Oi, oi, mida juttu

Stahhaanovlik töö 4. aprill 1952
Meie elu läheb ülesmäge
Suust suhu kandus rõõmusõnum toidukaupade hindade uuest alandamisest Võidulipu kolhoosi kolhoosnikute hulgas. Lõpetanud töö kogunesid Võidulipu kolhoosi kolhoosnikud Urvaste 7-klassilise kooli ruumidesse miitingule, kus nad kogu südamest tänasid rahva õnne loojat, armastatud Stalinit uue hoolitsusavalduse eest töötajate elujärje tõstmisel.
Kuulanud ära kolhoosi esimehe, kes rääkis uuest toidukaupade hindade alandamisest, ütles kolhoosnik J. Liivamägi: „Teadandes on öeldud, et seoses 1951. aastal tööstusliku ja põllumajandusliku tootmise alal tehtud edusammudega, tööviljakuse tõusuga sai võimalikuks meie maal läbi viia uus arvult viies toidukaupade riiklike jaehindade alandamine. See aga tähendab, et mida paremini meie töötame seda rikkamaks muutub meie maa, seda jõukamaks muutuvad kolhoosnikud. Tahan sellele stalinlikule hoolitsusele vastata ennastsalgava tööga kolhoosipõllul.“
Järgnevalt võttis sõna Urvaste 7-klassilise kooli direktor sm. Rööp. kes ütles: „Samal ajal kui Ameerika Ühendriikides ja mujal kapitalistlikes riikides on lõviosa nähtud ette uue verise maailmasõja ettevalmistamiseks, luuakse meie maa töötajatele kõik võimalused majandusliku ja kultuurilise taseme tõusuks. Meie maal on inimene kõige kallimaks varaks.“
A. MATU

Vanameister on rääkinud

Kolhoosi Elu 28. veebruar 1952
Kirjasaatjad teatavad
Töö kiidab tegijat
Võidulipu kolhoosi sepikojast möödudes võib seal alati näha usinasti töötavat vanameistrit V. Uibi. Kuigi sm. Uib on juba 67. aastane ja luuvalu teeb mõnikord liiga, ei malda ta kodus istuda, vaid võtab agaralt osa sotsialistliku suurmajandi kindlustamisest.
„ … et tasa teha seda, mis kapitalistliku korra ajal jäi tegemata. Kapitalistide rahakotti paisutada ei olnud ju mõtet,“ ütleb ta ise.
Võidulipu kolhoosi liikmed tihti räägivad: „Niikaua kui meie vanameister Uib on platsis, ei ole karta, et reed-vankrid on meil rautamata või põllutööriistad kevadeks remontimata. L. KELT

Lühiteateid aastast 1951

Kolhoosi Elu 2. detsember 1951
Lühiteateid rajoonist
Huvitav loeng
29. novembril esines Urvaste 7-kl. kooli ruumes loenguga Rahvakohus kodanike õiguste „kaitsel“. Võidulipu kolhoosi liige, kommunistlik noor Heino Raudsik.
Huvitavat, sisukat ja näidete rohket loengud rahvakohtute ülesannetest töörahva õiguste kaitsmisel oli kuulamas arvukas pere agitaatoreid ja kolhoosiliikmeid.
E. ROON

Noored astuvad tööjõureservide koolidesse
Iga päevaga suureneb noorte arv, kes asuvad õppima tööjõureservide koolidesse, et omandada neid huvitavat elukutset.
Eile asus järjekordselt Ahtmesse Vabrikukooli nr. 5 teele 4 noort Võidulipu kolhoosist. Õde ja vend Liivamäed, Velda Varjun ja Ants Mäe. Tüdrukud tahavad omandada maaleri või krohvija eriala, noormeeste sooviks on saada tublideks ehitajateks.
D. KAHARI

Meil läheb hästi!

