Tuesday, May 15, 2012

Kolisin blogi

Uus minevikuurvaste blogi töötab siin
https://minevikuurvaste.wordpress.com/

Monday, May 14, 2012

Vastutustundetu tallimees

Kolhoosi Elu 13. mai 1952 Vastutustundetu tallimees Võidulipu kolhoosi tallimees sm. Sohva suhtub hobuste hooldamisse äärmiselt hooletult. Tihti on juhuseid, kus tema hooldada olevad hobused saavad päevas ainult kord süüa ja juua. Mõnikord aga joodab tallimees higiseid hobuseid külma veega. Selline halb hooldamine mõjub hobustele halvasti eriti nüüd, põllutööde perioodil. Kolhoosi juhatus teab, et sm. Sohva hooldab hobuseid halvasti, kuid ei ole senini suutnud olukorda parandada. Küll aga määras kolhoosi juhatus tallimehele abiks tema tütre, kes saab nüüd vastava arvu normipäevi, kuid hobuseid ei hoolda ikkagi kumbki tallimees. J. ELTERN

Saturday, May 12, 2012

Urvaste uudised 1892

Olevik 11. mai 1892 P. S. Võrumaalt. Urvastest. Et ka mõisnikud valla magasist puuduse sunnil vilja lähevad otsima, seda tuleb arva ette. Siin Urvastes võedeti 1. mail U. valla magasist kohalisele mõisnikule 50 tsetverti rukkid sügisese tagasi tasumise pääle. Nagu enamiste igal pool, nõnda on ka siin magasis seisav vili väga kõhn, aga kellel häda on, peab temaga leppima. Tähendatud mõisnikul tuli puudus sellest, et ta sügise kallil ajal omad rukkid – ka tarvitatava jao – ära müüs, lootes et kevade poole rukkid odavamaks lähevad. P.S. Urvastest. Ilmad on siin pool Jüripäevast saadik kuni tänani (3. mai) ühesugused – külm põud. Päeval näitab kraadi klaas 10 K. sooja, päeval langeb nullini ehk kuni 2 kr. külma. Rohu kasv seisab; rukki orassed, mis lume alt kül ilusti välja tulivad, hakavad põua mõjul kolletama.

Sunday, May 6, 2012

Kommunismi võidu kindlustamiseks

Kolhoosi Elu 6. mai 1952 Kuuldes juba eile õhtul uuest rahvamajanduse arendamise riigilaenu väljalaskmisest, kogunesid Kuldre 7-kl. kooli õpetajad täna hommikul enne õppetöö algust välkmiitingule, et üksmeelselt toetada Nõukogude valitsuse uut tähtsat sammu. Miitingu avas kooli direktor L. Meesit, selgitades riigilaenu tellimise suurt tähtsust meie rahvamajanduse edasisel arendamisel. „Meie riigi edasise õitsengu, kõigi töötajate heaolu tõusu nimel kutsun meie õpetajaskonda üksmeelselt tellima uut rahvamajanduse arendamise laenu,“ lõpetas kõneleja. Seejärel võttis sõna õpetaja Aleksander Pulk. Ta ütles: „Tervitame rõõmuga rahvamajanduse arendamise laenu väljalaskmist, kuna oleme teadlikud, et meie poolt riigile laenatud rubla kiirendab kommunismi lõplikku võitu meie maal.“ Esimesena kirjutas 575 rublalisele laenutellimisele alla õpetaja S. Sinimets. Temale järgnesid teised õpetajad, täites oma patriootliku kohustuse kodumaa eest. Tellimise lõppedes selgus, et Kuldre 7-kl. kooli õpetajate kollektiiv on tellinud uut laenu 9810 rubla ulatuses, ületades kuu töötasu fondi. A. SIIDRE

Monday, April 30, 2012

Valk vajab naisterahvast

Võru Teataja 30. aprill 1932

Urvaste piimaühing vähendas palku

Elu 30. aprill 1932 Urvaste piimaühing teotseb õiges suunas. Urvaste piimaühing oma aastakoosolekul otsustas vähendada meieri, raamatupidaja ja juhatuse liikmete palka poole võrra. Ühingu võlasumma pole mitte väike, ning ainult siis, kui vajalik kokkuhoid saavutatakse, suudab ühing praeguse kriisi kestvusel edukalt töötada. Uude juhtusse said Naris, P. Raud ja R. Pakler.

Friday, April 27, 2012

Jüriöö jooks 40 aastat tagasi

Töörahva Elu 27. aprill 1972 JÜRITULI „Edasi“ kolhoosi kommunistlikud noored tegid 21. aprillil tõrvikutega jüriööjooksu, mis oli pühendatud V. I. Lenini 102. sünniaastapäeva ja pioneeriorganisatsiooni läheneva 50. aastapäeva tähistamiseks. Teatejooksu võistkonnad moodustati Keskuse, Vaabina ja Urvaste osakondade, Vaabina ja Urvaste 8-kl. Kooli pioneeride ning kommunistlike noorte ja Antsla ST õpilaste vahel. Kokku tuli 22 neljaliikmelist võistkonda. Start algas Vana-Antslast ja lõppes Uue-Antsla pargis, kus esimesena kohale jõudnud võistlejal tuli põleva tõrvikuga süüdata lõke. Igal teatejooksust osavõtjal oli vaja põleva tõrvikuga läbida 500 m. Tõrvikutega teatejooksu võitis Urvaste 8-kl. Kooli poiste võistkond, kes süütaski jüritule. Osakondadevahelises arvestuses võitis esikoha Keskuse nais- ja Vaabina meesvõistkond. Pärast jüriööjooksu toimus tule ääres, kuhu oli kogunenud palju pealtvaatajaid, ka sangpommi rebimine, mille võitis Keskuse osakonna traktorist Endel Neeve. Kolhoosi komsomoli-algorganisatsiooni sekretär Aino Villem autasustas esikohale tulnud võistkondi diplomite ja mälestusesemetega. Õhtu lõppes lõbusa jalakeerutusega Vastse-Antsla Rahvamajas. T. KAJAVA

Thursday, April 19, 2012

Töörahva Elu 19. aprill 1962
MEIE KRIITIKA JÄLGEDES
Lubaja ka hea mees …
„Edasi“ kolhoosi esimees K. Rist kipub ainult lubajate meeste kilda. 24. veebruaril 1962. a. kritiseeriti „Töörahva Elus“ „Edasi“ kolhoosi. Piimamiinused ei kadunud. 13. märtsil andis sm. Rist partei rajoonikomitee büroo istungil lubaduse, et piimamiinused kaovad maikuuks. Ent väljalüpsi dekaadikokkuvõtted kinnitavad, et tegudeni ei jõuta. 10. aprilli seisuga on „Edasi“ -2,2 kiloga ikka tagant otsast esimene. Millal jõutakse tegudeni?

Ilus ettevõtmine


Võru Teataja 19. aprill 1932
Ilupuude istutamine Urvastes.
Kuigi Urvaste kiriku ja kabeliaia ümbrus on üks ilusamatest kohtadest oma loodusega, on siiski tarvilik siia noorte ilupuude istutamine, kuna kiriku ümbrus ilupuudest võrdlemisi lage on.
Praegusel koguduse juhatusel on kavatsus Urvaste kiriku ja kabeliaia ümbrust noorte ilupuudega asetada. Et niisugust kavatsust teostada, on hääks arvatud nii koguduse liikmetele, kui ka teistele asjast huvitatuile saata vastavad üleskutsed. Ilupuude istutamist loodetakse teostada sel teel, et pööratakse eelpool nimetatud kodanikkude poole, et need igaüks omaltpoolt tooksid vastavaid ilupuid kui annetusi Urvaste kogudusele ja ka siin kohapeal siis kindlaks määratud päevadel kindla plaani kohaselt ühiselt maha istutaksid koguduse juhatuse näpunäitel. Sellel teel loodab koguduse juhatus vähemalt osaliselt ilupuude istutamist läbi viia, mis on hädavajalik kiriku ümbruse ilu tõstmiseks.

Thursday, April 12, 2012

Mitmeid uudiseid 12. aprilli Võru Teatajast 1932




Võru Teataja 12. aprill 1932
„Linaoperatsioon“ läks luhta.
Kuidas Uue-Antsla mehed hääd äri teha tahtsid.
Möödunud laupäeval ilmus kaupmees A. Sibula juurde kaks tundmatud meest, pakkudes linu müügiks. Kahe koorma linade eest – kokku 272 klgr – lubas A. Sibul maksta 650 senti á 16 klgr. Linade vastuvõtu juures hakkas aga A. S. ostetuid linu lähemalt vaatama, kusjuures ilmsiks tuli, et linade sisse on topitud takke. Otsekohe toimetati linamüüjad politseisse, lähemal järelvaatusel selgus, et petised on linade sisse üldse peitnud 10 ½ klgr. takku. Petisteks osutusid Uue-Antsla vallas elutsevad vennaksed Filip ja Egor Suevid, kes võetaks petmise eest kohtulikult vastutusele.

Kärgula külastas „Siiriust“.
Pühapäeval käis külaskäigu etendust andmas Kärgula Haridusselts „Noorus“ näitetegelaskond Urvaste „Siirius’e“ rahvamajas. Kavas oli operett „Armsam kõigest kodutalu“ ja trio V. Villemsoni juhatusel.
Samal päeval oli kohaliku liidu „Siirius’e“ poolt algusega kell 2 päeva kirjanduslik kohus roman „Puhastustuli“ peategelase Ilmari kohta.

Urvaste organisti valimised jõuavad kätte.
Vastavalt Urvaste Ev. Luth. koguduse nõukogu otsusele on koguduse juhatus saatnud ajalehtedele kuulutused Urvaste kog. organisti kohale kandidaatide leidmiseks.
Isikud, kes soovivad koguduse organisti kohale kandideerida peavad oma elulookirjeldused hiljemalt 25. apr. s. a. kog. juhatusele sisse saatma. Esialgne palk on eelarves ette nähtud 6000. kr., prii korter, küte ja vist 1 vakamaa maad aastas. Valimised on mai kuu alguses, kuna eluruumide remont kirikumõisasteostumas.

Tuesday, April 10, 2012

Aasta 1952 Up ja down Urvastes

Kolhoosi Elu 10. aprill 1952
Kirjasaatjad teatavad
Lisaks laudaväetisele
Põldude hea väetamine on kõrgete saakide tagatiseks. Sellest lähtudes kasutavad Siiriuse kolhoosi liikmed laudasõnniku vähesuse tõttu väetamiseks madalsoo turvast. Madalsoo turvas ja laudaväetised veetakse praegu põldudele vahekorras 1:1 ning lisatakse iga koorma laudasõnniku kohta 4 kg superfosfaati ja kaalisoola.
Iga kolhoosiperekond kogub 50 kg puutuhka ning kogu kolhoosi ulatuses kogutakse 1 t linnusõnnikut. Väetiste vedamisel põldudele paistavad silma naiskolhoosnikud sm-d Väin ja Tomp.
J. ERI

Aegunud silt
Urvaste 7-kl. kooli fassaadil ilutseb juba pikemat aega silt „Urvaste valla Urvaste MTK-kool“. Ometi on kõigil teada, et seoses maarajoonide moodustamisega kaotati Eesti NSV-s vallad kui administratiivsed-territoriaalsed jaotused. Kuid ka sildi teine pool „ … MTK-kool“ ei vasta tarvitusel olevale reeglipärasele kirjakeelele. Tekkib küsimus, miks kooli direktor sm. Rööp ei ole kindlustanud aegunud ja reeglipärasele kirjakeelele mittevastava sildi uuendamist? A. OKAS

Monday, April 9, 2012

Piduõhtu 1942

Võru Teataja 9. aprill 1942
Õnnestunud peoõhtu Urvastes
korraldas kohalik Haridusselts „Siirius“ teisel kevadpühal Urvaste koolimajas. Viimase võimaluseni täiskiilutud saali ees etendati H. Vellneri lavastusel A. H. Tammsaare12-pildiline näidend „Põrgupõhja uus Vanapagan“, mille esitus kujunes maaoludes kõigiti rahuldavaks. Dramatiseeringu tegelastest andis R. Reinumägi Vanapagan raske osa kiiduväärse küpsusega, samuti lõi H. Jaanimägi usutava tüübi Kaval-Antsuna.
Ka koorilauludega J. Rööpi ja orkestripaladega O. Osula juhtimisel võis rahulduda.
Lisaks poolele peosissetulekule annetati ERÜ heaks veel peale etendust toimunud korjandusel laekunud 60 Rm. suurune summa.

