Kolhoosi Elu 28. veebruar 1952
Kirjasaatjad teatavad
Töö kiidab tegijat
Võidulipu kolhoosi sepikojast möödudes võib seal alati näha usinasti töötavat vanameistrit V. Uibi. Kuigi sm. Uib on juba 67. aastane ja luuvalu teeb mõnikord liiga, ei malda ta kodus istuda, vaid võtab agaralt osa sotsialistliku suurmajandi kindlustamisest.
„ … et tasa teha seda, mis kapitalistliku korra ajal jäi tegemata. Kapitalistide rahakotti paisutada ei olnud ju mõtet,“ ütleb ta ise.
Võidulipu kolhoosi liikmed tihti räägivad: „Niikaua kui meie vanameister Uib on platsis, ei ole karta, et reed-vankrid on meil rautamata või põllutööriistad kevadeks remontimata. L. KELT
Tuesday, February 28, 2012
Friday, February 24, 2012
24. veebruari uudis 50 aastat tagasi. Aga näe pidu oli.
Töörahva Elu 24. veebruar 1962
„Edasis“ kohtuti saadikukandidaadiga
„Edasi“ kolhoosi klubi. Neli aastat tagasi, eelmiste NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste ajal seda veel ei olnud. Tollal liikusid klubi ehitamisest ainult julged mõtted. Nüüd oli klubi saal rahvast tulvil. Paarisajakohane ruum mahutas kaks korda rohkem külastajaid kui ette nähtud. Koos „Edasi“ rahvaga tulid saadikukandidaadiga Mall Kallioniga kohtuma naabrid „Urvastest“, „Vabadusest“, „Pioneerist“ ja isegi „Punalipust“ ning mujalt. Kohtumisest võttis osa Eesti Raadio töötajate delegatsioon.
Kohtumise avas „Edasi“ kolhoosi esimees K. Rist. Sõna anti saadikukandidaadile Mall Kallionile.
„Tunneme Malle kui tublit naaberkolhoosi töötajat. elulugu pole tarvis jutustada,“ oldi üksmeelselt nõus.
Sm. Kallion jutustas lühidalt oma tööst ja õpingutest. Ta ütles: „Loen teie suurt usaldust minu vastu avansiks, mida tahan vääridarahva esindajana meie kõrgeimas riigivõimuorganis.“
Paneme ühiselt põllud paremini vilja kandma, ehitame uusi tootmis-, kultuuri- ja eluhooneid, töötame selle nimel, et lähemal ajal oleks ka naaberkolhoosides sellised suurepärased klubid nagu „Edasi“ rahval. Kõik inimese jaoks, tema hüvanguks – selline oli saadikukandidaadi esinemise juhtmõte.
Koosolekust osavõtjaile anti kontsert „Edasi“ kolhoosi isetegevuslaste ja Eesti Raadio poolt. Vaheldumisi astusid lavale kolhoosi pillimehed, laulumehed ja raadio solistid ning ansamblid. Palava aplausi osaliseks said raadio akordionist Venda Tamman kui ka kolhoosi akordionimängija traktorist Lembit Hansi. Kolhoosirahvale esinesid veel Liivaku Leena, Artur Rinne, Leida Sibul ja Elli Jalajas, vestlesid välispoliitiline kommentaator Albert Käär ja majandusliku kommentaariga Jüri Rebane.
K. VEE
„Edasis“ kohtuti saadikukandidaadiga
„Edasi“ kolhoosi klubi. Neli aastat tagasi, eelmiste NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste ajal seda veel ei olnud. Tollal liikusid klubi ehitamisest ainult julged mõtted. Nüüd oli klubi saal rahvast tulvil. Paarisajakohane ruum mahutas kaks korda rohkem külastajaid kui ette nähtud. Koos „Edasi“ rahvaga tulid saadikukandidaadiga Mall Kallioniga kohtuma naabrid „Urvastest“, „Vabadusest“, „Pioneerist“ ja isegi „Punalipust“ ning mujalt. Kohtumisest võttis osa Eesti Raadio töötajate delegatsioon.
Kohtumise avas „Edasi“ kolhoosi esimees K. Rist. Sõna anti saadikukandidaadile Mall Kallionile.
„Tunneme Malle kui tublit naaberkolhoosi töötajat. elulugu pole tarvis jutustada,“ oldi üksmeelselt nõus.
Sm. Kallion jutustas lühidalt oma tööst ja õpingutest. Ta ütles: „Loen teie suurt usaldust minu vastu avansiks, mida tahan vääridarahva esindajana meie kõrgeimas riigivõimuorganis.“
Paneme ühiselt põllud paremini vilja kandma, ehitame uusi tootmis-, kultuuri- ja eluhooneid, töötame selle nimel, et lähemal ajal oleks ka naaberkolhoosides sellised suurepärased klubid nagu „Edasi“ rahval. Kõik inimese jaoks, tema hüvanguks – selline oli saadikukandidaadi esinemise juhtmõte.
Koosolekust osavõtjaile anti kontsert „Edasi“ kolhoosi isetegevuslaste ja Eesti Raadio poolt. Vaheldumisi astusid lavale kolhoosi pillimehed, laulumehed ja raadio solistid ning ansamblid. Palava aplausi osaliseks said raadio akordionist Venda Tamman kui ka kolhoosi akordionimängija traktorist Lembit Hansi. Kolhoosirahvale esinesid veel Liivaku Leena, Artur Rinne, Leida Sibul ja Elli Jalajas, vestlesid välispoliitiline kommentaator Albert Käär ja majandusliku kommentaariga Jüri Rebane.
K. VEE
Thursday, February 23, 2012
Koolide elust 1952
Kolhoosi Elu 23. veebruar 1952
Lühiteateid koolide elust
Õpitakse vene keelt
Urvaste 7-kl. kooli vanemate klasside õpilased otsustasid vahetundidel rääkida vene keelt, et kiiremini omandada kõnekeelt.
Looetakse ka venekeelseid lasteraamatuid ning loetut arutatakse vene keeles. Loetu arutamise juures viibib ka õpetaja M. Noorväli, kes parandab õpilaste konarlisi vastuseid.
Selline töötamine aitab tublisti kaasa meie suure vene vennasrahva keele omandamisele.
L. LAUD
Tõuseb õppeedukus
Visela algkooli juhataja E. Laurits on töötanud süstemaatiliselt lastevanematega. Selle tulemusena on likvideeritud põhjuseta puudumised ja hilinemised. Mitmed lastevanemad ei kasuta lapsi enam kodusteks töödeks.
Kõik see on aidanud tõsta õppeedukust. Õppeedukusele on suurt mõju avaldanud ka kindla päevarežiimi väljatöötamine sm. Lauritsa poolt ning päevarežiimi täitmise kontrollimine lastevanemate ja õpetaja poolt.
Tugevdades sidet kodu ja kooli vahel võib loota õppeedukuse edasist pidevat tõusu.
F. KALM
Lühiteateid koolide elust
Õpitakse vene keelt
Urvaste 7-kl. kooli vanemate klasside õpilased otsustasid vahetundidel rääkida vene keelt, et kiiremini omandada kõnekeelt.
Looetakse ka venekeelseid lasteraamatuid ning loetut arutatakse vene keeles. Loetu arutamise juures viibib ka õpetaja M. Noorväli, kes parandab õpilaste konarlisi vastuseid.
Selline töötamine aitab tublisti kaasa meie suure vene vennasrahva keele omandamisele.
L. LAUD
Tõuseb õppeedukus
Visela algkooli juhataja E. Laurits on töötanud süstemaatiliselt lastevanematega. Selle tulemusena on likvideeritud põhjuseta puudumised ja hilinemised. Mitmed lastevanemad ei kasuta lapsi enam kodusteks töödeks.
Kõik see on aidanud tõsta õppeedukust. Õppeedukusele on suurt mõju avaldanud ka kindla päevarežiimi väljatöötamine sm. Lauritsa poolt ning päevarežiimi täitmise kontrollimine lastevanemate ja õpetaja poolt.
Tugevdades sidet kodu ja kooli vahel võib loota õppeedukuse edasist pidevat tõusu.
F. KALM
Uue-Antsla huviderikas
Ugala 23. veebruar 1932
Uue-Antsla huviderikas.
Palvepäeval oli Uue-Antsla haridusseltsi korraldusel rahvamajas loeng. Kõneles haigestunud Kisand’i asemel Vainola Antslast, ainel: „Vanade eestlaste kultuur“.
Saal oli rahvast täis, umbes 300 inimest.
Uue-Antsla huviderikas.
Palvepäeval oli Uue-Antsla haridusseltsi korraldusel rahvamajas loeng. Kõneles haigestunud Kisand’i asemel Vainola Antslast, ainel: „Vanade eestlaste kultuur“.
Saal oli rahvast täis, umbes 300 inimest.
Põllumeestekogu ei toimi?
Võru Teataja 23. veebruar 1922
Urvastest
18. veebruaril oli Urvaste põllumeestekogu koosolek, mis kolm tundi hiljem määratud aega avati. Kokku tulnud oli ainult mõnikümmend inimest, nende hulgas ka üks naisterahvas ja koguke külapoisse. Kõnega „Põllumeeste praegusest seisukorrast“ esines P. Albreht Uue-Antslast. Aruanne jäi vastuvõtmata, sest eelmisel aastal olla revisjoni komisjon valimata „unustatud“. Liikmeid võeti umbes 20 isiku ümber vastu. Juhatusesse valiti: h-rad K. Märtin, P. Raud, K. Narits, Joh. Neumann, J. Hussar ja L. Laud, nendest üks koguni puudus koosolekul. Revisjoni komisjoni valiti neiu A. Märtin, h-rad J. Norden ja V. Neumann. Koosolek oli alguses õige kärarikas. Nagu näha, on esialgne kunstlikult sünnitatud vaimustushoog ja usaldus siinse põllumeestekogu vastu kadunud. Agricola.
