Eesti Politseileht 24. detsember 1921
Riigimõisa valitseja süüpingil.
1919. aasta lõpul riigistatud Vana- ja Uue-Antsla mõisate revideerimise-käigul leidis sellekohane kommisjon, et mõisa hoolekande-valitseja Jaan Rõõmus mõisa varandust kõrvale oli toimetanud ja oma kasuks tarvitanud. Tunnistajate läbi tehti kindlaks, et Rõõmus augusti lõpul mõisa aidast 39 puuda nisu võtnud, püüliks jahvatada lasknud, millest osa kellelegi pagarile müünud; mõisa linnastest oli ta 16 ½ puuda omale õlletegemiseks tarvitanud ning Kersna karjamõisa rentniku poolt tema kätte makstud puhtakasu maksusumma kassaraamatusse sissekirjutamata jätnud. Peale selle oli Rõõmus mõisa tarviduseks kolm pargitud loomanahka ostnud ja need väljaminekuna hobuseriistade parandamiseks raamatutesse kanda lasknud, kuna tõepoolest ainult pool nahka ära oli tarvitatud ja ülejäänud osa Rõõmuse erakorterisse paigutatud. Peale kuritarvituste avalikukstulekut tasus Rõõmus tema läbi sündinud kahju mõisa kassasse ära, peale linnaste, mille väärtus 1650 marka.
Asja kohtulikul arutusel 21. juunil s.a. mõistis Tartu-Võru rahukogu, karistusi koostades, kaebealuse Jaan Rõõmuse üheks aastaks vangi, 1000 marka kohtumaksu ja põllutööministeeriumi heaks 660 marka kahjutasu maksma.
Otsuse peale kohtupalati apelleerides, seletab Rõõmus, et mõisa aida võtmed tema käes pole olnud ja tema linnaste kadumisest midagi ei tea; tema poolt ära müüdud jahu olnud tema eraomandus, sama ka linnaksed, millest ta omale kalja teinud; ka olnud temal kui mõisa valitsejal täieline õigus mõisa varandust neis ruumes pidada, kus see temale kõigekohasem paistnud.
Kohtupalat muutis rahukogu otsuse ja mõistis Rõõmuse 9 kuuks vangi ning 500 marka teiseastme kohtumaksu maksma; põllutööministeeriumi tsiviilnõudmine jäeti rahuldamata. -
Showing posts with label 1921. Show all posts
Showing posts with label 1921. Show all posts
Saturday, December 24, 2011
Kolumn Uue-Antsla elust aastal 1921
Võru Teataja 24. detsember 1921
Pildike Uue-Antslast.
Uue-Antsla vald, mida kahtlemata üheks rikkamaks, suuremaks ja ärksamaks Võrumaa valdadest peetakse, oli seda ainult kaugemas minevikus – mitte nüüd.
Valla keskpunktiks on nagu mujalgi vallamaja, kus ka valla algkool asub. Kaugelt vaatajale, möödasõitjale pakub see suur, kahekordne kivimaja, mis enne sõda oma kümme tuhat maksma tuli, ilusat vaadet. Astud aga vallamaja õue, muudab pilt ennast täiesti, rõhudes nägemise orgaane: vanad remondi tööde jätised vedelevad hunikus siin ja sela, hobuse sõnniku ja muud mädanema löönud aastate kestel kogunud jätisehunikud laotavad kihvtist õhku laiale.
Sammud koolimaja poole mööda puiestiku taolist maariba, mis viimasel suvel karjamaaks on muudetud: siin ja seal lamavas sõnniku hunikud marjapõõsaste vahel ja tee ääres. Ümber nägusa maja, kus mängu-muru ehk jalutusplats oleks pidanud olema, vedelevad samuti remondi tööde jätite hunikud ja pudeli killud. Koolimajast lõuna-hommiku pool kerkib suur hall hoone taeva poole. See on magasiait, maja, mille pärast suuri sõna sõdasid on peetud.
Juba aastaid seisab ta tarvitamata, ainult mõnikord kihab temas elu. See on siis, kui Vanemuine ilusatel pühapäeva õhtutel selle maja kohal lehvib ja Kungla laste rõõmsat laulu pealt kuulab: siis peab Antsla Rahvaharidusselts oma pidu-õhtut.
Isuga kuulab siis kohalik noorsugu siinsete seltsitegelaste nalja pealt. Maja hallitanud seinad ei jõua seesviibijate meeleolu tumestada, olgugi et näitelava ilma dekoratsioonita ja samuti ka ettekanded aegades hallitanud vaimu esitavad. Kantakse aga midagi tõsisemat ja ajakohast ette, siis on unist olekut märgata, - oodatakse lõppu, millal kuulus „Limm“ ette astub ja kui laulurästas laulab:
„Hi, ha – Antsla – kuulus oled sa, laulukaja, sõimukaja, kaardimooriga.
Siis algab tants seltsi keelpillide orkestri saatel. Tuju ülendab veel rohkesti voolav „vabariik“ ja varstigi on saalis kaks muusikat – kutsutud ja kutsumata.
See on siis selle halli maja saladus XX ne aastasaja kultuuriinimeste teater …
Hallist majast viib ilus puiestee ligi aastasaja vanuste puudega vallamaja trepi ette. Maja sissekäigust pahemat kätt on vallamaja viljapuu aed, ilusate ilupuudega ümber piiratud.
Aed, mis kolm aastat maas, vajunult ja lagunenult vedeles, on nüüd ometi üles tõstetud ja ära parandatud, ainult – et aiapostide ostmiseks mitte raha kulutada, arvasid vallaisad heaks aeda ilupuude külge kinni naelutada.
Meie esiisad said juba sellest aru, olgugi, et neid raske orjus rõhus, kui suur tähtsus on ilul ja nad istutasid vallamaja ümber, mis nende ühine omandus oli, ilupuud. Neil oli ilutunnet! Aga meie aja vallaisad tahavad seda hävitada. Trepp, mis vallamajasse viib, on lagunenud ja võib nii mõnelegi kõrge kontsa kandjale kahju sünnitada … Laiade räästaste alla on vallavalitsuse kuulutused ja teated üles löödud. Siin on aastakümnete naelad seina sees ja räägivad meile endistest aegadest …
Viimaks julged sisse astuda eeskotta, kus aga minutitki seista ei usalda, õigem ei kannata, sest ninasse tungib paha lõhn, mis otse väljakannatamata, iseäranis suvel.
Kus on meie tervishoid? Suvel lugesime seinalt: „Väljakäigu kohad hoitagu puhtad, neid pestagu ja desinfitseeritagu iga päev,“ – aga rohkem lugeda ei saanud, sest hais sundis lahkuma …
Viimaks astume ootamise tuppa. On teine kaunis ruumikas. Põrandalt võib aga julgesti labidaga maad kaevata, - ime, et seda veel köögivilja aiaks ei tarvitata.
