Võru Teataja 29. detsember 1928
Sunday, December 28, 2008
Üsna kriitiline aastaülevaade
Kolhoosi Elu 27. detsember 1958
NÕUKOGUDE EHITUS
Arutati aasta tööd
Neil päevil toimus Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu järjekordne istungjärk, kus külanõukogu täitevkomitee andis aru oma tööst 1958. aastal.
Urvaste külanõukogu täitevkomitee esimehe sm. Lukka aruandest oli näha, et istungjärkudel ja istungitel arutatud küsimuste ring oli võrdlemisi lai. On arutatud põllumajanduse ja kultuuri saavutusi ning ülesandeid, meditsiini, sideasutuste ja kolhooside abistamiskassade tööd, tuletõrjealast olukorda. Päevakorras on olnud ka sellised aktuaalsed probleemid, nagu sotsialistlik seaduslikkus, põllumajanduslik propaganda kolhoosides, töödistsipliini küsimused. Kõigis küsimustes on vastu võetud konkreetsed otsused ja neid on püütud ka täita.
Suurt osa on külanõukogu etendanud kolhooside maa ratsionaalsel kasutamisel. Tublisti suurendati kolhoosides söödabaasi. „Edasi” kolhoos kasvatas väärtuslikku söödakultuuri – malvat. Külanõukogu aga ei levitanud neid väärtuslikke kogemusi kolhoosides. Vähe propageeriti ka maisi. Nõrgaks küljeks külanõukogu töös on kultuurhariduslike asutuste juhtimine. Nii pole Kuldre rahvamajas ühtegi isetegevusringi, mis töötaks ja 1958. a. pole korraldatud ühtegi märkimisväärset üritust. Veidi parem on olukord Urvaste rahvamajas.
Külanõukogus on tublisid saadikuid, nagu Treimuth, Knjäzev jt., kellel on tihe side oma valijatega, kes võtavad aktiivselt osa küsimuste ettevalmistamisest ning otsuste elluviimisest. Kahjuks ei saa seda aga öelda kõigi rahvasaadikute kohta, kes kas liigse tagasihoidlikkuse või kogemuste puudumise tõttu on jäänud passiivseks. Ometi on saadikud nõukogude võimu tuumikuks külas, nende tegevusest oleneb suurel määral külanõukogu töö edukus.
Ka alalised komisjonid on jäänud paljus pealtvaatajaiks. Vähe on sellest, kui koostatakse tööplaane ja teostatakse mõni kontrollretk. Paremini on töötanud kultuurhariduskomisjon, kuid ka selle põhiline töö piirdus suvise laulupäeva ettevalmistamisega.
Mõned kuud tagasi oli külanõukogus väga halb olukord kodanike kaebuste ja avalduste lahendamisel. Tehti suuri vigu nii sisulises kui ka vormilises küljes. Nüüd on aga Urvaste külanõukogu üks parimaid. Muidugi on see vaid üks väike näide, kuid tõendab, et hea tahtmise juures saab kõigist raskustest üle.
I.PEENRA
NÕUKOGUDE EHITUS
Arutati aasta tööd
Neil päevil toimus Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu järjekordne istungjärk, kus külanõukogu täitevkomitee andis aru oma tööst 1958. aastal.
Urvaste külanõukogu täitevkomitee esimehe sm. Lukka aruandest oli näha, et istungjärkudel ja istungitel arutatud küsimuste ring oli võrdlemisi lai. On arutatud põllumajanduse ja kultuuri saavutusi ning ülesandeid, meditsiini, sideasutuste ja kolhooside abistamiskassade tööd, tuletõrjealast olukorda. Päevakorras on olnud ka sellised aktuaalsed probleemid, nagu sotsialistlik seaduslikkus, põllumajanduslik propaganda kolhoosides, töödistsipliini küsimused. Kõigis küsimustes on vastu võetud konkreetsed otsused ja neid on püütud ka täita.
Suurt osa on külanõukogu etendanud kolhooside maa ratsionaalsel kasutamisel. Tublisti suurendati kolhoosides söödabaasi. „Edasi” kolhoos kasvatas väärtuslikku söödakultuuri – malvat. Külanõukogu aga ei levitanud neid väärtuslikke kogemusi kolhoosides. Vähe propageeriti ka maisi. Nõrgaks küljeks külanõukogu töös on kultuurhariduslike asutuste juhtimine. Nii pole Kuldre rahvamajas ühtegi isetegevusringi, mis töötaks ja 1958. a. pole korraldatud ühtegi märkimisväärset üritust. Veidi parem on olukord Urvaste rahvamajas.
Külanõukogus on tublisid saadikuid, nagu Treimuth, Knjäzev jt., kellel on tihe side oma valijatega, kes võtavad aktiivselt osa küsimuste ettevalmistamisest ning otsuste elluviimisest. Kahjuks ei saa seda aga öelda kõigi rahvasaadikute kohta, kes kas liigse tagasihoidlikkuse või kogemuste puudumise tõttu on jäänud passiivseks. Ometi on saadikud nõukogude võimu tuumikuks külas, nende tegevusest oleneb suurel määral külanõukogu töö edukus.
Ka alalised komisjonid on jäänud paljus pealtvaatajaiks. Vähe on sellest, kui koostatakse tööplaane ja teostatakse mõni kontrollretk. Paremini on töötanud kultuurhariduskomisjon, kuid ka selle põhiline töö piirdus suvise laulupäeva ettevalmistamisega.
Mõned kuud tagasi oli külanõukogus väga halb olukord kodanike kaebuste ja avalduste lahendamisel. Tehti suuri vigu nii sisulises kui ka vormilises küljes. Nüüd on aga Urvaste külanõukogu üks parimaid. Muidugi on see vaid üks väike näide, kuid tõendab, et hea tahtmise juures saab kõigist raskustest üle.
I.PEENRA
Wednesday, December 24, 2008
Turbamullast oli kasu
Kolhoosi Elu 25. detsember 1958
TURBAMULLAST OLI KASU
„Võidulipu” kolhoosi põllud ei ole kunagi olnud eriti helded. Hoopis väikeseks jäi viljasaak mõned aastad tagasi, mil maa sai vähe orgaanilisi väetisi. Nii oli 1955. a. teravilja keskmine hektarisaak kõigest 5,6 ts. Madal oli ka kartulisaak – 1956. a. ainult 37 ts hektarilt.
Kuna meie kolhoosis oli karja arvulise vähesuse tõttu raske suurendada sõnnikuhulka, otsustasime kolm aastat tagasi hakata vedama põldudele turbamulda. Seda leidub Arusoos ja Kunstisoos külluses. Rakendasime veole 3 traktorit. Iga traktori jaoks valmistasime kolm järelveokelku. Ühele kelgule laadisid kolhoosnikud soos turbamulda, teist vedas traktor põllule ja kolmandalt laaditi põllul turbamulda maha. Nii kulges vedu seisakuteta ja küllalt kiiresti.
Põhiliselt vedaime turbamulda kartuli ja rukki alla minevatele maadele. Väetisturvas asetati koos sõnnikuga patareidesse, kuhu segati juurde ka superfosfaati, kaalisoola ja fosforiidijahu. Kevadel aeti segunenud väetis laiali.
1956. a veeti välja 420 t turbamulda, järgmisel aastal 2115 t. Käesoleval aastal on soost põllule veetud 700 t väetisturvast.
Turbamullast oli tõesti suur kasu. Saagid on näidanud iga aastaga tõusu. Kui 1955. a. oli rukki keskmiseks hektarisaagiks ainult 6,3 ts, siis tänavu ulatus see 12,7 ts-ni. Teravilja keskmine hektarisaak kasvas järgmiselt: 1956. a – 7,4 ts, 1957.a. – 8,0 ts, tänavu ligi 11 ts. Kolme aasta jooksul kahekordistus kartulisaak. See oli tänavu aga siiski liiga madal, sest me kasvatasime sorditut kartulit. Tuleval aastal paneme maha sordikartuli.
Käesoleval aastal jätkame turbamulla segamist laudaväetisega. Kolhoosi hiljutisel üldkoosolekul otsustati vedada aasta jooksul iga künnimaa hektari kohta 8 t orgaanilisi väetisi. Selle otsuse tahame kindlasti ellu viia. Siis võime loota, et tulevikus tõuseb põlluviljakus veelgi.
A. SIBUL, „Võidulipu” kolhoosi esimees
TURBAMULLAST OLI KASU
„Võidulipu” kolhoosi põllud ei ole kunagi olnud eriti helded. Hoopis väikeseks jäi viljasaak mõned aastad tagasi, mil maa sai vähe orgaanilisi väetisi. Nii oli 1955. a. teravilja keskmine hektarisaak kõigest 5,6 ts. Madal oli ka kartulisaak – 1956. a. ainult 37 ts hektarilt.
Kuna meie kolhoosis oli karja arvulise vähesuse tõttu raske suurendada sõnnikuhulka, otsustasime kolm aastat tagasi hakata vedama põldudele turbamulda. Seda leidub Arusoos ja Kunstisoos külluses. Rakendasime veole 3 traktorit. Iga traktori jaoks valmistasime kolm järelveokelku. Ühele kelgule laadisid kolhoosnikud soos turbamulda, teist vedas traktor põllule ja kolmandalt laaditi põllul turbamulda maha. Nii kulges vedu seisakuteta ja küllalt kiiresti.
Põhiliselt vedaime turbamulda kartuli ja rukki alla minevatele maadele. Väetisturvas asetati koos sõnnikuga patareidesse, kuhu segati juurde ka superfosfaati, kaalisoola ja fosforiidijahu. Kevadel aeti segunenud väetis laiali.
1956. a veeti välja 420 t turbamulda, järgmisel aastal 2115 t. Käesoleval aastal on soost põllule veetud 700 t väetisturvast.
Turbamullast oli tõesti suur kasu. Saagid on näidanud iga aastaga tõusu. Kui 1955. a. oli rukki keskmiseks hektarisaagiks ainult 6,3 ts, siis tänavu ulatus see 12,7 ts-ni. Teravilja keskmine hektarisaak kasvas järgmiselt: 1956. a – 7,4 ts, 1957.a. – 8,0 ts, tänavu ligi 11 ts. Kolme aasta jooksul kahekordistus kartulisaak. See oli tänavu aga siiski liiga madal, sest me kasvatasime sorditut kartulit. Tuleval aastal paneme maha sordikartuli.