Wednesday, February 22, 2012
Sümpaatne lugu saadikukandidaadist
Töörahva Elu 22. veebruar 1962
NSV LIIDU ÜLEMNÕUKOGU VALIMISTE EEL
KOHTUTI SAADIKUKANDIDAADI
MALL KALLIONIGA
Esmaspäeva õhtul oli „Punalipu“ kolhoosi keskuses palju rahvast. Peale aruande-valimiskoosolekut kohtuti Mall Kallioniga, saadikukandidaadiga NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu Võru valimisringkonnas nr. 359.
Esimesena sai sõna saadikukandidaadi usaldusmees, Linnamäe kooli õpetaja Johannes Konksi. Ta rääkis koosolijatele Mall Kallioni elust, sellest, et võrulaste saadikukandidaat on alati südame ja kätega põldude juures olnud ning väärib rajooni põlluharijate usaldust – olla nende esindaja meie maa kõrgeimas võimuorganis. Ta kutsus kõiki üles andma 18. märtsil oma hääl kommunistide ja parteitute bloki saadikukandidaadi Mall Kallioni poolt.
Järgmisena oli kõnetoolis saadikukandidaat ise. Ka tema sõnavõttu läbis mõte – põldudelt algab meie jõukus. Ta kõneles NLKP XXII kongressi poolt määratud põllumajanduse arengu suundadest ning oma tööst põllundusbrigadirina.
Mall Kallion on põllundusbrigadir Kuldre kolhoosis, Arnold Arro aga „Punalipus“. Paremini kui nemad ei peaks keegi üksteise püüdlusi mõistma. Nii see oligi. Arnold Arro kinnitas oma sõnavõtus, et Mall Kallioni eest hääletades teab „Punalipu“ rahvas – nende hääl on antud selle inimese eest, kes kogu oma jõuga võitleb põllumajanduse hea käekäigu eest. Samu mõtteid sisaldas Johannes Aarna sõnavõtt.
T. TALVAR
Töörahva Elu 22. veebruar 1962
Meie saadikukandidaat
Olin hilissügisel Kuldre kolhoosis ja asjaolud kujunesid nõnda, et tahtsin majandi parima brigadiriga pikka juttu kõnelda sellest, kuidas tal õnnestus kasvatada head maisisaaki, miks vili andis hektarilt rohkem teri kui mujal ja kartulimuguladki olid vägevamad kui teised brigaadid kasvatada suutsid.
Kuldre kolhoosi parimat brigaadi – numbri järgi esimest – juhib noor tüdruk. Tal on peale selle ameti kolhoosis veel väga palju muid ülesandeid ja kohustusi. Komsomoli-algorganisatsiooni sekretär, rahvamaja aktiivi liige, kolhoosi partei-algorganisatsiooni büroo liige … Kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär Aleksander Nurme poetas naljatamisi:
„Mall Kallion on kondilt säärane tragi ja südikas. Aga võtab ta mõne asja oma hooleks, võib kindel olla, et see tehakse ära nagu kord ja kohus!“
„Näiteks?“ esitasin võib-olla rumala ja kohatu küsimuse.
„Eks küsige temalt endalt,“ vastas Nurme. „Ta ise võib oma töödest-tegemistest kõige rohkem kõnelda.“
Tol päeval, mil mul Mall Kallioniga, esimese brigaadi brigadiriga pidi olema pikk ja põhjalik jutuajamine, jälgis mind ebaõnn. Brigadir pidi olema kündjate juures. Traktorist, kes minu äreva ja ägeda käeviipe peale oma raudhobuse peatas, lausus nokamütsi kuklasse lükates:
„Mall käis küll siin. Seadis atra pisut sügavamale ja läks. Ah, et kuhu? Ei küsinud. „
Pikemaks jutuks polnud tal tahtmist. Pani jälle traktorile tuurid peale ja see liikus edasi, lisades küntud eele viis vagu.
Ka põhuvedajate juures oli brigadir käinud. Kartuli järelnoppijatele oli käsu andnud üks koorem kohe sigalasse viia … Igalt poolt leidsin vaid brigadiri jäljed ja korraldused. Tema ise jäi aga kogu päeva jooksul tabamatuks. Õhtul astusin mööda kõvaks sõtkutud maantee serva läbi Kuldre küla. Üksteise järel lõid majade aknad heledalt valgeks. Koos elektriga tuli siin peaaegu igasse perre pesumasin ja mugav elektritriikraud. Päeval näed igal eluhoonel, olgu see siis aastakümneid tagasi ehitatud lai ja kogukas talumaja või äsjavalminud moodsat tüüpi elamu, raadioantenne. Kuid äsja vaidlesid Kuldre kooli poisid juba televisioonimarkide üle. Koolil oli kavas televiisori ostmine! Nii et raadio jääb varsti kolhoosikülaski teisejärguliseks asjaks.
„Mall on kodus küll! Astu aga sisse!“ ütles memm, kelle näole aeg ja elamused olid palju kurde ning kortse kirjanud. Hubases, moodsa kirjutuslaua, diivani ja raamaturiiuliga toas oli kaks inimest. Toa perenaine istus laua ääres nii, et valgus langes energilisele ja ilmekale näole. Külaline, nooruke tüdruk, oli diivani äärele toetanud.
Olin selles majas korra varemgi viibinud ja pärast tervitamist lasksin silmadel ringi käia. Raamaturiiulile oli lisandunud palju uusi teoseid. Kirjutuslauale oli ilmunud uus garnituur. Muidu näis kõik olevat endine. Kui võõra tulekust tekkinud pausist üle saadi, ütles Mall Kallion, ilmselt katkenud juttu jätkates:
„Sul on õigus: praegu leidub meil veel nurmi, kuhu sügisel ja kevadel pooleni sääreni porri vajud. On maid, mis tõrksalt ja nagu vastu tahtmist vilja kasvatavad. Aga hea on mõelda, et tuleb aeg, mil igale põllusiilule pääsevad masinad, mil vili võrsub palju pikemaks kui praegu ja soid ega kesiseid puisniitusid pole üldse – puha vaid vööst saadik kultuurhein!“
„Sinna läheb, kui mitte sada, siis kümmekond aastat küll!“ vaidles külaline. „Seda oodates lähed vanakas ja halliks. Elu möödub, ja ilm jääb kõik nägemata!“
„Mis see on, mida sa ilmast näha tahaksid?“ küsis Mall.
„Et poleks läbi pori vantsimist, vaid kingade all alati asfalt, et õhtud poleks igavad, et … üldse, et oleks lõbus. Meile öeldi koolis: „Maailm on teie ees lahti!“ Mis maailm on siin, kolhoosis!“
„Nii et kui saad pileti kaugesõidu rongi, siis oledki lahtise maailma otsapidi kätte saanud?“ lausus Mall Kallion väga tõsiselt. „Õhtud pole ka meie inimestel igavad. Rahvamaja ringides käib töö, rändkino on meie kandis sagedaseks külaliseks, siis veel raadio, raamatud . . . Iga minut õhtusest vabast ajast kaob asja ette.“
„Ega sinagi pole veel eluks ajaks kolhoosi brigadiriks jäänud,“ sai teine pisut ägedaks. „Vaat -lõpetad akadeemia ja panedki minema!“
„pole mul küll ette näha kuhugi mujale minekut, aga kõik võib tulla,“ ooli toa perenaine ootamatult päri. „Ent ükskõik, kuhu minu tee ka kulgeb – igal pool tahan ma olla mitte võtja, kes mõtleb vaid sellest, mis endale mugav ja kasulik. Tahan olla andja, kelle tööst jäävad jäljed …“
„Sellepärast sa siis müttadki varavalgest hilisõhtuni ringi,“ ütles külaline. „Mina niimoodi ei taha! Tahan – noh, lihtsalt, et oleks hea ja kerge elada.“
„Need kaks asja ei klapi kokku,“ sai ta vastuseks. „Head kätte saada on alati raske ja mõnikord väga raske. Kuid rõõm, mida sealjuures tunned, tasub kõik. See vast ongi elus ilusamaks osaks. „
„Ükskõik, mina tahan teistmoodi elada,“ jäi teine oma juurde ja valmistus minekule. Kui uks tema taga kinni vajus, ohkas Mall:
„Meie kandi tüdruk. Lõpetas kevadel keskkooli ja nüüd otsib kohta linna. Keelitasin, et jäägu siia – inimesi kolhoosi nii vaja, et … Kuid kuulsid ise, et teda kutsub kingade all klõpsuv asfalt. Aga ise ta säärase tee ehitajaks olla ei taha! Temale sillutagu teised teed ja toogu kõik hea kätte.“
„Selliseid noori meil enam palju ei ole!“ poetasin oma arvamuse. „Suurem osa näeb ja mõistab elu õieti,“ oli tüdruk päri. Meil on kolhoosis noor traktorist Otto Suvi. Ta on ühtmoodi osav nii maid harima kui ka remonditöökojas untsuläinud masinaid uueks tegema. Andis äsja avalduse maanoorte kooli astumiseks. Mõni vanem mees õrritab teist: „Tüürid nüüd siis inseneridiplomi poole?“ Tema vastab: „Kui oled vee lähedal, pead janu kustutama! Ilma asjade mõistmiseks on vaja rohkem teada, kui traktoristi paberid ette näevad.“
Edasi läks meie jutt sellest, et Kuldre kolhoos on viimaste aastatega hoopis teiseks muutunud kui varem. „Ja eags üksi meie kolhoos!“ seletas Mall õhinaga. „Igal pool on sellised edusammud, et aina imesta! Aga kui palju on veel tööd, enne kui kõik põllud annavad vilja nii, et salvedes on küllus! Ent kui inimesed ühiselt püüavad, tuleb kõik kätte rutem, kui oodatud. Kas see polegi õnn, et suurest edust on osake sinu käte ja mõistusega loodud? Minu arvates ongi see parim ja ilusam, mida elu anda võib!“
Palju tuli meil kahekesi tol õhtul kõne alla. Kuidas raamatukogus kasvavad võrdselt teoste ja lugejate arv, kuidas rändkino ahvatleb üha rohkem inimesi, kuidas kolhoosi juhatusel on plaan rahvamaja veelgi mahukamaks muuta …
„Mul on ees väga rasked, kuid rõõmsad päevad,“ tunnistas Mall Kallion enda kohta. „Aasta pärast lõpetan põllumajanduse akadeemia kaugõppe korras. Eks see nõua hoolt ja püsivust rohkem kui kunagi muidu … „
Kui uuesti teel olin, meenus mulle, et mul jäi uurimata, kuidas esimene brigaad põlde väetas ja maisi kasvatas, palju ühele või teisele maatükile sõnnikut andis või mineraale külvas. Aga mulle tundus: sain teada midagi tähtsamat. Nimelt seda, et inimene, kes südamega on töö ja elu küljes, kes tahab homset päeva näha tänasest ilusamana ja ise homse nimel töötada, suudab palju!