Vaabina kulud hoolekandeks


Võru Teataja 9. aprill 1932
Kulud hoolekandeks Vaabinas.
Vallavalitsuselt koostatud ja vallavolikogult kinnitatud hoolekande kava järgi on käesoleval aastal Vaabinas kulusid hoolekande teostamiseks 1532 krooni. Vallavalitsuse üldeelarve kuludest on see 19,8 prots.

Sunday, April 8, 2012

Vallaametnikud võre taha


Võru Teataja 8. aprill 1922
Uue-Antslast.
Edusammud.
Praegune vallanõukogu on nii mõnedki sammud astunud, mis meie valla paremate hulka viia tõotavad. Nii näituseks vallanõukogu istangul 27. veebruaril s. a. otsustati vallavalitsuse kantselei jaoks võre teha, mis keelaks rahvast ümber ametnikke ja asjaajamise laua juure pääsemast, seega paremat korda ja eeskujulikkust luues. Otsustati ka valla rahva kirjade ja ajalehtede jaoks postikapp teha, kuhu posti vallamajasse jõudmisel iga lugeja välisesse sahtlisse ajalehed ja kirjad sisse pannakse ja kust määratud isik oma posti igal ajal kätte võib saada.
Iga soovija (postsahtli rentnik) maksab sellekohase vallanõukogu poolt määratud tariifi järele maksu.
Seda sammu vallanõukogu poolt tuleb tõeliselt tervitada, sest ajalehtede näppamine oli siin päris harilik asi. Oli juhtumist, kus lehetellija nädalas seitsme eksemplari asemel ainult kolm sai. See võttis nii paljudel tahtmise ära üleüldse lehte tellidagi. Vallanõukogu otsust teada saades, lubavad nii mõnedki postikapi valmissaamise korral lehte tellida. –rg –

Saturday, April 7, 2012

Koroonavaimustus


Ugala 7. aprill 1932
Uue-Antsla koroonavaimustuses.
Viimastel päevadel on muretsetud Uue-Antslasse koroona mängutarbed. Nüüd harrastatakse seda mängu lauluharjutusil, pühapäeviti ja isegi äripäevil vallamaja eesruumis. Vaieldakse mängu määruste pärast, ent siiski on suur vaimustus ja huvi äsjasaabunud mängu vastu.

Uue-Antsla härrastemaja lammutamisele?


Võru Teataja 7. aprill 1932
Uue-Antsla härrastemaja lammutamisele.
Uue-Antsla vallal oli kavatsus loobuda lepingust põllutööministeeriumiga, mille järele Uue-Antsla härrastemaja pidi ostetama vallale. Vastav palve esitatigi ministeeriumile, kuid viimane lepingust ei tagane. Selletõttu otsustas vallavolikogu härrastemaja eest maksta oleva summa siiski ministeeriumile ära tasuda ning maja selle järele lammutada ja maha müüa. Sellega oleks Uue-Antsla härrastemaja vaeva- ja valurikas elutee lõpule jõudmas.

Thursday, April 5, 2012

Vald sai loa laata pidada


Võrumaa 5. aprill 1922
Maakonna nõukogu koosolek 29. märtsil
3) Urvaste kihelk. nõukogu on maakonnavalitsuse vastu Tartu-Võru Rahukogus nõudmisega 30,788 m. suuruses kirikuõpetaja elumaja kõrgema algkooli all tarvitamise eest esinenud. Maakonnanõukogu volitas haridusosak. juhatajat Sandt’i maakonna huvisid kohtus kaitsma.
5) Niisama lubatakse Saru vallanõukogule iga aasta sama vallamaja juures 15 .aprillil ja 15. oktoobril ja Uue-Antsla vallanõukogule vallamaja juures 9. mail ja 20. oktoobril laata pidada.

Tuesday, April 3, 2012

Oi, oi, mida juttu

Stahhaanovlik töö 4. aprill 1952
Meie elu läheb ülesmäge
Suust suhu kandus rõõmusõnum toidukaupade hindade uuest alandamisest Võidulipu kolhoosi kolhoosnikute hulgas. Lõpetanud töö kogunesid Võidulipu kolhoosi kolhoosnikud Urvaste 7-klassilise kooli ruumidesse miitingule, kus nad kogu südamest tänasid rahva õnne loojat, armastatud Stalinit uue hoolitsusavalduse eest töötajate elujärje tõstmisel.
Kuulanud ära kolhoosi esimehe, kes rääkis uuest toidukaupade hindade alandamisest, ütles kolhoosnik J. Liivamägi: „Teadandes on öeldud, et seoses 1951. aastal tööstusliku ja põllumajandusliku tootmise alal tehtud edusammudega, tööviljakuse tõusuga sai võimalikuks meie maal läbi viia uus arvult viies toidukaupade riiklike jaehindade alandamine. See aga tähendab, et mida paremini meie töötame seda rikkamaks muutub meie maa, seda jõukamaks muutuvad kolhoosnikud. Tahan sellele stalinlikule hoolitsusele vastata ennastsalgava tööga kolhoosipõllul.“
Järgnevalt võttis sõna Urvaste 7-klassilise kooli direktor sm. Rööp. kes ütles: „Samal ajal kui Ameerika Ühendriikides ja mujal kapitalistlikes riikides on lõviosa nähtud ette uue verise maailmasõja ettevalmistamiseks, luuakse meie maa töötajatele kõik võimalused majandusliku ja kultuurilise taseme tõusuks. Meie maal on inimene kõige kallimaks varaks.“
A. MATU

Monday, April 2, 2012

Karskuse kasulikust mõjust


Olevik 2. aprill 1892
Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumed.
):( Urvastest. 22. märtsil olivad Restu vallas kahed pulmad. Mõlemad rikkad sugukonna liikmetest. Mis nendest iseäranis tähele panna, on see, et teine pulm täiesti ilma joovastavate jookideta oli, kuna teises vana harjunud kombe järele jookitest lõbu otsiti. Pulmade tagajärg oli: esimesest jäi ilus ja eeskujulik mälestus maha, kuna teise järeldusi kohus seletab. Asi oli jookide pulmas järgmine: Keegi Restu peremees V. lõi täie pudeliga tühja naljasõna pärast, mida tema uimastanud pää ei kannatanud, Koigu mõisa metsavahile T.le nii tugevaste pähe, et see uimastuses maha langes. Asi oli kardetav, sellep. mindi jalamaid Sangaste tohtri juurde. Õnnetuseks ei olnud teda kodus; säält mindi Antsmõisa tohtri juurde. Tohter pidas haava väga kardetavaks. Nõrkus vere jooksust oli suur; kui küll ellu jääb, aga pikemaks ajaks jääb ta tõbevoodisse ikka. Selget pilti näitab see lugu joogi sõpradele. Siin pool kõneldakse elavalt nendest pulmadest, seda enam, et enne karskuse pulma pidajaid naereti. Loota on, et nüüd naerjad näevad, keda tarvis naerda, keda mitte!

Sunday, April 1, 2012

Oh seda satiiri!

Võru Teataja 31. märts 1962
Terava sulega
ARVAS …
„ „Jüriöö“ mehed meist jõukamad,“ arvas „Siiruse“ kolhoosi esimees ja laskis Antsla jaamast 30 tonni „Jüriöö“ kolhoosile määratud kaaliväetist „Siiriusse“ vedada.

Lihavõtete juttu


Ugala 31. märts 1932 (lk 6)
Jänes tuli seasulgu.
Pühade laupäeval pidasid Vaabina salakütid jahti. Päev otsa ei nähtud ühtegi jänest, alles vastu õhtut leidsid koerad ühe, keda taga ajasid teed mööda. Seda nägi eessõitev talumees, kes tuli Antslast peekonsiga viimast. Ta tegi tühja seapuuri luugi lahti ja jänes jooksis sinna koerte ja küttide eest varju. Nii sai kojusõitev maamees huvitava ja omapärase pühade kingi.

Vaabina korvipunuja


Ugala 31. märts 1932 (lk 4)
Kuulus Vaabina korvipunuja.
Vaabinas on keegi R. Kolga osav korvipunuja. Ta korvid on tuntud oma otstarbekohasuse ja maitsekusega. Keegi tema sugulane, kes mineval aastal rändas Ameerikasse, võttis tol korral kaasa ka mõned seesugused korvid. Hiljuti tuli viimase kaudu üle saja tellimise Ameerikast seesuguste reisikorvide järele. Korvidest lubatakse kõrget hinda.

Thursday, March 29, 2012

Piima müük riigile

Töörahva Elu 29. märts 1962
Laialdase selgitustööga saavutada, et iga individuaallehmapidaja müüks 1962. a. riigile 1200 kg piima!
RAJOONI PÕLLUMAJANDUSE ÜLESANNETEST 1962. a.
Kogemusi
IGA PERE on HÕLMATUD
Individuaallehmapidajad saavad tõhusalt kaasa aidata piimamüügi suurendamisele. Sellest, kuidas individuaalpiim riigile läheb, peaks olema eeskätt huvitatud põllundusbrigadirid. Allpool tahangi näidata, kuidas meie brigaadis on see küsimus lahendatud.
Kuldre kolhoosi 1. brigaadis müüb tänavu iga pere oma tarbest ülejääva piima riigile. Selle vastuvõtupunkti viimine on organiseeritud kollektiivselt, sest kui igaüks hakkaks hommikuti seal käima, oleks palju tülinat, sekeldusi ja asjata ajaviitmist.
Esimene piimaveoring – Hinori-Väikoni . moodustub 11 perest. Piimapunktis käiakse järgimööda. Brigaadist on selleks hobune eraldatud ja igaüks teab, millal tema kord on piima viia. Harilikult tehakse see töö nii vara ära, et vedaja jõuab brigaadi tööjaotuse ajaks tagasi.
Teises piimaringis on alaline vedaja – vanem, tööjõu kaotanud Juhan Lindlaan. Tema viib peale kolhoosiperedest saadud piima vastuvõtupunkti ka Kuldre asulas eluneva L. Soonetsi, kaupluse juhataja ja kooliteenija piima.
Kolmandasse ringi kuulub Miku küla. Siin kasutatakse piima vedamiseks loomavelskri J. Tali käsutuses olevat hobust ja selle töö teevad kõik pered järgemööda.
Need pered, mis asuvad vastuvõtupunkti lähedal, viivad oma majapidamise piima sinna n. ö. omal jõul. Pole ju mõtet lühikese vahemaa puhul viita aega hobuse toomise-viimisega.
Piima viimine on saanud kogu brigaadis päris kindlaks asjaks. Muidugi mõjub positiivselt kaasa ka see, et siin elunevad kommunistid näitavad head eeskuju. Ja ega rahagi, mis piima eest saadakse, kellelgi mööda külge maha jookse. Niisiis – piima riigile müümine on igast kandist kasulik ja meie brigaadi kõik pered viivad oma tarbest ülejääva piima vastuvõtupunkti.
M. KALLION, Kuldre kolhoosi 1. brigaadi brigadir, NSV Liidu Ülemnõukogu saadik.