Pahemat kätt seina ääres on valge, ilus gaseeritud kividest ahi, seinad aga on piibusuitsust mustemad ja kasimata. Nurgas lamavad nädalate pühkmed, mida välja kasida ei näe kellegil aega olevat. Viimaks võtad mütsi aupaklikult peast ja sammud arvatava kantselei ukse poole, et sisse astuda. Kantselei on ootetoast vähem, kuid oma sisseseade poolest teine:
Keset tuba on suur laud, mis paberitega ja raamatutega üle kuhjatud. Laua katteks on mingisugune must narmendavate äärtega ribul, mille koht küll kolikambris peaks olema. Edasi on kaks kappi ja aktide riiul, mille peal nähtavasti aastate tolm lamab. Kappide otsas on vanad tsaaride kullatud raamidega pildid – nagu oodates, mil hoolikad käed neid ja tolmust puhtaks pühiks ja seintele riputaks.
Ühes nurgas on vana kohtu kull hulga pudelite keskel, pea norgu vajunud, rebitud tiibadega. Mustuse poolest seintel, samuti ka põrandal ja igas kohas ei jää see ootetoast sugugi maha. Tuba ei ole vist küll mõni kuu pesemist näinud, kuna akendel ei tea kui kauaaegne kärbse mustus on. Peab imestama, kuidas temas inimesed töötavad ja sealjuures kõigega rahul on.
Selle asemel, et korda pidada, pannakse vallamajas piibud suitsema, sülitatakse põrandale ja kui keegi arukam nõudvam inimene julgeb tähendust teha, vastatakse hooletult: „See on ju vallamaja, ma võin siin teha mis tahan!“
See on siis selle ärksa valla komblus? Sündimisest saadik tahab siin igaüks tark olla ja asja oma seisukohalt vaadelda, üleüldist korda kõrvale heites. Sellepärast on igaühe kohus, kellel vallamaja puhtuse ja korra üle midagi ütelda on, mõjuvalt selleks välja astuda. Tehku seda uued, mida vanad ei teinud. Kõige rohkem peaks see sekretärisse puutuma, kelle kohus on vallamajas korda pidada – korra reeglid igale poole üles seada. Viimasel ajal on ju asi vähegi muutunud. Vähemalt vanad tsaariaegsed jätised on ära kraamitud ja kantseleid puhastud. Mis puutub aga muusse korrasse, siis ei taha see sugugi muutuda: tõmmataks piipu endiselt.
Loodame, et ka teised pahed kord kaovad ja et vallamajas kui ka ta ümbruses täieline kord ja puhtus saab valitsema.
-rg -
Pildike Uue-Antslast.
Uue-Antsla vald, mida kahtlemata üheks rikkamaks, suuremaks ja ärksamaks Võrumaa valdadest peetakse, oli seda ainult kaugemas minevikus – mitte nüüd.
Valla keskpunktiks on nagu mujalgi vallamaja, kus ka valla algkool asub. Kaugelt vaatajale, möödasõitjale pakub see suur, kahekordne kivimaja, mis enne sõda oma kümme tuhat maksma tuli, ilusat vaadet. Astud aga vallamaja õue, muudab pilt ennast täiesti, rõhudes nägemise orgaane: vanad remondi tööde jätised vedelevad hunikus siin ja sela, hobuse sõnniku ja muud mädanema löönud aastate kestel kogunud jätisehunikud laotavad kihvtist õhku laiale.
Sammud koolimaja poole mööda puiestiku taolist maariba, mis viimasel suvel karjamaaks on muudetud: siin ja seal lamavas sõnniku hunikud marjapõõsaste vahel ja tee ääres. Ümber nägusa maja, kus mängu-muru ehk jalutusplats oleks pidanud olema, vedelevad samuti remondi tööde jätite hunikud ja pudeli killud. Koolimajast lõuna-hommiku pool kerkib suur hall hoone taeva poole. See on magasiait, maja, mille pärast suuri sõna sõdasid on peetud.
Juba aastaid seisab ta tarvitamata, ainult mõnikord kihab temas elu. See on siis, kui Vanemuine ilusatel pühapäeva õhtutel selle maja kohal lehvib ja Kungla laste rõõmsat laulu pealt kuulab: siis peab Antsla Rahvaharidusselts oma pidu-õhtut.
Isuga kuulab siis kohalik noorsugu siinsete seltsitegelaste nalja pealt. Maja hallitanud seinad ei jõua seesviibijate meeleolu tumestada, olgugi et näitelava ilma dekoratsioonita ja samuti ka ettekanded aegades hallitanud vaimu esitavad. Kantakse aga midagi tõsisemat ja ajakohast ette, siis on unist olekut märgata, - oodatakse lõppu, millal kuulus „Limm“ ette astub ja kui laulurästas laulab:
„Hi, ha – Antsla – kuulus oled sa, laulukaja, sõimukaja, kaardimooriga.
Siis algab tants seltsi keelpillide orkestri saatel. Tuju ülendab veel rohkesti voolav „vabariik“ ja varstigi on saalis kaks muusikat – kutsutud ja kutsumata.
See on siis selle halli maja saladus XX ne aastasaja kultuuriinimeste teater …
Hallist majast viib ilus puiestee ligi aastasaja vanuste puudega vallamaja trepi ette. Maja sissekäigust pahemat kätt on vallamaja viljapuu aed, ilusate ilupuudega ümber piiratud.
Aed, mis kolm aastat maas, vajunult ja lagunenult vedeles, on nüüd ometi üles tõstetud ja ära parandatud, ainult – et aiapostide ostmiseks mitte raha kulutada, arvasid vallaisad heaks aeda ilupuude külge kinni naelutada.
Meie esiisad said juba sellest aru, olgugi, et neid raske orjus rõhus, kui suur tähtsus on ilul ja nad istutasid vallamaja ümber, mis nende ühine omandus oli, ilupuud. Neil oli ilutunnet! Aga meie aja vallaisad tahavad seda hävitada. Trepp, mis vallamajasse viib, on lagunenud ja võib nii mõnelegi kõrge kontsa kandjale kahju sünnitada … Laiade räästaste alla on vallavalitsuse kuulutused ja teated üles löödud. Siin on aastakümnete naelad seina sees ja räägivad meile endistest aegadest …
Viimaks julged sisse astuda eeskotta, kus aga minutitki seista ei usalda, õigem ei kannata, sest ninasse tungib paha lõhn, mis otse väljakannatamata, iseäranis suvel.
Kus on meie tervishoid? Suvel lugesime seinalt: „Väljakäigu kohad hoitagu puhtad, neid pestagu ja desinfitseeritagu iga päev,“ – aga rohkem lugeda ei saanud, sest hais sundis lahkuma …
Viimaks astume ootamise tuppa. On teine kaunis ruumikas. Põrandalt võib aga julgesti labidaga maad kaevata, - ime, et seda veel köögivilja aiaks ei tarvitata.