L. URBANIK
NSV LIIDU ÜLEMNÕUKOGU VALIMISTE EEL
KOHTUTI SAADIKUKANDIDAADI
MALL KALLIONIGA
Esmaspäeva õhtul oli „Punalipu“ kolhoosi keskuses palju rahvast. Peale aruande-valimiskoosolekut kohtuti Mall Kallioniga, saadikukandidaadiga NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu Võru valimisringkonnas nr. 359.
Esimesena sai sõna saadikukandidaadi usaldusmees, Linnamäe kooli õpetaja Johannes Konksi. Ta rääkis koosolijatele Mall Kallioni elust, sellest, et võrulaste saadikukandidaat on alati südame ja kätega põldude juures olnud ning väärib rajooni põlluharijate usaldust – olla nende esindaja meie maa kõrgeimas võimuorganis. Ta kutsus kõiki üles andma 18. märtsil oma hääl kommunistide ja parteitute bloki saadikukandidaadi Mall Kallioni poolt.
Järgmisena oli kõnetoolis saadikukandidaat ise. Ka tema sõnavõttu läbis mõte – põldudelt algab meie jõukus. Ta kõneles NLKP XXII kongressi poolt määratud põllumajanduse arengu suundadest ning oma tööst põllundusbrigadirina.
Mall Kallion on põllundusbrigadir Kuldre kolhoosis, Arnold Arro aga „Punalipus“. Paremini kui nemad ei peaks keegi üksteise püüdlusi mõistma. Nii see oligi. Arnold Arro kinnitas oma sõnavõtus, et Mall Kallioni eest hääletades teab „Punalipu“ rahvas – nende hääl on antud selle inimese eest, kes kogu oma jõuga võitleb põllumajanduse hea käekäigu eest. Samu mõtteid sisaldas Johannes Aarna sõnavõtt.
T. TALVAR
Töörahva Elu 22. veebruar 1962
Meie saadikukandidaat
Olin hilissügisel Kuldre kolhoosis ja asjaolud kujunesid nõnda, et tahtsin majandi parima brigadiriga pikka juttu kõnelda sellest, kuidas tal õnnestus kasvatada head maisisaaki, miks vili andis hektarilt rohkem teri kui mujal ja kartulimuguladki olid vägevamad kui teised brigaadid kasvatada suutsid.
Kuldre kolhoosi parimat brigaadi – numbri järgi esimest – juhib noor tüdruk. Tal on peale selle ameti kolhoosis veel väga palju muid ülesandeid ja kohustusi. Komsomoli-algorganisatsiooni sekretär, rahvamaja aktiivi liige, kolhoosi partei-algorganisatsiooni büroo liige … Kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär Aleksander Nurme poetas naljatamisi:
„Mall Kallion on kondilt säärane tragi ja südikas. Aga võtab ta mõne asja oma hooleks, võib kindel olla, et see tehakse ära nagu kord ja kohus!“
„Näiteks?“ esitasin võib-olla rumala ja kohatu küsimuse.
„Eks küsige temalt endalt,“ vastas Nurme. „Ta ise võib oma töödest-tegemistest kõige rohkem kõnelda.“
Tol päeval, mil mul Mall Kallioniga, esimese brigaadi brigadiriga pidi olema pikk ja põhjalik jutuajamine, jälgis mind ebaõnn. Brigadir pidi olema kündjate juures. Traktorist, kes minu äreva ja ägeda käeviipe peale oma raudhobuse peatas, lausus nokamütsi kuklasse lükates:
„Mall käis küll siin. Seadis atra pisut sügavamale ja läks. Ah, et kuhu? Ei küsinud. „
Pikemaks jutuks polnud tal tahtmist. Pani jälle traktorile tuurid peale ja see liikus edasi, lisades küntud eele viis vagu.
Ka põhuvedajate juures oli brigadir käinud. Kartuli järelnoppijatele oli käsu andnud üks koorem kohe sigalasse viia … Igalt poolt leidsin vaid brigadiri jäljed ja korraldused. Tema ise jäi aga kogu päeva jooksul tabamatuks. Õhtul astusin mööda kõvaks sõtkutud maantee serva läbi Kuldre küla. Üksteise järel lõid majade aknad heledalt valgeks. Koos elektriga tuli siin peaaegu igasse perre pesumasin ja mugav elektritriikraud. Päeval näed igal eluhoonel, olgu see siis aastakümneid tagasi ehitatud lai ja kogukas talumaja või äsjavalminud moodsat tüüpi elamu, raadioantenne. Kuid äsja vaidlesid Kuldre kooli poisid juba televisioonimarkide üle. Koolil oli kavas televiisori ostmine! Nii et raadio jääb varsti kolhoosikülaski teisejärguliseks asjaks.
„Mall on kodus küll! Astu aga sisse!“ ütles memm, kelle näole aeg ja elamused olid palju kurde ning kortse kirjanud. Hubases, moodsa kirjutuslaua, diivani ja raamaturiiuliga toas oli kaks inimest. Toa perenaine istus laua ääres nii, et valgus langes energilisele ja ilmekale näole. Külaline, nooruke tüdruk, oli diivani äärele toetanud.
Olin selles majas korra varemgi viibinud ja pärast tervitamist lasksin silmadel ringi käia. Raamaturiiulile oli lisandunud palju uusi teoseid. Kirjutuslauale oli ilmunud uus garnituur. Muidu näis kõik olevat endine. Kui võõra tulekust tekkinud pausist üle saadi, ütles Mall Kallion, ilmselt katkenud juttu jätkates:
„Sul on õigus: praegu leidub meil veel nurmi, kuhu sügisel ja kevadel pooleni sääreni porri vajud. On maid, mis tõrksalt ja nagu vastu tahtmist vilja kasvatavad. Aga hea on mõelda, et tuleb aeg, mil igale põllusiilule pääsevad masinad, mil vili võrsub palju pikemaks kui praegu ja soid ega kesiseid puisniitusid pole üldse – puha vaid vööst saadik kultuurhein!“
„Sinna läheb, kui mitte sada, siis kümmekond aastat küll!“ vaidles külaline. „Seda oodates lähed vanakas ja halliks. Elu möödub, ja ilm jääb kõik nägemata!“
„Mis see on, mida sa ilmast näha tahaksid?“ küsis Mall.
„Et poleks läbi pori vantsimist, vaid kingade all alati asfalt, et õhtud poleks igavad, et … üldse, et oleks lõbus. Meile öeldi koolis: „Maailm on teie ees lahti!“ Mis maailm on siin, kolhoosis!“
„Nii et kui saad pileti kaugesõidu rongi, siis oledki lahtise maailma otsapidi kätte saanud?“ lausus Mall Kallion väga tõsiselt. „Õhtud pole ka meie inimestel igavad. Rahvamaja ringides käib töö, rändkino on meie kandis sagedaseks külaliseks, siis veel raadio, raamatud . . . Iga minut õhtusest vabast ajast kaob asja ette.“
„Ega sinagi pole veel eluks ajaks kolhoosi brigadiriks jäänud,“ sai teine pisut ägedaks. „Vaat -lõpetad akadeemia ja panedki minema!“
„pole mul küll ette näha kuhugi mujale minekut, aga kõik võib tulla,“ ooli toa perenaine ootamatult päri. „Ent ükskõik, kuhu minu tee ka kulgeb – igal pool tahan ma olla mitte võtja, kes mõtleb vaid sellest, mis endale mugav ja kasulik. Tahan olla andja, kelle tööst jäävad jäljed …“
„Sellepärast sa siis müttadki varavalgest hilisõhtuni ringi,“ ütles külaline. „Mina niimoodi ei taha! Tahan – noh, lihtsalt, et oleks hea ja kerge elada.“
„Need kaks asja ei klapi kokku,“ sai ta vastuseks. „Head kätte saada on alati raske ja mõnikord väga raske. Kuid rõõm, mida sealjuures tunned, tasub kõik. See vast ongi elus ilusamaks osaks. „
„Ükskõik, mina tahan teistmoodi elada,“ jäi teine oma juurde ja valmistus minekule. Kui uks tema taga kinni vajus, ohkas Mall:
„Meie kandi tüdruk. Lõpetas kevadel keskkooli ja nüüd otsib kohta linna. Keelitasin, et jäägu siia – inimesi kolhoosi nii vaja, et … Kuid kuulsid ise, et teda kutsub kingade all klõpsuv asfalt. Aga ise ta säärase tee ehitajaks olla ei taha! Temale sillutagu teised teed ja toogu kõik hea kätte.“
„Selliseid noori meil enam palju ei ole!“ poetasin oma arvamuse. „Suurem osa näeb ja mõistab elu õieti,“ oli tüdruk päri. Meil on kolhoosis noor traktorist Otto Suvi. Ta on ühtmoodi osav nii maid harima kui ka remonditöökojas untsuläinud masinaid uueks tegema. Andis äsja avalduse maanoorte kooli astumiseks. Mõni vanem mees õrritab teist: „Tüürid nüüd siis inseneridiplomi poole?“ Tema vastab: „Kui oled vee lähedal, pead janu kustutama! Ilma asjade mõistmiseks on vaja rohkem teada, kui traktoristi paberid ette näevad.“
Edasi läks meie jutt sellest, et Kuldre kolhoos on viimaste aastatega hoopis teiseks muutunud kui varem. „Ja eags üksi meie kolhoos!“ seletas Mall õhinaga. „Igal pool on sellised edusammud, et aina imesta! Aga kui palju on veel tööd, enne kui kõik põllud annavad vilja nii, et salvedes on küllus! Ent kui inimesed ühiselt püüavad, tuleb kõik kätte rutem, kui oodatud. Kas see polegi õnn, et suurest edust on osake sinu käte ja mõistusega loodud? Minu arvates ongi see parim ja ilusam, mida elu anda võib!“
Palju tuli meil kahekesi tol õhtul kõne alla. Kuidas raamatukogus kasvavad võrdselt teoste ja lugejate arv, kuidas rändkino ahvatleb üha rohkem inimesi, kuidas kolhoosi juhatusel on plaan rahvamaja veelgi mahukamaks muuta …
„Mul on ees väga rasked, kuid rõõmsad päevad,“ tunnistas Mall Kallion enda kohta. „Aasta pärast lõpetan põllumajanduse akadeemia kaugõppe korras. Eks see nõua hoolt ja püsivust rohkem kui kunagi muidu … „
Kui uuesti teel olin, meenus mulle, et mul jäi uurimata, kuidas esimene brigaad põlde väetas ja maisi kasvatas, palju ühele või teisele maatükile sõnnikut andis või mineraale külvas. Aga mulle tundus: sain teada midagi tähtsamat. Nimelt seda, et inimene, kes südamega on töö ja elu küljes, kes tahab homset päeva näha tänasest ilusamana ja ise homse nimel töötada, suudab palju!
