siis andis käesolevaks juhuseks vist hoogu ohtralt maitstud märjuke.
26. juuli 1928
Kontsert-ball Vaabinas
Laupäeval, 21. juulil korraldas Vaabina Rahvaraamatukogu Selts kontsert-balli. Ette kanti meie tuntumaite heliloojate töid. Kandis ette mees-, nais-, ja segakoor. Meeskoori laulud õnnestusid võrdlemisi hästi, ainult alt jättis natukene soovida ja naiskoor samuti, kuna segakooriga võis täiesti rahul olla. Eriti suure menu osaliseks sai Pütsepa “Kaera Jaan”.
See oli esimene omasarnane ettevõte Vaabinas. Vaabina seltskonnaelu areneb pikkamisi, kuid järjekindlalt. Mõni aasta varem poleks sarnane ettevõte olnud üldse mõeldav. Ainult raskusi teevad kooris ette tulevad intriigid, mis takistavad tunduvalt koori. Lauljad ei ilmu korralikult harjutustööd. tel, laseavd ennast palju paluda, ja kui ilmuvadki, siis ei peeta korda. Arvatakse, et siin on nüüd paras koht nalja teha ja omi võimeid näidata. Kui koorijuht sarnaste asjade pääle teeb teravama märkuse, siis on kohe nina viltu ja “streigitakse”. Isegi koorijuhi vastu ollakse vahest häbematu.
Koorijuhte oli kuni viimase ajani kaks: hrad Ottan ja Rööp, kuid nüüd on viimane sellest loobunud, milleeest võlgneme tänu lauljate “viisakusele”. Kõige selle pääle vaatamata läks siiski viimane kontsert võrdlemisi hästi korda.
Pidu õnnestus ka aineliselt, sest rahvast oli kaunis rohkesti.
M. Kusmin
Ei kartnud revolverit
Sai joobnud pääga jalast haavata
Pühapäeval korraldasid urvastlased Kärgulas peo-õhtu. Ilusa ilma tõttu oli rahvast rohkesti. Juba pidu algul ringisid “kangelased” liitritega ümber pidumaja ning varsti kostsid “koorilaulud” lähedasest lepikust.
Iseäranis silma torkasid joobnud oleku poolest N.K, P.K ja K., viimase käes välkus ka pussnuga. “Härradel” nähti olema mingisugune kaval nõu, mis Linnamäe mehed hirmu pärast pidult minema ajas, sest tunti ju joobnuid kui suuri kaklejaid ümbruskonnas.
Pidu lõpul selgus “härraste” nõu: taheti kellegile urvastlasele K.-le naha pääle anda. Tungiti pääle. K. laskis kaks pauku hoiatuseks õhku, millest hoolimata N.K tungis K. kallale. Viimasel ei jäänud muud üle, kui avas enesekaitseks revolvritule. N.K. sai jalast haavata ning ta toimetati haigemajja.
Kuigi N.K. ei ole seni silmapaistnud kakelushimu pärast, siis andis käesolevaks juhuseks vist hoogu ohtralt maitstud märjuke.
26. juuli 1928
Kontsert-ball Vaabinas
Laupäeval, 21. juulil korraldas Vaabina Rahvaraamatukogu Selts kontsert-balli. Ette kanti meie tuntumaite heliloojate töid. Kandis ette mees-, nais-, ja segakoor. Meeskoori laulud õnnestusid võrdlemisi hästi, ainult alt jättis natukene soovida ja naiskoor samuti, kuna segakooriga võis täiesti rahul olla. Eriti suure menu osaliseks sai Pütsepa “Kaera Jaan”.
See oli esimene omasarnane ettevõte Vaabinas. Vaabina seltskonnaelu areneb pikkamisi, kuid järjekindlalt. Mõni aasta varem poleks sarnane ettevõte olnud üldse mõeldav. Ainult raskusi teevad kooris ette tulevad intriigid, mis takistavad tunduvalt koori. Lauljad ei ilmu korralikult harjutustööd. tel, laseavd ennast palju paluda, ja kui ilmuvadki, siis ei peeta korda. Arvatakse, et siin on nüüd paras koht nalja teha ja omi võimeid näidata. Kui koorijuht sarnaste asjade pääle teeb teravama märkuse, siis on kohe nina viltu ja “streigitakse”. Isegi koorijuhi vastu ollakse vahest häbematu.