Pahemat kätt seina ääres on valge, ilus gaseeritud kividest ahi, seinad aga on piibusuitsust mustemad ja kasimata. Nurgas lamavad nädalate pühkmed, mida välja kasida ei näe kellegil aega olevat. Viimaks võtad mütsi aupaklikult peast ja sammud arvatava kantselei ukse poole, et sisse astuda. Kantselei on ootetoast vähem, kuid oma sisseseade poolest teine:
Keset tuba on suur laud, mis paberitega ja raamatutega üle kuhjatud. Laua katteks on mingisugune must narmendavate äärtega ribul, mille koht küll kolikambris peaks olema. Edasi on kaks kappi ja aktide riiul, mille peal nähtavasti aastate tolm lamab. Kappide otsas on vanad tsaaride kullatud raamidega pildid – nagu oodates, mil hoolikad käed neid ja tolmust puhtaks pühiks ja seintele riputaks.
Ühes nurgas on vana kohtu kull hulga pudelite keskel, pea norgu vajunud, rebitud tiibadega. Mustuse poolest seintel, samuti ka põrandal ja igas kohas ei jää see ootetoast sugugi maha. Tuba ei ole vist küll mõni kuu pesemist näinud, kuna akendel ei tea kui kauaaegne kärbse mustus on. Peab imestama, kuidas temas inimesed töötavad ja sealjuures kõigega rahul on.
Selle asemel, et korda pidada, pannakse vallamajas piibud suitsema, sülitatakse põrandale ja kui keegi arukam nõudvam inimene julgeb tähendust teha, vastatakse hooletult: „See on ju vallamaja, ma võin siin teha mis tahan!“
See on siis selle ärksa valla komblus? Sündimisest saadik tahab siin igaüks tark olla ja asja oma seisukohalt vaadelda, üleüldist korda kõrvale heites. Sellepärast on igaühe kohus, kellel vallamaja puhtuse ja korra üle midagi ütelda on, mõjuvalt selleks välja astuda. Tehku seda uued, mida vanad ei teinud. Kõige rohkem peaks see sekretärisse puutuma, kelle kohus on vallamajas korda pidada – korra reeglid igale poole üles seada. Viimasel ajal on ju asi vähegi muutunud. Vähemalt vanad tsaariaegsed jätised on ära kraamitud ja kantseleid puhastud. Mis puutub aga muusse korrasse, siis ei taha see sugugi muutuda: tõmmataks piipu endiselt.
Loodame, et ka teised pahed kord kaovad ja et vallamajas kui ka ta ümbruses täieline kord ja puhtus saab valitsema.
-rg -
Tuesday, December 13, 2011
Paras segadus selle Uue-Antslaga
Võru Teataja 13. detsember 1921
Uue-Antslast.
Suurte jõupingutuste, isegi tülidega on nüüd ka meie vald teistele järele jõudnud. Nagu teada, valiti ka meile juba siis, kui mujalgi uus vallanõukogu, isegi vallavalitsus moodustati, kuid tegevusesse astus ta alles vähe aja eest.
Juba esimesel nõukogu koosoleku päeval otsustati uued sekretääri ja tema abilise valimised ette võtta. Kavatsetud plaan viidi ka läbi: valiti järgmisel koosolekul uued sekretäärid, - protokolle nende kinnituseks maakonna valitsuse administratiiv osakonnale ette pannes.
Mainitud protokolli maksvaks tunnistamise juures maakonnavalitsus takistusi ei teinud, - nõuti ainult valitud sekretäride ilmumist maakonna valitsuse ruumidesse eksamineerimisele, ühtlasi nõuti ka kohe uute ametitäitmisele asuda. Mainitud maakonna valitsuse ringkirja ei kuulutatud aga vallavalitsuse poolt asjast huvitatuile, vaid ainult kuulu järele ilmus valitud sekretäär abi N. Marits eksamineerimisele, kuna sekretääri hra O. Kõiv oma tunnistused eksamineerimise üle Tartu maak. val. ette pani.
N. Marits’ast saadeti ka kordamise kiri, kus uuesti uute ametisseastumist nõuti. Ja viimaks paljude sekelduste ja kuulsa M. P. protestidega, astusid uued sekretärid ametisse, arvates 27. okt.
Elu ja jõudu uutele poliitilise elu juhtidele.
-rg-
Thursday, December 8, 2011
Huvitav, päris vana uudis läks lehte
Võru Teataja 8. detsember 1921
Uue-Antslast
13. oktoobril pidas kohalik rahvahariduse selts oma üleüldist koosolekut.
Päevakorras oli:
1) Seltsi kümne aasta juubel ja tema pühitsemine.
2) Lipu muretsemine j. n.e.
Tehti otsuseks seltsi kümne aasta tegevuse päeva 3. jaanuaril 1922. a. pidulikult mälestada.
Selleks päevaks korraldada perekonna-õhtu seltsi liikmete jaoks õhtusöögiga.
Edasi otsustati pidule paluda kaugel viibijaid seltsi asutajaid liikmeid, naabri seltsi tegelasi ja auvõõraks maakonna hariduse edendajad.
Seltsi liige, kes soovib pidust ja õhtusöögist osa võtta, peab maksma sada marka.
Edasi otsustati selleks päevaks seltsile lipp muretseda pealkirjaga „Antsla Rahvahariduse Selts“ ja embleemiga, mis kujutab lahtist raamatut ja küünla jalga põleva küünlaga. Mainitud lipu muretsemiseks pööras juba ennem seltsi eestseisus Tartu Eesti Naisseltsi poole palvega, lippu teha.
Et aga sealne töö, lipu hind ümber kaheteistkümne tuhande maksma oleks tulnud, otsustati lipp kodusel teel valmistada, mis muidugi märksa odavam tuleb.
Lõpuks oli uute liikmete vastu võtmine.
Selsamal päeval oli korraldatud ka seltsi poolt karskuskõneõhtu. Kõneles cand. jur. Hiob aine üle: Alkohol ja hingelised kalduvused.
Rahvast oli rohkesti, kord eeskujulik.
-rg-
Kirjavastused
-rg. Uue-Antslas. Alles nüüd jõudis kord teie sõnumite kätte. Soovitav oleks aga, et lühemalt kirjutaksite, üks sõnumidest on liig pikk, ei saa äramahutada. Käsikirja vahelt leidsime ühe Tartu-Valk raudtesõidu pileti – on tal mingisugune tähtsus.
Sunday, September 25, 2011
Poliitiline muda aastast 1921
Võru Teataja 24. september 1921
Urvastest.
Põllumehed simmani korraldajana.
Simmanid on siinpool väga sagedased harilikud nähtused. Korraldavad neid karjapoisid kõiksuguste loosimiste nime all, kui ka teised külapoisid üksteise võidu. Viimasel ajal on tekkinud juure uus võistleja, nimelt Urvaste põllumeestekogu. 11. skp. esines ta kohalises koolimajas tantsu õhtuga, mis põllumeestekogu sihte silmas pidades õige kentsakana tundub, kuna see simman pealegi midagi rohkem ei pakunud kui harilikult. Ka oli osavõtt õige leige, pääsetähtete odava hinna tõttu oleks ka elavam võinud olla. Põhjus seisis vist küll selles, et külapoistelt laiemat lõbu loodeti ja osavõtt nende poolt korraldatud õhtule osaks sai. Ja nii see oligi. Terve õhtu oli igav ja ühetooniline, mida põllumeestekogu esimees joobnud olekus oma halenaljaka etteastumisega ainult veidi lõbustas; ka tundus piinlikuna see, et näitelaval kõige publikumi silma all söömine ja joomine toime pandi, kusjuures kõige esiteks ennast ja siis kõiki toetajaid ja vaevanägijaid elada lasti. Peab tõsiselt kahjatsema, et põllumeestekogu, kelle ülesanded palju suuremad, peale sarnase odava lõbu midagi pakkuda ei suuda.