Monday, March 26, 2012

Kirjandusuudist Uue-Antslast


Ugala 26. märts 1932 lk 1
Uue-Antsla romaanikirjanik.
Uue-Antslas on kegi noormees T. hakkama saanud kange romaaniga, mille käsikirja trükki saates ta olevat vähe postmarke peale pannud, nii et nüüd romaan seisvat postis väljastamata saadetiste lahtris. „Käsikirjas“ käsitletavat kaitseliitlikkust ja õnnetut armastust. Armastus lõppevat sellega, et noorkirjanik T. hakkavat armastama üht mest, olles selle juures ise „Maali“ nimega. Romaani pealkiri olevat „Südamerahu ja õnnetu armastus“. Loodame siiski, et „kirjanik“ oskab oma romaani sealt välja lunastada, kus teda hinnata ei osata.

Sunday, March 25, 2012

Elu areneb paremuse suunas - aasta 1922

Võrumaa 25. märts 1922
Kohalik elu.
Maakonnast.
Uue-Antslast.
Uue-Antsla vald, mis sõjaolude tõttu hoopis viletsasse seisukorda vajunud, hakkab õige jõudsasti kosuma. Praegune vallanõukogu on sõna tõsises mõttes edumeelne ja püüab vallas igal pool eeskujulikku korda luua. Valla keskpunkt, vallamaja, mis sõjaolude, (vist küll suuremalt osalt vallaisade hooletuse ja ükskõiksuse) tõttu halba kuulsusse sattunud oma kasimatuse, mustuse, asjaajamise korra jne.poolest, on viimasel ajal omandanud nägusa väljanägemise. Asjaajamise korra hõlbustamiseks tehtu vallanõukogu otsusel kantseleisse võre ja puhtuse poolest on lood hästi paranenud.
Eriti peab rõhutama sekretääri hoolt ja vastutulekut inimestele ning valla asjade ajamises üldse, nii et vastasedki sunnitud on seda tunnistama. Nii on lootused edu peale head.
Värsik.

Saturday, March 24, 2012

Korruptsiooni lõhn?


Ugala 24. märts 1932 (lk 6)
Uue-Antslas oli volikogu koosolek ja valiti valla käskjalg.
Laupäeval peeti Uue-Antsla vallavolikogu koosolekut. Sekretäri palka alandati 6% võrra, vallavalitsuse liigetel aga umbes 20%. Volikogu päevarahaks määrati senise 1 krooni asemel 50 senti. Uueks valla käskjalaks valiti Joh. Kallion, kes saab töötasuks kasutada „Kuldre“ talu 105 kr. rendiga aastas. Viimane asjaolu tekitab aga nurinat, kuna uue käskjala isal on talu ja ta ise on poissmees, kuna päris maata ja perekonnainimesed ei leia ulualust.
Oli siin „rõhumist“ just nii, kui kord Urvaste kog. organisti valimisel.

Vaabina naise laadaunelm


Ugala 24. märts 1932 (lk 1)
Vaabina naine tahtis jääda Kassi asundusse.
Sangaste laadal sai natuke palju auru keegi Vaabina 35 aastane „daam“ ja tegi sõprust Kassi asunduse meestega. Mehed võtsidki naise kaasa oma kodu ja elasid sääl öö „lillasti“. Hommikul ei tahtnudgi naine enam ära minna, tahtis jääda Kassikolga „Kodukanaks“. Vägisi pandi siis naine rekke ja viidi paar kilomeetrit Vaabina poole ja tõugati reest. Nii lõppes Vaabina naise „laadaunelm“.

Friday, March 23, 2012

Koorib ikka või?


Ugala 24. märts 1932 (lk 1)
„Sõber koorib sõbra naha“.
Mõni päev tagasi oli Vaabinas suursündmus – müüdi oksjonil Jaan Kääparin’i siga, niidumasinat, hobusereha, vedruvankrit jm. Jaani ennast ei olnud kohal. Kõik senised sõbrad olid ostjate killas. Millegi pärast aga esines kohaliku konstaabli asemel oksjonipidajana võõras konstaabel. Vallaesä ostis sea ja oli väga virk selle äraviimisega – tegi nii et lumi tuiskas, nagu kartes, et mõni võtab veel sea käest. Üks sõpradest, kes oli kraami eest rohkem maksnud, kui turuhind, lubab kõik Jaanile tagasi anda. Need aga, kes odavalt said, lubasid saata otsitavale tervitus- ja tänutelegrammi, et ta võimaldas neil nii hää äri teha. Kuid mõnedgi on hirmul, et „ega see asi nii kergesti ei lää“.

Thursday, March 22, 2012

Kollane uudis - ja üsna ajuvaba


Ugala 22. märts 1932 (lk 1)
Pruut veab peigmeest kotis.
Restus on üks häbelik „peigmees“, kellele tuleb „pruut“ Uue-Antslast hobusega järele. Et teel tuleb pruudi sugulaste õuest läbi sõita, siis paneb „pruut“ „peigmehe“ kotti ja viib ta kotis kohale, sest pruudi sugulastele ei meeldi too „peigmees“. Pruudi kodus tõukab „pruut“ poisi koti sees jalga reelt ja isa-emaga tassivad poisi tuppa. Seal on jälle kõigil hea olla.

Restu piimameierei - ühe sõja järel ja teise eel?


Ugala 22. märts 1932 (lk 1)
Restu piimaühingu aasta-peakoosolek möödus sõbralikkuse tähe all.
Restu p. üh. peakoosolek oli väga sõbralik. Kinnitati aruanne ja võeti vastu eelarve. Tähtsamaks otsuseks oli kohtuliku nõudmise lõpetamine endise juhatuse ajal tekkinud puudujääkide asjas. See otsus toob jälle Restu p. üh. kodurahu majja. Nähtava põhjuseta lahkusid juhatuse liikmed J. Laving ja Joh. Müllerson, mida paljud kahetsesid, kuna just nende tegevuse ajal aeti jälle juba allaminema olevale p. üh. uus elu sisse. Nende asemele valiti A. Pommer ja J. Rosenberg.
Mingisugusel põhjusel lubati kasutamiseks endine piimavabriku hoone A. Vellnerile. Varem kavatseti hoone müüa äravedamiseks.

Enampakkumine ja mida seal saada on

Võrumaa 22. märts 1922

Monday, March 19, 2012

Male tungib maale


Ugala 19. märts 1932 (lk 1)
Male tungib maale.
Urvastes lõppes „Siiriuse“ maleringi poolt korraldatud meisterturniir males. Turniirist osavõtjaid oli 17, ning välja pandud auhindade ja diploomide tõttu oli võistluste meeleolu alaliselt pinev. Meistriks tuli ja krooniti K. Raud, teine V. Leius, kolmas E. Kolk. Kuus esimeseks tulijat loetakse A-klassi mängijateks.

Sport, kool ja kirjandus


Elu 19. märts 1932
Suusavõistlus
Uue-Antsla, Urvaste ja Ilmjärve seltside vahel on korraldamisel. Et neis valdades suusaspordi harrastajaid rohkelt leidub, võib võistlusel konkurents tugevaks muutuda.

Vaabina ehitab koolimaju
Vaabina vald kavatseb eeloleval suvel ehitada omale kaks koolimaja. Kurenurme tuleks ehitada hoopis uus koolimaja, kuna Peebu koolimaja tahetakse ümber ehitada. Odavama ehitusmaterjali saamiseks palus vald põllutööministeeriumi müüa vallale Vaabina vana härrastemaja, millise mahalõhkumisel saaks ehitusmaterjali uute koolimajade ehitamiseks.

Urvastes asutati kirjandusring
Urvaste noorsooliit „Siirius“ pidas oma aasta-pääkoosolekut. Koosolek algas kell 6 õhtul ja lõppes alles pool 2, kuna igasugune poleemika pidamine ja kõrvalekaldumised aja ära kulutasid. Koosolek oli hoogne ja sarjati igast küljest liidu juhatuse läinud aasta tegevust. Lõpuk tuldi siiski üksmeelsele otsusele ja valiti endine juhatus tagasi koosseisus: Alop, Leius, Raig, Keller, Teos, Roon. Uuesti asutatud kirjandusringi juhatajateks valiti hrad Kolk ja Neeve ning proua Tilberg, kuna spordi- ja maleringi juhid endisteks jäid.

Ema ja poeg


Võru Teataja 19. märts 1932
Urvastes laskis ema poja pogrisse pista.
Mees tuli joobnult kohtulaua ette.
Urvastes Koigo as. elab talupidajana keegi lesk, kes oma täisealisest pojast põrmugi jagu ei suuda saada. Poeg, kes kohapeal tuntud joomarina, kipub talust viimast viljanatukest ära viima, et aga saada viina raha!
Varsti aga märkas ema, et suurem osa viljast on viinajänulise pojapoolt ära „hiivatud“ ja järelejäänust ei jätku kevadel enam seemnekski. Et veel päästa, mis päästa annab – laskis perenaine aidauksele kolm patent-lukku valmistada, sest lihtsad tabalukukesed poega ei pidanud kinni. Ent ka siin pettus perenaine, sest kolm lukkugi ei heidutanud poega põrmugi. Uks löödi kõigi piitadega sisse ja seemne-odrad tehti jällegi „napsi-rahaks“.
Nüüd aga katkes emagi kannatus ja viimase kutsel ilmus kohale politsei, kes asjale seadusliku käigu andis.
Neil päevil olid siis ema ja poeg Otepää jaoskonna rahukohtuniku juures õigust otsimas. Poeg tegi õige imestanud näo ja lausus: „No mis kuradi lori seo om – ma olõ jo esi peremiis ja või oma kraamiga tetä, mis taha!“ Kohtunik leidis aga asja siiski teisiti olevat ja mõistis Karl Rehsa üheks kuuks aresti – omavol. aita sissemurdmise eest. Kuna aga K. Reha kohtusaali ilmus joobnud olekus ja sääl märatses, laskis rahukohtunik ta sealsamas arreteerida – koostas veel lisa-käskotsuse ja mõistis rahurikkuja „pääle kauba“ kaheks nädalaks aresti.

Põllumeeste koosolek aastal 1902


Olevik 19. märts 1902
Seltsielu. Segasõnumed.
n. Võrumaalt. Vaabinast. 10. märtsil s.a. pidas kohalik põllumeeste selts „Liiva“ koolimajas koosolekut. Viimase koosoleku protokoll kinnitati muutmatalt ära. Kümme uut liiget võeti vastu. Valiti augustikuul Vaabina mõisas toimepandava näituse toimekond. Liikumata varanduste hindamise asjus valiti teadete korjamise ja ärasaatmise tarvis neljaliikmeline kommisjon. Hra J. Peet kõneles loomanaerite ja porgandite kasvatamisest, hra A. Tiganik soo heinamaaks tegemisest ja turbast. Võeti tellimisi kunstsõnniku ja naeriste ning porgandi seemnete peale vastu. Järgmine koosolek peetakse 5. mail s.a. kell 3 p.l. Vaabina „Peebu“ koolimajas.