Käesoleval aastal jätkame turbamulla segamist laudaväetisega. Kolhoosi hiljutisel üldkoosolekul otsustati vedada aasta jooksul iga künnimaa hektari kohta 8 t orgaanilisi väetisi. Selle otsuse tahame kindlasti ellu viia. Siis võime loota, et tulevikus tõuseb põlluviljakus veelgi.
A. SIBUL, „Võidulipu” kolhoosi esimees
Jõulude eel 1958
Kolhoosi Elu 23. detsember 1958
Premeeriti õpilasi
Mitmed Urvaste kooli õpilased töötasid suvel väga agaralt „Võidulipu” kolhoosi põldudel. Kolhoosi juhatus otsustas paremaid neist premeerida. Rahaline preemia antakse Mihkel Veskile, Ilmi Alliksaarele, Ants Märdimäele ja Mati Kaseväljale. Al-der Märtinit otsustati premeerida ülikonnaga.
E. TAMMEKIVI
Meile KIRJUTATAKSE
Vaabinasse on vaja ooteruumi
Vaabina ristteel peatub autobuss päevas neli korda. Eriti rohkesti inimesi sõidab siit Antslasse hommikul. Paljud neist tulevad peatusse 4-6 km kauguselt. Ristteel aga puudub autobussi ootajate jaoks igasugune tuulevari. Ainult pargipuude taga võib leida õige veidi kaitset vinge tuule eest.
Kuna enamik sõitjaid on „Pioneeri” kolhoosist”, oleks mõeldav, et see jõukas ühismajand ehitaks ooteruumi. Ehitusbrigaadil kuluks selleks ainult mõni päev.
J. TISLER
Urvastes pole kino
„Elame nagu mahajäänud kolkas. Sügisest peale pole meile isegi kino näidatud,” kurdavad tihti Urvaste inimesed. Nad peavad kinno minema „Siiriuse” kolhoosi klubisse. Täielikult puudub filmide vaatamise võimalus kohaliku kooli õpilastel.
Kinoaparatuuriruumi puudumist Urvastes on märgitud ajalehes mitmel korral, , kuid tagajärjeta. „Võidulipu” kolhoosi juhatusel tuleks siiski lõpuks asuda rahuldama oma kolhoosi liikmete kultuurilisi vajadusi.
E. KOND
„Metsakratid”
„Võidulipu” kolhoosis suhtuvad mitmed inimesed väga vastutustundetule meie kallisse ühisvarasse – metsa. On esinenud juhtumeid, kus inimesed töötavad metsas omavoliliselt üles puitmaterjali isiklikuks tarbeks. Alles 19. detsembril kontrollis revisjonikomisjon signaale metsamaterjali omavolilise ülestöötamise kohta. Selgus, et Voldemar Rõõm, kes ei ole kolhoosi liige, on üles töötanud ja välja vedanud 3,6 tihumeetrit palke ja 3,75 ruumimeetrit laastupakke. Palke ja laastupakke on lubanud üles töötada metsakasvataja Rudolf Russ, kuid raiepiletid selle kohta puuduvad.
R. Russ andis ka varem omavoliliselt Lehte Kirchenbergile ja Valve Raudsikule välja tarbepuitu.
On tarvis, et „metsakratid” lõpetaksid „Võidulipus” oma tegevuse. Ka metsakasvataja R. Russ peaks loobuma omavoliliselt metsamaterjalide väljaandmisest.
J. MÄE, revisjonikomisjoni esimees
Premeeriti õpilasi
Mitmed Urvaste kooli õpilased töötasid suvel väga agaralt „Võidulipu” kolhoosi põldudel. Kolhoosi juhatus otsustas paremaid neist premeerida. Rahaline preemia antakse Mihkel Veskile, Ilmi Alliksaarele, Ants Märdimäele ja Mati Kaseväljale. Al-der Märtinit otsustati premeerida ülikonnaga.
E. TAMMEKIVI
Meile KIRJUTATAKSE
Vaabinasse on vaja ooteruumi
Vaabina ristteel peatub autobuss päevas neli korda. Eriti rohkesti inimesi sõidab siit Antslasse hommikul. Paljud neist tulevad peatusse 4-6 km kauguselt. Ristteel aga puudub autobussi ootajate jaoks igasugune tuulevari. Ainult pargipuude taga võib leida õige veidi kaitset vinge tuule eest.
Kuna enamik sõitjaid on „Pioneeri” kolhoosist”, oleks mõeldav, et see jõukas ühismajand ehitaks ooteruumi. Ehitusbrigaadil kuluks selleks ainult mõni päev.
J. TISLER
Urvastes pole kino
„Elame nagu mahajäänud kolkas. Sügisest peale pole meile isegi kino näidatud,” kurdavad tihti Urvaste inimesed. Nad peavad kinno minema „Siiriuse” kolhoosi klubisse. Täielikult puudub filmide vaatamise võimalus kohaliku kooli õpilastel.
Kinoaparatuuriruumi puudumist Urvastes on märgitud ajalehes mitmel korral, , kuid tagajärjeta. „Võidulipu” kolhoosi juhatusel tuleks siiski lõpuks asuda rahuldama oma kolhoosi liikmete kultuurilisi vajadusi.
E. KOND
„Metsakratid”
„Võidulipu” kolhoosis suhtuvad mitmed inimesed väga vastutustundetule meie kallisse ühisvarasse – metsa. On esinenud juhtumeid, kus inimesed töötavad metsas omavoliliselt üles puitmaterjali isiklikuks tarbeks. Alles 19. detsembril kontrollis revisjonikomisjon signaale metsamaterjali omavolilise ülestöötamise kohta. Selgus, et Voldemar Rõõm, kes ei ole kolhoosi liige, on üles töötanud ja välja vedanud 3,6 tihumeetrit palke ja 3,75 ruumimeetrit laastupakke. Palke ja laastupakke on lubanud üles töötada metsakasvataja Rudolf Russ, kuid raiepiletid selle kohta puuduvad.
R. Russ andis ka varem omavoliliselt Lehte Kirchenbergile ja Valve Raudsikule välja tarbepuitu.
On tarvis, et „metsakratid” lõpetaksid „Võidulipus” oma tegevuse. Ka metsakasvataja R. Russ peaks loobuma omavoliliselt metsamaterjalide väljaandmisest.
J. MÄE, revisjonikomisjoni esimees
Monday, December 22, 2008
Raadio võidukäik Urvastes
Postimees 22. detsember 1928
Mõni päev tagasi tõi Urvaste V. piimaühisuse meier omale raadio. Ka kaupmees hra Neumann tõi omale raadio. Nüüd käib inimesi palju vaatamas ja kuulamas. Mõnegi nägu lööb kuuldes kõnesid, kontserte jne., särama ja pead raputades lausutakse: „Noh, säärase „kasti“ tahan ka omale muretseda.“
Mõni päev tagasi tõi Urvaste V. piimaühisuse meier omale raadio. Ka kaupmees hra Neumann tõi omale raadio. Nüüd käib inimesi palju vaatamas ja kuulamas. Mõnegi nägu lööb kuuldes kõnesid, kontserte jne., särama ja pead raputades lausutakse: „Noh, säärase „kasti“ tahan ka omale muretseda.“
Saturday, December 20, 2008
20. detsember 1928 - mitu uudist
Võru Teataja 20. detsember 1928
Vaabinas ei hoolita karantiinist
Koerte karantiini, mis Vaabinas tänavu aastal juba teist korda välja kuulutatud, ei võta kodanikud küllalt tõsiselt. Praegu võib näha igalpool lahtiseid ilma suukorvita ümberhulkuvaid koeri.
Kodanikud peaks küll koerte karantiinile rohkem rõhku panema.
“Vambola”
Võru Teataja 20.detsember 1928
Sead uppusid Vaabinas
Möödunud nädalal läksid Vaabinas “Metsal” sead õuel leiduva tiigi üle minema. Kuid jää osutus sedavõrt nõrgaks et ei kandnud sigade proovi reisu välja. ja nad kukkusid selle murdumisel vette.
Abisaamisel päästeti neist kolm kuna kaht supelusega jääalla jõudnud siga esiotsa ei märgatud, olles arvamisel et need kuskil mujal on.
Sead ise kustki nähtavale ei tulnud ja et kõik kohad läbi said otsitud ning kaht puuduvat siga siis kätte ei saadud, mindi tiigi juurde uuesti otsima. Säält ka leiti pika otsimise järele jää alt nad ülesse, kuid oli jubahilja, “mis lännü, seo om lännü”
Omaniku kahju umbes 80-kend krooni.
“Vambola”
Võru Teataja 20. detsember 1928
‘Lõbus talupoeg’ U.-Antslas
Pühadeeelne meeleolu Uue-Antslas on haripunkti jõudnud. Kiiresti tehakse igasuguseid ettevalmistusi. Nii teeb kohaliku haridusseltsi näitetrupp veel viimaseid jõupingutusi Viktor Leoni opereti “Lõbusa talupoja” kallal, mis keskmisel pühal lavastatakse.
Osavõtt pidudest Uue-Antslas on üldiselt väga elav: tähtsamate päevade puhul ei suuuda ruumikas rahvamaja kõiki peolisi mahutada, nii et hiljemtulijad mossis nägudega on sunnitud koju või mujale pöörama.
Järgmine pidu U.-Antslas on 6. jaanuaril 1929. a. kohaliku algkooli korraldusel.
Vaabinas ei hoolita karantiinist
Koerte karantiini, mis Vaabinas tänavu aastal juba teist korda välja kuulutatud, ei võta kodanikud küllalt tõsiselt. Praegu võib näha igalpool lahtiseid ilma suukorvita ümberhulkuvaid koeri.
Kodanikud peaks küll koerte karantiinile rohkem rõhku panema.
“Vambola”
Võru Teataja 20.detsember 1928
Sead uppusid Vaabinas
Möödunud nädalal läksid Vaabinas “Metsal” sead õuel leiduva tiigi üle minema. Kuid jää osutus sedavõrt nõrgaks et ei kandnud sigade proovi reisu välja. ja nad kukkusid selle murdumisel vette.
Abisaamisel päästeti neist kolm kuna kaht supelusega jääalla jõudnud siga esiotsa ei märgatud, olles arvamisel et need kuskil mujal on.