Koorijuhte oli kuni viimase ajani kaks: hrad Ottan ja Rööp, kuid nüüd on viimane sellest loobunud, milleeest võlgneme tänu lauljate “viisakusele”. Kõige selle pääle vaatamata läks siiski viimane kontsert võrdlemisi hästi korda.
Pidu õnnestus ka aineliselt, sest rahvast oli kaunis rohkesti.
M. Kusmin
Vaabina vald säädustega hädas?
Võru Teataja 24. juuli 1928
Vaabina uus vallavanem
Vaabina valla uueks vallavanemaks valiti Eduard Saamen, 30 a. vana, kihelkonnakooli haridusega, asunik, riigirentnikkude rühmast.
Arvatavasti protesteerib maavalitsus valimise, sest enne koosolekut ei ole vallavanema palk kindlaks määratud, nagu see seaduses ette nähtud.
Vaabina uus vallavanem
Vaabina valla uueks vallavanemaks valiti Eduard Saamen, 30 a. vana, kihelkonnakooli haridusega, asunik, riigirentnikkude rühmast.
Arvatavasti protesteerib maavalitsus valimise, sest enne koosolekut ei ole vallavanema palk kindlaks määratud, nagu see seaduses ette nähtud.
Sunday, July 20, 2008
Pulmakuulutus
Võru Teataja 21. juuli 1928
Therese Meos
Herbert Paulus
Tallinn 21. juulil 1928. a.
Urvaste Tartu
Therese Meos
Herbert Paulus
Tallinn 21. juulil 1928. a.
Urvaste Tartu
Läbu surnuaial
Võru Teataja 21. juuli 1928
Urvaste kiriku korraldamata ümbrus.
Leerimajast on saanud prügiauk.
Urvaste kenamad kohad, nimelt kiriku ümbrus ja surnuaed on korraldava käe puudusel liiga lohakasse seisukorda lastud. Koristamata näib kirik vanade puude keskel, kuigi igal õhtul ja iseäranis pühapäeviti palju rahavast koos on. Ei ole isegi hoolitsetud nii tarviliste asjade kui hobuste käsipuud eeest ja kirikulised on sunnitud neid kinnitama telefonipostide ja üksteise vankrite külge. Ei võiks uskuda, et nii suur kogudus kui Urvaste, kiriku ümbrust korraldada ei jõua.
Sugugi paremas seisukorras ei ole ka surnuaed oma poolviltu vajubud ja pragunenud väravapostidega. Koguduse endine leerimaja seisab praegu kõige hädaohtlikumas seisukorras. Akendest loobivad inimesed sinna kõiksugust mustust sisse ja ajajooksul on hoone päris sopaauguks kujunenud. Kogudus olla küll leerimaja ära müünud, kuid korraldust selle äraveoks ei järgne ega järgne. Siin oleks kasvõi ametlik korraldus tarvilik.
Urvaste kiriku korraldamata ümbrus.
Leerimajast on saanud prügiauk.
Urvaste kenamad kohad, nimelt kiriku ümbrus ja surnuaed on korraldava käe puudusel liiga lohakasse seisukorda lastud. Koristamata näib kirik vanade puude keskel, kuigi igal õhtul ja iseäranis pühapäeviti palju rahavast koos on. Ei ole isegi hoolitsetud nii tarviliste asjade kui hobuste käsipuud eeest ja kirikulised on sunnitud neid kinnitama telefonipostide ja üksteise vankrite külge. Ei võiks uskuda, et nii suur kogudus kui Urvaste, kiriku ümbrust korraldada ei jõua.
Sugugi paremas seisukorras ei ole ka surnuaed oma poolviltu vajubud ja pragunenud väravapostidega. Koguduse endine leerimaja seisab praegu kõige hädaohtlikumas seisukorras. Akendest loobivad inimesed sinna kõiksugust mustust sisse ja ajajooksul on hoone päris sopaauguks kujunenud. Kogudus olla küll leerimaja ära müünud, kuid korraldust selle äraveoks ei järgne ega järgne. Siin oleks kasvõi ametlik korraldus tarvilik.