Sunday, March 18, 2012

Tore on vaadata, et ka õpilaspäevik oli kunagi uudne ja üllatuslik

Kolhoosi Elu 18. märts 1952
Õpilaspäevikud
Hiljuti varustas Urvaste 7-kl. kool õpilasi õpilaspäevikutega. Iga õpilane sai päeviku, kuhu ta märgib päevased ülesanded ja saadud hinded. Kui aga õpilane rikub distsipliini, kirjutab õpetaja, direktor või vanempioneerijuht päevikusse vastava märkuse.
Õpilased esitavad oma päeviku iga päev vanematele kontrollimiseks. See aitab õpilasi pidevalt kasvatada. Igal laupäeval esitavad õpilased oma päevikud klassijuhatajale ülevaatamiseks. L. OTS

Saturday, March 17, 2012

Suuresaagilisi kultuure!!

Töörahva Elu 17. märts 1962
Kasvatada vaid suuresaagilisi kultuure!
„Siiriuse“ kolhoosi põlluharijad võtsid suure rahuldustundega vastu NLKP märtsipleenumil avaldatud seisukohad maade intensiivse kasutamise kohta ja otsustasid kindlalt juba tänavu suurendada rühvelkultuuride ja teravilja külvipinda. nii külvatakse tänavu maisi 2 korda rohkem kui mullu, ka suhkrupeet ja hernes ning uba tulevad kolhoosi külvikorda.
Rühvelkultuuride kasvatamise kõrval vähendab majand järsult põldheina pinda. Sügisel künti mitmenda aasta ristikumaid üles juba ligi 100 ha ja kevadel läheb veel adra alla 20 ha. Vastavalt sellele suureneb kolhoosis teravilja kasvuala.
Momendil on kolhoosis kõige pingelisemaks tööks orgaaniliste väetiste varumine. Kohustuti saama iga kümmepäevakuga vähemalt 250 tonni laudasõnnikut. Igale talitajale määrati vastav plaan. Sigalasse pandi tööle sõnniku eest vastutaja, kes hoolitseb, et turvast kasutatakse võimalikult ulatuslikult. Kolhoos vajab kevadkülvi alla minevate maade väetamiseks vähemalt 3000 tonni sõnnikut. Sellest on põldudele veetud juba 1700 tonni ja vedu käib vastavalt sellele, kuidas ühe või teise loomakasvatushoone juurde väetist koguneb.
„Siiruse“ kolhoosipere on kindel, et NLKP Keskkomitee pleenumil antud juhendite ellurakendamine tagab järsu saakide tõusu, loomade jaoks küllaldased söödavarud ja on aluseks toiduainete külluse loomisele meie kodumaal.
V. KONKSI, „Siiriuse“ kolhoosi esimees

Vaabina potitööstur Petseris


Ugala 17. märts 1932 (lk 1)
Kui Vaabina mees Petseris pummeldab.
… siis lendavad peeglitükid.
Kui halvas arvamises mõni sisemaa mees võib Petserist olla, sellest väike näide ühe Vaabina potitöösturi „ilusast olemisest“ ühes Petseri restoranis.
Lugu algab sellega, et nimetatud härra sõitis Petseri tuhande potikiviga ja müünud need, ei saanud kiusatusele vastu seista ja otsustas viimaks vaatama minna, mis moodi õige Petseris toda märjukest võetakse.
Võtnud parajad tropid, otsustas mehike vähekese puhata, kuid rahu ei annud talle oma küüdimehed. See vihastas aga härrat niivõrd, et haarates tooli hakkas sellega, kui Simson eesli lõualuuga, rahurikkujaid niitma.
Kõik oleks võinud veel hästi lõppeda, kuna oma mehed võivad ka leppida. Paha oli aga see, et „eesli lõualuu“ tabas ka seinal olevat peeglit ja nüüd kutsuti „olengust“ osa võtma juba politsei.
Mees aga heitis enne seda jälle rahulikult puhkama, kuid et restoranis see siiski sünnis ei ole, viidi ta „paremasse“ kohta.
Nüüd on mehike hädas peegli väljamaksmisega, missuguse hind 60 krooni. Tõenavat ise, et ega vist teisiti asjast üle sa, kui tuleb veel kord pottidega Petseri sõita.

Vaabina teenijatüdruk jalutama läinud


Võru Teataja 17. märts 1932
Tüdruk jäljetult kadunud.
Vaabina mees otsib oma hobust ja teenijat politseiga.
Vaabina vallas elutseva talupidaja Kasaku teenijatüdruk küsis läinud nädala lõpul oma peremehelt hobust, et sõita Sänna. Teenija, kelle nimeks Julie Sosin, lubas kohe tagasi tulla, kuid seni pole ta seda veel täitnud.
Talupidaja Kasak pööras mures politsei poole, lastes protokolli teha ja paludes politseilt kaasabi tüdruku tabamiseks ning hobuse kättesaamiseks. Ka võtnud teenija Sosin tarvitada perenaise riided ja kasuka. Sännas pole Sosin üldse käinud, küll on teda aga nähtud Võrus peremehe hobusega ringi sõitmas ja pudukauplustes käimas.

Wednesday, March 14, 2012

Tubli noor Tiiu Kajava

Töörahva Elu 14. märts 1972
Homme algab ELKNÜ XVI kongress
DELEGAAT TIIU KAJAVA
Karjalaps äratati vara. Kella kuueks pidid lehmad laudast väljas olema ja algas päev, mis oli elmisega nii sarnane, et vahet teha ei osanud. Ajaarvestus käis selle järgi, missugusel karjamaatükil ühel või teisel nädalapäeval okstest onn valmis sai, missugusele kraavile kaigastest sillake tehti või missugust filmi külas näidati ja kui kaua pärast tantsiti. Kui ema hommikuti aidauksele koputas, pidi reipa häälega vastatama, sest muidu oleks maatüdruku kultuurilistele meelelahutustele kriips peale tõmmatud, kuna unine tüdruk võib loomad ula peale lasta. Teeseldud reipusega võis ema ära petta, aga karja mitte. Seda oli Tiiu mitmeid kordi kogenud. Üheksanda klassi lõpetamise puhul oma raha eest ostetud käekell näitas, et silm oli ainult viieks minutiks kinni vajunud, kuid karja juht Vaarik oli juba sooäärse kapsapeenra kallal. Veel siis, kui EPA-sse sisseastumiseksameid tehti, ärkas Tiiu Aulik öösiti ühiselamus ehmatusega: kus see Vaarik nüüd …
Viie tudengiaasta järel sai Tiiust zootehnik. Kui majandite juhid diplomandidega tutvust tegid, jäi Võru rajooni „Edasi“ kolhoosi esimehe Karla Risti pilk Tiiule peatuma. Nii saigi Tiiu Auliku uueks koduks „Edasi“ kolhoos. Õpingukaaslase Richard Kajava tudengielu venis armeeteenistuse tõttu pikemaks. Et aga Tiiu suured silmad meelest ei tahtnud minna, tuli ka tema Võrumaale ja „Edasi“ kolhoosis on nüüd zootehnikute perekond. Kanegem pool on ametis Keskuse osakonnas ja nõutab nüüd diplomit kaugõppe teel. Tiiu hooleks on majandi karja tõu parandamine. Iga looma kohta peetakse piinliku täpsusega arvestust tema esivanemate, järglaste ja toodangu üle. Enne naabermajanditega liitumist oli „Edasis“ III klassi veiste tõufarm. Nüüd on ülesanne aretada ja juurde tulnud karjast tõuloomad.
***
Öisest sajust kiilasjääga kaetud allee, mis Uue-Antslast (kus asub „Edasi“ keskus) Vana-Antslasse (Antsla sovhoostehnikumi) viib, tuletas Tiiule meelde ühe tudengipõlve mälestuse. Kord ei lasknud koduigatsus enam kauem kannatada ja Tiiu võttis ette retke suurelt maalt Saaremaale ajal, kui oli karta, et meri enam masinat ei kanna. Saarlase visadus viis seegi kord sihile. Mis see 7 kilomeetrit üle väina siis jalgsigi minna oli!
Veel üks mälestus: uusaastapidu uues korteris. Elamu, mis alleelt vaadates pilku püüab, võttis 1970. aastal vastu 12 perekonda.
„Edasi“ 30-liikmeline komsomolipere on alati midagi huvitavat leidnud. Möödunud aastal tehti selgeks, kes on majandis parim noor autojuht. Seda au kannab Milvi Siil. Komsomoliikka jääb perekonna loomise ja pisipere kasvatamise aeg. Noorte emade huvides on „Edasis“ omapärane komsomolitöö vorm - „Noorte emade kool“. Ei saa ju väikest maailmakodanikku kasvatavat inimest sellepärast passiivseks pidada, et emakohustused teda kodu küljes hoiavad. Nii saadetaksegi noortele emadele neid huvitavat kirjandust koju. Emade küsimustele leitakse vastuseid arste ja pedagooge appi võttes.
Majandi bussiga on sõidetud teatrisse Võrru ja Tartusse. Töökoja juhataja kommunistlik noor AKU KONNOV on Vaabina kooli pioneeride rühmajuhiks. Kaks korda nädalas saavad õpilased näha ja oma käega proovida, mida töökojas tehakse.
Tiiu Kajava on algorganisatsiooni komitee liige. Tema vaatab ka selle järele, et oma majandi tööd-tegemised kontorihoone seinalehest näha oleksid.
***
Alaline noorsookomisjon, kuhu Tiiu Kajava rajooninõukogu saadikuna kuulub, tegi novembris vestlusringi. Kõne all oli noorte käitumise, riietumise ja alkoholi tarvitamise kultuur. Sealt võeti kaasa ülesanne jälgida, et alkoholi noortele liiga kättesaadavaks ei tehtaks, nagu paraku siin-seal on juhtunud. Edaspidi on noorsookomisjonil kavas teha juttu noore töössesuhtumisest, õppimisest ja teistestki igapäevastest asjadest.
„Tiiu eestvõtmisel on meie komsomolikoosolekud huvitavamaks ja vajalikumaks muutunud. Ei olene ju homne ainult sellest, kui palju me midagi toodame, vaid ka sellest, missugused me ise oleme,“ räägib komsomolisekretär Aino Villem.
„Edasi“ on kuulus uusehituste poolest. Keskusse kerkib hoone, kus on kauplus-söökla, teenindusruumid ja 7 kohaga võõrastemaja. Ka sigalate kompleks, millest on valmimisel 1000 nuumiku ja 600 võõrdepõrsa sigala, on siitsamast kontori juurest näha. Kontorihoone asub kaunis Uue-Antsla pargis.
Noori jätkub ja majandi juhtkond on nende ettevõtmisi alati toetanud. Naistepäevapeo mured murravad tavaliselt komsomolipoisid. Aga vastlapäev aja aastalõpu jal ollakse üks pere …
***
Puhkuse ajal on Kajavate-paar ikka Saaremaa-reisi ette võtnud. Olgu Võrumaa pealegi järvedemaa, kaunite metsatukkade ja mäeküngastega, lapsepõlvemälestused kisuvad koju, sinna, kus on tuttavad kadakad, soo, karjateed ja Angla tuulikud.
H. LAINELO