Sead ise kustki nähtavale ei tulnud ja et kõik kohad läbi said otsitud ning kaht puuduvat siga siis kätte ei saadud, mindi tiigi juurde uuesti otsima. Säält ka leiti pika otsimise järele jää alt nad ülesse, kuid oli jubahilja, “mis lännü, seo om lännü”
Omaniku kahju umbes 80-kend krooni.
“Vambola”
Võru Teataja 20. detsember 1928
‘Lõbus talupoeg’ U.-Antslas
Pühadeeelne meeleolu Uue-Antslas on haripunkti jõudnud. Kiiresti tehakse igasuguseid ettevalmistusi. Nii teeb kohaliku haridusseltsi näitetrupp veel viimaseid jõupingutusi Viktor Leoni opereti “Lõbusa talupoja” kallal, mis keskmisel pühal lavastatakse.
Osavõtt pidudest Uue-Antslas on üldiselt väga elav: tähtsamate päevade puhul ei suuuda ruumikas rahvamaja kõiki peolisi mahutada, nii et hiljemtulijad mossis nägudega on sunnitud koju või mujale pöörama.
Järgmine pidu U.-Antslas on 6. jaanuaril 1929. a. kohaliku algkooli korraldusel.
Koolid ja kohtumajad 130 aastat tagasi
Eesti Postimehe lisaleht ehk Jututuba 20. detsember 1878
Koolid ja kohtumajad.
Ütelgu, mis omast kohast keegi ütleb, selle vastu ei või meie midagi parata, aga meie rahva koolid ja kogukonna kohtumajad jäävad siiski rahva tähtsamaks ja tarvilikumaks asjuks. Koolides saavad lapsed õpetust ja juhatust, mis ihu ja vaimu poolest siin ajalikus elus tarvis, kogukonna- ja kohtu majades täie ealised inimesed otsust, kuida peab elatama, ehk kuida mitte. Mõlemad tarviskohad on enam ehk vähem rahva oma käes hääste ehk pahaste tallitada; senna juure soovime omalt poolt südamest hääd õnne ja edenemist, et kõik kasulikult ja midagi kahjulikult ei läheks. – Meite kasin ruum sünnib järelseisvat kirja siin kohal pruukima, et muial enam seks ruumi ei leia.
„Meie oleme möödalännu kümne aasta sisen oman Kihelkonna 12 vastset koolimaja ja 6 kogokonna kohtomaja sisse õnnistanu, mis kiik õige kauniste ehitedu omma.
„Möödalännu 14. Novembril pühendimi Vaabina vastse kogukonna kohtu maja, kon selle oma valla mängokoor mängse ja peran oppetaja kõne ja maja õnnistamise, veel 2 oma poolist koolmeistrit, kõnesid pidäsiva. Edimäne, valla ametnike elu ja ameti pidamise üle, tõine, talurahva kodu elu ja laste kasvatamise üle.
„Osavõtmisele, valla ametnike pallemise perra, olliva ka see väega lahke ja helde mõisa läsk provva J. v. Samson-Himmelstjerna oma tütrega tulnu, kes ka pidu tarvis omalt poolt rohkede veini ja muud toidu kraami ütten toonu oliva.
„Lõppetuseks mänge koor „Jumal, keisrit kaitse sa,“ – ja sooviti meije armsa keisri herrale klaasi kõlina ja hura hõiskamisega hääd õnne ja pikka iga.
„Nüüd tulli lõuna söök, kon vastastiku õnne soovimise mõisa saksule, valla ametnike ja valla rahva edenemiseks kõneldi.
„15. Novembril pühendume Vana-Antsla valla Hannusse koolimaja, kohe ka vana Antsmõisa nüüdne volinik, meie ausa kerkovöörmündre herra R. Stael v. Holstein palleldu olli. Pääle oppetaja kõne ja koolimaja õnnistamist pidi vallavanem Juhan Zimmer, valla rahva nimel tänu kõne oma auusa mõisavanembite vasta, kea neile jälle sellegi ehitamise tarbis materjali omalt poolt hinnata olliva andnu.
„Se pääle kostse ülevel nimitedu mõisa volinik, meije kerko vöörmündre herra, et mõisavanembide sõudmine om, oma valla rahvaga ikkes rahun ja ütteusen kokku elada, ome asju edesi aijen ja ütte teed kävven.
„Nüüd tulli lõuna söök, kon ka kiige eest häste hoolitsedu olli, et palleldu pidulise kõrraperast vasta võetus saiva,. Pääle se rõmulik lahkumine ja ots.
„22. Novembril pühendime Vastse-Antsla valla Meosse koolimaija, kohe ka jälle Vastse Antsmõisa herra, meie nüüdne kerki vöölmõldre herra R. Stael v. Holstein palleldu olli. Selle koolimaja ehitamise tarbis es ole mitte mõisa ütsinda materjali ilma hinnata andnu, enge ülevan nimitedu mõisa herra lask selle koolimajale ka oma kuluga hää tugeva sindli laavust kattusse pääle panda, mes ligi 200 rbl. maksma tulli. Pühendamise päival kinkse mõisa prova J. Stael v. Holstein († Tarvaste herra landraat v. Mensenkampfi tüttar) selle koolile mälestuses üts väega ilus ja suur oma kättega valmistedu lip, mis 25 rubla mas. Pääle se veel hulk kooli raamatid ja üts kap nende hoidmise tarbis. Ka oli mõisa herra ses päivas paar vaati õlut rahvale keele kastes kinknu.
„Vana- ja Vastse Antsmõisa omma seeni ajani kiikin neide valdade ehitedu koolimaiju tarbis materiali ilma hinnata andnu.
„Tänu selle eest vana ausa ealise mõisate omaniko grahvina E. Bosele, kes esi Saksamaal elap – ja tema perrajääja sugule!
„Lõppetuses pea meelde algadama, et see rahvale kasvus om, kui nema omma mõisa vanemabidega käsi käen üttel meelel ütte teed käiva. Raho kostutas, riid kaotas.
G. P.
Koolid ja kohtumajad.
Ütelgu, mis omast kohast keegi ütleb, selle vastu ei või meie midagi parata, aga meie rahva koolid ja kogukonna kohtumajad jäävad siiski rahva tähtsamaks ja tarvilikumaks asjuks. Koolides saavad lapsed õpetust ja juhatust, mis ihu ja vaimu poolest siin ajalikus elus tarvis, kogukonna- ja kohtu majades täie ealised inimesed otsust, kuida peab elatama, ehk kuida mitte. Mõlemad tarviskohad on enam ehk vähem rahva oma käes hääste ehk pahaste tallitada; senna juure soovime omalt poolt südamest hääd õnne ja edenemist, et kõik kasulikult ja midagi kahjulikult ei läheks. – Meite kasin ruum sünnib järelseisvat kirja siin kohal pruukima, et muial enam seks ruumi ei leia.
„Meie oleme möödalännu kümne aasta sisen oman Kihelkonna 12 vastset koolimaja ja 6 kogokonna kohtomaja sisse õnnistanu, mis kiik õige kauniste ehitedu omma.
„Möödalännu 14. Novembril pühendimi Vaabina vastse kogukonna kohtu maja, kon selle oma valla mängokoor mängse ja peran oppetaja kõne ja maja õnnistamise, veel 2 oma poolist koolmeistrit, kõnesid pidäsiva. Edimäne, valla ametnike elu ja ameti pidamise üle, tõine, talurahva kodu elu ja laste kasvatamise üle.
„Osavõtmisele, valla ametnike pallemise perra, olliva ka see väega lahke ja helde mõisa läsk provva J. v. Samson-Himmelstjerna oma tütrega tulnu, kes ka pidu tarvis omalt poolt rohkede veini ja muud toidu kraami ütten toonu oliva.
„Lõppetuseks mänge koor „Jumal, keisrit kaitse sa,“ – ja sooviti meije armsa keisri herrale klaasi kõlina ja hura hõiskamisega hääd õnne ja pikka iga.
„Nüüd tulli lõuna söök, kon vastastiku õnne soovimise mõisa saksule, valla ametnike ja valla rahva edenemiseks kõneldi.
„15. Novembril pühendume Vana-Antsla valla Hannusse koolimaja, kohe ka vana Antsmõisa nüüdne volinik, meie ausa kerkovöörmündre herra R. Stael v. Holstein palleldu olli. Pääle oppetaja kõne ja koolimaja õnnistamist pidi vallavanem Juhan Zimmer, valla rahva nimel tänu kõne oma auusa mõisavanembite vasta, kea neile jälle sellegi ehitamise tarbis materjali omalt poolt hinnata olliva andnu.
„Se pääle kostse ülevel nimitedu mõisa volinik, meije kerko vöörmündre herra, et mõisavanembide sõudmine om, oma valla rahvaga ikkes rahun ja ütteusen kokku elada, ome asju edesi aijen ja ütte teed kävven.
„Nüüd tulli lõuna söök, kon ka kiige eest häste hoolitsedu olli, et palleldu pidulise kõrraperast vasta võetus saiva,. Pääle se rõmulik lahkumine ja ots.
„22. Novembril pühendime Vastse-Antsla valla Meosse koolimaija, kohe ka jälle Vastse Antsmõisa herra, meie nüüdne kerki vöölmõldre herra R. Stael v. Holstein palleldu olli. Selle koolimaja ehitamise tarbis es ole mitte mõisa ütsinda materjali ilma hinnata andnu, enge ülevan nimitedu mõisa herra lask selle koolimajale ka oma kuluga hää tugeva sindli laavust kattusse pääle panda, mes ligi 200 rbl. maksma tulli. Pühendamise päival kinkse mõisa prova J. Stael v. Holstein († Tarvaste herra landraat v. Mensenkampfi tüttar) selle koolile mälestuses üts väega ilus ja suur oma kättega valmistedu lip, mis 25 rubla mas. Pääle se veel hulk kooli raamatid ja üts kap nende hoidmise tarbis. Ka oli mõisa herra ses päivas paar vaati õlut rahvale keele kastes kinknu.
„Vana- ja Vastse Antsmõisa omma seeni ajani kiikin neide valdade ehitedu koolimaiju tarbis materiali ilma hinnata andnu.
„Tänu selle eest vana ausa ealise mõisate omaniko grahvina E. Bosele, kes esi Saksamaal elap – ja tema perrajääja sugule!