L. URBANIK
Monday, February 20, 2012
Ristikupeks Urvastes
Elu 20. veebruar 1932
Ristikupeks Urvastes.
Praegustel külmadel ilmadel on Urvastes seemneristiku peksmine väga hoogne. Uue masina selleks tellis kohalik Kirikuküla masinatarv. ühisus läinud talvel. Nüüd teenib masin parematel päevadel kuni 2000 senti ja varsti on masin oma ostuhinna juba tagasi teeninud. Suur tarvitus on tingitud sellest, et ümbruskonnas teist vastavat masinat pole, kuna aga peksmine masinaga rahakulule vaatamata palju kasulikum on kui esiisade kombel rehe all töötamine. Mis puutub saagisse, siis väidavad talunikud, et tänavu andvat ristik rohkem seemet välja kui mullu.
Ristikupeks Urvastes.
Praegustel külmadel ilmadel on Urvastes seemneristiku peksmine väga hoogne. Uue masina selleks tellis kohalik Kirikuküla masinatarv. ühisus läinud talvel. Nüüd teenib masin parematel päevadel kuni 2000 senti ja varsti on masin oma ostuhinna juba tagasi teeninud. Suur tarvitus on tingitud sellest, et ümbruskonnas teist vastavat masinat pole, kuna aga peksmine masinaga rahakulule vaatamata palju kasulikum on kui esiisade kombel rehe all töötamine. Mis puutub saagisse, siis väidavad talunikud, et tänavu andvat ristik rohkem seemet välja kui mullu.
Korralik ülevaade Urvaste elust
Elu 20. veebruar 1932
Ringvaade Urvastest
Aktuaalsemaks küsimuseks oli senini koguduse vahekorra selgitamine pastor Valgaga. Nüüd on aga jõutud kaunis leplikule äraootamisele ja rahva huvi on pöördunud uuesti maiste asjade pääle.
Et ilmad paar nädalat tagasi vaheti kevadet meelde tuletasid, siis hakati ka mõnele siinsele seltsile elu sisse puhuma. Aastakoosolekuteni pole veel jõutud (pääle tuletõrje), kuid eeldusi selleks siiski on, ning räägitakse, et Koigu mehed tahtvat sel puhul „in corpora“ esineda ja ühte seltsi oma nurka üle viia. Muide olgu tähendatud, et seda on nad juba traditsiooniliselt iga aasta kavatsenud.
Muidu veereb eluratas ilma suuremat tähelepanu äratamata; näib nagu oleks üldine kehv aeg ka temale oma pitseri vajutanud. Ainult noored hoiavad vaimustus-tuld ja ei kohku majandusliste raskuste ees. Urvastlastel on võimalik näha neljapäeviti noorkotkaid koondustel käimas, kuna pühapäevil „Siiriuse“ seltsimajas maletatakse, milline õilis mäng Urvastes isegi daamisid on hakanud köitma. – Värskemate uudistena räägitakse kahe kohaliku preili seiklusi, millistesse on põimitud ka ühe kodumajanduskooli nimi ja „oma“ ajalehe sündi, mis aga näitab nüüd juba suremise tendentsi.
Et rahast põud, kipuvad talumeeste hooned korrast ära minema, kuna vallal siiski võimaldus uus moodne koolimaja ehitada. Mainitud maja on just valmimas ning tuleval semestril jääb keskvalla õpilastel ära hulk vaeva, rutata igapäev 5-8 klm. tagant kooli. Värske hoone asub just maantee ääres ja aitab kindlasti Urvastel imponeerida kõigile tuntud ja tundmata möödakäijatele.
Eelolev Vabaduspäev saadetakse kuuldavasti ilma suuremate pidustusteta mööda. Ainult noorkotkastel on pidulik koondus, ja noorsooliit „Siirius“ korraldab seltsimajas peo. Viimasel peol on ka võimalik kuulata laulukoori ettekandel noorte lemmiklaulu: „Sääl, kus rukkiväli lagendikul hõljub …“
Poliitika möll Urvastes
Elu 20. veebruar 1932
Löök rahvaerakonnale endises tugevas kantsis
Palvepäeval pidi olema Urvastes kaupmees A. Pallitsa ruumes ühendatud rahvusliku keskerakonna koosolek. Kuigi kutsed olid saadetud laiali kõigile ümbruskonna rahvale, oli koosolekule ilmunud vaevalt kümmekond inimest, nende hulka ka arvatud kaupmees oma naise ja väikse lapsega ning kõneleja E. Simm.
Kuna rahvast oli vähe, aeti niisama omavahel juttu. Nagu näha, on maal tegelikud põlluharijad selja pööranud linnaerakonnale, mis ka täiesti õige. Oli ju Urvastes varem rahvaerakonnal hulk liikmeid, kuna nüüd on jäänud järele vaid kohalik kaupmees oma perekonnaga, kes on kogu erakonna kohapealseks hingeks ja veel mõned kohapealsed tuusad.
Saturday, February 18, 2012
Vägevad nõudmised Uue-Antsla põllumeestelt
Elu 18. veebruar 1932
Mida räägib maa
Elamisstandart viidagu alla.
Palgad, notarite, advokaatide, arstide ja kõigi teiste rahasaajate tasusid tuleb alandada 50 protsendi võrra. Maksud vähemaks. Viin odavamaks ja karskusliikumisele antav toetus ära jätta.
Uue-Antsla põllumeeste nõudmisi.
Uue-Antsla põllumehed otsustasid esitada Vabariigi valitsusele järgmisi hädatarvilisi nõudmisi, mida siin kokkuvõttes ära toome:
Põhisäädus tuleb muuta enne järgmisi valimisi ja kui riigikogu sellega ei lepi, siis tuleb põhiseaduse muutmine panna rahvahääletusele. Riigikogu liikmete arv alandada 50-le, president ametisse sääda. Riigiametnikkude arvu vähendada ja palgad alandada 50 prots. Pensionide, abirahade ja toetuste maksmine töövõimelistele kodanikkudele lõpetada ja töövõimetud saagu toetust elamiseks võrdselt.
Vallakohtud tulevad sisse sääda. osa rahukohtuid asugu alevisse. Advokaatide honoraare piirata. Vähendada 50 protsendi võrra notarite ja pristavite tasunorme. Ära kaotada maksuametnikkude, prefektide, komissaride ja konstaablite eritasud. Jaoskonna- ja loomaarstide palka ja visiiditasusid tuleb tunduvalt alandada. Töötute päevapalka tuleb tunduvalt alandada.
Praegune nisuost ei vasta nõuetele ja nisu äraostmiseks tuleb parem kord luua. Piirituse ja viina hinda tuleb alandada, et ärahoida aseainete tarvitamist. Karskusliikumisele antav riiklik toetus tuleb ära jätta. Tubaka aktsiisimaksu tõstmine praegusel ajal on liigne. Kaitsevägi tarvitagu ainul kodumaa saadusi ja ostku aineid otseteed põllumeestelt.
Laenuprotsent tuleb alla viia 3 kuni 4 pääle. Eesti riigi kodanikud peavad tooma tagasi hoiusummad välismaa pankadest. Maksta tuleb panna üldine moratoorium. Vähemad metsatükid tulevad metsata talumajapidamiste vahel ära jaotada. Riik töötagu töötutega metsa üles, et talupidajad võiksid saada alati kuiva küttematerjali. Tarbepuude hinda tuleb alandada 50 prots. Samuti tuleb alandada 50 prots. kõiki makse ja tulumaksus tuleb kaasatöötamise tulu osa ära kaotada.
Mida räägib maa
Elamisstandart viidagu alla.
Palgad, notarite, advokaatide, arstide ja kõigi teiste rahasaajate tasusid tuleb alandada 50 protsendi võrra. Maksud vähemaks. Viin odavamaks ja karskusliikumisele antav toetus ära jätta.