Hu-hu
Monday, August 22, 2011
Võrumaa õpetajate kodu ...
Postimees 22. august 1921
Võrumaa õpetajate kodu Uue-Antsla mõisas. Nagu Võrumaa õpetajat. liidu peakoosolekul teatati, on liidu juhatusele Uue-Antsla loss ühes normaal talu suuruse maa-alaga ja inventariga kätte antud. Lossi oma kätte võtmiseks puudub aga liidul raha. Kodu elanikkudeks on seni 2 õpetajat end üles annud.
Thursday, August 4, 2011
Karmid sõnad
Võru Teataja 4. august 1921
Vaabina vald
kuulutab, et ta pakub välja vähempakkumise teel oma ainukese koolimaja remondi tööd. See oleks muidu õige hea asi, aga küsitav on, mida seal remonteerida tuleks: remonteeri seda maja nii või naa, aga valla lapsi ta ära mahutada ei jaksa, seda peaks ometi uus vallavalitsuski nägema, kui vanale see asjaolu kahesilma vahele jäi. Majas on kaks klassituba, mis 1920./21. õppeaastal kuivalt lapsi täis olid. Kolmas klassituba on nägemise järele endisest valla pogrist ümber tehtud, tal on 1 ⅙ akent (s.o. üks aken ja tagaseinas üks ruut. – Kõik inimesed (loomad kah) armastavad omi lapsi, ainult Vaabina vallaisad vihkavad neid nii, et remonteerivad oma lastetapjat, vana koolimaja, et sügisel laste piinamisega seal jälle võiks alata; õpetajatest ei maksa siin juttu teha, nemad saada nüüd head palka, koolijuhataja võib edasi oma tuba ja kööki valla kasakaga jagada, koolipreilidel on vist kah oma ärkli toakeses hea küll – tähtedele lähemal … Versta maa taga aga laguneb mõisa herrastemaja, temal pole peremeest, ta on asunikkude käes praegu söödal.
Millal lõpeb Vaabina laste vaev ja viletsus. J.K.
Saturday, July 30, 2011
Tuesday, July 19, 2011
Kabelijutlus
Võru Teataja 19. juuli 1921
Urvastest
Pühapäeval, 10. juulil peeti siin kabelijutlust. Meie kiriku õpetaja hra Valk’i, kui tubli jutlustaja jutlus ja ilus ilm oli palju rahvast meelitanud. Peale kabelijutluse oli kirikus vaimulik kontsert Urvaste mõisa proua V. Lingeni korraldusel. Ette kanti tšello ja viiuli soolod Tenaglia, Carwelli, Tizenhageni ja Händeli töödest mitmed palad. Jahe häälega lauldi „Ma otsin Issandat“ – Mendelsohn, kolm laulu sopranile, kaks laulu bassile, tertsett „Tõsta silmad ülesse“ – Mendelson ja kolm segakvarteti laulu, mille hulgas koraali „Võta nüüd Issandat vägevat kuningat kiita“ lauldi. Kõik ettekanded kõlasid hästi ja mõned väga meeldivalt. Kuulajad lahkusid kontserdilt hea mulje kaasa võttes. Kord oli kabeli jutlusel, kui ka kontserdil eeskujulik. Kahjuks oli kuulutusi vähe ja mitte õigesse kohta välja pandud ja nendegi vähestel väljapandud kuulutustel ei olnud pääsetähtede hinda ei ka kelle heaks kontserdist sisse tulnud raha läheb, äratähendatud, mille pärast paljudki kontserdist eemale jäid. Ehk küll pääsetähtede hind kõigest 20 marka oli, tuli siiski umbes 8000 marka sisse, millest puhas kasu osalt Urvaste vaestele, osalt Urvaste kiriku heaks läheb. Tegelastele, kelle vaeva läbi meie ilusat kontserti – vist esimene kord Urvaste kirikus – kuulsime, suur tänu, seda enam, et tegelased mitte siit kohalikkude elanikkude hulgast ei olnud, vaid Tartust Urvastesse suvitama sõitnud võõrad, kes siiski meie Urvaste vaese ja lagunenud kiriku peale mõtlesid. Kuulu järgi andvat nad lähemal ajal ka naabri kirikutes kontserta. Selleks jõudu ja lahket osavõtmist!
-nn-
- Heinatöö on kibedasti käes, viimastel päevadel takistab seda vihma sadu. Külmade ilmade pärast ei võrsu põllu kui ka aia vilja kasv.
-nn-
Urvastest
Pühapäeval, 10. juulil peeti siin kabelijutlust. Meie kiriku õpetaja hra Valk’i, kui tubli jutlustaja jutlus ja ilus ilm oli palju rahvast meelitanud. Peale kabelijutluse oli kirikus vaimulik kontsert Urvaste mõisa proua V. Lingeni korraldusel. Ette kanti tšello ja viiuli soolod Tenaglia, Carwelli, Tizenhageni ja Händeli töödest mitmed palad. Jahe häälega lauldi „Ma otsin Issandat“ – Mendelsohn, kolm laulu sopranile, kaks laulu bassile, tertsett „Tõsta silmad ülesse“ – Mendelson ja kolm segakvarteti laulu, mille hulgas koraali „Võta nüüd Issandat vägevat kuningat kiita“ lauldi. Kõik ettekanded kõlasid hästi ja mõned väga meeldivalt. Kuulajad lahkusid kontserdilt hea mulje kaasa võttes. Kord oli kabeli jutlusel, kui ka kontserdil eeskujulik. Kahjuks oli kuulutusi vähe ja mitte õigesse kohta välja pandud ja nendegi vähestel väljapandud kuulutustel ei olnud pääsetähtede hinda ei ka kelle heaks kontserdist sisse tulnud raha läheb, äratähendatud, mille pärast paljudki kontserdist eemale jäid. Ehk küll pääsetähtede hind kõigest 20 marka oli, tuli siiski umbes 8000 marka sisse, millest puhas kasu osalt Urvaste vaestele, osalt Urvaste kiriku heaks läheb. Tegelastele, kelle vaeva läbi meie ilusat kontserti – vist esimene kord Urvaste kirikus – kuulsime, suur tänu, seda enam, et tegelased mitte siit kohalikkude elanikkude hulgast ei olnud, vaid Tartust Urvastesse suvitama sõitnud võõrad, kes siiski meie Urvaste vaese ja lagunenud kiriku peale mõtlesid. Kuulu järgi andvat nad lähemal ajal ka naabri kirikutes kontserta. Selleks jõudu ja lahket osavõtmist!