Kas tehakse sekretärile liiga?
Võru Teataja 21. juuli 1928
Vaabina ei normeeri palka
Vaabina valla sekretär sai seni 68 krooni palka kuus. Maavolikogu poolt vastuvõetud vallasekretäride palganormide järele peaks palk Vaabinas aga 90 kroonini ulatuma. Vallavolikogu keeldus palga normeerimisest, põhjendudes majanduslikult kehvale aastale. Pääle palga on sekretäril praegu kasutada 20 vakamaad põldu.
Vaabina ei normeeri palka
Vaabina valla sekretär sai seni 68 krooni palka kuus. Maavolikogu poolt vastuvõetud vallasekretäride palganormide järele peaks palk Vaabinas aga 90 kroonini ulatuma. Vallavolikogu keeldus palga normeerimisest, põhjendudes majanduslikult kehvale aastale. Pääle palga on sekretäril praegu kasutada 20 vakamaad põldu.
seltsimajast 80 aastat tagasi
Võru Teataja 21. juuli 1928
Urvaste seltsimaja valmib suurte raskustega
Tänini puudus Urvastes seltsimaja. Ärksamate seltskonnategelaste eestvõtmisel on “Siiriuse” selts niikaugele jõudnud, et seltsimaja ehitamine on käsil, mis aga suurte raskustega edeneb. Hiljuti palus “Siirius” Urvaste masinaühisuselt katelt seltsimaja laastude lõikamiseks, kuid seltsi esimees katelt ei lubanud. Hiljem korjati seltsi liigetelt allkirju, kes pooldasid katla andmist, kuid ühisuse esimees jäi ikkagi omale seisukohale.
Urvaste seltsimaja valmib suurte raskustega
Tänini puudus Urvastes seltsimaja. Ärksamate seltskonnategelaste eestvõtmisel on “Siiriuse” selts niikaugele jõudnud, et seltsimaja ehitamine on käsil, mis aga suurte raskustega edeneb. Hiljuti palus “Siirius” Urvaste masinaühisuselt katelt seltsimaja laastude lõikamiseks, kuid seltsi esimees katelt ei lubanud. Hiljem korjati seltsi liigetelt allkirju, kes pooldasid katla andmist, kuid ühisuse esimees jäi ikkagi omale seisukohale.
Wednesday, July 16, 2008
veel kaugemast ajaloost
Töörahva Elu 16. juuli 1968
VANA-ANTSLA JA URVASTE LAULUKOORIDE AJALOOST
(katkend üsna pikast tekstist)
Urvaste segakoori asutamisaastaks tuleb pidad I üldlaulupeo-eelseid aastaid. On märgitud koori osavõtt ka Võrumaa 1896. aasta laulupeost. Paistab, et laulukoori elu oli noil aastail siiski võrdlemisi tagasihoidlik, sest aktiivselt tegutses Vaabina-Urvaste muusikakoor.
Urvaste kolhoosi liikme, 74-aastase Karl Sinimetsa mälestuste järgi on Urvaste koor oma aktiivsemat tegutsemist alustanud pärast 1905. aasta revolutsiooni. Sinimets ise oma nooruse tõttu tollal kooris kaasa ei laulnud, aga ta mäletab ja tegi fotolgi kindlaks, et esimese Antsla tuletõrje aiapeo ajal oli koorijuhiks Urvaste vallasekretär Jaan Ilves. 1912. – 1916. aastani juhatas Urvaste laulukoori õpetaja Gustav Villemson (Viljasoo), selle järel Karl Rimm ja taas Villemson. Kodanliku Eesti päevil tegeles kooriga Urvaste kooli õpetaja Artur Sollmann (Salumaa), tubli muusikamees ja suur entusiast. Sollmanni algatusel korraldati Urvastes Uhtjärve kaldal ka laulupidusid, kust näiteks 1933. a. võttis osa 350 lauljat ja esindatud olid kõik ümbruskonna laulukoorid ja orkestrid. (“Võru Teataja” nr. 73, 6. juuli 1933).
