Töörahva Elu 1.november 1979
Ühest Kuldre tüdrukust
Ulvi tuli Õisu tehnikumi kaks aastat tagasi. Tuli pisut kõheldes, ent kindla tahtmisega siin elukutse omandada, mis talle pisut hinge- ja südamelähedane. Kuivõrd saame selles eas rääkida kindlaks kujunenud arusaamast tulevase töö valikul.
Ulvil vedas, ta sai sisse. Pikkamisi tuli kohanemine. Nii nad neljakesi siis ühiselamutoas on, lisaks Sõmerpalu tüdrukule Irina Junolainenile veel hiidlane ja läänlane. Läbisaamine on tüdrukute vahel hea, kuigi teinekord tuleb ütlemistki. Aga see kõik käib asja juurde. Sest Ulvi on rühmaorganisaator ja nõuab korda. Mõnikord on juhtunud ka, et töö tuleb endal ära teha. Tüdrukute kursusejuhataja Evi Bergmann mäletab, et kevadel ei saadud ühiselamus kuidagi üldkasutatavat treppi korda. Kellele Ulvi ka sellest ei rääkinud, teda ei võetud kuulda. Eks ta siis ise võttis harja ja lapi ning pesi trepi läikivaks. Hiljem arvestati temaga taoliste nõudmiste puhul üha rohkem. Tal on oma rühmas autoriteeti.
Ulvi ei ole viiemees, kes kõrgendatud stipendiumi saab. Kevadise semestri lõpuks oli tal ka mõni neli matriklisse lipsanud, kuid sellest pole häda. Kolmesid ei ole ega tule. Ulvi töötab tunnis väga aktiivselt kaasa. Eriti tugev on tüdruk humanitaarainetes. Talle meeldivad keeled, kirjandus, ajalugu. See kõik sai alguse juba Urvaste ja Kärgula koolis. Ulvi meenutab nendest aegadest erilise südamesoojusega Ene Pedastsaart, kes Kärgulas võõrkeelte ja ajaloo õpetajana tugeva aluse kogu tema edasisele õpitegevusele pani. Kui sel kevadel Eesti NSV Kõrgema- ja Keskerihariduse Ministeerium vabariikliku võõrkeelte olümpiaadi korraldas, saadeti Ulvi sinna Õisut esindama. Ta tuli saksa keeles kolmandale kohale. Võistlejaid oli ju mitukümmend. Võõrkeelte õpetaja Taimi Jüris rääkis, et Ulvilt saab vastuse ikka, kui teised rühmas ei tea.
Ent eks ole ka õppeaineid, mis kõigile ühteviisi ei istu. Ulvi arvab, et talle valmistavad sageli raskusi soojustehnika tunnid, mida selles tehnikumis on eriti palju. Kuid kunagi pole juhtunud, et Ulvi oleks jätnud ülesande tegemata või oleks selle teinud poolikult.
Ulvi on suur raamatusõber. Raamatuharrastus algas juba Urvastes, kuigi kodunt oli kohalikku raamatukogusse oma kümme kilomeetrit. Ta loeb hoolikalt ka teaduskirjandust, sest lugemine ainult ajaviiteks või siis kohustusliku programmi iseseisev läbitöötamine ei paku talle mingit pinget. Kui Ulvi astub taas üle raamatukogu läve, on mul soe tunne südame all: tuleb meeldiv kohtumine tõelise kirjandussõbraga.
Ulvile meeldib vabal ajal käsitööd teha. Ta õmbleb ja koob. Ja erialagi, mida ta kavatseb omandada, tuleb vist väga naiselik: Ulvi tahab nimelt konserveerijaks saada.
Kõike, mida Ulvi Sikk teeb, teeb ta südame- ja hingesoojusega. See omadus temas kannustab teisigi paremini õppima ja käituma. Muide, Ulvi valdab vabalt kolme väga kaunist emakeelset sõna: tere, palun, tänan!
Nõnda siis elab ja õpib Õisus Võrumaa tüdruk Ulvi Sikk, kelle vanemad töötavad Kuldre kolhoosis. Esimene põllutöölisena, teine puutöölisena. Nad võivad oma tütrest vaid rõõmu tunda.
LEONHARD NIILUS
Õisu raamatukogu juhataja
Saturday, October 31, 2009
Köstri juubel - Jaan Vassil 60!
Võru Teataja 31. oktoober 1929
Urvaste köstri juubel
Pühitses 60-ndat sünnipäeva ja 30-ndat ametijuubelit
Urvaste koguduse köster Jaan Vassil pühitses neil päevil kahekordset juubelipäeva, saades vanaks 60 aastat ja olles Urvaste koguduse köstriks olnud 30 aastat. Ühtlasi langeb see juubel ka kokku 30-aastase abielupäevaga.