Uue-Antsla põllumeeste nõudmisi.
Uue-Antsla põllumehed otsustasid esitada Vabariigi valitsusele järgmisi hädatarvilisi nõudmisi, mida siin kokkuvõttes ära toome:
Põhisäädus tuleb muuta enne järgmisi valimisi ja kui riigikogu sellega ei lepi, siis tuleb põhiseaduse muutmine panna rahvahääletusele. Riigikogu liikmete arv alandada 50-le, president ametisse sääda. Riigiametnikkude arvu vähendada ja palgad alandada 50 prots. Pensionide, abirahade ja toetuste maksmine töövõimelistele kodanikkudele lõpetada ja töövõimetud saagu toetust elamiseks võrdselt.
Vallakohtud tulevad sisse sääda. osa rahukohtuid asugu alevisse. Advokaatide honoraare piirata. Vähendada 50 protsendi võrra notarite ja pristavite tasunorme. Ära kaotada maksuametnikkude, prefektide, komissaride ja konstaablite eritasud. Jaoskonna- ja loomaarstide palka ja visiiditasusid tuleb tunduvalt alandada. Töötute päevapalka tuleb tunduvalt alandada.
Praegune nisuost ei vasta nõuetele ja nisu äraostmiseks tuleb parem kord luua. Piirituse ja viina hinda tuleb alandada, et ärahoida aseainete tarvitamist. Karskusliikumisele antav riiklik toetus tuleb ära jätta. Tubaka aktsiisimaksu tõstmine praegusel ajal on liigne. Kaitsevägi tarvitagu ainul kodumaa saadusi ja ostku aineid otseteed põllumeestelt.
Laenuprotsent tuleb alla viia 3 kuni 4 pääle. Eesti riigi kodanikud peavad tooma tagasi hoiusummad välismaa pankadest. Maksta tuleb panna üldine moratoorium. Vähemad metsatükid tulevad metsata talumajapidamiste vahel ära jaotada. Riik töötagu töötutega metsa üles, et talupidajad võiksid saada alati kuiva küttematerjali. Tarbepuude hinda tuleb alandada 50 prots. Samuti tuleb alandada 50 prots. kõiki makse ja tulumaksus tuleb kaasatöötamise tulu osa ära kaotada.
Kehva talv Vaabina põllumeestel
Võru Teataja 18. veebruar 1922
Vaabinast.
Läinud aasta lõikus, mis vilja salved rikkalikult täis kuhjas. ei luba elamiseks midagi rohkem kui – hädavaevalt. Põllumehe ainukene saadus, vili, ei ole hinnas, võrdlemata odav vastu ostmiseks. Maksusid, mille nimesidki otsekoheselt nimetada ei tea, on palju.
Kurb lugu on uute peremeestega (asunikkudega), nende elurada, mida nii roosiliseks peeti, on õige okkaline. Aidas puutuvad sõrmed salve põhja, vili on puudades turule läinud, võlgadest ja maksudest ei saa Simpsoni jõugagi iial lahti.
Sügisel mõõdeti metsa, mida asunikkudele ehitamise materjalina tarvitamiseks lubati anda – ainult oodata sellekohast korraldust. Aga nüüd oota ja väsi, kuid „paber,“ mis kinnitamiseks saadeti, on vist jäädavalt mõne akti kaane vahele kinnitatud, sest seda ei tule ju. –en.
Vaabinast.
Läinud aasta lõikus, mis vilja salved rikkalikult täis kuhjas. ei luba elamiseks midagi rohkem kui – hädavaevalt. Põllumehe ainukene saadus, vili, ei ole hinnas, võrdlemata odav vastu ostmiseks. Maksusid, mille nimesidki otsekoheselt nimetada ei tea, on palju.
Kurb lugu on uute peremeestega (asunikkudega), nende elurada, mida nii roosiliseks peeti, on õige okkaline. Aidas puutuvad sõrmed salve põhja, vili on puudades turule läinud, võlgadest ja maksudest ei saa Simpsoni jõugagi iial lahti.
Sügisel mõõdeti metsa, mida asunikkudele ehitamise materjalina tarvitamiseks lubati anda – ainult oodata sellekohast korraldust. Aga nüüd oota ja väsi, kuid „paber,“ mis kinnitamiseks saadeti, on vist jäädavalt mõne akti kaane vahele kinnitatud, sest seda ei tule ju. –en.
Tuesday, February 14, 2012
Maajagamine aastal 1922
Võru Teataja 14. veebruar 1922
Urvastest.
25. jaanuaril s.a. pidas kohalik vallanõukogu oma koosolekut. Päevakorra tähtsamaks punktiks oli Truuta mõisa planeeritud krundile maasaajate kanditaatide üles seadmine. Arvatavasti asjast huvitatud olles – olid koos kõik 15 nõukogu liiget, mida siin päris haruldaseks juhtumiseks tuleb lugeda ja veel haruldavamaks seda, et mõnda liiget koguni varem kutsutavate tundi näha võis – kuna muidu ikka kvoorumi kokkusaamise küsimus enam-vähem paari tunnilist närvide pingutust nõuab. Koosoleku päev iseenesest kujutas ka teisiti midagi iseäraliku: maa soovijatest oli märgata palvete esitamisel mingisugust hoolsust ja arvamisel, kaua igatsetud välja antava mõisa maa peremeheks saada – rõõmutunnet.
Eesmärkide saavutamiseks nõukogus täitis mõnelgi kliendil ühes maapalvega hea „soro“ taskut ja ilma et oleks pead murdma hakatud – said mõne minuti kestvusel, agaramate isade korraldusel, vallasekretärile sõna lausumata tema eluruumid kostitamiseks rekvireeritud. Viimati läks kavatsus ometigi sedavõrd nurja, et kõik heategijad maast ilma pidid jääma. Nõukogu jõudis riigimaade ül. asemikuga lahkarvamisele ja otsustas maasaajate kanditaatide ülesseadmist edasi lükata, paludes põllutööministeeriumi korraldust, et krundid, mis sama ministeeriumi poolt eriotstarbeks eraldatud olid ja praegusele mõisa rentnikule lubatud ajutiselt rendile anda, saaks sõduritele väljaandmiseks lubatud, selle juures ette tuues põhjendusi ja osalt ka rentniku pihta käivaid süüdistusi. Iseäranis imelikuna paistis, et nõukogu riigimaade ülema asemikuga mõtteid vahetades, ärevusse sattus ja üks liigetest, kes ennast igati seaduse tundjaks meheks ja „advokaat-juristiks“ nimetas, koguni ülemäärast sõnavabadust hra põllutööministri kohta hakkas tarvitama. Üleüldse tuleb alla kriipsutada siinsete vallanõukogu liikmete kohta seda, et nad alatihti üks teisele haavavaid ütelusi tarvitades väga isikuliseks muutuvad ja päevakorrast eemale kalduvad. Jääb soovida, et vallavanem, kui koosoleku juhataja, ennast ei salgaks, vaid korralagedust kõrvaldada püüaks. X
Põllumajanduskursused
Võru Teataja 14. veebruar 1922
Urvastest.
Põllutöö ja karjakasvatuse instruktorid Piisko ja Nist pidasid siin kohaliku algkooli ruumides 8.-13. jaanuarini põllutöö ja karjakasvatuse kursuse ära. küll meie rahvast kunagi osavõtmist ei leidnud ükski põllumeeste pidu ega koosolek, siiski oli imestamist väärt elav kursustest osavõtmine, üksikutel õhtutel tõusis osavõtjate arv üle 200. Rõõmustavaks nähtuseks tuleb seda nimetada, et asunikud suurel arvul kursustest osa võtsid.
Üleüldiselt oli kogu kursuste ajal läbirääkimised põllumeeste enda vahel, kui ka lektoritega väga elavad ja püüti paljuidki küsimusi ühiselt selgitada.
Loengud olid asjalikud ja õpetlikud.
Kursuste lõpuõhtu muutus päris pidulikuks koosviibimiseks; peeti kõnesid ja lauldi riigi hümnust, peale selle kanti ette kupleed ja lõbus naljamäng „8 puudane ämm, ehk väimehe äpardus.“
Niisugused kursused olid esimesed Urvastes näha ja sooviksin, et niisuguseid meil pea jälle korduks.
Osavõtjatelt kursuste ajal maksu ei võetud, sest kulude katteks pidasid agarad noored pidu, mis ka niipalju sisse tõi, et põllumeeste kogul kursuste kulud tasa said. –Mar-
Urvastest.
Põllutöö ja karjakasvatuse instruktorid Piisko ja Nist pidasid siin kohaliku algkooli ruumides 8.-13. jaanuarini põllutöö ja karjakasvatuse kursuse ära. küll meie rahvast kunagi osavõtmist ei leidnud ükski põllumeeste pidu ega koosolek, siiski oli imestamist väärt elav kursustest osavõtmine, üksikutel õhtutel tõusis osavõtjate arv üle 200. Rõõmustavaks nähtuseks tuleb seda nimetada, et asunikud suurel arvul kursustest osa võtsid.
Üleüldiselt oli kogu kursuste ajal läbirääkimised põllumeeste enda vahel, kui ka lektoritega väga elavad ja püüti paljuidki küsimusi ühiselt selgitada.
Loengud olid asjalikud ja õpetlikud.
Kursuste lõpuõhtu muutus päris pidulikuks koosviibimiseks; peeti kõnesid ja lauldi riigi hümnust, peale selle kanti ette kupleed ja lõbus naljamäng „8 puudane ämm, ehk väimehe äpardus.“
Niisugused kursused olid esimesed Urvastes näha ja sooviksin, et niisuguseid meil pea jälle korduks.