Tuesday, March 13, 2012

Kuidas "Edasi" kolhoosile kriitika mõjus

Töörahva Elu 13. märts 1962
Meie kriitikat jälgides
MIINUSED VÄHENEVAD, ENT VISALT
24. veebruaril ilmus „Töörahva Elus“ kriitiline artikkel „Vead, mis näitavad kontrolli puudumist.“ Selles arvustati „Edasi“ kolhoosi pidevas piimatoodangu languses ühe lehma kohta ja näidati, et majandil on tekkinud piima riigile realiseerimisel võlad, mis võivad veelgi kasvada, kui karja eest hoolitsemisel esinevaid lünki ei kõrvaldata. Artiklis näidati, et korduvalt jäeti sööt loomadele toomata ja kontrollimise momendil oli see mõnevõrra alaväärtuslik.
Käesoleva kuu hakul saabus toimetusele „Edasi“ kolhoosi esimehelt K. Ristilt kiri. Selles teatati, et kolhoosi juhatus ja revisjonikomisjon arutasid artikli läbi ja leidsid, et esiletoodud puudused vastavad tõele. Ühtlasi oli kirjas, et zootehnikut ja veisefarmi juhatajat karistati lohakuse eest.
Kuidas esinenud puudused kõrvaldati, sellest esimehe kiri ei pajatanud. Piimatabelis aga püsib „Edasi“ kolhoos endiselt piimatoodangu poolest ühe lehma kohta mullusega võrreldes miinusega. Toimetus küsis kolhoosi esimehelt täiendavaid andmeid, kuidas karja eest hoolitsemisega lood on. Sellele vastas kolhoosi esimees:
„Kõvendasime kontrolli söötade juurdeveo ja päevarežiimist kinnipidamise üle. Nüüd enam pole ühegi söödaliigi vahet lauda juures esinenud. Samuti on kord laudas parem kui muidu. Kõik tööd tehakse ettenähtud kellaaegadel ja söödad antakse loomadele kätte täpselt.
Kuid tekkinud viga pole nii kerge parandada. Piimatoodang tõuseb küll pidevalt, kuid vajalikku taset pole me veel siiski saavutanud. See on eelkõige meile enestele õpetuseks, aga võib ka teisi hoiatada, et lohakuse tulemusi annab tükiks ajaks heaks teha.“
K. Rist on kindel, et märtsikuu jooksul saavutatakse piima tootmises ühe lehma kohta sama tase, mis oli möödunud aasta samal perioodil. Kuid selleks, et tekkinud võlga katta, on vajalik juba aprillis rohkem piima saada kui mullu. Selle eest võitlebki kolhoosi juhtkond. Lüpsikari on esimehe isikliku kontrolli all seni, kui piimaga kõik lood korras on ja enam tagasiminekut karta ei ole.

Õpetajatel probleeme ka vanasti


Võrumaa 13. märts 1922
Vaabina vald oma õpetajaid koolimaja korterist välja tõstmas.
Vaabina vallanõukogu hiljuti otsustas oma kahele õpetajale nende elukorter valla koolimajas üles ütelda, kohustades neid erakorterisse asuma. Maakonnavalitsus, leides niisuguse otsuse õpetajate palgaseadusega mitte kokkukõlas olevat, tõstis otsuse vastu protesti Tartu-Võru Rahukogu 9. jaoskonna rahukohtuniku juures, kus see asi 16. skp. harutusele tuleb.

Monday, March 12, 2012

Vaabinas puskarimüük õitseb


Ugala 12. märts 1932 (lk 4)
Vaabinas tehakse puskarit.
Nagu kuulda, on Vaabinas mitu puskarivabrikut tegutsemas. Vabrikute toetajateks olevat ümbruskonna noored, kes viivad vabrikandile kodust varastatud kraami. Muidu müügil maksvat „soru“ oma 50 senti. Märkida tuleb, et eriti viimasel ajal tuleb Vaabinas ette sarnaseid asju.

Karskusseltsil ei õnnestunud


Ugala 12. märts 1932 (lk 1)
Karskusselts teeb „palagani“.
Pühapäeval, 6. märtsil leidis aset Vaabina seltsi saalis Vana-Antsla karskusseltsi korraldusel kino. Kuulutusele oli üles märgitud suurepärane kava ja täpne algus. Rahvas oli täpne, aga kino meister ei saanud täpselt kohale. Tunniaja hilinemise järele saadi ikka viimaks aparaadid korda ja kino algas. Varsti aga lakkas mootor külma tõttu töötamast. Küll „positi“ ja puhuti „sooja õhku“ peale, aga asja ei saanud. Rahvas pidi leppima 2 osaga, kuna kavas oli kuus osa ja naljapilt. Toodi mootor saali, et vast soojas hakkab töötama, kuid asjata. Saal läks aga petrooleumi suitsu täis, inimesed ei näinud enam üksteist. Rahvas läks vihaseks ja ühest suust karjuti „raha tagasi“. Konstaabel aga segas end vahele ja lõpetas kino. Rahvas pidi leppima mõne muusika palaga.

Mitte ainult elu ei lähe kallimaks


Elu 12. märts 1932
Urvaste kogudus tõstis matmisplatsi hinda.
Maavalitsuse vastava järelpärimise pääle matmisplatside hinna kohta 1932., 1933. ja 1934. aastal, on teatanud Urvaste kogudus, et tema soovib matmisplatsi hinnaks määrata liigetele 15 senti ja mitteliigetele 30 senti ruutjalg. Seniajani aga oli normiks 10 ja 20 s. ruutjalg.
Millest see hindade tõstmine tingitud, ei ole teada, igatahes on teised usuühingud võimaliku leidnud olevat matmisplatside hindu endiseks jätta, või isegi alandada.

Saturday, March 10, 2012

Kohtumine saadikukandidaadi Mall Kallioniga

Töörahva Elu 10. märts 1962


Telegrammid Uue-Antslasse


Võru Teataja 10. märts 1932
Telegrammivahetus Uue-Antslas.
Posti päävalitsus kavatseb telegrammide vahetust sisse sääda Uue-Antsla posti agentuuris.

Thursday, March 8, 2012

Vaabina kandlimeister


Ugala 8. märts 1932 (lk 7)
Vaabina kandlimeister.
Vaabinas elab keegi Nikolai Kolga, kes on mitmeid aastaid kandleid valmistanud, saades kandlest 500-1500 senti tükk. Kokkuvõttes leidis ta, et oma 50-60 kannelt on ära tehtud, neist mõned viidud koguni Võrru. Praegu on tal käsil ühe kontsertkandli tegemine. Kõik tehtud kandlid on välimuselt ilusad ja puhta kõlava häälega.

Vaabinas ei kuule raadiot


Ugala 8. märts 1932 (lk 2)
Vaabinas ei ole kuulda Eesti ringhäälingut.
Ka Vaabina raadiokuulajad kaebavad, et Tartu ja Tallinna saatekava on väga halvasti kuulda, eriti halvasti aga detektoriga, mille eest aga maksu nõutakse 9 krooni. Kui mitte muud, siis vähemalt detektori maksu peaks alandama tuntuvalt, et rahuldada vähegi kuulajate huvisid.

Jaani ja Ernaga müstilised lood - kas keegi teab?


Ugala 8. märts 1932 (lk 1)
Jaani ja Erna pulmadest ei tulnud midagi välja.
Hiljuti pidid Uue-Antslas abielluma keegi noormees Jaan ja Võru kandist sisse rännanud preili Erna. Et tutvus nende vahel oli juba pikaaegne, siis arvatagi, et nendest saab paar. Kuid „nali“ juhtus perekonnaseisu ametniku laua juures. Leping oli valmis, peigmees oli juba alla kirjutanud, kui pruut äkki keeldus ja ei kirjutanudki lepingule alla, lahkudes rõõmsalt „pühast kojast“. Ümberkaudsele rahvale pakub aga see vahejuhtumine palju kõneainet, sest kõik tahavad teada seesuguse „nalja“ põhjusi.

Wednesday, March 7, 2012

Kriitikatuld haridusseltsi pihta


Olevik 7. märts 1912
C.V. Urvastest. 26. skp. pidas Urvaste Hariduse Selts oma aastakoosolekut, kus Urvaste haruseltsi iseseisvaks seltsiks muutmine päevakorral oli. Haruselts lõpetati ära ja avati iseseisav Antsla Hariduse selts, mille esimeheks kooliõp. hr. A. Sollmann ja kirjatoimetajaks hr. J. Ernitson valiti – peale selle muidugi ka teised eestseisuse liikmed, kelle arv 8 on. Haruseltsi varandus anti iseseisvale seltsile. Seltsi rahaline vara on mõni rubla peale 100 rbl. Sellestgi püüdsivad parelased poolvägise mõnda osa Tartu Eesti tütarlaste gümnasiumile anda. See ei läinud korda, sest et selts isegi rahalist vaene on ja pahelased niisuguse killustamise vastu seisivad. Lõpul avaldati suures vaimustuses mõtet seltsi kooli avada. Küsimine tõuseb kust saadakse siis raha? Endistel aastatel töötas selts võlgadega. Ainult viimane aasta jättis peale 100 rubla üle. See tuli vist sellest, et selts oma raamatukogu ei suurendanud, olgugi, et igal aastal on lubatud 50 r. eest raamatuid juurde osta. Praegusel ajal paistab see samm sellepärast peaga vastu müüri põrkamine olevat. H. seltsi peaeesmärk olgu, kuna temal aineline külg tugev ei ole, rahva laiemate hulkade haridust tõsta. Selleks on tarvis suuremaid kõneõhtuid toime panna ja väljaspoolt kõnelejaid kutsuda, et hariduslisi küsimusi arutada. Teiseks peaks seltsil tubli raamatukogu olema, kus üksgi parem ja uuem toode ei tohiks puududa.

Monday, March 5, 2012

Kahtlane koer Urvastes


Ugala 5. märts 1932 (lk 7)
Kahtlane koer Urvastes.
Urvaste, Uue-Antsla ja Restu talupidajad on omad koerad katseks ketti pannud, kuna mõni päev tagasi jooksis sealt läbi kohaliste koertega üks kahtlane koer. Kardetakse marutõbe.

Poliitiline võitlus leheveergudel


Võru Teataja 5. märts 1932
Ühe-inimese koosolek.
Üks kogude lehti katsus hiljuti murda rahvaerakonna tugevat poolehoidu Urvastes sellega, et erakonna omavahelise kinnise nõupidamise kõnekoosolekuks tembeldas, ning siis kisama pistis, et vaadake, osavõtjaid oli kole vähe. Et viimasel pühapäeval aga Urvaste põllumeestekogul kokku oli kutsutud koosolek, millel kongressi saadikuid pidi valitama, ja millest ainult 1 (loe: üks!) inimene osa võttis, sellest seesama leht muidugi ei piiksata. Olgu kiidetud kogude üks-meel!

Saturday, March 3, 2012

Väike osavõtt kinoetendusest


Võru Teataja 3. märts 1932
Väike osavõtt kinoetendusest.
Pühapäeval oli Uue-Antsla rahvamajas järjekorraline kinoetendus, mis leidis aga väikese osavõtu. Publikut oli vastandina eelmistel kordadele vähe tulnud, kuigi film „Varao naine“, päris hää.