„Lõppetuses pea meelde algadama, et see rahvale kasvus om, kui nema omma mõisa vanemabidega käsi käen üttel meelel ütte teed käiva. Raho kostutas, riid kaotas.
G. P.
Thursday, December 18, 2008
Suht tavaline kolhoosiuudis
Kolhoosi Elu 18. detsember 1958
NLKP XXI KONGRESSI EEL
„Siiriuse” kolhoosi plaanid
Mõni aeg tagasi arutati „Siiriuse” kolhoosis meie maa rahvamajanduse arendamise kontrollarve. Kolhoosnikud analüüsisid põhjalikult, mida tuleb teha seitsme aasta jooksul oma kolhoosis. Ees ootavad suured ülesanded.
Karjale parema söödabaasi loomiseks rajatakse iga lehma kohta 0,5 ha karjakopleid. Kogemused on näidanud, et ka mais kasvab „Siiriuses” hea hooldamise juures. 1959. a. kasvatatakse maisi 7 hektaril. Seakasvatuse arendamisel on tarvis võidelda selle eest, et toota sealiha oma majandis toodetud söötadega.
Kolhoosi esimees V. Konksi kõneles kultuurheinamaade rajamise raskustest. Kolhoos on taotlenud aastaid Uhtjärve oja süvendamist, kuid selleks ei aita kaasa Stalini-nimeline ja Marxi-nimeline kolhoos. Esimees avaldas soovi, et kolmele kolhoosile jaotatud heinamaa antaks täielikult „Siiriusele”, kes teeks sellest korraliku kultuurkarjamaa.
Kerkivad uued loomakasvatushooned. Karjalauda ehitamisel tahetakse kasutada odavamat ehitusmaterjali kui seni.
Rõhutati vajadust tõsta põldude viljakust. Selleks komposteeritakse laudasõnnikut turbamullaga.
E. JÕESAAR
NLKP XXI KONGRESSI EEL
„Siiriuse” kolhoosi plaanid
Mõni aeg tagasi arutati „Siiriuse” kolhoosis meie maa rahvamajanduse arendamise kontrollarve. Kolhoosnikud analüüsisid põhjalikult, mida tuleb teha seitsme aasta jooksul oma kolhoosis. Ees ootavad suured ülesanded.
Karjale parema söödabaasi loomiseks rajatakse iga lehma kohta 0,5 ha karjakopleid. Kogemused on näidanud, et ka mais kasvab „Siiriuses” hea hooldamise juures. 1959. a. kasvatatakse maisi 7 hektaril. Seakasvatuse arendamisel on tarvis võidelda selle eest, et toota sealiha oma majandis toodetud söötadega.
Kolhoosi esimees V. Konksi kõneles kultuurheinamaade rajamise raskustest. Kolhoos on taotlenud aastaid Uhtjärve oja süvendamist, kuid selleks ei aita kaasa Stalini-nimeline ja Marxi-nimeline kolhoos. Esimees avaldas soovi, et kolmele kolhoosile jaotatud heinamaa antaks täielikult „Siiriusele”, kes teeks sellest korraliku kultuurkarjamaa.
Kerkivad uued loomakasvatushooned. Karjalauda ehitamisel tahetakse kasutada odavamat ehitusmaterjali kui seni.
Rõhutati vajadust tõsta põldude viljakust. Selleks komposteeritakse laudasõnnikut turbamullaga.
E. JÕESAAR
Tuesday, December 16, 2008
Mis sellest tänaseks alale jäänud?
Kolhoosi Elu 16. detsember 1958
Tutvustame looduskaitse objekte
UUE-ANTSLA PARK
Üheks liikideküllasemaks pargiks rajoonis on kahtlemata „Edasi” kolhoosi maa-alal asuv peaaegu 18 ha suurune Uue-Antsla park.
Parki läbib Võru-Antsla maantee. Selle põhjapoolsest küljest läheb mööda Võru-Viljandi maantee. Reljeefilt on pargi põhjapoolne osa kõrgem, kusjuures langus toimub lõuna suunas.
Puud kasvavad peamiselt pargi äärtel enam-vähem liigiliselt gruppidesse koondunult. Pargi keskel asub muru, mis puude ja põõsastega on jaotatud kaheks osaks. Põhilisteks puudeks pargis on pärn ja tamm. Arvukalt kasvab siin siberi nulgu ja euroopa lehist. Pargi uhkuseks on niisugused võõramaised puuliigid, nagu Mandžuuria pähklipuu, hõbevaher, kitsaleheline saar, harilik sajakoorne, seedermänd jt.
Rohkesti leidub pargis põõsaid, eriti mitmesuguste enelaliikide näol. Märkimist väärivad ka näsiniin ja lumimari. Näsiniin on varakevadel esimeseks õitsvaks taimeks. Lumimari oma valgete marjadega ehib sügisest parki kuni lume saabumiseni.
Park ei vääri nimetamist mitte ainult oma taimestiku rikkuse poolest. Ta on ümbruskonna noortele heaks vaba aja veetmise kohaks. Ei ole ühtegi suveõhtut, kui võrkpalliplatsilt ei kostuks pallimüdinat. Isegi suve lõpupoolel ei võõrdu noored pargist. Arvukate sarapuupõõsaste vahel liigub alati pähklikorjajaid. Uue-Antsla park on rajoonis üks tähtsamaid looduskaitse objekte. Sellepärast tuleks tema eest ka palju paremini hoolt kanda kui seni.
M. HUSSAR
Antsla Põllumajandustehnikumi õpilane, ENSV Looduseuurijate Seltsi usaldusmees
Tutvustame looduskaitse objekte
UUE-ANTSLA PARK
Üheks liikideküllasemaks pargiks rajoonis on kahtlemata „Edasi” kolhoosi maa-alal asuv peaaegu 18 ha suurune Uue-Antsla park.
Parki läbib Võru-Antsla maantee. Selle põhjapoolsest küljest läheb mööda Võru-Viljandi maantee. Reljeefilt on pargi põhjapoolne osa kõrgem, kusjuures langus toimub lõuna suunas.
Puud kasvavad peamiselt pargi äärtel enam-vähem liigiliselt gruppidesse koondunult. Pargi keskel asub muru, mis puude ja põõsastega on jaotatud kaheks osaks. Põhilisteks puudeks pargis on pärn ja tamm. Arvukalt kasvab siin siberi nulgu ja euroopa lehist. Pargi uhkuseks on niisugused võõramaised puuliigid, nagu Mandžuuria pähklipuu, hõbevaher, kitsaleheline saar, harilik sajakoorne, seedermänd jt.
Rohkesti leidub pargis põõsaid, eriti mitmesuguste enelaliikide näol. Märkimist väärivad ka näsiniin ja lumimari. Näsiniin on varakevadel esimeseks õitsvaks taimeks. Lumimari oma valgete marjadega ehib sügisest parki kuni lume saabumiseni.
Park ei vääri nimetamist mitte ainult oma taimestiku rikkuse poolest. Ta on ümbruskonna noortele heaks vaba aja veetmise kohaks. Ei ole ühtegi suveõhtut, kui võrkpalliplatsilt ei kostuks pallimüdinat. Isegi suve lõpupoolel ei võõrdu noored pargist. Arvukate sarapuupõõsaste vahel liigub alati pähklikorjajaid. Uue-Antsla park on rajoonis üks tähtsamaid looduskaitse objekte. Sellepärast tuleks tema eest ka palju paremini hoolt kanda kui seni.
M. HUSSAR
Antsla Põllumajandustehnikumi õpilane, ENSV Looduseuurijate Seltsi usaldusmees
Monday, December 15, 2008
Vastab meie rahvasaadik
Töörahva Elu 15. detsember 1978
ÜKS KÜSIMUS VIIELE DELEGAADILE
MILLISEID SAAVUTUSI HINDATE KOLMEL VIIMASEL TÖÖAASTAL KAALUKAMAKS JA MILLELE KESKENDATE OMA TÄHELEPANU PRAEGU?
TIIU KAJAVA, NSV Liidu Ülemnõukogu saadik, Kuldre kolhoosi seakasvatuse ja tõuaretuse zootehnik.
Loomakasvatuses pean üheks olulisemaks ehitustegevust. Pärast „Edasi” ja Kuldre ühendamist tuli ehitamine tõsiselt käsile võtta, sest senised loomakasvatushooned olid laiali pillatud ja enamikus väikesed.
Kõlbi sigala valmimisega tänavu on kogu Kõlbi kompleksi poegimiskohtade arv 180. Majand on nüüd saavutanud lähemaks tulevikuks optimaalse sigade arvu 6500-7000.
Kuldres ehitatakse jõudsalt ka oma jõududega. Nii ehitati ise valmis Uue-Antsla noorkarjafarm, on rekonstrueeritud mitmeid vanu farme.
Seakasvatuse alal tuleb kaalukaks saavutuseks lugeda meie majandile esimese klassi suurt valget tõugu sigade tõufarmi õiguste omistamist tänavu. See annab meile õiguse müüa tõukulte teistele majanditele oma vabariigis ja teistes liiduvabariikides. Kahjuks kitsendatakse tõukultide müüki teistesse liiduvabariikidesse. Kuna meie vabariigis on nõudmine vähene, oleme sunnitud kalleid tõuloomi lihaloomadena realiseerima, kuigi lihaloomana on nad alaväärtuslikud. Majand saab sellest igal juhul märgatavat kahju.
Tõufarmi õiguste omistamine ei tähenda muidugi, et tõuaretusega enam tegelda pole vaja. Praeguseks suunaks on rootsi tõu sissetoomine.
Rahvasaadikuna puutun kokku maatöötajate olmeküsimuste lahendamisega ja tunnen sügavat heameelt iga sellealase edusammu üle. Meie majandis on hool töötajate elu- ja töötingimuste parandamise eest juhtkonna südameasjaks. Ehitatakse kõigi mugavustega elumaju.
ÜKS KÜSIMUS VIIELE DELEGAADILE
MILLISEID SAAVUTUSI HINDATE KOLMEL VIIMASEL TÖÖAASTAL KAALUKAMAKS JA MILLELE KESKENDATE OMA TÄHELEPANU PRAEGU?
TIIU KAJAVA, NSV Liidu Ülemnõukogu saadik, Kuldre kolhoosi seakasvatuse ja tõuaretuse zootehnik.