Osavõtjatelt kursuste ajal maksu ei võetud, sest kulude katteks pidasid agarad noored pidu, mis ka niipalju sisse tõi, et põllumeeste kogul kursuste kulud tasa said. –Mar-
Monday, February 13, 2012
Turba hind langes
Ugala 13. veebruar 1932
Uue-Antsla turbaühisus alandas turba hinda.
Pühap. 7. skp. oli Uue-Antsla turbaühisuse koosolek, kus otsustati teiste tähtsamate päevakorra punktide kõrval ka aluspõhuks tarvitatava turba hinda alandada kõigilt sortidelt kahe krooni võrra kantsüllalt.
Malevõistlused - iga nädal!
Malevõistlus Urvastes.
„Siirius’e“ malering on oma tegevust alustanud, ning hra Raud’i kui maleringi esimehe korraldusel mängivad praegust igal pühapäeva õhtul 16 maleringi liiget omavahelist võistlusmängu. Parimad 4 mängijat saavad auhinnad liidu poolt.
"Siirius" pühitseb aastapäeva
Võru Teataja 13. veebruar 1932
„Siirius“ pühitseb Vabariigi aastapäeva.
Vabariigi aastapäeva pühitseb tänavu Urvastes liit „Siirius“. 24. veebr. on „Siirius’e“ rahvamajas pidu päevakohase kõnega, esineb liidu laulukoor ja kantakse ette laulumäng: „Mu meelen kuldne kodukotus“, mis päevakohane lavatükk. Muidugi ei puudu ka tants lõpuks
Sunday, February 12, 2012
Kolhoosialguse rõõmud
Kolhoosi Elu 12. veebruar 1952
KÜLA KUNSTILISE ISETEGEVUSE ÜLEVAATUSE EEL
Ühest kollektiivist
Urvaste külanõukogu Siiriuse rahvamaja töö on vähehaaval., kuid pidevalt näidanud tõusu. On kasvanud kunstilise isetegevuse ringidest osavõtjate kunstimeisterlikkus, kui ka esitatava repertuaari ideelis-poliitiline tase. Kõik rahvamaja juures tegutsevad kunstilise isetegevuse ringid, nende hulgas ka rajooni ulatuses ainsana tegutsev kammerorkester valmistuvad praegu külanõukogu kunstilise isetegevuse ülevaatuseks.
Ansamblisse kuuluvad klaver, harmoonium, kontrabass, tšello, 2 viiulit, trompet ja es-bass.
Sellist koosseisu oleks väiksemate variatsioonidega võimalik luua iga rahvamaja juurde paralleelselt siin-seal tegutsevate rahvapilli orkestritega. Kuid rajooni kultuurhariduse osakonna nõrga juhtimise tulemusena ei omistata rajooni rahvamajades sellele töölõigule vajalikku tähelepanu.
Siiriuse rahvamaja kogemused näitavad, et väited, nagu meil ei ole inimesi, kes käsitaksid ühte või teist instrumenti on alusetud. Kui möödunud aastal kerkis üles uue kollektiivi loomise küsimus, leidus mitmeid, kes avaldasid arvamust, et uus kollektiiv ei saa elujõuline, kuna mitmele instrumendile ei leitud esialgu vilunud mängijat. Kuid visa tahe ja laialdase aktiivi kaasatõmbamine aitasid ka seekord. Lühikese ajaga õppisid sm-d Pallits ja Rõõm käsitama oma instrumenti – esimene tšellot ja teine kontrabassi. Pikemat aega ei leidunud kindlat mängijat es-bassile. Ka sellest saadi üle. Es-bassi õppis käsitama 12 aastane muusikahuviline, Urvaste 7-kl. kooli õpilane Kannukene. Nüüd on andekas noor väärikaks kaaslaseks eakatele orkestriliikmetele.
Vastloodud kollektiivi ettekannete kunstimeisterlikkus, seda eriti klaveri ja viiuli osas, rahuldab nõudlikumagi kuulaja. Sama aga ei saa öelda esitatava repertuaari kohta. Kuigi meil tuntakse teravat puudust orkestripaladest väikestele koosseisudele ei ole peamiselt lääne klassika esitamine millegagi õigustatud.
Kolhoositalurahvas tahab senisest enam kuulda kolhoositöö temaatikat, nõukogude rahvaste sõpruse ja teisi nõukogulikule tänapäevale lähedasi teemasid muusikalises vormis.
Kõrvaldades mainitud puudused repertuaari valikul ja jätkates kunstimeisterlikkuse tõstmist, võib kollektiiv edukalt esineda küla kunstilise isetegevuse ülevaatusel. G. SAAR
Lähemale kolhoosielule
Kaua arutas Kuldre rahvamaja aktiiv kuidas hoogustada isetegevusringide tööd ja mida esitada eeloleval küla kunstilise isetegevuse ülevaatusel. Lõpuks jõuti ühisele seisukohale – repertuaar kajastagu senisest enam tänapäeva kolhoosielu. Rahvamaja juhataja sm. Torp võttis aktiivi nõuanded omaks ja asus rahvamaja tööd nõuannete kohaselt juhtima.
Näitering valis oma repertuaari kolhoositemaatilised näidendid: A. Školniki „Omad inimesed“ ja K. Krivošeini „Luuletaja unistus“. Kolhoosinoored-näiteringlased said näidendist uut hoogu oma igapäevaseks tööks.
Ülevaatuseks valmistub 20 liikmeline naiskoor A. Pulga juhatusel. Kolhoositöö eesrindlased M. Luti, J. Lindlan ja H. Hagi ei puudu üheltki koori harjutuselt.
KÜLA KUNSTILISE ISETEGEVUSE ÜLEVAATUSE EEL
Ühest kollektiivist
Urvaste külanõukogu Siiriuse rahvamaja töö on vähehaaval., kuid pidevalt näidanud tõusu. On kasvanud kunstilise isetegevuse ringidest osavõtjate kunstimeisterlikkus, kui ka esitatava repertuaari ideelis-poliitiline tase. Kõik rahvamaja juures tegutsevad kunstilise isetegevuse ringid, nende hulgas ka rajooni ulatuses ainsana tegutsev kammerorkester valmistuvad praegu külanõukogu kunstilise isetegevuse ülevaatuseks.
Ansamblisse kuuluvad klaver, harmoonium, kontrabass, tšello, 2 viiulit, trompet ja es-bass.
Sellist koosseisu oleks väiksemate variatsioonidega võimalik luua iga rahvamaja juurde paralleelselt siin-seal tegutsevate rahvapilli orkestritega. Kuid rajooni kultuurhariduse osakonna nõrga juhtimise tulemusena ei omistata rajooni rahvamajades sellele töölõigule vajalikku tähelepanu.
Siiriuse rahvamaja kogemused näitavad, et väited, nagu meil ei ole inimesi, kes käsitaksid ühte või teist instrumenti on alusetud. Kui möödunud aastal kerkis üles uue kollektiivi loomise küsimus, leidus mitmeid, kes avaldasid arvamust, et uus kollektiiv ei saa elujõuline, kuna mitmele instrumendile ei leitud esialgu vilunud mängijat. Kuid visa tahe ja laialdase aktiivi kaasatõmbamine aitasid ka seekord. Lühikese ajaga õppisid sm-d Pallits ja Rõõm käsitama oma instrumenti – esimene tšellot ja teine kontrabassi. Pikemat aega ei leidunud kindlat mängijat es-bassile. Ka sellest saadi üle. Es-bassi õppis käsitama 12 aastane muusikahuviline, Urvaste 7-kl. kooli õpilane Kannukene. Nüüd on andekas noor väärikaks kaaslaseks eakatele orkestriliikmetele.
Vastloodud kollektiivi ettekannete kunstimeisterlikkus, seda eriti klaveri ja viiuli osas, rahuldab nõudlikumagi kuulaja. Sama aga ei saa öelda esitatava repertuaari kohta. Kuigi meil tuntakse teravat puudust orkestripaladest väikestele koosseisudele ei ole peamiselt lääne klassika esitamine millegagi õigustatud.
Kolhoositalurahvas tahab senisest enam kuulda kolhoositöö temaatikat, nõukogude rahvaste sõpruse ja teisi nõukogulikule tänapäevale lähedasi teemasid muusikalises vormis.
Kõrvaldades mainitud puudused repertuaari valikul ja jätkates kunstimeisterlikkuse tõstmist, võib kollektiiv edukalt esineda küla kunstilise isetegevuse ülevaatusel. G. SAAR
Lähemale kolhoosielule
Kaua arutas Kuldre rahvamaja aktiiv kuidas hoogustada isetegevusringide tööd ja mida esitada eeloleval küla kunstilise isetegevuse ülevaatusel. Lõpuks jõuti ühisele seisukohale – repertuaar kajastagu senisest enam tänapäeva kolhoosielu. Rahvamaja juhataja sm. Torp võttis aktiivi nõuanded omaks ja asus rahvamaja tööd nõuannete kohaselt juhtima.
Näitering valis oma repertuaari kolhoositemaatilised näidendid: A. Školniki „Omad inimesed“ ja K. Krivošeini „Luuletaja unistus“. Kolhoosinoored-näiteringlased said näidendist uut hoogu oma igapäevaseks tööks.
Ülevaatuseks valmistub 20 liikmeline naiskoor A. Pulga juhatusel. Kolhoositöö eesrindlased M. Luti, J. Lindlan ja H. Hagi ei puudu üheltki koori harjutuselt.
Nupuke Postimehes Urvaste kirikutülist
Postimees 12. veebruar 1932
Maarja-Magdaleena tüliasjad konsistooriumis arutusel
Urvaste ja Risti koguduste kaebused jäeti tähele panemata
/---/
Konsistoorium jättis tähele panemata ka Urvaste koguduse liikmete palve, tunnistada koguduse peakoosolek 20. dets. m.a. maksvusetuks, mida põhjendati jällegi korrarikkumisega koosolekul. Sel koosolekul oli kõne all õpetaja J. Valki tüliasi kiriku nõukoguga.
