Kõik müüdi ära!

Postimees 30. detsember 1899
Urvastust. 26. detsembril s.a. peeti Vaabina „Peebu“ koolimajas kohalise põllumeeste seltsi hääks näitemüüki, mis hästi korda läks. Asjad müüdi kõik ära. Sisse tuli umbes 170 rbl. –i-

Postimees 17. november 1899
Kodumaalt.
Võrumaalt. 7. nov. s. a. pidas Vaabina põllumeeste selts Vaabina „Peebu“ koolimajas koosolekut, millest 61 liiget osa võtsivad. – Möödaläinud koosoleku protokoll võeti muutmatalt vastu. Herra G. von Samson kõneles rehepeksmisest, millele elav läbirääkimine järgnes. Arvati väikepõllupidajatele kõige sündsamaks hobusejõuu masinaga rehepeksmist. – Läbirääkimine heinamaa parandamisest sünnitas hästi elavust. – Kunstsõnnikut arvati 5 vagunit tellida. – Järgmine koosolek on 23. Januaril t. a. jällegi „Peebu“ koolimajas“. Siis kõneleb herra Veeber aiapidamisest ja ühendatud piimatallituse sisseseadmise toimkond paneb oma plaanid ette. K. T.

Üks keskmine pidu

Olevik 23. september 1899
Uue-Antsla.
22. augustil oli kohalise pasuna koori poolt Uuue-Antsmõisa ruumides kohalise valla asutatava laenu-raamatukogu hääks pidu-õhtu. Etendati näitemängu „Inimese hind ja väimehe väärtus“, mis keskmist viisi läks, sest peale mõnede näitlejate oli kõigil teistel esimene kord näitelavale astuda. Osavõtmine oli vähepoolne, sest sisse tuli kõige kuludega kokku ainult 40 rubla. Lõpuks oli tants.

Kirikut suurendati?

Olevik 18. september 1889
Sõnumid isamaalt.
Kodu. Kool. Kirik.
Teisipäeval 5. septembril pühendati Urvaste suurendatud kirikut. Ehk küll tööpäev, siiski oli inimesi nii palju kokku tulnud, et rohkem pooled kirikust, välja pidivad jääma. Hulk õpetajaid oli pühitsusest osa võtma tulnud, nende keskel ka Lut. usu vaimulik ülem, kes vägeval sõnal kiriku uksed avas ja kiriku koguduse hooleks andis. Urvaste õpetaja ise kõneles kiriku ajaloost. Ta tähendas ka seda, et Urvaste kiriku esimest ehitust teada ei olla. Kiriku suurendamise kulud olla paari kümne tuhanda ümber, mida selgeste veel ei teatavat. Vastse-Antsla parun olla kirikule uue altaripildi kinkinud.

Köha. Lühidalt.

Postimees 10. september 1899
Kodumaalt.
Urvaste pool on paiguti kange lämmatav köha laste seas liikumas. –es.

Avati Vaabina põllumeeste selts

Postimees 15. juuni 1899
Kodumaalt.
Võrumaalt. Vaabinast. Juunikuu 7. p. s. a. pidas Vaabina põllumeeste selts Vaabina „Peebu“ koolimajas oma avamise päeva. Inimesi oli õige rohkesti avamisel kokku tulnud, nii et kaunis ruumikas koolituba neid kõiki ära ei jõudnud mahutada ja mõnigi välja pidi jääma. – Avamise vaimuliku osa toimetas õpetaja herra Stein. - Kohaliku mõisa omaniku herra von Samsoni, kes ka asutajate palve pääle oli ilmunud, valis selts omaks auupresidendiks. – Pääle muude vähemate kõnede pidas mõisavalitseja herra Treufeldt pikema kõne „põllu rammutamisest turbamaaga.“ – Otsustati saadikuid põllutöö kongressile saata ning seltsi hääks näitemüüki ja näitemängu pidada. Järgmine seltsi koosolek määrati 11. juuli s. a. kell 3 p. l. Vaabina „Peebu“ koolimajas ära pidada. –in-