Stahhaanovlik töö 16. juuni 1951
Täitsime teekohustuse
Meie kolhoos tuli edukalt toime kevadkülviga. Tänavu külvasime kiiremini ja parematel agrotehnilistel tähtaegadel kui mullu. Külvide eeskujuliku hooldamisega tahame kindlustada eeloleval sügisel meie ühinenud kolhoosi põldudelt suurema saagi kui kunagi varem.
Lõpetanud kevadkülvi, asusime kohe massilistele teetöödele. Kohalike teede osas täitsime kohustuse juba 11. juuniks. Me olime tööl kogu kolhoosiga. Osa inimesi vedas kruusa, osa puhastas kraave. Meid innustas kiiremini töötama sotsialistlik võistlus, mille me pühendasime läheneva Eesti NSV XI aastapäeva auks. Me täitsime oma kohustuse kolme päeva jooksul. Nüüd töötab osa kolhoosnikuid vabariiklikel teedel, millise kohustuse täidame 17. juuniks.
J. Kuusk,
Võidulipu kolhoosi esimees

Kevadtööd hoos

Kolhoosi Elu 15. aprill 1951
Kevadtööd edenevad hoogsalt
Urvaste külanõukogus
Hoogsalt kulgeb maaharimine ja kevadised valikpõllutööd Urvaste külanõukogu Võidulipu kolhoosis.
Kolhoos on teostanud hulgaliselt talvviljaoraste pealtväetamist ja ristikukülvi.
Võidulipu kolhoosi põldudel töötas eile 16 paari hobuseid künni- ja teistel maaharimistöödel.
Suvivilja külvi tahab kolhoos alustada esmaspäeval.
Maha ei jää Punalipust ka sama külanõukogu Siiriuse kolhoos. Eile töötas siinsetel kolhoosipõldudel 14 paari hobuseid.
V. ÕIS

Võidulipus valmistutakse ehitustöödeks

Kolhoosi Elu 9. märts 1951
Valmistutakse ehitustöödeks
Urvaste külanõukogu Võidulipu kolhoosi kolhoosnikud võtsid käesoleva aasta tootmisplaani uue veiselauda ehitamise. Kolhoos on juba asunud ehitustöödeks ettenähtud puitmaterjali ülestöötamisele. Karjalauda ehitustöödele lubasid kolhoosnikud kogu jõuga kaasa aidata, et kiiremini luua oma ühiskarjale soodsad pidamistingimused.
H. MÄRDLA

Päris hea iroonia

Töörahva Elu 19. märts 1960
Kuulutus
Urvaste külanõukogu „Võidulipu“ kolhoos vajab kiirema korras põhjaliku teadusliku etevalmistusega
GEOLOOGI
peamiseks tööks on lumehangedesse uppunud põllutööriistade avastamine. Mida kiirem töö, seda suurem tasu.
JUHATUS
(Rubriik „Terava sulega“)

Kriitilised hetked maisipõllul

Töörahva Elu 9. juuli 1959
Praegu on otsustavad päevad maisikasvatuses. Kommunistlikud noored ja noored, kuulutage kadu umbrohtudele maisipõldudel!
„TÖÖRAHVA ELU” KONTROLLREIDILT
Ilmad maisi kasvatamiseks on olnud küllalt soodsad. Taimede normaalset kasvu rajooni enamikel põldudel tunnistasid ka hiljuti ajalehe „Töörahva Elu” toimetuse poolt organiseeritud kontrollreidist osavõtjad. Ilmastik ei takista rikkaliku maisisaagi kogumist. See ei tähenda veel seda, et väärtuslik silomaterjal mais on meil niisama hästi kui käes ja muret ei enam mingit.
Praegu toimub maisipõldudel võitlus umbrohu ja maisi vahel. Ja kui nüüd sellesse võitlusse ei sega põldude peremehed, siis saab kindlasti võidu umbrohi ja kolhoosidel tuleb maisisaagist suu puhtaks pühkida. Võitlus umbrohu vastu maisipõldudel olgu järjekindel ja oskuslik.
Kontrollreidi käigus selgusid head ja halvad maisipõldude peremehed. Alljärgnevalt nendest pikemalt.
/---/
„KOHE TÄNA HAKKAME HARIMA,”
lausus umbrohtu uppunud maisipõllu ääres Urvaste külanõukogu „Võidulipu” kolhoosi esimees A. Sibul. Kas need sõnad ei ole hilja lausutud? See põld ei olnud äkkeid ega vaheltharimisriistu näinud mitte hiljem kui kolm nädalat tagasi. Äestada on nüüd seda põldu juba hilja. Tarvis on vahelt harida ja siis käsitsi kõblata või kitkuda. Vastasel juhul teeb umbrohi oma töö. See põld oli kolhoosi 1. põllundusbrigaadis. Natuke paremas seisus on maisipõld 3. põllundusbrigaadis. Siin oli just samal päeval alustanud üks kolhoosnik harkadraga vaheltharimist. Sellest on aga vähe. Kolhoosis on kõigest 5 ha maisi ja nii võib neid põlde ka käsitsi kitkuda.
/---/
L. HANKOV