Maarja-Magdaleena tüliasjad konsistooriumis arutusel
Urvaste ja Risti koguduste kaebused jäeti tähele panemata
/---/
Konsistoorium jättis tähele panemata ka Urvaste koguduse liikmete palve, tunnistada koguduse peakoosolek 20. dets. m.a. maksvusetuks, mida põhjendati jällegi korrarikkumisega koosolekul. Sel koosolekul oli kõne all õpetaja J. Valki tüliasi kiriku nõukoguga.
Mesilaste pidamise selts
Postimees 12. veebruar 1892
Kodumaalt.
-Kanapää ja Urvaste kihelkondades asuv mesilaste pidamise selts on end Keiserliku Liivimaa Ökonomia Seltsi abiseltsina kindlalt korraldanud, ülema poolt kinnitatud ja Vana-Piigaste herra v. Pfeifferi esimeheks valinud.
-Soovime seltsile tublid jõudu.
Saturday, February 11, 2012
On seda palju või vähe? Väidetavalt vähe
Võru Teataja 11. veebruar 1932
Väike isikumaks Urvastes.
Urvaste vallavolikogu määras isikumaksu kuues liigis, nimelt 2-8 krooni isikult.
Thursday, February 9, 2012
Varastati vasikaid
Võru Teataja 9. veebruar 1932
Vasikavargus Uue-Antslas.
Ööl vastu 6. veebruari varastati Uue-Antsla vallas Alasoe talus Julius Rosenbergi lukustamata laudast kaks kahenädalist vasikat. Omanik hindab oma kahju 20 krooni pääle. Kes vasikavarguse korda saatnud, pole seni veel selgitatud.
Vasikavargus Uue-Antslas.
Ööl vastu 6. veebruari varastati Uue-Antsla vallas Alasoe talus Julius Rosenbergi lukustamata laudast kaks kahenädalist vasikat. Omanik hindab oma kahju 20 krooni pääle. Kes vasikavarguse korda saatnud, pole seni veel selgitatud.
Wednesday, February 8, 2012
Vaabina väljarändajad naisi võtmas
Olevik 8. veebruar 1912
Kodumaa.
Vaabinast. Väljarändajad tulevad kodumaale naisi võtma. Kahe aasta eest läksivad mitmed perekonnad Simbirski kub. Volga kaldale elama. Nüüd tulivad kaks asunikku kodumaale naisi võtma ja ega neid siin puudu ei ole, - tegivad pulmad ja läksivad tagasi, sest uues kohas ju perenaisi tarvis. Res.
Sunday, February 5, 2012
Vaabina põllumeeste seis 1902 alguses
Olevik 5. veebruar 1902
Seltsielu. Segasõnumed.
K. T. Võrumaalt. Vaabinast. 20. jaanuaril s.a. oli kohalise põllumeeste seltsi koosolek Vaabina „Peebu“ koolimajas. Viimase koosoleku protokoll võeti muutmata vastu. Võeti kaks isikut liikmeteks vastu ning pandi 6 kandidatideks ette. Herra Pect kõneles kunstsõnnikust ning loomatoidu seemnetest ja näitas ühestöödud käsikülvi masinat, mis iseäranis ristikheina ning heina seemnete külimiseks väga hea ütles olevat. Eestseisuse poolt kokkuseatud 1901. a aruanne kinnitati ära. Selle aruande järele oli aasta jooksul sissetulnud 414 rbl. 29 kop., väljaläinud 110 rbl. 48 kop. ja kassasse jäänud 911 rbl. 10 kop. Kunstsõnnikut ja masinaid on selts liikmetele 3503 rbl. 91 kop. eest tellinud. Valiti uus eestseisus eestuleva kolme aasta peale. Järgmine koosolek otsustati 3. märtsil s.a. kell 3 p.l. Peebu koolimajas ära pidada. – 30. detsembril m.a. oli Vaabina mõisas seltsi heaks näitemüük, millest 119 rbl. 27. kop. sisse tuli, kust 106 rbl. 33 kop. seltsile puhast kasu järele jäi.
Seltsielu. Segasõnumed.
K. T. Võrumaalt. Vaabinast. 20. jaanuaril s.a. oli kohalise põllumeeste seltsi koosolek Vaabina „Peebu“ koolimajas. Viimase koosoleku protokoll võeti muutmata vastu. Võeti kaks isikut liikmeteks vastu ning pandi 6 kandidatideks ette. Herra Pect kõneles kunstsõnnikust ning loomatoidu seemnetest ja näitas ühestöödud käsikülvi masinat, mis iseäranis ristikheina ning heina seemnete külimiseks väga hea ütles olevat. Eestseisuse poolt kokkuseatud 1901. a aruanne kinnitati ära. Selle aruande järele oli aasta jooksul sissetulnud 414 rbl. 29 kop., väljaläinud 110 rbl. 48 kop. ja kassasse jäänud 911 rbl. 10 kop. Kunstsõnnikut ja masinaid on selts liikmetele 3503 rbl. 91 kop. eest tellinud. Valiti uus eestseisus eestuleva kolme aasta peale. Järgmine koosolek otsustati 3. märtsil s.a. kell 3 p.l. Peebu koolimajas ära pidada. – 30. detsembril m.a. oli Vaabina mõisas seltsi heaks näitemüük, millest 119 rbl. 27. kop. sisse tuli, kust 106 rbl. 33 kop. seltsile puhast kasu järele jäi.
Saturday, February 4, 2012
Nipet-näpet
Võru Teataja 4. veebruar 1922
Urvastest.
25. jaan pidas Urvaste vallanõukogu koosolekut, kus päevakorral oli Truuta m. planeeritud kruntidele kandidaatide ülesseadmine. Rim. mõisa oli planeeritud 18 krunti. Kirjalikke sooviavaldusi oli kuni 70 nõukogule sisseantud, mis suurt tungi „oma maalapikese“ järele näitab, ja paljuid ka rahuldamata jätab, sest nim. mõis on viimane jagamisele tulev valla piirkonnas. Suurt meelehärma sünnitas põllutööministeeriumi teguviis, kes paremad palad nendele määrab, kellel sellepeale kõige vähem vajadust ja õigust. Niisuguse saatuse osaliseks olid ka Truuta mõisa paremad krundid, ühes kõigi mõisa hoonetega saanud, mis ministeeriumi poolt reserveeritud ja end. rentnikule määratud, kes nimetatud mõisat mitmed aastad oma moodi kasutanud.
Vallanõukogu, teada saades ministeeriumi otsust, otsustas ministeeriumi poole pöörata seletuse ja protestiga ja loobus ka teistele kruntidele kandidaate ülesseadmast. See leidis ägedat vastupanu maakonna riigimaade ülema esitaja poolt, kes nõukogu ees protestiga esines, toonitades, et niisugune „mitteseaduslik“ otsus ministeeriumi poolt tähelpanemata ja isegi vastamata jäävat.
-Et Urvaste vallamajasse kaks korda nädalas Antslast posti tuuakse. kuna vallamaja valla teise ääre pool asub ja kaugemal olijatel posti saamine raske ja väga korratu, siis palkas vallanõukogu isiku, kes vallamajast posti end. Koigu ja Truuta v. jaoks Koigu koolimajasse toob. Igatahes vallanõukogu poolt eeskujulik samm.
-Urvaste rahvaharidusselts oma koosolekul Koigu koolimajas 22. jaan. s.a. otsustas puhkpillide koori asutada. On olemas seltsiliikmete hulgas õige mitmeid endiseid mängijaid ja sõjaväe muusikante. Aineliselt loodetakse sellest ülesaada, et suurem osa omale ise mõtlevad pillid muretseda. Loodame, et see ilus asi õige pea täitmist leiab.
-Urvaste noorsoo liit „Siirius“ avas oma liikmetele lugemise-laua Urvaste kiriku juures hr. Aman’i majas. Lugemise-laud on avatud iga teisipäeva, reede õhtul ja pühapäeval. Kah pikapeale ilus samm edu poole. Kahjatseda tuleb seda, et Urvaste „noored“ väga tujukad, isemeelsed ja teiste seltsidega tihti riius on. Oleks küll aeg Urvaste seltsidel kord rohkem ühist keelt kõnelema ja oma seltsimaja peale mõtlema hakata. Ühiselt leiduks selleks teesid. Agricola
Urvastest.
25. jaan pidas Urvaste vallanõukogu koosolekut, kus päevakorral oli Truuta m. planeeritud kruntidele kandidaatide ülesseadmine. Rim. mõisa oli planeeritud 18 krunti. Kirjalikke sooviavaldusi oli kuni 70 nõukogule sisseantud, mis suurt tungi „oma maalapikese“ järele näitab, ja paljuid ka rahuldamata jätab, sest nim. mõis on viimane jagamisele tulev valla piirkonnas. Suurt meelehärma sünnitas põllutööministeeriumi teguviis, kes paremad palad nendele määrab, kellel sellepeale kõige vähem vajadust ja õigust. Niisuguse saatuse osaliseks olid ka Truuta mõisa paremad krundid, ühes kõigi mõisa hoonetega saanud, mis ministeeriumi poolt reserveeritud ja end. rentnikule määratud, kes nimetatud mõisat mitmed aastad oma moodi kasutanud.
Vallanõukogu, teada saades ministeeriumi otsust, otsustas ministeeriumi poole pöörata seletuse ja protestiga ja loobus ka teistele kruntidele kandidaate ülesseadmast. See leidis ägedat vastupanu maakonna riigimaade ülema esitaja poolt, kes nõukogu ees protestiga esines, toonitades, et niisugune „mitteseaduslik“ otsus ministeeriumi poolt tähelpanemata ja isegi vastamata jäävat.