Friday, March 2, 2012

Uueka kultuuraelu 1922


Võru Teataja 2. märts 1922
Uue-Antslast
Pidu-õhtu.
20. skp. pandi Vana-Antsla kooli ruumides Antsla hariduse seltsi poolt piduõhtu toime. Lavastati naljamäng „Laenatud naine“, mille ettekandmine hästi õnnestus. Ette kanti hariduse seltsi poolt mitmed sega ja naiskoori laulud, kuid mõned laulud olid puudulikud, sest et mitmed lauljad haiguse pärast koorist välja olid jäänud. Ka on laulukoori juhataja vilumata, puudub elav vaim. Segakoori õrn laul „Emakene ära sõitle“ kanti ühetooniliselt tuimalt ette. Peab siiski tunnistama, et koorijuhatajal hea tahtmine ja püüdmine on, sellepärast võib loota, et temast tulevikul tubli koorijuht saab. Viiuli soolo, hra Kurvitsa ettekanne ei õnnestunud põrmugi. Mängul ei olnud ühtegi maitset. Pidu puhas sissetulek läheb Antsla 5 ja 6 klassi kooli heaks.
e.a.

19. skp. pidas Antsla hariduse selts oma aasta koosolekut. Liikmeid oli rohkel arvul kokku tulnud, sest Uue-Antsla on sõna tõsises mõttes üks ärksamatest nurkatest, mispärast seltsi tegevusest ohtralt osa võetakse. Päevakorras oli seltsi aasta ja kümne aasta tegevuse aruanded millest on näha, et selts on jõudnud omale suure varanduse koguda – millest kõige tähtsam on loetav laialine raamatukogu. Ka on selts selle aja sees kohalistele koolidele palju abi annud ja mitmeid kursusi toime pannud. On ka edaspidi loota, et selts jõudsasti saab töötama, sest seltsi eestseisus ja näitlejate toimkond seisab ärksamatest isikutest koos.
e.a.

Thursday, March 1, 2012

Urvaste kolhoos 50 aastat tagasi

Töörahva Elu 1.märts 1962
URVASTE AGITPUNKTIS
Urvastes asub kaks kolhoosi – „Siirius“ ja Urvaste. Mõlemates kolhoosides töötavad agitkollektiivid. Kahe kolhoosi inimesed käivad tihedalt läbi. Isetegevust tehakse koos, samuti loodi ka ühine spordiühing. Nad loevad end üheks kollektiiviks. Neid ühendabki agitpunkt, mis asub Urvaste kolhoosi kontori ruumides.
Pärast NLKP XXII kongressi asusid Urvaste agitaatorid ajaloolise kongressi otsuseid viima iga töötajani. Neile kinnitati ka uued tööpiirkonnad. Paljud agitaatorid, nagu sm. Tammiste, Feodorina, Bürkland, Kelt, Andla, Laud jt. , külastavad tihti töötajate kodusid, vestlevad inimestega ja selgitavad neile, millised ülesanded seisavad meie ees kommunismi matriaalse tehnilise baasi loomisel ja missugune peab olema kommunistliku ühiskonna inimene.
Agitaatorid ise õpivad NLKP ajaloo õpiringis. Õpetajatele on organiseeritud jooksva poliitika õpiring. Agitkollektiivi on koondatud põhiliselt kommunistid, kommunistlikud noored, kolhoosi spetsialistid ja õpetajad. Agitpunktis on üles pandud kolhoosi 1962. a. kohustused, loosungid ja plakatid ning laudadel on kirjandus XXII kongressi materjalidest ja NSV Liidu Ülemnõukogu valimistest. Näitliku agitatsiooni eest vastutab sm. Russ, kes on selle maitsekalt kujundanud.
Agitpunkti kavas on valimiste eel mitmed üritused. Agitatorid kasutavad iga võimalust, et selgitada rahvale NSVL Ülemnõukogu valimiste tähtsust ja võrrelda meie ning kapitalistlike maade valimissüsteemi. Lähemal ajal korraldame noorte valijate õhtu ja küsimuste-vastuste õhtu. Saadikukandidadi Mall Kallioniga käisime kohtumas „Edasi“ kolhoosi klubis, kus külalistena esinesid Eesti Raadio kunstnikud. Kolhoos andis transpordi töötajate kohaletoimetamiseks. Valimiste päevaks valmib isetegevuslastel sisukas kontsert.
B. MELZAR,
Urvaste kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär

Töörahva Elu 1.märts 1962
ROHKEM VÄETISI – SUUREMAD SAAGID!
Igale loomaliigile küllaldaselt sööta* Orgaanilise väetise reservid
Urvaste kolhoosil on kavandatud 1962. a. müüa riigile 93 tonni liha ja 240 tonni piima. Et seda ülesannet täita, peab olema igale loomaliigile küllaldaselt sööta. Sellepärast tehakse kolhoosi taimekasvatuses muudatusi. Nii külvatakse teravilja 66 ha-le rohkem kui mullu. Sellest kaunviljalisi 4 ha-le seemne kasvatamiseks. Tunduvalt suurenevad ka maisi pinnad. See taim on põhiliseks haljassööda ja silokultuuriks. Maisi pind suureneb peaaegu poole võrra. Seda külvatakse 70 ha-le (mullu oli see arv 39), peale selle kasvatatakse söödakapsast 12 ha-l ja suhkrupeeti 4 ha-l. Kõik need kultuurid – mais suhkrupeet, söödakapsas – vajavad suurel määral orgaanilist väetist. Sellepärast ongi kolhoosis praegu tähtsamaks tööks nende varude suurendamine. 1961. aastal lõigati kolhoosis 3000 kantmeetrit turvast, millest 2400 kantmeetrit on juba farmide juurde toimetatud ja seda kasutatakse suurte kogustena allapanuks. Tänavu lõigatakse alusturvast 1500 kantmeetrit rohkem kui 1961. a.
Sõnniku väljavedu käib mehhaniseeritult. Selleks konstrueerisid Urvaste mehhaanikud L. Laanoja ja A. Kala vastava tõstuki traktorile „Belaruss“. Kuid praegu on juba selge, et sõnnikut ei jätku kõikidele maadele. Selleks, et tekkinud puudujääki katta, puhastatakse tänavu Urvaste pargis asuvad tiigid ja sealt saadud muda võib täielikult asendada orgaanilist väetist. Neist tiikidest on võimalik väheste kuludega saada 1000 kantmeetrit muda, mis asendab sama koguse sõnnikut.
Praegu ehitatakse kolhoosis uut sigalat. Selle valmimisel hakatakse väetist tootma suuremal määral järgmiselt:
sigalasse virtsakaevu ei ehitatud, vaid virts juhitakse sigala taga suvasse lohku. Sinna veetakse soost suured kogused väetusturvast. Niimoodi saadakse head, väärtuslikku komposti.
Mullu sai Urvaste kolhoos ülemullusega võrreldes 2 ts teravilja rohkem, ja seda peamiselt koristuskadude ärahoidmise arvel. Kuid selline saak – 10,8 ts hektarilt – on ikka väga väike. Tänavu planeeriti teravilja hektarisaagiks vähemalt 12,9 ts. Seda loodetakse saada just maade parema harimise teel. Edaspidi tahetakse ka teravilja alla minevaid maid väetada. Siis suureneb nende saak tunduvalt ja loomade pidamine muutub oma jõusööta kasutades tulukamaks.
E. METS

Tuesday, February 28, 2012

Vanameister on rääkinud

Kolhoosi Elu 28. veebruar 1952
Kirjasaatjad teatavad
Töö kiidab tegijat
Võidulipu kolhoosi sepikojast möödudes võib seal alati näha usinasti töötavat vanameistrit V. Uibi. Kuigi sm. Uib on juba 67. aastane ja luuvalu teeb mõnikord liiga, ei malda ta kodus istuda, vaid võtab agaralt osa sotsialistliku suurmajandi kindlustamisest.
„ … et tasa teha seda, mis kapitalistliku korra ajal jäi tegemata. Kapitalistide rahakotti paisutada ei olnud ju mõtet,“ ütleb ta ise.
Võidulipu kolhoosi liikmed tihti räägivad: „Niikaua kui meie vanameister Uib on platsis, ei ole karta, et reed-vankrid on meil rautamata või põllutööriistad kevadeks remontimata. L. KELT

Friday, February 24, 2012

24. veebruari uudis 50 aastat tagasi. Aga näe pidu oli.

Töörahva Elu 24. veebruar 1962
„Edasis“ kohtuti saadikukandidaadiga
„Edasi“ kolhoosi klubi. Neli aastat tagasi, eelmiste NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste ajal seda veel ei olnud. Tollal liikusid klubi ehitamisest ainult julged mõtted. Nüüd oli klubi saal rahvast tulvil. Paarisajakohane ruum mahutas kaks korda rohkem külastajaid kui ette nähtud. Koos „Edasi“ rahvaga tulid saadikukandidaadiga Mall Kallioniga kohtuma naabrid „Urvastest“, „Vabadusest“, „Pioneerist“ ja isegi „Punalipust“ ning mujalt. Kohtumisest võttis osa Eesti Raadio töötajate delegatsioon.
Kohtumise avas „Edasi“ kolhoosi esimees K. Rist. Sõna anti saadikukandidaadile Mall Kallionile.
„Tunneme Malle kui tublit naaberkolhoosi töötajat. elulugu pole tarvis jutustada,“ oldi üksmeelselt nõus.
Sm. Kallion jutustas lühidalt oma tööst ja õpingutest. Ta ütles: „Loen teie suurt usaldust minu vastu avansiks, mida tahan vääridarahva esindajana meie kõrgeimas riigivõimuorganis.“
Paneme ühiselt põllud paremini vilja kandma, ehitame uusi tootmis-, kultuuri- ja eluhooneid, töötame selle nimel, et lähemal ajal oleks ka naaberkolhoosides sellised suurepärased klubid nagu „Edasi“ rahval. Kõik inimese jaoks, tema hüvanguks – selline oli saadikukandidaadi esinemise juhtmõte.
Koosolekust osavõtjaile anti kontsert „Edasi“ kolhoosi isetegevuslaste ja Eesti Raadio poolt. Vaheldumisi astusid lavale kolhoosi pillimehed, laulumehed ja raadio solistid ning ansamblid. Palava aplausi osaliseks said raadio akordionist Venda Tamman kui ka kolhoosi akordionimängija traktorist Lembit Hansi. Kolhoosirahvale esinesid veel Liivaku Leena, Artur Rinne, Leida Sibul ja Elli Jalajas, vestlesid välispoliitiline kommentaator Albert Käär ja majandusliku kommentaariga Jüri Rebane.
K. VEE

Thursday, February 23, 2012

Koolide elust 1952

Kolhoosi Elu 23. veebruar 1952
Lühiteateid koolide elust
Õpitakse vene keelt
Urvaste 7-kl. kooli vanemate klasside õpilased otsustasid vahetundidel rääkida vene keelt, et kiiremini omandada kõnekeelt.
Looetakse ka venekeelseid lasteraamatuid ning loetut arutatakse vene keeles. Loetu arutamise juures viibib ka õpetaja M. Noorväli, kes parandab õpilaste konarlisi vastuseid.
Selline töötamine aitab tublisti kaasa meie suure vene vennasrahva keele omandamisele.
L. LAUD

Tõuseb õppeedukus
Visela algkooli juhataja E. Laurits on töötanud süstemaatiliselt lastevanematega. Selle tulemusena on likvideeritud põhjuseta puudumised ja hilinemised. Mitmed lastevanemad ei kasuta lapsi enam kodusteks töödeks.
Kõik see on aidanud tõsta õppeedukust. Õppeedukusele on suurt mõju avaldanud ka kindla päevarežiimi väljatöötamine sm. Lauritsa poolt ning päevarežiimi täitmise kontrollimine lastevanemate ja õpetaja poolt.
Tugevdades sidet kodu ja kooli vahel võib loota õppeedukuse edasist pidevat tõusu.
F. KALM

Uue-Antsla huviderikas

Ugala 23. veebruar 1932
Uue-Antsla huviderikas.
Palvepäeval oli Uue-Antsla haridusseltsi korraldusel rahvamajas loeng. Kõneles haigestunud Kisand’i asemel Vainola Antslast, ainel: „Vanade eestlaste kultuur“.
Saal oli rahvast täis, umbes 300 inimest.