Vaabina segakoori asutas Karl Marxi nimelise 74-aastase liikme Anna Rebase mäletamise järele tema isa, õpetaja Aleksander Tõnu p. Veedler (1845-1937). A. Veedler oli oma ja ärksamaid ühiskonnategelasi ja tegutses muusika alal juba 20-aastase noorukina, astudes Vaabina-Urvaste mängukoori. Laulukoori alustamisaastaks võib aga pidada esimesi Võrumaa laulupeo-eelseid aastaid, sest Vaabina koori osavõtt sellest laulupeost on ära märgitud ajakirjanduses (“Linda” nr 16, 1896).
Koor oli väike nagu kõik tolleaegsed laulukoorid (12-16 liiget). Repertuaaris olid peamiselt isamaalised laulud ja ka vaimulikud laulud, millel möödunud sajandi laulupidude repertuaris oli lõviosa. Käesoleva sajandi algaastailesines koor iseseisvate kontsertidega kodunurga lähemas ümbruses – Sangastes, Karulas, Haukas. Kahjuks on koori noodimaterjal, dokumendid ja fotod hävinud Suure Isamaasõja päevil Karl Marxi nimelises kolhoosis, kus koorijuht Veedler oma elu lõpul elas.
1925. a alates sai Vaabina laulukoori juhatajaks õpetaja Johannes Rööp.
J. ANTSOV
Antsla Keskkooli 10. kl. õpilane
VANA-ANTSLA JA URVASTE LAULUKOORIDE AJALOOST
(katkend üsna pikast tekstist)
Urvaste segakoori asutamisaastaks tuleb pidad I üldlaulupeo-eelseid aastaid. On märgitud koori osavõtt ka Võrumaa 1896. aasta laulupeost. Paistab, et laulukoori elu oli noil aastail siiski võrdlemisi tagasihoidlik, sest aktiivselt tegutses Vaabina-Urvaste muusikakoor.
Urvaste kolhoosi liikme, 74-aastase Karl Sinimetsa mälestuste järgi on Urvaste koor oma aktiivsemat tegutsemist alustanud pärast 1905. aasta revolutsiooni. Sinimets ise oma nooruse tõttu tollal kooris kaasa ei laulnud, aga ta mäletab ja tegi fotolgi kindlaks, et esimese Antsla tuletõrje aiapeo ajal oli koorijuhiks Urvaste vallasekretär Jaan Ilves. 1912. – 1916. aastani juhatas Urvaste laulukoori õpetaja Gustav Villemson (Viljasoo), selle järel Karl Rimm ja taas Villemson. Kodanliku Eesti päevil tegeles kooriga Urvaste kooli õpetaja Artur Sollmann (Salumaa), tubli muusikamees ja suur entusiast. Sollmanni algatusel korraldati Urvastes Uhtjärve kaldal ka laulupidusid, kust näiteks 1933. a. võttis osa 350 lauljat ja esindatud olid kõik ümbruskonna laulukoorid ja orkestrid. (“Võru Teataja” nr. 73, 6. juuli 1933).
Vaabina segakoori asutas Karl Marxi nimelise 74-aastase liikme Anna Rebase mäletamise järele tema isa, õpetaja Aleksander Tõnu p. Veedler (1845-1937). A. Veedler oli oma ja ärksamaid ühiskonnategelasi ja tegutses muusika alal juba 20-aastase noorukina, astudes Vaabina-Urvaste mängukoori. Laulukoori alustamisaastaks võib aga pidada esimesi Võrumaa laulupeo-eelseid aastaid, sest Vaabina koori osavõtt sellest laulupeost on ära märgitud ajakirjanduses (“Linda” nr 16, 1896).
Koor oli väike nagu kõik tolleaegsed laulukoorid (12-16 liiget). Repertuaaris olid peamiselt isamaalised laulud ja ka vaimulikud laulud, millel möödunud sajandi laulupidude repertuaris oli lõviosa. Käesoleva sajandi algaastailesines koor iseseisvate kontsertidega kodunurga lähemas ümbruses – Sangastes, Karulas, Haukas. Kahjuks on koori noodimaterjal, dokumendid ja fotod hävinud Suure Isamaasõja päevil Karl Marxi nimelises kolhoosis, kus koorijuht Veedler oma elu lõpul elas.