Loomakasvatuses pean üheks olulisemaks ehitustegevust. Pärast „Edasi” ja Kuldre ühendamist tuli ehitamine tõsiselt käsile võtta, sest senised loomakasvatushooned olid laiali pillatud ja enamikus väikesed.
Kõlbi sigala valmimisega tänavu on kogu Kõlbi kompleksi poegimiskohtade arv 180. Majand on nüüd saavutanud lähemaks tulevikuks optimaalse sigade arvu 6500-7000.
Kuldres ehitatakse jõudsalt ka oma jõududega. Nii ehitati ise valmis Uue-Antsla noorkarjafarm, on rekonstrueeritud mitmeid vanu farme.
Seakasvatuse alal tuleb kaalukaks saavutuseks lugeda meie majandile esimese klassi suurt valget tõugu sigade tõufarmi õiguste omistamist tänavu. See annab meile õiguse müüa tõukulte teistele majanditele oma vabariigis ja teistes liiduvabariikides. Kahjuks kitsendatakse tõukultide müüki teistesse liiduvabariikidesse. Kuna meie vabariigis on nõudmine vähene, oleme sunnitud kalleid tõuloomi lihaloomadena realiseerima, kuigi lihaloomana on nad alaväärtuslikud. Majand saab sellest igal juhul märgatavat kahju.
Tõufarmi õiguste omistamine ei tähenda muidugi, et tõuaretusega enam tegelda pole vaja. Praeguseks suunaks on rootsi tõu sissetoomine.
Rahvasaadikuna puutun kokku maatöötajate olmeküsimuste lahendamisega ja tunnen sügavat heameelt iga sellealase edusammu üle. Meie majandis on hool töötajate elu- ja töötingimuste parandamise eest juhtkonna südameasjaks. Ehitatakse kõigi mugavustega elumaju.
Selts annetas koolile raamatukogu.
Päevaleht 15. detsember 1938
Haridusselts „Siirius“ Urvastes annetas sama valla algkoolile raamatukogu, milles on 180 köidet. Möödunud aastal hävis Urvaste koolimaja tules, mil sisse põles ka õpilaste raamatukogu.
Haridusselts „Siirius“ Urvastes annetas sama valla algkoolile raamatukogu, milles on 180 köidet. Möödunud aastal hävis Urvaste koolimaja tules, mil sisse põles ka õpilaste raamatukogu.
Ja lihtsalt põllumehe elust-olust
Elu 15. detsember 1928
Põllumehe elu-olu Uue-Antslas
Ka U.-A. põllupidajatele on tänavune aasta üks kehvemaid. Keskmist saaki andis ainult rukis, nisu, põldhein ja aasahein, kuna suvivilja saak oli tuntavalt vähem. Ainult õlesaagi üle võib rahul olla. Suvivilja saak 35-50 ha taludes, kus saadi 200-250 vakka suivilja, ulatub tänavu ainult 75-150 vakani. Ka linasaak on alla keskmist. Peaaegu täiesti ikaldas kartul, millest saadi parematel maadel kõigest 2-3 seemet. Loomatoidu juurikatest andis turnips kaunis hääd saaki, kuna peet alla keskmist.
Raskele ajale vatamata ei vähendata piimakarja, vaid jõutoitude juureostmisega loodetakse karja üle talve pidada. Ent selle vastu vähendatakse sigade ja lammaste arvu, sest viimast on kergem suurendada. Valusamaks küsimuseks on seemnevilja muretsemine tulevaks kevadeks, eriti neile, kes laenasid seemnevilja juba läinud kevadel. Paljud põllupidajad ägavad suurte võlakoormate all, sest tulude puudusel on nendest raske pääseda. Tänavune vihmariaks suvi on ergutanud siinseid põllumehi maaparandusele riiklisel toetusel kui ka omal jõul.
Mis puutub seltsiellu, siis võib öelda, et sellel alal on elavust. Eriti poolehoidu on võitnud rahva poolt kohalikult haridusseltsilt ettekantud näitemängud “Kuldre” avaras rahvamajas. Ärksamate põllumeeste algatusel asutati ka uus piimaühing, mis algab tegevust uuel aastal 3 koorejaamaga. On märgata püüdmist ja tahet mitmel alal, ent ainuke suurim pahe, mis massilise kuju omandab, on – alkoholi tarvitamine.
Farmer
Põllumehe elu-olu Uue-Antslas
Ka U.-A. põllupidajatele on tänavune aasta üks kehvemaid. Keskmist saaki andis ainult rukis, nisu, põldhein ja aasahein, kuna suvivilja saak oli tuntavalt vähem. Ainult õlesaagi üle võib rahul olla. Suvivilja saak 35-50 ha taludes, kus saadi 200-250 vakka suivilja, ulatub tänavu ainult 75-150 vakani. Ka linasaak on alla keskmist. Peaaegu täiesti ikaldas kartul, millest saadi parematel maadel kõigest 2-3 seemet. Loomatoidu juurikatest andis turnips kaunis hääd saaki, kuna peet alla keskmist.
Raskele ajale vatamata ei vähendata piimakarja, vaid jõutoitude juureostmisega loodetakse karja üle talve pidada. Ent selle vastu vähendatakse sigade ja lammaste arvu, sest viimast on kergem suurendada. Valusamaks küsimuseks on seemnevilja muretsemine tulevaks kevadeks, eriti neile, kes laenasid seemnevilja juba läinud kevadel. Paljud põllupidajad ägavad suurte võlakoormate all, sest tulude puudusel on nendest raske pääseda. Tänavune vihmariaks suvi on ergutanud siinseid põllumehi maaparandusele riiklisel toetusel kui ka omal jõul.
Mis puutub seltsiellu, siis võib öelda, et sellel alal on elavust. Eriti poolehoidu on võitnud rahva poolt kohalikult haridusseltsilt ettekantud näitemängud “Kuldre” avaras rahvamajas. Ärksamate põllumeeste algatusel asutati ka uus piimaühing, mis algab tegevust uuel aastal 3 koorejaamaga. On märgata püüdmist ja tahet mitmel alal, ent ainuke suurim pahe, mis massilise kuju omandab, on – alkoholi tarvitamine.
Farmer
Tublisti actionit 80 aasta tagant
Võru Teataja 15. detsember 1928
Marutaud Urvastes
Koer hammustas teisi ja tungis siis loomalauta, kus ta hukati
Arst tunnistas koera marutõbiseks.
10. skp. tungis marukoer Urvaste kirikumõisas koerte kallale, neid hammustades. Et aga koerad tugevamad olid, kui hullunud loom, siis pani ta nende eest põgenema ja tormas karjalauta.
Laudas viibiv sulane tõukas uksed kinni ja jooksis ise õpetaja järele, et see koera maha laseks. Ühiselt mindi siis lauta, sulane viglaga ja õpetaja revolvriga ning jaht koera pääle algas. Laudas lastud kuulidest ei suutnud ükski looma surmata. Viimaks saadi koer siiski teivaste ja revolvri abil surmata. Kas koer ka laudas loomi pures, on teadmata.
Kohalekutsutud arst tunnistas koera marutõbiseks, ning selle tagajärjel on ka koerte karantiini pikendatud.
Elu 15. detsember 1928
Öösised hundid Urvastes
Õnnetusrikas noorte ehalkäik
Maal on harilikult laupäeva õhtuti hoos ehalkäimine. Kuid alatihti on niisugused käigud seotud raskustega ja tihti lõpevad nad õige kurvalt. Kui just mõni noor oma elu ei kaota, kuid midagi ikka juhtub.
Hoopis omapärane ja naljakas oli hiljuti kahe Urvaste nooremehe öörännak. Ühe talu juures märkasid nooremehed, et midagi kahtlast liigub õlekuhjade vahel, kogult õige suur ja teeb metsikut kisa. Ehmatused oletasid nooremehed, et siin on surmaheitlus hundi ja koera vahel. Viimaks aga rauges kisa-kära ja suur hall kogu hakkas ehalkäijate sihis jooksma. Mis nüüd teha? Suure hirmuga jooksti siis võõra talu õleküüni ja kolina-mürina saatel üles lauda pääle, kus kindlam tundus.
Oodati natuke aega, kuni kostis sammude astumine ja nooredmehed märkasid jubedas hirmus, et keegi ronib laudapääle järele. Kes ometi võib see olla? Aga see ei olnud keegi muu kui taluperemees ise. Hoolimata noortemeeste vabandusist hakkas viimane õige nobedasti noortemeeste selgi luuavarrega mõõtma. Ja ega see kerge tunda polnud.
Kas siin aga tõelikult hundiga tegemist oli, seda küll öelda ei saa, kuid siiski kinnitavad mõned huntide olemasolu Urvastes.
-st.
Marutaud Urvastes
Koer hammustas teisi ja tungis siis loomalauta, kus ta hukati
Arst tunnistas koera marutõbiseks.
10. skp. tungis marukoer Urvaste kirikumõisas koerte kallale, neid hammustades. Et aga koerad tugevamad olid, kui hullunud loom, siis pani ta nende eest põgenema ja tormas karjalauta.
Laudas viibiv sulane tõukas uksed kinni ja jooksis ise õpetaja järele, et see koera maha laseks. Ühiselt mindi siis lauta, sulane viglaga ja õpetaja revolvriga ning jaht koera pääle algas. Laudas lastud kuulidest ei suutnud ükski looma surmata. Viimaks saadi koer siiski teivaste ja revolvri abil surmata. Kas koer ka laudas loomi pures, on teadmata.
Kohalekutsutud arst tunnistas koera marutõbiseks, ning selle tagajärjel on ka koerte karantiini pikendatud.
Elu 15. detsember 1928
Öösised hundid Urvastes
Õnnetusrikas noorte ehalkäik
Maal on harilikult laupäeva õhtuti hoos ehalkäimine. Kuid alatihti on niisugused käigud seotud raskustega ja tihti lõpevad nad õige kurvalt. Kui just mõni noor oma elu ei kaota, kuid midagi ikka juhtub.
Hoopis omapärane ja naljakas oli hiljuti kahe Urvaste nooremehe öörännak. Ühe talu juures märkasid nooremehed, et midagi kahtlast liigub õlekuhjade vahel, kogult õige suur ja teeb metsikut kisa. Ehmatused oletasid nooremehed, et siin on surmaheitlus hundi ja koera vahel. Viimaks aga rauges kisa-kära ja suur hall kogu hakkas ehalkäijate sihis jooksma. Mis nüüd teha? Suure hirmuga jooksti siis võõra talu õleküüni ja kolina-mürina saatel üles lauda pääle, kus kindlam tundus.