Lihtsalt Tamme-Lauri tammest 50 aastat tagasi

Töörahva Elu 26. märts 1959
Tutvustame rajooni looduskaitse objekte
Urvaste vana tamm
Urvaste külanõukogus “Võidulipu” kolhoosi maa-alal, Urvaste 7-kl. Koolist 200 m loode pool kasvab vana tamm. Oma välimuselt ja mõõtmetelt on see ainulaadne rajoonis: tüve ümbermõõt 130 sm kõrguselt 8 m, läbimõõt samalt kõrguselt 2,7 m, kõrgus – 16 m ja võra suurim läbimõõt – 26 m.
Puu on tiheda võraga, jämedaoksaline. Äikese tagajärjel on latv murdunud. Tüvi on kõver, selles esineb õõnsusi. Tamm on täiesti elujõuline, kuigi kõrge vanadusega. Puu võeti uuesti looduskaitse alla 1958. aastal
Mida räägib rahvasuu
See tamm on ligi 500 aastat vana. Veel praegu levib rahvasuus puu kohta järgmine lugu.
Üks Rootsi kuningaist oli Eestist lahkudes pistnud tammekepi latvapidi maasse ja ütelnud: „Kui see tamm kasvama läheb, tulen ma veel Eestisse tagasi.”
Tamm läinudki kasvama ja kasvab praegugi, seda kuningat aga pole Eesti pinnal rohkem nähtud.

50 aastat tagasi veeti turbamulda ja austati noori valijaid

Töörahva Elu 5.märts 1959
Turbamuld jõuab põllule
Varahommikuse vaikuse lõhestab traktorimürin. Karl Koosar, Urvaste külanõukogu „Võidulipu” kolhoosi traktorist, peab kalliks talvepäeva minuteid. Juba rühibki tema DT-54 Arusoo poole. Jõuavad sinna põllutöölisedki, kes asuvad kärmelt laadima järelveokelgule turbamulda. Peagi on koorem valmis ja traktori teekond läheb nurmele. Sinna, kus mõne kuu pärast langeb mulda kartuliseeme, jäävad nüüd lumele soohuumuse mustad ribad.
Sama vara algab Eduard Liivamäe ja Väino Tammiste päev. Paari kuu vältel on need 3 traktoristi „Võidulipu” liivastele maadele vedanud 1130 tonni huumuserikast turbamulda. Ega sellega veel lepita –võitlus hea vilja eest kestab.
Turbamullast hakati Urvastes lugu pidama 1956. a. Siis olid saagid naeruväärselt nigelad – 5,6 ts teraviljal, 37 ts kartulil. Kolme aasta kestel said põllud 3500 tonni soost toodud väetist. Ja tulemused? Mullu saadi teravilja igalt hektarilt üle 10 ts, kartulisaak oli kaks korda suurem.
„Palju annate tänavu iga künnimaa hektari kohta orgaanilisi väetisi?” küsime esimehelt A. Sibulalt.
„Kohustuseks on 8 tonni. Loodame sellega toime tulla.”
Vedu läheb seisakuteta ja kiiresti. Iga traktori jaoks on valmistatud 3 järelveokelku. Ühele laadivad pllutöölised soos mulda, teist veab traktor nurmele ja kolmandalt aetakse muld maha.
Ligi 600 tonni – niipalju laudaväetist ootab lisaks soohuumusele kevadet põllul. Iga päev on väljas 15-18 hobust. Igale kartulimaa hektarile antakse 30 tonni õnnikut ja samapalju turbamulda.
„Seitseaastaku esimesel aastal on meie põllud heldemad kui kunagi varem,” usuvad Urvaste mehed ise. Jääme lootma.
J.NELL

Töörahva Elu 5.märts 1959
Noorte valijate õhtu
Möödunud laupäeval oli Urvaste 7-kl. Kooli ruumes noorte valijate õhtu. Ettekande Eesti NSV Ülemnõukogu ja kohalike nõukogude valimistest tegi õpetaja Leo Käis. Oli koostatud viktoriin valimistega seotud olevatest küsimustest. Õiged ja ammendavad vastused andis Urvaste maa-arstijaoskonna töötaja Tiiu Paddar.
Esimene valss kuulus noortele, kes tänavu võtavad valimistest osa esimest korda.