-nn-
- Heinatöö on kibedasti käes, viimastel päevadel takistab seda vihma sadu. Külmade ilmade pärast ei võrsu põllu kui ka aia vilja kasv.
-nn-
Monday, June 13, 2011
Põnevat Uue-Antsla mõisa jagamisest
Võru Teataja 13. juuni 1921
Uue-Antslast
Viimase aja sündmused, millede põhjusel Uue-Antsla mõisa majapidamist ja raamatuid kohapeal moodustatud komisjoni poolt revideerima hakati, on tagajärgi saavutanud, mille üle vaikida ei või.
1920 aasta kevadel, kui Antsla ringkonna valitsejaks veel Rõõmus oli, võis märgata, et hoolekande alla võetud mõisa majapidamine, samuti ka muud ettevõtted erialadel hästi õnnestasid ja riigile tublit sissetulekut anda tõotasid.
Seal arvasid riigiisad aga mingisugusel põhjusel Rõõmust ringkonna valitseja ametist vabastada ja tema asemele A. Päss’a määrata.
Kätte oli jõudnud viljapeksmise aeg. Selleks pööras Rõõmus teatega valla kontrollkomisjoni poole esitaja saatmiseks viljapeksmise juurde. Vahe peal ametisse saanud A. Päss aga teatas, et vallal ei ole tarvis mõisa asjadesse segada.
Kuidas ringkonna valitseja ja kohalik mõisavalitseja viljapeksmist korraldasid, kuidas vili raamatusse kanti – jääb muidugi nende eneste teada.
Arukamad mõisatöölised, kes majapidamise halvenemist ja riigi varanduse hävitamist nägid, pöörasid kaebega E. v. peaministri poole ja nõudsid tõsiseid korraldusi. Ka sealt vastati lihtsalt eitavalt, nagu endisedki kaebused maakonna riigimaade ülema poolt tähelepanemata jäeti: Antsla ringkonna valitseja, samuti ka mõisavalitseja on ausad ametnikud. Kaebe mõisatööliste poolt ei ole tekkinud mitte puht majanduslistel, vaid poliitilistel põhjustel. Ei jäänud midagi enam teha.
Hale on aga „ausate“ ametnikkude saatus. Viimane katse mõisavalitseja Laursoni poolt vilja aite, sellega ehk terveid mõisahooneid tuhkas põletada jäi tagajärjetuks ja Laurson virutas omale kuuli pähe.
Ringkonna valitseja A. Päss vabastati ametist ja määrati riigimõisa valitsejaks.
Komisjoni revideerimisel on selgunud, et mõisavalitseja Laurson sada viiskümmend pange piiritust kõrvale on toimetanud. Raha puudujääk ulatada vähe alla poole miljoni.
Ka rääkis mulle keegi revideeriva komisjoni liigetest, et riigimaade ülema esitaja P. neil ainult inventari raamatuid lasknud revideerida – kuna kassaraamatuid pidada targemad mehed revideerima.
Kõige õigem oleks aga olnud, kui revideerimise mõttes komisjon oleks moodustatud koguni erapooletutest isikutest, mitte asjasse segatud ametnikkudest.
Hästi kavatsetud, kuid halvasti talitatud? -rg-
2-ndal ja 3-ndal s.k.p. müüdi viimased Uue-Antsla mõisa inventari jätiseid. Aastakümnete kaupa seisnud vaadid ja pütid, kolikambrites ruskunud nimeta jätised, vana raua hunikud, mingisugused kokkuvarisenud tarberiistad sünnitasid laagri, mille sarnast linnades võib näha – kuid haledama …
Ja seda koli müüma olid tulnud kõik suured võimud: riigimaade ülemad abidega, ringkonna valitsejad, vanad ja uued, suurte vara võtmetega vöö vahel, mõisavalitsejad prouadega, vallaisad vedruvankritega ja palju suuremaid ja vähemaid aukandjaid.
Tummalt põriseb haamer vastu vanu padasid: esimesel, teisel ja ------ kolmandalt …
Paisunud rahakotid tõmmati põuest välja ja vahetati „Põllutööministeeriumi“ nime kandvate kviitungite vastu, hellalt tõsteti vankritesse kallis vara, ning koormad veeresid iga ilmakaare poole laiali, kandes mälestusi kaduvusesse …
Ringi vaadates näeb veel palju ja palju kõiksugust kraami, mida aga kellegile tarvis pole.
Silman ühte talve sõiduriista, mida vaadeldes ma oma teadmisega rahule ei jäe, vaid lähedal seisva vana taadi poole pöörates küsin: „Kelle oma see saan on!“ „Olõ küll katõsõkümmend kats aastat vana, kuna saan vast pääle saa aasta om!“ vastab vanamees.
Kas pole seesuguste vanade asjade koht muuseumis? -rg-
Monday, May 30, 2011
Friday, May 27, 2011
Huh, koledad lood Uue-Antslas
Võru Teataja 28. mai 1921
Uue-Antslast
12. skp. õhtul kella 11-ne paiku märganud Uue-Antsla mõisa öövaht oma ringreisult maanteelt mööda vilja aitasid – kontori – poole minnes aida taga, vastu õunapuu aeda, seina ääres tuld.
Ruttu hüpanud ta üle püstaia. Kohale jõudes näinud ta, et tuli aeglaselt petroleumiga kastetud – võruka – mööda kord korralt ikka kõrgemale räästa alla tõusnud.
Ta saanud niivõrd parajal ajal juure, et tule enne katuse alla pääsemist – võruka – katkestamise läbi ära kustutanud. Selle läbi sai suur õnnetus ära hoitud.
Järgmisel hommikul teadustati – kuritarvituse katsest – politseile.
Ameti võimude kohale jõudmisel hakati aita revideerima, mille uksed kohalikku mõisa valitseja E. Laursoni poolt ärapeidetud võtmetega viimaks avati – kuna mõisavalitseja jäljetult kadunud oli.
Uksede avamisel ei nähtud esmalt midagi silmapaistvat – kuriteo katse – jälgest.
Aida lakkas puutus aga kohe silma hästi ettevalmistet kuriteo kava: Eelpool nimetatud – võruk – ulatunud räästa alt kuni keset laepäälist, kus teine ots võrukal ümber tühja õli vaadi olnud mässitud – Võruk – samuti kõik ümbrus olnud hästi hoolsasti õliga kokku pritsitud, nii et tule ülespeasemise puhul mõnede minutite järel aida katus lausa leekides oleks olnud.
Kuriteo katse üle on ülevaatuslik protokoll tehtud ja asjale seaduslik käik antud.
Riigimaade ülema esitaja korraldusel, valla nõukogu esitaja juuresolekul on aidas vilja ümber mõõtma hakatud, et selgusele jõuda kui palju vilja puudu on, mida vargsel teel kõrvale toimetatud ja mille põhjuseks arvatavasti ka aida põlema panemise katse oli.
Mõisavalitseja jäi aga kadunuks. Viimaks leitud ta 13. skp. õhta kella nelja ajal mõisa pargist mahalastult.
Surnukeha kõrval olnud müts ja revolver.