Põllumeestekogu ei toimi?


Võru Teataja 23. veebruar 1922
Urvastest
18. veebruaril oli Urvaste põllumeestekogu koosolek, mis kolm tundi hiljem määratud aega avati. Kokku tulnud oli ainult mõnikümmend inimest, nende hulgas ka üks naisterahvas ja koguke külapoisse. Kõnega „Põllumeeste praegusest seisukorrast“ esines P. Albreht Uue-Antslast. Aruanne jäi vastuvõtmata, sest eelmisel aastal olla revisjoni komisjon valimata „unustatud“. Liikmeid võeti umbes 20 isiku ümber vastu. Juhatusesse valiti: h-rad K. Märtin, P. Raud, K. Narits, Joh. Neumann, J. Hussar ja L. Laud, nendest üks koguni puudus koosolekul. Revisjoni komisjoni valiti neiu A. Märtin, h-rad J. Norden ja V. Neumann. Koosolek oli alguses õige kärarikas. Nagu näha, on esialgne kunstlikult sünnitatud vaimustushoog ja usaldus siinse põllumeestekogu vastu kadunud. Agricola.

Wednesday, February 22, 2012

Sümpaatne lugu saadikukandidaadist

Töörahva Elu 22. veebruar 1962
NSV LIIDU ÜLEMNÕUKOGU VALIMISTE EEL
KOHTUTI SAADIKUKANDIDAADI
MALL KALLIONIGA
Esmaspäeva õhtul oli „Punalipu“ kolhoosi keskuses palju rahvast. Peale aruande-valimiskoosolekut kohtuti Mall Kallioniga, saadikukandidaadiga NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu Võru valimisringkonnas nr. 359.
Esimesena sai sõna saadikukandidaadi usaldusmees, Linnamäe kooli õpetaja Johannes Konksi. Ta rääkis koosolijatele Mall Kallioni elust, sellest, et võrulaste saadikukandidaat on alati südame ja kätega põldude juures olnud ning väärib rajooni põlluharijate usaldust – olla nende esindaja meie maa kõrgeimas võimuorganis. Ta kutsus kõiki üles andma 18. märtsil oma hääl kommunistide ja parteitute bloki saadikukandidaadi Mall Kallioni poolt.
Järgmisena oli kõnetoolis saadikukandidaat ise. Ka tema sõnavõttu läbis mõte – põldudelt algab meie jõukus. Ta kõneles NLKP XXII kongressi poolt määratud põllumajanduse arengu suundadest ning oma tööst põllundusbrigadirina.
Mall Kallion on põllundusbrigadir Kuldre kolhoosis, Arnold Arro aga „Punalipus“. Paremini kui nemad ei peaks keegi üksteise püüdlusi mõistma. Nii see oligi. Arnold Arro kinnitas oma sõnavõtus, et Mall Kallioni eest hääletades teab „Punalipu“ rahvas – nende hääl on antud selle inimese eest, kes kogu oma jõuga võitleb põllumajanduse hea käekäigu eest. Samu mõtteid sisaldas Johannes Aarna sõnavõtt.
T. TALVAR


Töörahva Elu 22. veebruar 1962
Meie saadikukandidaat
Olin hilissügisel Kuldre kolhoosis ja asjaolud kujunesid nõnda, et tahtsin majandi parima brigadiriga pikka juttu kõnelda sellest, kuidas tal õnnestus kasvatada head maisisaaki, miks vili andis hektarilt rohkem teri kui mujal ja kartulimuguladki olid vägevamad kui teised brigaadid kasvatada suutsid.
Kuldre kolhoosi parimat brigaadi – numbri järgi esimest – juhib noor tüdruk. Tal on peale selle ameti kolhoosis veel väga palju muid ülesandeid ja kohustusi. Komsomoli-algorganisatsiooni sekretär, rahvamaja aktiivi liige, kolhoosi partei-algorganisatsiooni büroo liige … Kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär Aleksander Nurme poetas naljatamisi:
„Mall Kallion on kondilt säärane tragi ja südikas. Aga võtab ta mõne asja oma hooleks, võib kindel olla, et see tehakse ära nagu kord ja kohus!“
„Näiteks?“ esitasin võib-olla rumala ja kohatu küsimuse.
„Eks küsige temalt endalt,“ vastas Nurme. „Ta ise võib oma töödest-tegemistest kõige rohkem kõnelda.“
Tol päeval, mil mul Mall Kallioniga, esimese brigaadi brigadiriga pidi olema pikk ja põhjalik jutuajamine, jälgis mind ebaõnn. Brigadir pidi olema kündjate juures. Traktorist, kes minu äreva ja ägeda käeviipe peale oma raudhobuse peatas, lausus nokamütsi kuklasse lükates:
„Mall käis küll siin. Seadis atra pisut sügavamale ja läks. Ah, et kuhu? Ei küsinud. „
Pikemaks jutuks polnud tal tahtmist. Pani jälle traktorile tuurid peale ja see liikus edasi, lisades küntud eele viis vagu.
Ka põhuvedajate juures oli brigadir käinud. Kartuli järelnoppijatele oli käsu andnud üks koorem kohe sigalasse viia … Igalt poolt leidsin vaid brigadiri jäljed ja korraldused. Tema ise jäi aga kogu päeva jooksul tabamatuks. Õhtul astusin mööda kõvaks sõtkutud maantee serva läbi Kuldre küla. Üksteise järel lõid majade aknad heledalt valgeks. Koos elektriga tuli siin peaaegu igasse perre pesumasin ja mugav elektritriikraud. Päeval näed igal eluhoonel, olgu see siis aastakümneid tagasi ehitatud lai ja kogukas talumaja või äsjavalminud moodsat tüüpi elamu, raadioantenne. Kuid äsja vaidlesid Kuldre kooli poisid juba televisioonimarkide üle. Koolil oli kavas televiisori ostmine! Nii et raadio jääb varsti kolhoosikülaski teisejärguliseks asjaks.
„Mall on kodus küll! Astu aga sisse!“ ütles memm, kelle näole aeg ja elamused olid palju kurde ning kortse kirjanud. Hubases, moodsa kirjutuslaua, diivani ja raamaturiiuliga toas oli kaks inimest. Toa perenaine istus laua ääres nii, et valgus langes energilisele ja ilmekale näole. Külaline, nooruke tüdruk, oli diivani äärele toetanud.
Olin selles majas korra varemgi viibinud ja pärast tervitamist lasksin silmadel ringi käia. Raamaturiiulile oli lisandunud palju uusi teoseid. Kirjutuslauale oli ilmunud uus garnituur. Muidu näis kõik olevat endine. Kui võõra tulekust tekkinud pausist üle saadi, ütles Mall Kallion, ilmselt katkenud juttu jätkates:
„Sul on õigus: praegu leidub meil veel nurmi, kuhu sügisel ja kevadel pooleni sääreni porri vajud. On maid, mis tõrksalt ja nagu vastu tahtmist vilja kasvatavad. Aga hea on mõelda, et tuleb aeg, mil igale põllusiilule pääsevad masinad, mil vili võrsub palju pikemaks kui praegu ja soid ega kesiseid puisniitusid pole üldse – puha vaid vööst saadik kultuurhein!“
„Sinna läheb, kui mitte sada, siis kümmekond aastat küll!“ vaidles külaline. „Seda oodates lähed vanakas ja halliks. Elu möödub, ja ilm jääb kõik nägemata!“
„Mis see on, mida sa ilmast näha tahaksid?“ küsis Mall.
„Et poleks läbi pori vantsimist, vaid kingade all alati asfalt, et õhtud poleks igavad, et … üldse, et oleks lõbus. Meile öeldi koolis: „Maailm on teie ees lahti!“ Mis maailm on siin, kolhoosis!“
„Nii et kui saad pileti kaugesõidu rongi, siis oledki lahtise maailma otsapidi kätte saanud?“ lausus Mall Kallion väga tõsiselt. „Õhtud pole ka meie inimestel igavad. Rahvamaja ringides käib töö, rändkino on meie kandis sagedaseks külaliseks, siis veel raadio, raamatud . . . Iga minut õhtusest vabast ajast kaob asja ette.“
„Ega sinagi pole veel eluks ajaks kolhoosi brigadiriks jäänud,“ sai teine pisut ägedaks. „Vaat -lõpetad akadeemia ja panedki minema!“
„pole mul küll ette näha kuhugi mujale minekut, aga kõik võib tulla,“ ooli toa perenaine ootamatult päri. „Ent ükskõik, kuhu minu tee ka kulgeb – igal pool tahan ma olla mitte võtja, kes mõtleb vaid sellest, mis endale mugav ja kasulik. Tahan olla andja, kelle tööst jäävad jäljed …“
„Sellepärast sa siis müttadki varavalgest hilisõhtuni ringi,“ ütles külaline. „Mina niimoodi ei taha! Tahan – noh, lihtsalt, et oleks hea ja kerge elada.“
„Need kaks asja ei klapi kokku,“ sai ta vastuseks. „Head kätte saada on alati raske ja mõnikord väga raske. Kuid rõõm, mida sealjuures tunned, tasub kõik. See vast ongi elus ilusamaks osaks. „
„Ükskõik, mina tahan teistmoodi elada,“ jäi teine oma juurde ja valmistus minekule. Kui uks tema taga kinni vajus, ohkas Mall:
„Meie kandi tüdruk. Lõpetas kevadel keskkooli ja nüüd otsib kohta linna. Keelitasin, et jäägu siia – inimesi kolhoosi nii vaja, et … Kuid kuulsid ise, et teda kutsub kingade all klõpsuv asfalt. Aga ise ta säärase tee ehitajaks olla ei taha! Temale sillutagu teised teed ja toogu kõik hea kätte.“
„Selliseid noori meil enam palju ei ole!“ poetasin oma arvamuse. „Suurem osa näeb ja mõistab elu õieti,“ oli tüdruk päri. Meil on kolhoosis noor traktorist Otto Suvi. Ta on ühtmoodi osav nii maid harima kui ka remonditöökojas untsuläinud masinaid uueks tegema. Andis äsja avalduse maanoorte kooli astumiseks. Mõni vanem mees õrritab teist: „Tüürid nüüd siis inseneridiplomi poole?“ Tema vastab: „Kui oled vee lähedal, pead janu kustutama! Ilma asjade mõistmiseks on vaja rohkem teada, kui traktoristi paberid ette näevad.“
Edasi läks meie jutt sellest, et Kuldre kolhoos on viimaste aastatega hoopis teiseks muutunud kui varem. „Ja eags üksi meie kolhoos!“ seletas Mall õhinaga. „Igal pool on sellised edusammud, et aina imesta! Aga kui palju on veel tööd, enne kui kõik põllud annavad vilja nii, et salvedes on küllus! Ent kui inimesed ühiselt püüavad, tuleb kõik kätte rutem, kui oodatud. Kas see polegi õnn, et suurest edust on osake sinu käte ja mõistusega loodud? Minu arvates ongi see parim ja ilusam, mida elu anda võib!“
Palju tuli meil kahekesi tol õhtul kõne alla. Kuidas raamatukogus kasvavad võrdselt teoste ja lugejate arv, kuidas rändkino ahvatleb üha rohkem inimesi, kuidas kolhoosi juhatusel on plaan rahvamaja veelgi mahukamaks muuta …
„Mul on ees väga rasked, kuid rõõmsad päevad,“ tunnistas Mall Kallion enda kohta. „Aasta pärast lõpetan põllumajanduse akadeemia kaugõppe korras. Eks see nõua hoolt ja püsivust rohkem kui kunagi muidu … „
Kui uuesti teel olin, meenus mulle, et mul jäi uurimata, kuidas esimene brigaad põlde väetas ja maisi kasvatas, palju ühele või teisele maatükile sõnnikut andis või mineraale külvas. Aga mulle tundus: sain teada midagi tähtsamat. Nimelt seda, et inimene, kes südamega on töö ja elu küljes, kes tahab homset päeva näha tänasest ilusamana ja ise homse nimel töötada, suudab palju!
L. URBANIK