Turbamullast oli kasu

Kolhoosi Elu 25. detsember 1958
TURBAMULLAST OLI KASU
„Võidulipu” kolhoosi põllud ei ole kunagi olnud eriti helded. Hoopis väikeseks jäi viljasaak mõned aastad tagasi, mil maa sai vähe orgaanilisi väetisi. Nii oli 1955. a. teravilja keskmine hektarisaak kõigest 5,6 ts. Madal oli ka kartulisaak – 1956. a. ainult 37 ts hektarilt.
Kuna meie kolhoosis oli karja arvulise vähesuse tõttu raske suurendada sõnnikuhulka, otsustasime kolm aastat tagasi hakata vedama põldudele turbamulda. Seda leidub Arusoos ja Kunstisoos külluses. Rakendasime veole 3 traktorit. Iga traktori jaoks valmistasime kolm järelveokelku. Ühele kelgule laadisid kolhoosnikud soos turbamulda, teist vedas traktor põllule ja kolmandalt laaditi põllul turbamulda maha. Nii kulges vedu seisakuteta ja küllalt kiiresti.
Põhiliselt vedaime turbamulda kartuli ja rukki alla minevatele maadele. Väetisturvas asetati koos sõnnikuga patareidesse, kuhu segati juurde ka superfosfaati, kaalisoola ja fosforiidijahu. Kevadel aeti segunenud väetis laiali.
1956. a veeti välja 420 t turbamulda, järgmisel aastal 2115 t. Käesoleval aastal on soost põllule veetud 700 t väetisturvast.
Turbamullast oli tõesti suur kasu. Saagid on näidanud iga aastaga tõusu. Kui 1955. a. oli rukki keskmiseks hektarisaagiks ainult 6,3 ts, siis tänavu ulatus see 12,7 ts-ni. Teravilja keskmine hektarisaak kasvas järgmiselt: 1956. a – 7,4 ts, 1957.a. – 8,0 ts, tänavu ligi 11 ts. Kolme aasta jooksul kahekordistus kartulisaak. See oli tänavu aga siiski liiga madal, sest me kasvatasime sorditut kartulit. Tuleval aastal paneme maha sordikartuli.
Käesoleval aastal jätkame turbamulla segamist laudaväetisega. Kolhoosi hiljutisel üldkoosolekul otsustati vedada aasta jooksul iga künnimaa hektari kohta 8 t orgaanilisi väetisi. Selle otsuse tahame kindlasti ellu viia. Siis võime loota, et tulevikus tõuseb põlluviljakus veelgi.
A. SIBUL, „Võidulipu” kolhoosi esimees

Jõulude eel 1958

Kolhoosi Elu 23. detsember 1958
Premeeriti õpilasi
Mitmed Urvaste kooli õpilased töötasid suvel väga agaralt „Võidulipu” kolhoosi põldudel. Kolhoosi juhatus otsustas paremaid neist premeerida. Rahaline preemia antakse Mihkel Veskile, Ilmi Alliksaarele, Ants Märdimäele ja Mati Kaseväljale. Al-der Märtinit otsustati premeerida ülikonnaga.
E. TAMMEKIVI

Meile KIRJUTATAKSE

Vaabinasse on vaja ooteruumi
Vaabina ristteel peatub autobuss päevas neli korda. Eriti rohkesti inimesi sõidab siit Antslasse hommikul. Paljud neist tulevad peatusse 4-6 km kauguselt. Ristteel aga puudub autobussi ootajate jaoks igasugune tuulevari. Ainult pargipuude taga võib leida õige veidi kaitset vinge tuule eest.
Kuna enamik sõitjaid on „Pioneeri” kolhoosist”, oleks mõeldav, et see jõukas ühismajand ehitaks ooteruumi. Ehitusbrigaadil kuluks selleks ainult mõni päev.
J. TISLER

Urvastes pole kino
„Elame nagu mahajäänud kolkas. Sügisest peale pole meile isegi kino näidatud,” kurdavad tihti Urvaste inimesed. Nad peavad kinno minema „Siiriuse” kolhoosi klubisse. Täielikult puudub filmide vaatamise võimalus kohaliku kooli õpilastel.
Kinoaparatuuriruumi puudumist Urvastes on märgitud ajalehes mitmel korral, , kuid tagajärjeta. „Võidulipu” kolhoosi juhatusel tuleks siiski lõpuks asuda rahuldama oma kolhoosi liikmete kultuurilisi vajadusi.
E. KOND