1925. a alates sai Vaabina laulukoori juhatajaks õpetaja Johannes Rööp.
J. ANTSOV
Antsla Keskkooli 10. kl. õpilane
Sunday, July 13, 2008
14. juuli uudised 80 aastat tagasi
Võru Teataja 14. juuli 1928
Tuli Urvaste asunduses
Riigi kahju 5000 krooni
Möödunud teisipäeval põles maani maha Urvaste mõisas riigi päralt olev mõisa tööliste maja ja viljakuivatusruum, ait, loomalaut ja veskiruumid, mis kõik ühise katuse all pääle elumaja. Kuigi energiliselt tule kustutamisele asuti, ei suudetud hoogsalt levineva tule käest hooneid enam päästa.
Tuli on alguse saanud arvatavasti elumaja korstnast väljalennanud sädemetest. Kus kohas ja missuguse hinna eest hooned kinnitatud olid, ei ole veel selgunud. Üldine riigi kahju ulatub 5000 kroonini.
Elu 14. juuli 1928
Vaabinas uus vallavanem
28. juunil s.a. suri mõnenädalalise raske haiguse järele Tartu haigemajas Vaabina vallavanem Karl Stamm. Tema asemel vallavanemaks valiti 10. juulil s.a. vallavolikogu koosolekul Eduard Saamen. Uus vallavanem kuulub meie noorpõllumeeste-asunikkude perre.
Madis
Võru Teataja 14. juuli 1928
Vaabinas esimene piksevarras
Et meil igasuised pikseõnnetused hoonete süütamise ja purustamise näol välgust väga harilikud nähtused on, seda teab igaüks, kuid sellele vaatamata ei võeta maal sellest hoidumiseks tarvitusele pea kusagil kaitseabinõusid. Kuigi on enamvähem üldiselt tuntud, et hääd kaitset pikseõnnetuse vastu pakub korralik piksevarras, loobuvad maamehed kas kulusid kartes, mis piksevarda ülessäädmine võib tuua, või lihtsalt umbusus sarnase riistapuu võime vastu, seda tarvitamast.
Et korralik piksevarras lähedal olevaid hooneid välgu sisselöömise eest kaitseb, selles ei tuleks küll kelllelgi kahelda. Kulud aga, mis sarnane “varras” ühes toob, on väga väiksed, võrreldes kahjusummaga, mis tekib kasvõi ühe taluhoone mahapõlemisest välgust süütumise tagajärjel.
Viimasest asjaolust on õieti aru saanud üks (kahjuks seni ainult üks) Vaabina talunik, nimelt Dobra talu omanik Juhan Põder ja seda ka õieti hinnanud. Läinud pühapäeva hommikul püstitas ta enda talu hoonete kaitseks umbes 20 m. pika piksevarda. Kulusid oli umbes 30 kr.
Tuli Urvaste asunduses
Riigi kahju 5000 krooni
Möödunud teisipäeval põles maani maha Urvaste mõisas riigi päralt olev mõisa tööliste maja ja viljakuivatusruum, ait, loomalaut ja veskiruumid, mis kõik ühise katuse all pääle elumaja. Kuigi energiliselt tule kustutamisele asuti, ei suudetud hoogsalt levineva tule käest hooneid enam päästa.
Tuli on alguse saanud arvatavasti elumaja korstnast väljalennanud sädemetest. Kus kohas ja missuguse hinna eest hooned kinnitatud olid, ei ole veel selgunud. Üldine riigi kahju ulatub 5000 kroonini.
Elu 14. juuli 1928
Vaabinas uus vallavanem
28. juunil s.a. suri mõnenädalalise raske haiguse järele Tartu haigemajas Vaabina vallavanem Karl Stamm. Tema asemel vallavanemaks valiti 10. juulil s.a. vallavolikogu koosolekul Eduard Saamen. Uus vallavanem kuulub meie noorpõllumeeste-asunikkude perre.