Monday, February 20, 2012

Ristikupeks Urvastes

Elu 20. veebruar 1932
Ristikupeks Urvastes.
Praegustel külmadel ilmadel on Urvastes seemneristiku peksmine väga hoogne. Uue masina selleks tellis kohalik Kirikuküla masinatarv. ühisus läinud talvel. Nüüd teenib masin parematel päevadel kuni 2000 senti ja varsti on masin oma ostuhinna juba tagasi teeninud. Suur tarvitus on tingitud sellest, et ümbruskonnas teist vastavat masinat pole, kuna aga peksmine masinaga rahakulule vaatamata palju kasulikum on kui esiisade kombel rehe all töötamine. Mis puutub saagisse, siis väidavad talunikud, et tänavu andvat ristik rohkem seemet välja kui mullu.

Korralik ülevaade Urvaste elust


Elu 20. veebruar 1932
Ringvaade Urvastest
Aktuaalsemaks küsimuseks oli senini koguduse vahekorra selgitamine pastor Valgaga. Nüüd on aga jõutud kaunis leplikule äraootamisele ja rahva huvi on pöördunud uuesti maiste asjade pääle.
Et ilmad paar nädalat tagasi vaheti kevadet meelde tuletasid, siis hakati ka mõnele siinsele seltsile elu sisse puhuma. Aastakoosolekuteni pole veel jõutud (pääle tuletõrje), kuid eeldusi selleks siiski on, ning räägitakse, et Koigu mehed tahtvat sel puhul „in corpora“ esineda ja ühte seltsi oma nurka üle viia. Muide olgu tähendatud, et seda on nad juba traditsiooniliselt iga aasta kavatsenud.
Muidu veereb eluratas ilma suuremat tähelepanu äratamata; näib nagu oleks üldine kehv aeg ka temale oma pitseri vajutanud. Ainult noored hoiavad vaimustus-tuld ja ei kohku majandusliste raskuste ees. Urvastlastel on võimalik näha neljapäeviti noorkotkaid koondustel käimas, kuna pühapäevil „Siiriuse“ seltsimajas maletatakse, milline õilis mäng Urvastes isegi daamisid on hakanud köitma. – Värskemate uudistena räägitakse kahe kohaliku preili seiklusi, millistesse on põimitud ka ühe kodumajanduskooli nimi ja „oma“ ajalehe sündi, mis aga näitab nüüd juba suremise tendentsi.
Et rahast põud, kipuvad talumeeste hooned korrast ära minema, kuna vallal siiski võimaldus uus moodne koolimaja ehitada. Mainitud maja on just valmimas ning tuleval semestril jääb keskvalla õpilastel ära hulk vaeva, rutata igapäev 5-8 klm. tagant kooli. Värske hoone asub just maantee ääres ja aitab kindlasti Urvastel imponeerida kõigile tuntud ja tundmata möödakäijatele.
Eelolev Vabaduspäev saadetakse kuuldavasti ilma suuremate pidustusteta mööda. Ainult noorkotkastel on pidulik koondus, ja noorsooliit „Siirius“ korraldab seltsimajas peo. Viimasel peol on ka võimalik kuulata laulukoori ettekandel noorte lemmiklaulu: „Sääl, kus rukkiväli lagendikul hõljub …“

Poliitika möll Urvastes


Elu 20. veebruar 1932
Löök rahvaerakonnale endises tugevas kantsis
Palvepäeval pidi olema Urvastes kaupmees A. Pallitsa ruumes ühendatud rahvusliku keskerakonna koosolek. Kuigi kutsed olid saadetud laiali kõigile ümbruskonna rahvale, oli koosolekule ilmunud vaevalt kümmekond inimest, nende hulka ka arvatud kaupmees oma naise ja väikse lapsega ning kõneleja E. Simm.
Kuna rahvast oli vähe, aeti niisama omavahel juttu. Nagu näha, on maal tegelikud põlluharijad selja pööranud linnaerakonnale, mis ka täiesti õige. Oli ju Urvastes varem rahvaerakonnal hulk liikmeid, kuna nüüd on jäänud järele vaid kohalik kaupmees oma perekonnaga, kes on kogu erakonna kohapealseks hingeks ja veel mõned kohapealsed tuusad.

Saturday, February 18, 2012

Vägevad nõudmised Uue-Antsla põllumeestelt

Elu 18. veebruar 1932
Mida räägib maa
Elamisstandart viidagu alla.
Palgad, notarite, advokaatide, arstide ja kõigi teiste rahasaajate tasusid tuleb alandada 50 protsendi võrra. Maksud vähemaks. Viin odavamaks ja karskusliikumisele antav toetus ära jätta.
Uue-Antsla põllumeeste nõudmisi.
Uue-Antsla põllumehed otsustasid esitada Vabariigi valitsusele järgmisi hädatarvilisi nõudmisi, mida siin kokkuvõttes ära toome:
Põhisäädus tuleb muuta enne järgmisi valimisi ja kui riigikogu sellega ei lepi, siis tuleb põhiseaduse muutmine panna rahvahääletusele. Riigikogu liikmete arv alandada 50-le, president ametisse sääda. Riigiametnikkude arvu vähendada ja palgad alandada 50 prots. Pensionide, abirahade ja toetuste maksmine töövõimelistele kodanikkudele lõpetada ja töövõimetud saagu toetust elamiseks võrdselt.
Vallakohtud tulevad sisse sääda. osa rahukohtuid asugu alevisse. Advokaatide honoraare piirata. Vähendada 50 protsendi võrra notarite ja pristavite tasunorme. Ära kaotada maksuametnikkude, prefektide, komissaride ja konstaablite eritasud. Jaoskonna- ja loomaarstide palka ja visiiditasusid tuleb tunduvalt alandada. Töötute päevapalka tuleb tunduvalt alandada.
Praegune nisuost ei vasta nõuetele ja nisu äraostmiseks tuleb parem kord luua. Piirituse ja viina hinda tuleb alandada, et ärahoida aseainete tarvitamist. Karskusliikumisele antav riiklik toetus tuleb ära jätta. Tubaka aktsiisimaksu tõstmine praegusel ajal on liigne. Kaitsevägi tarvitagu ainul kodumaa saadusi ja ostku aineid otseteed põllumeestelt.
Laenuprotsent tuleb alla viia 3 kuni 4 pääle. Eesti riigi kodanikud peavad tooma tagasi hoiusummad välismaa pankadest. Maksta tuleb panna üldine moratoorium. Vähemad metsatükid tulevad metsata talumajapidamiste vahel ära jaotada. Riik töötagu töötutega metsa üles, et talupidajad võiksid saada alati kuiva küttematerjali. Tarbepuude hinda tuleb alandada 50 prots. Samuti tuleb alandada 50 prots. kõiki makse ja tulumaksus tuleb kaasatöötamise tulu osa ära kaotada.

Kehva talv Vaabina põllumeestel

Võru Teataja 18. veebruar 1922
Vaabinast.
Läinud aasta lõikus, mis vilja salved rikkalikult täis kuhjas. ei luba elamiseks midagi rohkem kui – hädavaevalt. Põllumehe ainukene saadus, vili, ei ole hinnas, võrdlemata odav vastu ostmiseks. Maksusid, mille nimesidki otsekoheselt nimetada ei tea, on palju.
Kurb lugu on uute peremeestega (asunikkudega), nende elurada, mida nii roosiliseks peeti, on õige okkaline. Aidas puutuvad sõrmed salve põhja, vili on puudades turule läinud, võlgadest ja maksudest ei saa Simpsoni jõugagi iial lahti.
Sügisel mõõdeti metsa, mida asunikkudele ehitamise materjalina tarvitamiseks lubati anda – ainult oodata sellekohast korraldust. Aga nüüd oota ja väsi, kuid „paber,“ mis kinnitamiseks saadeti, on vist jäädavalt mõne akti kaane vahele kinnitatud, sest seda ei tule ju. –en.

Tuesday, February 14, 2012

Maajagamine aastal 1922


Võru Teataja 14. veebruar 1922
Urvastest.
25. jaanuaril s.a. pidas kohalik vallanõukogu oma koosolekut. Päevakorra tähtsamaks punktiks oli Truuta mõisa planeeritud krundile maasaajate kanditaatide üles seadmine. Arvatavasti asjast huvitatud olles – olid koos kõik 15 nõukogu liiget, mida siin päris haruldaseks juhtumiseks tuleb lugeda ja veel haruldavamaks seda, et mõnda liiget koguni varem kutsutavate tundi näha võis – kuna muidu ikka kvoorumi kokkusaamise küsimus enam-vähem paari tunnilist närvide pingutust nõuab. Koosoleku päev iseenesest kujutas ka teisiti midagi iseäraliku: maa soovijatest oli märgata palvete esitamisel mingisugust hoolsust ja arvamisel, kaua igatsetud välja antava mõisa maa peremeheks saada – rõõmutunnet.
Eesmärkide saavutamiseks nõukogus täitis mõnelgi kliendil ühes maapalvega hea „soro“ taskut ja ilma et oleks pead murdma hakatud – said mõne minuti kestvusel, agaramate isade korraldusel, vallasekretärile sõna lausumata tema eluruumid kostitamiseks rekvireeritud. Viimati läks kavatsus ometigi sedavõrd nurja, et kõik heategijad maast ilma pidid jääma. Nõukogu jõudis riigimaade ül. asemikuga lahkarvamisele ja otsustas maasaajate kanditaatide ülesseadmist edasi lükata, paludes põllutööministeeriumi korraldust, et krundid, mis sama ministeeriumi poolt eriotstarbeks eraldatud olid ja praegusele mõisa rentnikule lubatud ajutiselt rendile anda, saaks sõduritele väljaandmiseks lubatud, selle juures ette tuues põhjendusi ja osalt ka rentniku pihta käivaid süüdistusi. Iseäranis imelikuna paistis, et nõukogu riigimaade ülema asemikuga mõtteid vahetades, ärevusse sattus ja üks liigetest, kes ennast igati seaduse tundjaks meheks ja „advokaat-juristiks“ nimetas, koguni ülemäärast sõnavabadust hra põllutööministri kohta hakkas tarvitama. Üleüldse tuleb alla kriipsutada siinsete vallanõukogu liikmete kohta seda, et nad alatihti üks teisele haavavaid ütelusi tarvitades väga isikuliseks muutuvad ja päevakorrast eemale kalduvad. Jääb soovida, et vallavanem, kui koosoleku juhataja, ennast ei salgaks, vaid korralagedust kõrvaldada püüaks. X