Oodati natuke aega, kuni kostis sammude astumine ja nooredmehed märkasid jubedas hirmus, et keegi ronib laudapääle järele. Kes ometi võib see olla? Aga see ei olnud keegi muu kui taluperemees ise. Hoolimata noortemeeste vabandusist hakkas viimane õige nobedasti noortemeeste selgi luuavarrega mõõtma. Ja ega see kerge tunda polnud.
Kas siin aga tõelikult hundiga tegemist oli, seda küll öelda ei saa, kuid siiski kinnitavad mõned huntide olemasolu Urvastes.
-st.
Labels:
1928,
kirikuküla,
krimi,
meditsiin,
urvaste
Thursday, December 11, 2008
Küllalt värsket vana ka: Urvaste Valla Leht detsember 1998
Urvaste raamatukogu avas uutes ruumides uksed. Vallavanem Aino Villem koos humanitaarnõunik Arvo Kiidroniga annavad üle valla kingituse raamatukogu juhatajale Neidi Ruvenile.
Urvastest olümpiale
Urvaste valla spordiau on mitmel aastal nii kergejõustikus kui ka suusatamises kaitsnud Helve Hellamaa./-/
13-14. novembrini osales ta rahvusvahelisel kurtide korvpalliturniiril Saksamaal Leverkusenis. Turniiri võitis Eesti Talkuri naiskond ja turniiri parimaks mängijaks tunnistati Helve Hellamaa. Esialgsetel andmetel on ta arvatud ka paraolümpia koondise naiskonda 2001. aastal Kreekas.
Urvastest olümpiale
Urvaste valla spordiau on mitmel aastal nii kergejõustikus kui ka suusatamises kaitsnud Helve Hellamaa./-/
13-14. novembrini osales ta rahvusvahelisel kurtide korvpalliturniiril Saksamaal Leverkusenis. Turniiri võitis Eesti Talkuri naiskond ja turniiri parimaks mängijaks tunnistati Helve Hellamaa. Esialgsetel andmetel on ta arvatud ka paraolümpia koondise naiskonda 2001. aastal Kreekas.
Tuesday, December 9, 2008
Ajast kui kodus ei tohtinud üle kahe lehma olla?
Kolhoosi Elu 9. detsember 1958
PARTEI ELU
Asjaliku kriitika vaimus
Praegused sündmused kolhoosikülas tuletavad meelde pealetungieelset aega sõjapäevil. Kavandatakse uusi plaane, analüüsitakse vigu, kõrvaldatakse puudusi.
Ka „Võidulipu” kolhoosis on suur elevus pärast sm. Hruštšovi ettekande teeside avaldamist kontrollarvude kohta aataiks 1959-1965. Ülesanded on suured, edasimineku tempo kasvab. Kolhoosi piimatoodang peab kasvama üle kahe korra, lihatoodang üle 3 korra, lüpsikari ligi 3 korda… Juba tuleval aastal on tarvis hakata realiseerima neid ülesandeid. Selleks aga, et edasi minna, tuleb kõrvaldada teelt puudused.
Partei-algorganisatsioon otsustas kolhoosis läbi viia põhjaliku kontrolli, mis saigi teoks. Kontrolli tulemused esitati partei-algorganisatsiooni lahtisele koosolekule. Vaatluse alla tulid töödistsipliini, põhikirja rikkumise ja maa õige arvestuse küsimused.
Selgus, et kolhoosis on küllaltki palju priileivasööjaid. Koosolekul nimetati selliseid nimesid, nagu Erna Bürkland, Minna Oja, Liidia Viss, Richard Maks jt. Viimase on võtnud seadusvastaselt tööle „Pioneeri” kolhoosi esimees sm. Vulv. Nimetati ka Otto Kähri, Jaan Leisi, August Märtinit jt., kes peavad kaks lehma. Avastati tõsiseid puudusi maade arvestamises, mis on põhjustanud arusaamatusi.
Kontroll ei piirdunud ainult puuduste fikseerimisega, vaid selle käigus ka kõrvaldati neid. Nii likvideerisid ühe lehmadest I. Leis ja A. Märtin, iga päev hakkasid tööl käima H. Raamat jt.
Koosolek otsustas suunata revisjonikomisjonile abiks aktiivi põldude ümbermõõtmisele, piima rasvasisalduse kontrollile farmidesse ja teistesse tootmislõikudesse. Teostati piima rasvasisalduse kontrolli. See kandis üllatavaid tulemusi. Võrreldes koorejaama ja kolhoosi zootehniku tehtud analüüse, näib, et koorejaama näitajad on 0,2 kuni 0,6% madalamad. 20. novembril aga lüpsja Marie Kuuse lehmade grupi osas näitasid koorejaama andmed tervel t 1% võrra vähem. Rajooni põllumajanduse inspektsioonil oleks tarvis kontrollida, milles siin asi seisab.
Lahtine parteikoosolek „Võidulipu” kolhoosis näitas, et inimesed on siin viimaste aastate jooksul tublisti kasvanud. Kadunud on suhtumine „ära puutu mind, ma ei puuduta sind.” Asjaliku kriitikaga kõrvaldatakse paljud ühiselu häirivad puudused. Julge, printsipiaalse kriitika arendamisel on kolhoosi partei-algorganisatsioon teinud suurt tööd.
F. KAUR
PARTEI ELU
Asjaliku kriitika vaimus
Praegused sündmused kolhoosikülas tuletavad meelde pealetungieelset aega sõjapäevil. Kavandatakse uusi plaane, analüüsitakse vigu, kõrvaldatakse puudusi.
Ka „Võidulipu” kolhoosis on suur elevus pärast sm. Hruštšovi ettekande teeside avaldamist kontrollarvude kohta aataiks 1959-1965. Ülesanded on suured, edasimineku tempo kasvab. Kolhoosi piimatoodang peab kasvama üle kahe korra, lihatoodang üle 3 korra, lüpsikari ligi 3 korda… Juba tuleval aastal on tarvis hakata realiseerima neid ülesandeid. Selleks aga, et edasi minna, tuleb kõrvaldada teelt puudused.
Partei-algorganisatsioon otsustas kolhoosis läbi viia põhjaliku kontrolli, mis saigi teoks. Kontrolli tulemused esitati partei-algorganisatsiooni lahtisele koosolekule. Vaatluse alla tulid töödistsipliini, põhikirja rikkumise ja maa õige arvestuse küsimused.
Selgus, et kolhoosis on küllaltki palju priileivasööjaid. Koosolekul nimetati selliseid nimesid, nagu Erna Bürkland, Minna Oja, Liidia Viss, Richard Maks jt. Viimase on võtnud seadusvastaselt tööle „Pioneeri” kolhoosi esimees sm. Vulv. Nimetati ka Otto Kähri, Jaan Leisi, August Märtinit jt., kes peavad kaks lehma. Avastati tõsiseid puudusi maade arvestamises, mis on põhjustanud arusaamatusi.
Kontroll ei piirdunud ainult puuduste fikseerimisega, vaid selle käigus ka kõrvaldati neid. Nii likvideerisid ühe lehmadest I. Leis ja A. Märtin, iga päev hakkasid tööl käima H. Raamat jt.
Koosolek otsustas suunata revisjonikomisjonile abiks aktiivi põldude ümbermõõtmisele, piima rasvasisalduse kontrollile farmidesse ja teistesse tootmislõikudesse. Teostati piima rasvasisalduse kontrolli. See kandis üllatavaid tulemusi. Võrreldes koorejaama ja kolhoosi zootehniku tehtud analüüse, näib, et koorejaama näitajad on 0,2 kuni 0,6% madalamad. 20. novembril aga lüpsja Marie Kuuse lehmade grupi osas näitasid koorejaama andmed tervel t 1% võrra vähem. Rajooni põllumajanduse inspektsioonil oleks tarvis kontrollida, milles siin asi seisab.
Lahtine parteikoosolek „Võidulipu” kolhoosis näitas, et inimesed on siin viimaste aastate jooksul tublisti kasvanud. Kadunud on suhtumine „ära puutu mind, ma ei puuduta sind.” Asjaliku kriitikaga kõrvaldatakse paljud ühiselu häirivad puudused. Julge, printsipiaalse kriitika arendamisel on kolhoosi partei-algorganisatsioon teinud suurt tööd.
F. KAUR
Sunday, December 7, 2008
Kõik kõik on uus detsembrikuus
Elu 8. detsember 1928
Kirikukoor Urvastesse
Juba ammu oli kiriku keskkorralduse poolt kogudustele ja nende õpetajaile kohuseks tehtud, et igasse kogudusse saaks asutatud kirikukoor. Koori ülesandeks pidi olema tähtsamail pühadel jumalateenistuse ilustamine lauluga ja vaimulikkude kontsertide andmine. Esialgu pidid toimuma kontserdid ainult igas koguduses eraldi. Selle järele tuleksid korraldamisele koguduste vahelised ja maakondlised kontserdid ning lõpuks üleriikline vaimulik kontsert.
Seni oli ses suhtes Urvaste surnud punktis, kuigi kohalik köster härra J. Vassil seda igatpidi katsus paigalt nihutada. Üheks väga tähtsaks küsimuseks, mis takistas koori asutamist, oli valgustuse ja kütte asi.
Nüüd aga on kirikunõukogu selles asjas koorile vastutulnud ja lubab veel mõningaid muidki vähemaid kulusid kanda.
Veel sünnitas raskusi lauljate puudus. Teatavasti on Uue-Antslas ise laulukoor ja säält lauljate saamine võimata. Ka Urvastes tegutseb laulukoor Noorsoo liit “Siiriuse” nimel.
Kuid tahes või tahtmata pidi ka sellest kuidagi üle saama. Nii astusidki N.L. “Siirius” ja härra J. Vassil läbirääkimistesse, mille tulemuseks oli, et Liidu lauljad hakkavad ka kirikukooris laulma ja et koor astub samuti mõningail Liidu pidudel üles. Ettevõte on igatahes tervitatav ja selleks koorile ning koorijuhile jõudu ja püsivust.