Kuuliauk, mis peast läbi olnud ja muud tundemärgid andnud selget tunnistust sellest, et õnnetu ise omale kuuli pähe virutanud. Juuretoodud politsei kordnik asetanud surnukeha ümber vahid järgnevate korraldusteni. Enesetapmise põhjused on vististi eelpoolne aida põletamise katsega korratu kassaseis. –rg-
Uue-Antslast
12. skp. õhtul kella 11-ne paiku märganud Uue-Antsla mõisa öövaht oma ringreisult maanteelt mööda vilja aitasid – kontori – poole minnes aida taga, vastu õunapuu aeda, seina ääres tuld.
Ruttu hüpanud ta üle püstaia. Kohale jõudes näinud ta, et tuli aeglaselt petroleumiga kastetud – võruka – mööda kord korralt ikka kõrgemale räästa alla tõusnud.
Ta saanud niivõrd parajal ajal juure, et tule enne katuse alla pääsemist – võruka – katkestamise läbi ära kustutanud. Selle läbi sai suur õnnetus ära hoitud.
Järgmisel hommikul teadustati – kuritarvituse katsest – politseile.
Ameti võimude kohale jõudmisel hakati aita revideerima, mille uksed kohalikku mõisa valitseja E. Laursoni poolt ärapeidetud võtmetega viimaks avati – kuna mõisavalitseja jäljetult kadunud oli.
Uksede avamisel ei nähtud esmalt midagi silmapaistvat – kuriteo katse – jälgest.
Aida lakkas puutus aga kohe silma hästi ettevalmistet kuriteo kava: Eelpool nimetatud – võruk – ulatunud räästa alt kuni keset laepäälist, kus teine ots võrukal ümber tühja õli vaadi olnud mässitud – Võruk – samuti kõik ümbrus olnud hästi hoolsasti õliga kokku pritsitud, nii et tule ülespeasemise puhul mõnede minutite järel aida katus lausa leekides oleks olnud.
Kuriteo katse üle on ülevaatuslik protokoll tehtud ja asjale seaduslik käik antud.
Riigimaade ülema esitaja korraldusel, valla nõukogu esitaja juuresolekul on aidas vilja ümber mõõtma hakatud, et selgusele jõuda kui palju vilja puudu on, mida vargsel teel kõrvale toimetatud ja mille põhjuseks arvatavasti ka aida põlema panemise katse oli.
Mõisavalitseja jäi aga kadunuks. Viimaks leitud ta 13. skp. õhta kella nelja ajal mõisa pargist mahalastult.
Surnukeha kõrval olnud müts ja revolver.
Kuuliauk, mis peast läbi olnud ja muud tundemärgid andnud selget tunnistust sellest, et õnnetu ise omale kuuli pähe virutanud. Juuretoodud politsei kordnik asetanud surnukeha ümber vahid järgnevate korraldusteni. Enesetapmise põhjused on vististi eelpoolne aida põletamise katsega korratu kassaseis. –rg-
Friday, May 20, 2011
Selle maa oled sa verega ostnud!
Võru Teataja 21. mai 1921
Uue-Antslast.
Paljude sekelduste ja vaevade järele on nüüd viimati Uue-Antsla mõisa maad rahvale välja jagatud. Samuti on ka inventar välja antud muist asunikkudele alandatud hinnaga, muist oksjoni teel rahvale.
Küntakse ja külvatakse juba suure hoolega. Mööda mõisa põldusid sammudes saad imeliku mulje vaadates mehi, kui mesilaste peret igaüks oma vähese kallal hoolsalt kündes ja külvades seemet oma põllule, kus senini aadli raudne käsi oma tugevust ja võimu näitas.
Künna julgesti, looda rohket saaki –
Selle maa oled sa verega ostnud! … -rg.-
Uue-Antslast.
Paljude sekelduste ja vaevade järele on nüüd viimati Uue-Antsla mõisa maad rahvale välja jagatud. Samuti on ka inventar välja antud muist asunikkudele alandatud hinnaga, muist oksjoni teel rahvale.
Küntakse ja külvatakse juba suure hoolega. Mööda mõisa põldusid sammudes saad imeliku mulje vaadates mehi, kui mesilaste peret igaüks oma vähese kallal hoolsalt kündes ja külvades seemet oma põllule, kus senini aadli raudne käsi oma tugevust ja võimu näitas.
Künna julgesti, looda rohket saaki –
Selle maa oled sa verega ostnud! … -rg.-
Saturday, April 23, 2011
Monday, April 4, 2011
Rikaste leigus heategevuse vastu?
Võru Teataja 4. aprill 1921
Vaabinast.
Palmipuude pühal s.a. panid kohalikud asjaarmastajad mõisa herrastemajas pidu toime. Eeskavas olid laulud ja kaks ühevaatuslist näitemängu, mis kaunis rahuloldavalt ette kanti, niipalju kui see kitsastes oludes maal üleüldse võimalik. Rahvast oli võrdlemisi vähe. Et puhas sissetulek kehvemate õpilaste toetamiseks oli määratud, siis ei oleks tohtinud küll nii leiget osavõtmist olla. Iseäranis silmapaistev oli see, et meie jõukam klass pea täiesti puudus. Põhjust selleks ei võinud küll kevadine tee anda, sest pidul olid mitmed naabri valla elanikud näha. On küll päris kurb meelde tuletada, et uuriloosimistest ja simmanitest, mida siin tihti toime pannakse, rahvas murruna osa võtab. Allakriipsutada tuleb siin seda asjaolu, et sarnastest simmanitest kõige elavamalt osa võtavad just jõukama klassi esitajad.
Umbusklikkudele, kes kartsid, et tegelased oma kasuks pidu toime panevad, olgu öeldud, et puhas sissetulek, 2430 marka, on juba kohalise koolihoolekogu kassasse üle antud. Pidulolija.
Thursday, March 31, 2011
Heh, päris ülbe vastus.
Võru Teataja 31. märts 1921
Kirjavastused.
-J. Jaek – Kassimõisa metsahoidja – teie ei õienda midagi. 2 krunti on ikkagi Teie kätte antud ja 2000 mk. on teid trahvitud - , need jäävad tõeasjuks, ja mis seal siis veel enam?
Vastus on kirjutatud sellele artiklile:
Wednesday, March 23, 2011
See uudis sobib ka 90 aastat hiljem - esimesena meenub Restu meierei ...
Postimees 23. märts 1921
Uue-Antsla loss on hoolimatult ära rikutud.
Lugejate ringkonnast saame kirja, milles kaebatakse, et Uue-Antsla tore loss viimasel ajal on hoolimata ümberkäimise all palju kannatanud. Muu seas kirjutatakse tähendatud kirjas: Loss on ilma akendeta ja usteta, ahjud ja põrandad puuduvad. Loss näeb välja, nagu oleks Attila hunnide hulgad või Tammerlani tatarlaste salgad siin võõrsil käinud … O tempora, o mores!
Mõis on juba 1919. a. saadik riigi poolt üle võetud ja peaksid küll ametivõimud hoolt kandma, et rahva varandus toorel kombel ei saaks hävitatud ja miljonid porisse sõkutud. Niiviisi ei saa meie küll iialgi haljale oksale. Lur.