Madis
Võru Teataja 14. juuli 1928
Vaabinas esimene piksevarras
Et meil igasuised pikseõnnetused hoonete süütamise ja purustamise näol välgust väga harilikud nähtused on, seda teab igaüks, kuid sellele vaatamata ei võeta maal sellest hoidumiseks tarvitusele pea kusagil kaitseabinõusid. Kuigi on enamvähem üldiselt tuntud, et hääd kaitset pikseõnnetuse vastu pakub korralik piksevarras, loobuvad maamehed kas kulusid kartes, mis piksevarda ülessäädmine võib tuua, või lihtsalt umbusus sarnase riistapuu võime vastu, seda tarvitamast.
Et korralik piksevarras lähedal olevaid hooneid välgu sisselöömise eest kaitseb, selles ei tuleks küll kelllelgi kahelda. Kulud aga, mis sarnane “varras” ühes toob, on väga väiksed, võrreldes kahjusummaga, mis tekib kasvõi ühe taluhoone mahapõlemisest välgust süütumise tagajärjel.
Viimasest asjaolust on õieti aru saanud üks (kahjuks seni ainult üks) Vaabina talunik, nimelt Dobra talu omanik Juhan Põder ja seda ka õieti hinnanud. Läinud pühapäeva hommikul püstitas ta enda talu hoonete kaitseks umbes 20 m. pika piksevarda. Kulusid oli umbes 30 kr.
Friday, July 11, 2008
Lustakas jutt - ei tea, kas õige ka?
Kolhoosi Elu 12. juuli 1958
Igapäevase leivaga...
... kaotas “Edasi” kolhoosi liige Kiidron pool hammast. See on puhtal kujul leivatööstuse süü: iga uue leivaliigi väljalaskmist on vaja kõvemini ja kõlisevamalt reklaamida! Miks sealsed mehed ja naised ei teatanud, et mõnele leivale lisataks erilise maitse andmiseks peale nööritükkide veel rõhknaelad? Üks neist sattuski mainitud kodaniku hamba alla ning oligi ootamatus käes! Teadmise korral aga oleks leib röntgeniga läbi valgustatud ja metallese üles leitud.
Rõhknaela-leivaga on lood samad kui muinasjuttudest kuulsa kirvesupiga: ühe rõhknaelaga saab mitu korda leiba küpsetada. Leivas oleva rõhknaela võivad leivatööstuse tegelased kätte saada “Kolhoosi Elu” toimetusest.
Igapäevase leivaga...
... kaotas “Edasi” kolhoosi liige Kiidron pool hammast. See on puhtal kujul leivatööstuse süü: iga uue leivaliigi väljalaskmist on vaja kõvemini ja kõlisevamalt reklaamida! Miks sealsed mehed ja naised ei teatanud, et mõnele leivale lisataks erilise maitse andmiseks peale nööritükkide veel rõhknaelad? Üks neist sattuski mainitud kodaniku hamba alla ning oligi ootamatus käes! Teadmise korral aga oleks leib röntgeniga läbi valgustatud ja metallese üles leitud.
Rõhknaela-leivaga on lood samad kui muinasjuttudest kuulsa kirvesupiga: ühe rõhknaelaga saab mitu korda leiba küpsetada. Leivas oleva rõhknaela võivad leivatööstuse tegelased kätte saada “Kolhoosi Elu” toimetusest.
Kooli kasvuhoone
Kolhoosi Elu 12. juuli 1958
Kool saab kasvuhoone
Klassiruumide remondi kõrval pole Urvaste 7-kl. Koolis unustatud ka katseaiandit. Käsil on avara kasvuhoone ehitamine. Õpilaste ja õpetajate kaasabil, eesotsas väsimatu koolijuhataja J. Rööbiga, on jõutud juba nii kaugele, et varsti võib alustada klaaskatuse talade kohale panemist. Kuna suur tükk suvest on alles ees, loodavad urvastelased kasvuhoone ehitamise õppetöö alguseks lõpule viia.