Nowbody
Võru Teataja 8. detsember 1928
Uus meierei Restus
Pühapäeval, 16. dets., avatakse Restu piimaühingu uus hoone. Hoone on suurim ja kaunim kogu ümbruskonnas. Ta on kahekordne. Alumine kord on kivist ja mahutab masinaruumid, piima vastuvõturuumid ja või hoiuruumid. Teisel korral asuvad elukorterid, koosolekute saal ja juhatuse ruumid.
Maja järele oli juba ammu suur tarvidus, sest endine hoone oli suure võitoodangu läbikäigu tõttu väga kitsas.
Maja avamist on otsustatud pühitseda suurejooneliselt. Viimane pääkoosolek määras pidustusteks 300 krooni. Samal pääkoosolekul määrati ka mõnedele majaehitamisega seotud isikutele kogusummas 150 krooni lisatasu.
Kirikukoor Urvastesse
Juba ammu oli kiriku keskkorralduse poolt kogudustele ja nende õpetajaile kohuseks tehtud, et igasse kogudusse saaks asutatud kirikukoor. Koori ülesandeks pidi olema tähtsamail pühadel jumalateenistuse ilustamine lauluga ja vaimulikkude kontsertide andmine. Esialgu pidid toimuma kontserdid ainult igas koguduses eraldi. Selle järele tuleksid korraldamisele koguduste vahelised ja maakondlised kontserdid ning lõpuks üleriikline vaimulik kontsert.
Seni oli ses suhtes Urvaste surnud punktis, kuigi kohalik köster härra J. Vassil seda igatpidi katsus paigalt nihutada. Üheks väga tähtsaks küsimuseks, mis takistas koori asutamist, oli valgustuse ja kütte asi.
Nüüd aga on kirikunõukogu selles asjas koorile vastutulnud ja lubab veel mõningaid muidki vähemaid kulusid kanda.
Veel sünnitas raskusi lauljate puudus. Teatavasti on Uue-Antslas ise laulukoor ja säält lauljate saamine võimata. Ka Urvastes tegutseb laulukoor Noorsoo liit “Siiriuse” nimel.
Kuid tahes või tahtmata pidi ka sellest kuidagi üle saama. Nii astusidki N.L. “Siirius” ja härra J. Vassil läbirääkimistesse, mille tulemuseks oli, et Liidu lauljad hakkavad ka kirikukooris laulma ja et koor astub samuti mõningail Liidu pidudel üles. Ettevõte on igatahes tervitatav ja selleks koorile ning koorijuhile jõudu ja püsivust.
Nowbody
Võru Teataja 8. detsember 1928
Uus meierei Restus
Pühapäeval, 16. dets., avatakse Restu piimaühingu uus hoone. Hoone on suurim ja kaunim kogu ümbruskonnas. Ta on kahekordne. Alumine kord on kivist ja mahutab masinaruumid, piima vastuvõturuumid ja või hoiuruumid. Teisel korral asuvad elukorterid, koosolekute saal ja juhatuse ruumid.
Maja järele oli juba ammu suur tarvidus, sest endine hoone oli suure võitoodangu läbikäigu tõttu väga kitsas.
Maja avamist on otsustatud pühitseda suurejooneliselt. Viimane pääkoosolek määras pidustusteks 300 krooni. Samal pääkoosolekul määrati ka mõnedele majaehitamisega seotud isikutele kogusummas 150 krooni lisatasu.
Urvastlased käivad lätlaste teid
Olevik 8. detsember 1898
Sõnumed.
Kodu. Kool. Kirik.
-Urvastest teatatakse meile, sääl olla niipalju joogisõpru, et kõrtsi kinnipanemise palve enamust ei saavat. Seda kuuleme kurvastusega. Kuid kord kõrge kroonu ise kõrtsid kinni paneb, ehk maksavad siis säälsed kõrtsi sõbrad oma kõrtsi omanikule kinnipanemise eest tasumisi. Kõrtsi küsimuses on Eestlased lätlastest kau-
ees ja nad on vahest 50 korda enam kõrtsisid kinni pannud, kui lätlased. Tahavad urvastlased lätlaste teedel käia?
Sõnumed.
Kodu. Kool. Kirik.
-Urvastest teatatakse meile, sääl olla niipalju joogisõpru, et kõrtsi kinnipanemise palve enamust ei saavat. Seda kuuleme kurvastusega. Kuid kord kõrge kroonu ise kõrtsid kinni paneb, ehk maksavad siis säälsed kõrtsi sõbrad oma kõrtsi omanikule kinnipanemise eest tasumisi. Kõrtsi küsimuses on Eestlased lätlastest kau-
ees ja nad on vahest 50 korda enam kõrtsisid kinni pannud, kui lätlased. Tahavad urvastlased lätlaste teedel käia?
Mitmesugust 70 aasta tagant
Elu 7. detsember 1938
Vastse-Antslas varastati hobune.
Esmaspäeva, 5. detsembri ööl s.a. kella 19-22 vahel varastati ära Vastse-Antsla vallas, Hansi-Maaritsa talu peremehel Karl Maaritsal hobune tallist. Talli uks oli lukustamata. Hobune oli mustjat värvi, ruun. Ühes hobusega varastati ka rangid ja look. Omanik hindab hobuse väärtust 400 kroonile, rangisid ja looka ka 5 kroonile. Samasugune juhus oli Antsla ümbruskonnas mõne nädala eest.
Nagu kuuleme, on viimasel ajal Võrumaal pandud toime mitu hobusevargust. Elanikkudel tuleks olla ettevaatlikum ja talliuksed lukustada, kuna vargused on seni toime pandud lukustamata tallidest.
Kirjandusõhtu Vastse-Antslas.
Vastse-Antsla Haridusselts koos kohaliku Raamatu-nädala komiteega korraldab pühapäeval, 11. dets. s.a. kell 15.00 Vastse-Antsla rahvamajas kirjandusõhtu Raamatu-nädala puhul.
Kirjandusõhtu kava on koostatud järgmiselt: 1) orkestri ettekandeid esitab Vastse Antsla komp. puhkpillideorkester plk. Manivald Hommuku juhatusel. 2) Laule meeskvartetilt – Eelar Sillari juhatusel, 3) sissejuhatav kõne õp. Eelar Sillar’ilt, 4) Raamatukogu tutvustamine Kalju Sild’ilt, 5) mitmesuguseid ettekandeid ja deklamatsioone – kaastegevad Miralda Lindma, Alfred Neeve ja Heino Velner, 6) kirjanik Mait Metsanurga tutvustamine Liisa Tännalt, 7) Referaat „Kutsutud ja seatud“ Mait Metsanurk – refereerib Richard Taal Vana-Antslast, 8) Referaadi arutlus ja lõppsõna komitee esimehelt Juhan Lindsaar’elt.
Sissepääs on kõigile vaba ja teretulnud. Raamatunädala puhul on Vastse-Antsla Haridusseltsi raamatukogust võimalik raamatuid saada igal õhtul.
Kuldre keedukursused lõppesid.
Vastse-Antsla naiskodukaitsjate poolt korraldatud majapidamis- ja keedukursus lõppes esmaspäeval 5. dets. s.a. Kursusest oli osavõtjaid üle kahekümne inimese ja selle nädala ajaga saadi juurde palju teadmisi sel alal, kuna kursuse juhataja prl. Kont on omal alal eriti asjatundjana hinnatav.
Vastse-Antslas varastati hobune.
Esmaspäeva, 5. detsembri ööl s.a. kella 19-22 vahel varastati ära Vastse-Antsla vallas, Hansi-Maaritsa talu peremehel Karl Maaritsal hobune tallist. Talli uks oli lukustamata. Hobune oli mustjat värvi, ruun. Ühes hobusega varastati ka rangid ja look. Omanik hindab hobuse väärtust 400 kroonile, rangisid ja looka ka 5 kroonile. Samasugune juhus oli Antsla ümbruskonnas mõne nädala eest.
Nagu kuuleme, on viimasel ajal Võrumaal pandud toime mitu hobusevargust. Elanikkudel tuleks olla ettevaatlikum ja talliuksed lukustada, kuna vargused on seni toime pandud lukustamata tallidest.
Kirjandusõhtu Vastse-Antslas.
Vastse-Antsla Haridusselts koos kohaliku Raamatu-nädala komiteega korraldab pühapäeval, 11. dets. s.a. kell 15.00 Vastse-Antsla rahvamajas kirjandusõhtu Raamatu-nädala puhul.
Kirjandusõhtu kava on koostatud järgmiselt: 1) orkestri ettekandeid esitab Vastse Antsla komp. puhkpillideorkester plk. Manivald Hommuku juhatusel. 2) Laule meeskvartetilt – Eelar Sillari juhatusel, 3) sissejuhatav kõne õp. Eelar Sillar’ilt, 4) Raamatukogu tutvustamine Kalju Sild’ilt, 5) mitmesuguseid ettekandeid ja deklamatsioone – kaastegevad Miralda Lindma, Alfred Neeve ja Heino Velner, 6) kirjanik Mait Metsanurga tutvustamine Liisa Tännalt, 7) Referaat „Kutsutud ja seatud“ Mait Metsanurk – refereerib Richard Taal Vana-Antslast, 8) Referaadi arutlus ja lõppsõna komitee esimehelt Juhan Lindsaar’elt.
Sissepääs on kõigile vaba ja teretulnud. Raamatunädala puhul on Vastse-Antsla Haridusseltsi raamatukogust võimalik raamatuid saada igal õhtul.
Kuldre keedukursused lõppesid.
Vastse-Antsla naiskodukaitsjate poolt korraldatud majapidamis- ja keedukursus lõppes esmaspäeval 5. dets. s.a. Kursusest oli osavõtjaid üle kahekümne inimese ja selle nädala ajaga saadi juurde palju teadmisi sel alal, kuna kursuse juhataja prl. Kont on omal alal eriti asjatundjana hinnatav.
Friday, December 5, 2008
Maskiball kolhoosis
Kolhoosi Elu 5. detsember 1958
Möödunud laupäeval korraldas „Edasi” kolhoosi komsomoli-algorganisatsioon maskipeo.
Olgugi, et ilmataat ei olnud kõige paremas tujus ning kallas taevast lumelörtsi, olid peoruumid rahvast tulvil.
Muusika saatel astusid saali mitmesugustesse kostüümidesse riietatud salapärased kujud. Küll oli siin kasse, rebaseid, hunte ja teisi loomi. Ei puudunud ka nende vaenlane – kütt. Kõikide tähelepanu keskpunktis olid narr, parunipaar ja paljud teised. Kõik olid oma osa hästi ette valmistanud ning hindamiskomisjonil tuli teha tõsist tööd parimate väljaselgitamiseks.