-Et Urvaste vallamajasse kaks korda nädalas Antslast posti tuuakse. kuna vallamaja valla teise ääre pool asub ja kaugemal olijatel posti saamine raske ja väga korratu, siis palkas vallanõukogu isiku, kes vallamajast posti end. Koigu ja Truuta v. jaoks Koigu koolimajasse toob. Igatahes vallanõukogu poolt eeskujulik samm.
-Urvaste rahvaharidusselts oma koosolekul Koigu koolimajas 22. jaan. s.a. otsustas puhkpillide koori asutada. On olemas seltsiliikmete hulgas õige mitmeid endiseid mängijaid ja sõjaväe muusikante. Aineliselt loodetakse sellest ülesaada, et suurem osa omale ise mõtlevad pillid muretseda. Loodame, et see ilus asi õige pea täitmist leiab.
-Urvaste noorsoo liit „Siirius“ avas oma liikmetele lugemise-laua Urvaste kiriku juures hr. Aman’i majas. Lugemise-laud on avatud iga teisipäeva, reede õhtul ja pühapäeval. Kah pikapeale ilus samm edu poole. Kahjatseda tuleb seda, et Urvaste „noored“ väga tujukad, isemeelsed ja teiste seltsidega tihti riius on. Oleks küll aeg Urvaste seltsidel kord rohkem ühist keelt kõnelema ja oma seltsimaja peale mõtlema hakata. Ühiselt leiduks selleks teesid. Agricola
Friday, February 3, 2012
Suusatamise esivõistlused
Kolhoosi Elu 3. veebruar 1952
Kooli suusatamise esivõistlused
Urvaste 7-kl. koolis toimusid suusaesivõistlused. Hästi esinesid 3 km distantsil 13-14. aastased poisid. Pinev heitlus toimus esikoha pärast A. Jeereti ja V. Kuuse vahel. Võitjaks osutus A. Jeeret, kelle ajaks märgiti 14.08. minutit. V. Kuuse aeg oli 14.50.
Samas vanusegrupis võistlesid tüdrukud 2 km distantsil. Teistest paremaks ostus M. Ivask, kellele järgnesid Konnula ja Jalajas.
Vanemate tütarlaste 3 km distantsil saavutas esikoha möödunud aasta rajooni suusatšempion Lehte Kelt.
11-12. aasta poistele 2 km distantsil osutus paremaks J. Konnula, järgnesid E. Keldu ja Alter.
Urvaste 7-kl. kooli suusatajatel seisab ees matskohtumine Kuldre 7-kl. kooliga, milleks järgnevad pingelised ettevalmistused.
L. NURMETALU
Kooli suusatamise esivõistlused
Urvaste 7-kl. koolis toimusid suusaesivõistlused. Hästi esinesid 3 km distantsil 13-14. aastased poisid. Pinev heitlus toimus esikoha pärast A. Jeereti ja V. Kuuse vahel. Võitjaks osutus A. Jeeret, kelle ajaks märgiti 14.08. minutit. V. Kuuse aeg oli 14.50.
Samas vanusegrupis võistlesid tüdrukud 2 km distantsil. Teistest paremaks ostus M. Ivask, kellele järgnesid Konnula ja Jalajas.
Vanemate tütarlaste 3 km distantsil saavutas esikoha möödunud aasta rajooni suusatšempion Lehte Kelt.
11-12. aasta poistele 2 km distantsil osutus paremaks J. Konnula, järgnesid E. Keldu ja Alter.
Urvaste 7-kl. kooli suusatajatel seisab ees matskohtumine Kuldre 7-kl. kooliga, milleks järgnevad pingelised ettevalmistused.
L. NURMETALU
Mõisnikud reguleerivad kalastamist
Olevik 3. veebruar 1892
Töö. Teenistus. Tervis.
Nagu mujal järverikkamates kohtades, nii on ka siin Urvastes igal talvel järvede pääl kalapüüdjad, enamiste ikka Venelased. 28. jaanuaril tulivad nimetatud püüdjad Otepää järvede pealt Urvaste Koigu ja Truuta mõisa järvede pääle. Harilikult võtab mõisnik püüdja käest suurtest kaladest pooled omale, pooled suurtest ja veikesed jäävad püüdjale. Oma tiheda võrkudega tõmbavad nad liig rohkeste peenikesi kalu välja. – Soovida oleks, et mõisnikud püüdjatele mitte luba ei annaks nii tiheda võrkudega püüda. Püüdjate oma üteluse järgi jäävad iga aastaga „nende võit“ vähemaks
Töö. Teenistus. Tervis.
Nagu mujal järverikkamates kohtades, nii on ka siin Urvastes igal talvel järvede pääl kalapüüdjad, enamiste ikka Venelased. 28. jaanuaril tulivad nimetatud püüdjad Otepää järvede pealt Urvaste Koigu ja Truuta mõisa järvede pääle. Harilikult võtab mõisnik püüdja käest suurtest kaladest pooled omale, pooled suurtest ja veikesed jäävad püüdjale. Oma tiheda võrkudega tõmbavad nad liig rohkeste peenikesi kalu välja. – Soovida oleks, et mõisnikud püüdjatele mitte luba ei annaks nii tiheda võrkudega püüda. Püüdjate oma üteluse järgi jäävad iga aastaga „nende võit“ vähemaks
Thursday, February 2, 2012
Töörahva Elu Uue-Antslas külas
Töörahva Elu 2. veebruar 1982
ÕHTUTUNNID AJALEHEGA
Pilt, millel pikk rida lehelugejaid peal, meenutab aega parajaks tegevaid ootajaid – näiteks kingaparanduses. Tegelikult on need Uue-Antsla kultuurimaja juures tegutseva kohvikklubi „Tuluke“ liikmed.
„Süvenege põhjalikult, kohe esitan küsimuse,“ annab käsu kultuurimaja kunstiline juht Liia Tamm. Süvenetakse, uuritakse pingsalt … Lavalt valjuhääldist tuleb muusikat.
„Mis muusikapala see oli?“ on küsimus. Selgus, et vaid kaks naist suutsid korraga lugeda ja muusikat kuulata.
Kirjeldatud seik pole juhuslikult valitud. Reede õhtul olid „Tulukese“ rahval külas „Töörahva Elu“ tegijad. Ajalehest ja selle valmimisest, kirjadest-kaastöödest, trükiveakuradi tempudest, rõõmudest-muredest – kõigest oli juttu. Kõnelesid toimetaja Heini Kasesalu, toimetaja asetäitja Naima Navi, osakonnajuhataja Liina Valper ja korrektor Salme Männisalu.
Juttude vahele mahtus muusikat (ansambel „Melismid“) ja tantsu. Oli viktoriin Võru-lehe teemal. Oli ministrite ametivande andmise rituaal ja selle kinnituseks sobivuse katse. Südaööl õnnitleti sünnipäevalast …
See on vaid kiirtelegrammiline ülevaade „Tulukese“ saja liikme selle aasta esimesest õhtust. Aeg oli kaugelt üle kesköö, kui pillimehed pillid kokku panid. Ka õhtut juhtinud klubi president, tööpäevil Kuldre kolhoosi jurist Kalev Zimmermann võis (nähtamatu) taktikepi järgmise õhtuni kõrvale panna.
ÕHTUTUNNID AJALEHEGA
Pilt, millel pikk rida lehelugejaid peal, meenutab aega parajaks tegevaid ootajaid – näiteks kingaparanduses. Tegelikult on need Uue-Antsla kultuurimaja juures tegutseva kohvikklubi „Tuluke“ liikmed.
„Süvenege põhjalikult, kohe esitan küsimuse,“ annab käsu kultuurimaja kunstiline juht Liia Tamm. Süvenetakse, uuritakse pingsalt … Lavalt valjuhääldist tuleb muusikat.
„Mis muusikapala see oli?“ on küsimus. Selgus, et vaid kaks naist suutsid korraga lugeda ja muusikat kuulata.
Kirjeldatud seik pole juhuslikult valitud. Reede õhtul olid „Tulukese“ rahval külas „Töörahva Elu“ tegijad. Ajalehest ja selle valmimisest, kirjadest-kaastöödest, trükiveakuradi tempudest, rõõmudest-muredest – kõigest oli juttu. Kõnelesid toimetaja Heini Kasesalu, toimetaja asetäitja Naima Navi, osakonnajuhataja Liina Valper ja korrektor Salme Männisalu.
Juttude vahele mahtus muusikat (ansambel „Melismid“) ja tantsu. Oli viktoriin Võru-lehe teemal. Oli ministrite ametivande andmise rituaal ja selle kinnituseks sobivuse katse. Südaööl õnnitleti sünnipäevalast …
See on vaid kiirtelegrammiline ülevaade „Tulukese“ saja liikme selle aasta esimesest õhtust. Aeg oli kaugelt üle kesköö, kui pillimehed pillid kokku panid. Ka õhtut juhtinud klubi president, tööpäevil Kuldre kolhoosi jurist Kalev Zimmermann võis (nähtamatu) taktikepi järgmise õhtuni kõrvale panna.
Vaabina keeruline talv
Ugala 2. veebruar 1932 (lk 1)
Uus külmahaigus Vaabinas.
Niiskete, külmade ilmade tõttu levinevad laialt mitmesugused isekujulised haigused. Nii on tulnud ette Vaabinas iseäralik nohuhaigus, millega kaasas käib krooniline kõhu lahtiolek. Haigus iseenesest on väga piinav.
Kartulid kuhjades mädad.
Soojade ilmade tõttu on Vaabinas mitmed peremehed oma kartulikuhje lahti võtnud. Üllatuseks leidsid aga mitmed, et terved kuhjad kartuleid mädanevad. Põhjuseks võivad olla sügisel külmasaanud mugulad ja liigsoojus kuhjas. Terved kartulid on ära idanenud, mis ka tarvitamiskõlbmatud. Kaubeldakse juba naabritelt kevadeks seemet valmis.
Subscribe to:
Posts (Atom)