Häda kiriku nõudmistega

Olevik 1. juuni 1899
Kodu. Kool. Kirik.
-g- Võrumaalt Urvastest. Meie sakstele on ennemuistne asjaajamine ikka veel armas asi. Mööda läinud aasta 13. junil on Liivimaa kuberneri herra nr 4481 all ringkirja avaldanud (vaata 1898. a. Liivi kubermangu ajalehes nr. 71), kus kiriku ülem vöörmündritele ette kirjutatakse selle järele valvata, et kiriku vöörmündrid oma nõudmisi valdadele ette pannes sellekohaseid seaduse määrusi tähele pannes ja täidaks, nagu nimelt, et nõudmistes peab ülestähendatud olema, kunas ja mis nr. all kiriku maksude eelarve (раскладка) kubermangu valitsuse poolt on kinnitatud, et kibeda põllutöö ajal ehitusmaterialide ja puude vedamist ei nõutaks jne. Meie kiriku vöörmündri hra aga ei näi kuberneri herra eeskirjasi, missuguseid selles asjas üle poole tosina olemas on, mikskiks pidavat. Alles tänavu kevade, mõni nädal tagasi, on mõnedele valdadele ülikentsakad nõudmised kätte jõudnud. Kiri algab peale: „Maksude jaotuse järele mis Nr. x. all kinnitatud, tulla seda ja seda täita …“ Kes selle maksude jaotuse kokku seadnud, kus ja kunas ta kinnitatud, see kõik jääb herra oma teada. Vallad pidada 20. mail nõnda ja nõnda palju õlgi kiriku mõisa vedama ja peale see igasugu ehitusmaterjali, nagu palka, katusevitsu jne. Et aga 20. mai ümber kõige kibedam põllutöö tegemise aeg on, et peremeestel nüüd, kevade, enam õlgi olla ei või, see kõik ei näi vöörmündri herra asi olema. Ka ei näi kiriku vöörmündri herra ja kiriku mõtted põrmugi kokku minevat: kirik käskib pühapäeva pühitseda, kuid meie kiriku vöörmündri herra nõuab mõnedelt valdadelt tänavu esimesel nelipühi 6.6. kiriku juurde töömehi.

Isegi raske sellest uudisest täpselt aru saada

Olevik 17. aprill 1899
-t. Võru maak. Urvastu kihelk. 23. märtsil oli Vabina valla kolm liiget, kes praegust varguse eest kinni istuvad, valla küsimise all. Küsitavatest lubati kaks ära, üks võeti tagasi, sest et see alles noor mees oli ja esimest kord kinni istus.

Lühisõnumid 110 aasta eest

Olevik 13. aprill 1899
Seltsielu. Segasõnumed.
-. Urvastu kihelk. Vabina põllumeeste seltsi põhjuskiri on 24. märtsil 1899 kuberneri herra poolt kinnitatud.
-. Urvaste kihelk. Karskuse seltsi Vooruse poolt kaebatakse meile, et seltsi koosolekule sagedaste joobnud inimesed tungivat, kus nad tülitsema hakkavat. Et rahurikkujate kohtusse kaebamisel seltsi liikmeid tunnistajaks ei võeta, siis olevat selts kimbus. Palutakse seaduse tundjate käest nõu, mis niisugusel korral ette võtta.
Pm. Urvaste kihelk. Kohaline karskuse selts Voorus pidas 15. märtsil koosolekut. Esimees Mateus pidas alkoholiga ja ilma selleta kosjaskäimisest ja pulma pidamisest kõnet. Kirjatoimetaja E. Prenzel kõneles auususest.

Osaliselt ebaõnnestunud vargus

Postimees 5. aprill 1899
Kodumaalt.
Antslast. 22. mkp. peeti Antslas hobuste ja kariloomade laata; niisama hobuste kui ka kariloomade eest makseti head hinda. Sigu oli laadale vähe toodud. Ka puunõuusid ei olnud müügil näha. - Enne laata oli murdvarguse teel Uue-Antsmõisa kõrtsimehel hobuse riistad ära varastatud. Kuritöö jüngritel oli vististi nõuu hobust ära viia, sest nad olivad kõrtsi rehealuse tagaseinasse, paksu kivimüürisse, suure augu sisse murdnud, aga saivad selle juures eksitatud, mispärast siis ainult vähemaga leppima pidivad. –mm-