„Metsakratid”
„Võidulipu” kolhoosis suhtuvad mitmed inimesed väga vastutustundetule meie kallisse ühisvarasse – metsa. On esinenud juhtumeid, kus inimesed töötavad metsas omavoliliselt üles puitmaterjali isiklikuks tarbeks. Alles 19. detsembril kontrollis revisjonikomisjon signaale metsamaterjali omavolilise ülestöötamise kohta. Selgus, et Voldemar Rõõm, kes ei ole kolhoosi liige, on üles töötanud ja välja vedanud 3,6 tihumeetrit palke ja 3,75 ruumimeetrit laastupakke. Palke ja laastupakke on lubanud üles töötada metsakasvataja Rudolf Russ, kuid raiepiletid selle kohta puuduvad.
R. Russ andis ka varem omavoliliselt Lehte Kirchenbergile ja Valve Raudsikule välja tarbepuitu.
On tarvis, et „metsakratid” lõpetaksid „Võidulipus” oma tegevuse. Ka metsakasvataja R. Russ peaks loobuma omavoliliselt metsamaterjalide väljaandmisest.
J. MÄE, revisjonikomisjoni esimees

Tasuta pääsmed Urvaste rahvamajja!

Kolhoosi Elu 28. august 1958
Pärast päevatööd
Pärast pingutava koristusnädala lõppu otsustas “Siiriuse” kolhoosi rahvas laupäeva õhtul pidutseda. Koguneti klubisse. Urvaste rahvamaja juhataja E. Rooni algatusel oli siin organiseeritud lõbus maskipidu.
Peale oma rahva oli kohal ka palju külalisi “Võidulipu” ja K. Marxi nimelisest kolhoosist. Samuti võis siin kohata kolhoosis šeffidena töötnud Tartu tööstuskombinaadi töötajaid. Huvitavad maskid tekitasid palju nalja ja head tuju. Auhindadena jagati parematele maskidele rahalisi preemiaid ja aasta lõpuni kehtivaid tasuta pääsmeid Urvaste rahvamajja.

Huh, päris jube lugu

Kolhoosi Elu 12. august 1958
Hingetult, osavõtmatult...
“Võidulipu” kolhoosi traktoristi V. Rõõmu tunneb kogu kolhoos tubli tööinimesena. Veel palju laiemalt teatakse teda kui pillimeest – kandlemängijat. Ent mitte tema tööst ja vabadest tundidest ei tahtnud me siinkohal rääkida...
V. Rõõm tuli ise ühel päeval toimetusse ja jutustas ühe loo kivise südamega, hingetult ja osavõtmatult töötavast inimesest, kes omab arsti diplomit. See juhtus nii...

5. märtsil töötasin heinajahaumasinal. Otse töö lõpul juhtus õnnetus. Lasksin sõrme masina vahele. Masin saadi küll peatada, kuid sõrm oli siiski tõsiselt vigastatud. Kiirustasin kohe Urvaste arstijaoskonda. Sain ka arst Kaljase kätte.
See tilgutas paar tilka vesinikülihapendit haavale, sidus kinni ja lausus:
“Tjah, ega sellest sõrmest vist enam asja ei saa... See tuleb nagunii maha võtta... Tulge teinekord tagasi, siis vaatame!”
Kohkusin väga. Kas tõesti asi on nii hull?
“Aga te ei puhastanudk ihaava korralikult. Sinna jäid ju suured heinapebred sisse...”
“Mis? Kas teie kavatsete mind õpetada? Ärge segage vahele, kui teid ravitakse!”
Arsti kuri hääl tõrjus kõik mu püüded protesteerida sellise kohtlemise vastu. Jäin vait.
Kodus katsusin abikaasaga naabritelt hangitud vahenditega vigastusi puhastada. Kogu öö ei saanud ma valu tõttu magada. Hommikul varakult sõitsin hobusega linna. Alles siin sain abi. Selgus, et sõrme on võimalik päästa. Kirurg sm. Tärn parandas vigastatud luu ja õmbles haava korralikult kinni. Seda oleks pidanud minu arvates teha oskama ka Urvaste arst.
Üle kahe kuu olin sinisel lehel. Ei saanud töötada. Algul kartsin, et võib-olla sõrm jääb siiski kangeks. Nüüd on aga päris kindel, et see hakkab endiselt liikuma. Võin jälle masinat juhtida ja varsti saan kindlasti kannelt mängida.”

Miks me selle loo oma lugejatele jutustasime? Aga selleks, et selliseid juhtumeid enam ei esineks, et üksikud oma õilsasse kutsealasse käsitöölisena suhtuvad ametnikud ei tumestaks meie ausate tervishoiutöötajate head nime.