Kes saab maa endale - see küsimus püsib igal ajal
Võru Teataja 23. märts 1921
Uuest-Antslast
Varane hommik. Nõukogu istung pole veel alganud. Juba tungil on täis ootajaid maatahtjaid vallamaja ootetuba. Ikka ja ikkagi valgub juurde, nii et varsti paljud lageda taeva alla peavad jääma. Kohale jõuavad ka kaks korrapidajat politseikordnikku ametlikke nägudega nagu midagi etteaimates. Kella ½ 11 aegu algab nõukogu istang. Kohale ilmunud on ka riigimaade ülema esitaja Hurt ja kohalik ringkonna-valitseja A. Päts.
Kirjutaja eluruumid on sõdurid enestele sekvesteerinud.
Esmalt on kõik rahulik. Oodatakse vaikselt nõukogu otsusi.
Äkitselt, nagu kulutuli, laguneb sõnum laiali, et nõukogu onupoja poliitikat olla ajama hakanud, väljastpoolt sissetulnud sellekohaste tunnistustega varustatud eesõigustatud tasuta maasaajatelegi maad ei luba, põhjendades: Omas vallas on isegi palju sõdurid maatahtjaid, kelledele maa ära kulub.
Õigustatud maasaajad ja teised väljastpoolt tulnud sõdurid seda teada saades, valisid esitaja nõukogu koosolekule. Esitajaks valiti esimese järgu eesõigustatud maasaaja Haralt Holm.
Riigimaade ülema asemik protesteeris nõukogu seadusevastase otsuse vastu eesõigustatud ja sellekohaste tunnistustega varustatud esimese järgu tasuta maasaajatele maa mitteandmise pärast. Et kõik katsed riigimaade ülema poolt nõukoguga ühelmeelel töötada tagajärjetuks jäid – lahkus viimane koosolekult oma otsuse juurde kindlaks jäädes. Sellega lõppes koosolek. Oodatakse jällegi pikil-silmil, mil uus jagamine tuleb. Saab näha, missuguse seisukoha valitsus võtab sarnase nõukogu otsuse kohta, kuidas saab kujunema Uue-Antsla mõisa maajagamine?
Nagu oletada võib, jääb nõukogu oma otsuse juurde kindlaks, et maad ainult oma valla maatahtjate vahel ära jagada.
Kuid maa peab olema selle oma, kes teda on kaitsnud, ja kes teda harib, üks kõik, kas on ta omast või võõrast vallast. –rg.
Uuest-Antslast
Varane hommik. Nõukogu istung pole veel alganud. Juba tungil on täis ootajaid maatahtjaid vallamaja ootetuba. Ikka ja ikkagi valgub juurde, nii et varsti paljud lageda taeva alla peavad jääma. Kohale jõuavad ka kaks korrapidajat politseikordnikku ametlikke nägudega nagu midagi etteaimates. Kella ½ 11 aegu algab nõukogu istang. Kohale ilmunud on ka riigimaade ülema esitaja Hurt ja kohalik ringkonna-valitseja A. Päts.
Kirjutaja eluruumid on sõdurid enestele sekvesteerinud.
Esmalt on kõik rahulik. Oodatakse vaikselt nõukogu otsusi.
Äkitselt, nagu kulutuli, laguneb sõnum laiali, et nõukogu onupoja poliitikat olla ajama hakanud, väljastpoolt sissetulnud sellekohaste tunnistustega varustatud eesõigustatud tasuta maasaajatelegi maad ei luba, põhjendades: Omas vallas on isegi palju sõdurid maatahtjaid, kelledele maa ära kulub.
Õigustatud maasaajad ja teised väljastpoolt tulnud sõdurid seda teada saades, valisid esitaja nõukogu koosolekule. Esitajaks valiti esimese järgu eesõigustatud maasaaja Haralt Holm.
Riigimaade ülema asemik protesteeris nõukogu seadusevastase otsuse vastu eesõigustatud ja sellekohaste tunnistustega varustatud esimese järgu tasuta maasaajatele maa mitteandmise pärast. Et kõik katsed riigimaade ülema poolt nõukoguga ühelmeelel töötada tagajärjetuks jäid – lahkus viimane koosolekult oma otsuse juurde kindlaks jäädes. Sellega lõppes koosolek. Oodatakse jällegi pikil-silmil, mil uus jagamine tuleb. Saab näha, missuguse seisukoha valitsus võtab sarnase nõukogu otsuse kohta, kuidas saab kujunema Uue-Antsla mõisa maajagamine?
Nagu oletada võib, jääb nõukogu oma otsuse juurde kindlaks, et maad ainult oma valla maatahtjate vahel ära jagada.
Kuid maa peab olema selle oma, kes teda on kaitsnud, ja kes teda harib, üks kõik, kas on ta omast või võõrast vallast. –rg.
Sunday, March 13, 2011
Lõhnab korruptsiooni järgi
Võru Teataja 12. märts 1921
Uue-Antslast
2. märtsil sai Uue-Antsla valla nõukogu poolt Kassi karjamõisa maa välja jagatud. Maa tahtjaid oli palju, nende seast ka paljud sõdurid. Kõik maa sai välja jagatud endistele rentnikkudele, kes juba kohad siis ära olid rentinud, kui sõdurid veel vaenlase vastu lahingu väljal tegevuses olid. Ja nõnda siis ei saanud keegi sõduritest mainitu mõisast omale maad. Selle asemel, et sõduritele, kui seaduslikkudele maasaajatele maad anda, andis maa jagaja, vallanõukogu, riigimaade ülema esitaja survel, ühele isikule kaks kohta. Näit. anti Kassi mõisas elutsevale metsa hoidjale J. Jaekile, kes kogu sõja aja ennast puskari ajamisega soomustas ja selle valmistamise eest 1920 aasta algul 2000 margaga trahvitud sai, kaks kohta. Üks normaal talu suurune koht, nagu harilikult metsahoidjale antakse igal pool ja peale selle teine käsitöölise koht 15 vakamaa suuruses. Kuna aga Vabariigi seaduses on ettenähtud, et kes puskari valmistamise pärast on trahvitud, kaotab maa saamise õiguse. Aga meie maajagajad isandad kindlustasid puskari valmistaja seljatagust. Kuna aga vaene sõdur, kes meie kodumaa on vaenlase käest peastnud, tehku endale pesa kasvõi puu oksa peale. Ja kohaliku rahva sees äratab niisugune maa jagamise viis kõige halvemat mõju. Sõdur Jaan Mägi
Saturday, March 5, 2011
Ühte koma teist Uue-Antslast
Võru Teataja 5. märts 1921
Vana-Antslast.
Pühapäeval 20 dal veebr. algasid Uue-Antsla Kuldre koolimaja ruumides Hariduse Seltsi poolt korraldatud kursused spordi alal. Ettelugemisi pidas Haridusministeeriumi spordi instruktor Saar. Kuulajate arv oli suur. Pärast teoreetilisi ettelugemisi, hakati kanditaate üles kirjutama, kes praktiliselt spordist osavõtta soovivad. Ülesandsid 38 meesterahvast ja 5 naisterahvast. Et osavõtjate arv loodetavasti veel suurenema saab, aga sarnase hulga harjutuste jaoks kohased suured ruumid puuduvad, esines herra instruktor ettepanekuga: osavõtjate grupped kolme jakku jagada.