J. KÄRK
Kool saab kasvuhoone
Klassiruumide remondi kõrval pole Urvaste 7-kl. Koolis unustatud ka katseaiandit. Käsil on avara kasvuhoone ehitamine. Õpilaste ja õpetajate kaasabil, eesotsas väsimatu koolijuhataja J. Rööbiga, on jõutud juba nii kaugele, et varsti võib alustada klaaskatuse talade kohale panemist. Kuna suur tükk suvest on alles ees, loodavad urvastelased kasvuhoone ehitamise õppetöö alguseks lõpule viia.
J. KÄRK
Sunday, July 6, 2008
7. juuli 80 aastat tagasi
Elu 7. juuli 1928
Kiriku külas Urvaste vallas võtab “Elu” tellimisi ja kuulutusi vastu Arnold Pallits
Elu 7. juuli 1928
Antsla laat
Kolmapäeval, 4. juulil peeti Antslas uut laata, mida ennustati hoopis väikest. Arvati halbade ilmade ja poriste teede tõttu tulevat vaid paarkümmend hobust. Nagu kiuste oli laat õige suur. Et ilm haruldaselt hää, tuli maarahvast õige palju. Vaid kausimehi oli vihma kartusel vähevõitu.
Eriti palju oli müügile toodud kariloomi, vasikaid, põrsaid ja isegi lambaid. Ei leidunud vankert, milles ei olnud mõnd looma. Kariloomade hind oli aga võrdlemisi madal, millepärast nii mõnigi oma looma koju tagasi viis. Hobuste laat oli väike, peaaegu puudus täiesti.
Üldiselt oli aga laat hää. Müüdi ja osteti palju. Et terve päeva vihmata pidas, oli rahval meeleolu lõbus. Alles hiljuti lahkuti alevist väikse “kilgiga” pääs, mis ikka alles tolle õige laada tuju annab.
Kiriku külas Urvaste vallas võtab “Elu” tellimisi ja kuulutusi vastu Arnold Pallits
Elu 7. juuli 1928
Antsla laat
Kolmapäeval, 4. juulil peeti Antslas uut laata, mida ennustati hoopis väikest. Arvati halbade ilmade ja poriste teede tõttu tulevat vaid paarkümmend hobust. Nagu kiuste oli laat õige suur. Et ilm haruldaselt hää, tuli maarahvast õige palju. Vaid kausimehi oli vihma kartusel vähevõitu.
Eriti palju oli müügile toodud kariloomi, vasikaid, põrsaid ja isegi lambaid. Ei leidunud vankert, milles ei olnud mõnd looma. Kariloomade hind oli aga võrdlemisi madal, millepärast nii mõnigi oma looma koju tagasi viis. Hobuste laat oli väike, peaaegu puudus täiesti.
Üldiselt oli aga laat hää. Müüdi ja osteti palju. Et terve päeva vihmata pidas, oli rahval meeleolu lõbus. Alles hiljuti lahkuti alevist väikse “kilgiga” pääs, mis ikka alles tolle õige laada tuju annab.
Tuesday, July 1, 2008
Tublid tublid!
2. juuli 1968
VÕRU RAJOON KOLMANDAKS
Hiljuti toimus Vaeküla Internaatkoolis esimene 8-klassiliste maakoolide sportlaste vabariiklik spartakiaad, millest võttis osa ligi 700 õpilast./---/
Võrkpallis tuli Urvaste 8-kl. Kooli naiskond (Küllike Alop, Tiina Alop, Merike Oinak, Leida Torop, Tiina Kuld Urvastest ja Sirje Lõhmus Väimela 8-kl. Koolist) kolmandaks. /---/
VÕRU RAJOON KOLMANDAKS
Hiljuti toimus Vaeküla Internaatkoolis esimene 8-klassiliste maakoolide sportlaste vabariiklik spartakiaad, millest võttis osa ligi 700 õpilast./---/
Võrkpallis tuli Urvaste 8-kl. Kooli naiskond (Küllike Alop, Tiina Alop, Merike Oinak, Leida Torop, Tiina Kuld Urvastest ja Sirje Lõhmus Väimela 8-kl. Koolist) kolmandaks. /---/
Subscribe to:
Posts (Atom)