Preemiad said kolhoosi autojuht R. Simul, R. Kangro, N. Makarova ja H. Järvpõld
P. MÄRDIMÄE
Möödunud laupäeval korraldas „Edasi” kolhoosi komsomoli-algorganisatsioon maskipeo.
Olgugi, et ilmataat ei olnud kõige paremas tujus ning kallas taevast lumelörtsi, olid peoruumid rahvast tulvil.
Muusika saatel astusid saali mitmesugustesse kostüümidesse riietatud salapärased kujud. Küll oli siin kasse, rebaseid, hunte ja teisi loomi. Ei puudunud ka nende vaenlane – kütt. Kõikide tähelepanu keskpunktis olid narr, parunipaar ja paljud teised. Kõik olid oma osa hästi ette valmistanud ning hindamiskomisjonil tuli teha tõsist tööd parimate väljaselgitamiseks.
Preemiad said kolhoosi autojuht R. Simul, R. Kangro, N. Makarova ja H. Järvpõld
P. MÄRDIMÄE
Thursday, December 4, 2008
1928 - meenutati 1. dets. 1924
Võru Teataja 4. detsember 1928
Urvastes tuletati meelde 1. dets.
Isamaaline kõne maskeraadil
Laupäeval, 1. detsembril korraldas noorsoo liit “Siirius” Antsla Köstrimäel maskeraadi. Et liidul praegu oma piduruumid puuduvad, kuna aga uus ehitatav rahvamaja ikka uusi ja uusi väljaminekuid sünnitab, siis on n-l. “Siirius” sunnitud tihti pidusid korraldama, et vähemalt kulusid katta. Kuna kitsad ruumid pidusid korraldada ei luba, siis on katsutud maskeraadidega õnne, mis ka end täiesti ära tasub.
Sääraseil põhimõtteil oli korraldatud ka möödundu maskeraad. Rahvast oli kokku tulnud keskmiselt, nende hulgas ka viis-kuus inimest maskeerituna. Erilist tähelepanu tõmbasid enestele rahvariietes neiud ja kaks nukku. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati ainult üks rahvariietes Eesti neiu. Teise ja kolmanda auhinna pärisid kaks nukku.
Keset ülevat ja rõõmsat meeleolu katkestati pidutsemin eja kohalik köster härra J. Vassil pidas päevakohase ilusa kõne, kus tuletati meelde 1. detsembri ohvreid, neid noori ja vanu, kes ei hoolinud millestki, keda ei kohutanud tagasi vaenlase surmakuul, kes ohverdasid isamaaaltaril kõige kallima – oma elu. Vaikides ja leinameeleolus kuulati kõnet. Kui lõpuks härra Vassil ette paneb, et mälestada langenuid hümni laulmisega, siis ei taha isamaaline meeleolu raugeda ja lauldakse veel ühiselt mitmeid teisi isamaalisi laule. Muuseas laulab ka publiku soovil n.-l. “Siiriuse” laulukoor mõned laulud ja ülevas meeleolus mindi laiali.
Võru Teataja 4. detsember 1928
Paluks neid ausaid inimesi, kes teavad midagi kodust äraläinud
poisikese Richard Pihus’e üle, teadustada tema elukoht Urvaste rajooni konstaablile. Tundemärgid: 15 a. vana, juuks eest ja tagant ühe pikkune, paljas täpp pääs, kange suitsetaja, suure mehe valge lambanahkne kasukas seljas.
Urvastes tuletati meelde 1. dets.
Isamaaline kõne maskeraadil
Laupäeval, 1. detsembril korraldas noorsoo liit “Siirius” Antsla Köstrimäel maskeraadi. Et liidul praegu oma piduruumid puuduvad, kuna aga uus ehitatav rahvamaja ikka uusi ja uusi väljaminekuid sünnitab, siis on n-l. “Siirius” sunnitud tihti pidusid korraldama, et vähemalt kulusid katta. Kuna kitsad ruumid pidusid korraldada ei luba, siis on katsutud maskeraadidega õnne, mis ka end täiesti ära tasub.
Sääraseil põhimõtteil oli korraldatud ka möödundu maskeraad. Rahvast oli kokku tulnud keskmiselt, nende hulgas ka viis-kuus inimest maskeerituna. Erilist tähelepanu tõmbasid enestele rahvariietes neiud ja kaks nukku. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati ainult üks rahvariietes Eesti neiu. Teise ja kolmanda auhinna pärisid kaks nukku.
Keset ülevat ja rõõmsat meeleolu katkestati pidutsemin eja kohalik köster härra J. Vassil pidas päevakohase ilusa kõne, kus tuletati meelde 1. detsembri ohvreid, neid noori ja vanu, kes ei hoolinud millestki, keda ei kohutanud tagasi vaenlase surmakuul, kes ohverdasid isamaaaltaril kõige kallima – oma elu. Vaikides ja leinameeleolus kuulati kõnet. Kui lõpuks härra Vassil ette paneb, et mälestada langenuid hümni laulmisega, siis ei taha isamaaline meeleolu raugeda ja lauldakse veel ühiselt mitmeid teisi isamaalisi laule. Muuseas laulab ka publiku soovil n.-l. “Siiriuse” laulukoor mõned laulud ja ülevas meeleolus mindi laiali.
Võru Teataja 4. detsember 1928
Paluks neid ausaid inimesi, kes teavad midagi kodust äraläinud
poisikese Richard Pihus’e üle, teadustada tema elukoht Urvaste rajooni konstaablile. Tundemärgid: 15 a. vana, juuks eest ja tagant ühe pikkune, paljas täpp pääs, kange suitsetaja, suure mehe valge lambanahkne kasukas seljas.
Võru Teataja 4. detsember 1928
Urvastes tuletati meelde 1. dets.
Isamaaline kõne maskeraadil
Laupäeval, 1. detsembril korraldas noorsoo liit “Siirius” Antsla Köstrimäel maskeraadi. Et liidul praegu oma piduruumid puuduvad, kuna aga uus ehitatav rahvamaja ikka uusi ja uusi väljaminekuid sünnitab, siis on n-l. “Siirius” sunnitud tihti pidusid korraldama, et vähemalt kulusid katta. Kuna kitsad ruumid pidusid korraldada ei luba, siis on katsutud maskeraadidega õnne, mis ka end täiesti ära tasub.
Sääraseil põhimõtteil oli korraldatud ka möödundu maskeraad. Rahvast oli kokku tulnud keskmiselt, nende hulgas ka viis-kuus inimest maskeerituna. Erilist tähelepanu tõmbasid enestele rahvariietes neiud ja kaks nukku. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati ainult üks rahvariietes Eesti neiu. Teise ja kolmanda auhinna pärisid kaks nukku.
Keset ülevat ja rõõmsat meeleolu katkestati pidutsemin eja kohalik köster härra J. Vassil pidas päevakohase ilusa kõne, kus tuletati meelde 1. detsembri ohvreid, neid noori ja vanu, kes ei hoolinud millestki, keda ei kohutanud tagasi vaenlase surmakuul, kes ohverdasid isamaaaltaril kõige kallima – oma elu. Vaikides ja leinameeleolus kuulati kõnet. Kui lõpuks härra Vassil ette paneb, et mälestada langenuid hümni laulmisega, siis ei taha isamaaline meeleolu raugeda ja lauldakse veel ühiselt mitmeid teisi isamaalisi laule. Muuseas laulab ka publiku soovil n.-l. “Siiriuse” laulukoor mõned laulud ja ülevas meeleolus mindi laiali.
Võru Teataja 4. detsember 1928
Paluks neid ausaid inimesi, kes teavad midagi kodust äraläinud
poisikese Richard Pihus’e üle, teadustada tema elukoht Urvaste rajooni konstaablile. Tundemärgid: 15 a. vana, juuks eest ja tagant ühe pikkune, paljas täpp pääs, kange suitsetaja, suure mehe valge lambanahkne kasukas seljas.
Urvastes tuletati meelde 1. dets.
Isamaaline kõne maskeraadil
Laupäeval, 1. detsembril korraldas noorsoo liit “Siirius” Antsla Köstrimäel maskeraadi. Et liidul praegu oma piduruumid puuduvad, kuna aga uus ehitatav rahvamaja ikka uusi ja uusi väljaminekuid sünnitab, siis on n-l. “Siirius” sunnitud tihti pidusid korraldama, et vähemalt kulusid katta. Kuna kitsad ruumid pidusid korraldada ei luba, siis on katsutud maskeraadidega õnne, mis ka end täiesti ära tasub.
Sääraseil põhimõtteil oli korraldatud ka möödundu maskeraad. Rahvast oli kokku tulnud keskmiselt, nende hulgas ka viis-kuus inimest maskeerituna. Erilist tähelepanu tõmbasid enestele rahvariietes neiud ja kaks nukku. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati ainult üks rahvariietes Eesti neiu. Teise ja kolmanda auhinna pärisid kaks nukku.
Keset ülevat ja rõõmsat meeleolu katkestati pidutsemin eja kohalik köster härra J. Vassil pidas päevakohase ilusa kõne, kus tuletati meelde 1. detsembri ohvreid, neid noori ja vanu, kes ei hoolinud millestki, keda ei kohutanud tagasi vaenlase surmakuul, kes ohverdasid isamaaaltaril kõige kallima – oma elu. Vaikides ja leinameeleolus kuulati kõnet. Kui lõpuks härra Vassil ette paneb, et mälestada langenuid hümni laulmisega, siis ei taha isamaaline meeleolu raugeda ja lauldakse veel ühiselt mitmeid teisi isamaalisi laule. Muuseas laulab ka publiku soovil n.-l. “Siiriuse” laulukoor mõned laulud ja ülevas meeleolus mindi laiali.
Võru Teataja 4. detsember 1928
Paluks neid ausaid inimesi, kes teavad midagi kodust äraläinud
poisikese Richard Pihus’e üle, teadustada tema elukoht Urvaste rajooni konstaablile. Tundemärgid: 15 a. vana, juuks eest ja tagant ühe pikkune, paljas täpp pääs, kange suitsetaja, suure mehe valge lambanahkne kasukas seljas.
Subscribe to:
Posts (Atom)