Lõpuks peeti läbirääkimisi, kuidas kõige parem ja kohasem oleks spordi harjutusi teha.
Instruktor tegi ettepaneku, et spordi tarvis oleks muretseda sellekohased spordi riided. Et riiete muretsemine väga kulurikas tuleb ja paljudele sellega spordist osavõtmise võimatuks saab, jäädi otsuse juure: ilmuda, nagu kellelgi võimalik on.
See on siis kursustest kolmas, mis seltsi korraldusel toime pandud. Varsti, peale selle kursuse lõppu korraldatakse põllutöö kursus, mida põllumehed suur eigatsusega ootavad. –rg.
Nagu ennemalt kuulsime, puuduvad kohalikul Hariduse seltsil ruumid pidude, samuti ka muude seltsi ettevõtete tarvis. Et seltsi laialisemat tegevust tulevikus võimaldada, pööras seltsi eestseisus metsade peavalitsuse poole palvega, et seltsile kohase seltsimaja ehituseks materjali lubada alandatud hinnaga. Metsade peavalitsus arvas seltsimaja ehituse tarviliku olevat ja teatas Sõmmerpalu metskonna ülema kaudu, et seltsil tuleks tarvilised andmed saata palkide, lattide suuruse ja rohkuse kohta. Materjal antakse Piirivariku metsast alandatud hinnaga.
Oleks küll väga soovitav, kui selts maja ehitamise mõtte teostaks, kas laenu abil ehk muidu kuidagi viisi.
Siis oleks meil oma seltsimaja, kus igal ajal hea kokku tulla, kursuseid korraldada, pidusid pidada jne. Liige
18-dal veebr. jäi ära loodetav Uue-Antsla mõisa riigi maa planeeritud kruntide peakanditaatide ülesseadmine Antsla ringkonna riigimaade valitseja telefonogrammi põhjal. Juba vara hommikul oli vallamajas näha palju võõraid. Isegi kaugematest kodumaa nurkadest, nagu Petserist, Tartumaalt, olid sõdurid olid ja eraisikudki tulnud lootusega, Uue-Antsla mõisast maad saada. Teade, et maajagamine 2 se märtsi peale edasi lükatud, sünnitas suure meelehärma. Esmalt ei tahetud uskuda, aga kui sellekohane leht seinale üles löödi, läksid kõik minema, kirudes valitsust.
Üleüldse tekib küsimus, kas kõigi maatahtjate soovid Uue-Antsla mõisast maad saada saavad rahuldatud, sest kruntisid on ümber saja, kuna sissetulnud palvekirjade arv üle pooleteise saja ulatab – olgugi et nende seast mitte kõik maad harida ei jõua ega soovigi. –rg.
Suurt ärevust ja meelepaha sünnitavad tulude teadaandelehed, millede täitmine kohalikul rahval üle mõistuse käib. Otsitakse oskajaid, kes lehed ära täidaks ja peetakse nõu, kuidas hästi valetada saaks, et arvatavast suurest tulumaksust lahti saada.
Vana-Antslast.
Pühapäeval 20 dal veebr. algasid Uue-Antsla Kuldre koolimaja ruumides Hariduse Seltsi poolt korraldatud kursused spordi alal. Ettelugemisi pidas Haridusministeeriumi spordi instruktor Saar. Kuulajate arv oli suur. Pärast teoreetilisi ettelugemisi, hakati kanditaate üles kirjutama, kes praktiliselt spordist osavõtta soovivad. Ülesandsid 38 meesterahvast ja 5 naisterahvast. Et osavõtjate arv loodetavasti veel suurenema saab, aga sarnase hulga harjutuste jaoks kohased suured ruumid puuduvad, esines herra instruktor ettepanekuga: osavõtjate grupped kolme jakku jagada.
Lõpuks peeti läbirääkimisi, kuidas kõige parem ja kohasem oleks spordi harjutusi teha.
Instruktor tegi ettepaneku, et spordi tarvis oleks muretseda sellekohased spordi riided. Et riiete muretsemine väga kulurikas tuleb ja paljudele sellega spordist osavõtmise võimatuks saab, jäädi otsuse juure: ilmuda, nagu kellelgi võimalik on.
See on siis kursustest kolmas, mis seltsi korraldusel toime pandud. Varsti, peale selle kursuse lõppu korraldatakse põllutöö kursus, mida põllumehed suur eigatsusega ootavad. –rg.
Nagu ennemalt kuulsime, puuduvad kohalikul Hariduse seltsil ruumid pidude, samuti ka muude seltsi ettevõtete tarvis. Et seltsi laialisemat tegevust tulevikus võimaldada, pööras seltsi eestseisus metsade peavalitsuse poole palvega, et seltsile kohase seltsimaja ehituseks materjali lubada alandatud hinnaga. Metsade peavalitsus arvas seltsimaja ehituse tarviliku olevat ja teatas Sõmmerpalu metskonna ülema kaudu, et seltsil tuleks tarvilised andmed saata palkide, lattide suuruse ja rohkuse kohta. Materjal antakse Piirivariku metsast alandatud hinnaga.
Oleks küll väga soovitav, kui selts maja ehitamise mõtte teostaks, kas laenu abil ehk muidu kuidagi viisi.
Siis oleks meil oma seltsimaja, kus igal ajal hea kokku tulla, kursuseid korraldada, pidusid pidada jne. Liige
18-dal veebr. jäi ära loodetav Uue-Antsla mõisa riigi maa planeeritud kruntide peakanditaatide ülesseadmine Antsla ringkonna riigimaade valitseja telefonogrammi põhjal. Juba vara hommikul oli vallamajas näha palju võõraid. Isegi kaugematest kodumaa nurkadest, nagu Petserist, Tartumaalt, olid sõdurid olid ja eraisikudki tulnud lootusega, Uue-Antsla mõisast maad saada. Teade, et maajagamine 2 se märtsi peale edasi lükatud, sünnitas suure meelehärma. Esmalt ei tahetud uskuda, aga kui sellekohane leht seinale üles löödi, läksid kõik minema, kirudes valitsust.
Üleüldse tekib küsimus, kas kõigi maatahtjate soovid Uue-Antsla mõisast maad saada saavad rahuldatud, sest kruntisid on ümber saja, kuna sissetulnud palvekirjade arv üle pooleteise saja ulatab – olgugi et nende seast mitte kõik maad harida ei jõua ega soovigi. –rg.
Suurt ärevust ja meelepaha sünnitavad tulude teadaandelehed, millede täitmine kohalikul rahval üle mõistuse käib. Otsitakse oskajaid, kes lehed ära täidaks ja peetakse nõu, kuidas hästi valetada saaks, et arvatavast suurest tulumaksust lahti saada.
Subscribe to:
Posts (Atom)