Jaan Vassil on sündinud 14. oktoobril 1869. a Tartumaal Vastse-Otepää vallas „Zeigu” talus peremehe pojana. Hariduse on saanud Tartu õpetajate seminaris ja kooliõpetaja kutse omandamise järele olnud 1889.-1892. aast. kärgula kaheklassilise algkooli ja 1893.-1895. a. Krüüdneri valla algkooli juhatajaks. 1895. aastal kutsus Urvaste kirikuvalitsus teda endisele köster-organist G. Põdersonile abiliseks, kus töötas kuni 1899. aastani ja pärast endise köstri surma 1899. aastal valiti Urvaste koguduse köstriks, millisel kohal on vahetpidamata teeninud 30 aastat.
Urvaste koguduse elus on hra Vassil palju ära teinud ja korda saatnud. 1918. ja 1919. a mil puudus koguduselt hingekarjane, oli köster Vassila ülesandeks ainuüksi täita kõik kiriku talitused. On asutanud kiriku laulukoori, mis tema juhatusel senini hoorikkalt tegutsenud. Mitte üksi kirikuametiga ei ole piiratud hra Vassila töö, temal on jõudu jatkunud ka kaugemale. On seltsides ja organisatsioonides kaua kaasa töötanud, olles Antsla tuletõrje Ühingu esimeheks jne. Kes juubilari tunnevad ja temaga ühes töötanud on leidnud, et tema elumõte on alati olnud tõde ja õigus. Kolmkümmend aastat ei ole küll kuigi pikk aeg, aga kolmkümmend aastat vahetpidamata töös olla, siin-sääl paremuse poole rühkida, aja ja arenguga kaasas sammuda – see tähendab palju.
Korralikkuse ja lahke vastutulelikkusega koguduse liigete vastu on hra Vassil võitnud enese vastu suure poolehoiu ja lugupidamise. Ja just see on võimaldanud temal püsimise oma teenistuskohal 30 aastat rasketel ja muutlikkudel aegadel.
Juubilar J. Vassil on ohvriks toonud kogu oma tervise, oma jõu ja parima tahtmise Urvaste koguduse käekäigu hääks ja koguduse liikmed meeldetuletades tema lahkust, vastutulelikkust ja sõbralikkust, julgevad loota, et tema veel kauaks nende keskele endise häätahtlikkuse ja armastusega jääb. Selleks juubilarile kõigeparemat tervist ja jõudu!
K-v.
Urvaste köstri juubel
Pühitses 60-ndat sünnipäeva ja 30-ndat ametijuubelit
Urvaste koguduse köster Jaan Vassil pühitses neil päevil kahekordset juubelipäeva, saades vanaks 60 aastat ja olles Urvaste koguduse köstriks olnud 30 aastat. Ühtlasi langeb see juubel ka kokku 30-aastase abielupäevaga.
Jaan Vassil on sündinud 14. oktoobril 1869. a Tartumaal Vastse-Otepää vallas „Zeigu” talus peremehe pojana. Hariduse on saanud Tartu õpetajate seminaris ja kooliõpetaja kutse omandamise järele olnud 1889.-1892. aast. kärgula kaheklassilise algkooli ja 1893.-1895. a. Krüüdneri valla algkooli juhatajaks. 1895. aastal kutsus Urvaste kirikuvalitsus teda endisele köster-organist G. Põdersonile abiliseks, kus töötas kuni 1899. aastani ja pärast endise köstri surma 1899. aastal valiti Urvaste koguduse köstriks, millisel kohal on vahetpidamata teeninud 30 aastat.
Urvaste koguduse elus on hra Vassil palju ära teinud ja korda saatnud. 1918. ja 1919. a mil puudus koguduselt hingekarjane, oli köster Vassila ülesandeks ainuüksi täita kõik kiriku talitused. On asutanud kiriku laulukoori, mis tema juhatusel senini hoorikkalt tegutsenud. Mitte üksi kirikuametiga ei ole piiratud hra Vassila töö, temal on jõudu jatkunud ka kaugemale. On seltsides ja organisatsioonides kaua kaasa töötanud, olles Antsla tuletõrje Ühingu esimeheks jne. Kes juubilari tunnevad ja temaga ühes töötanud on leidnud, et tema elumõte on alati olnud tõde ja õigus. Kolmkümmend aastat ei ole küll kuigi pikk aeg, aga kolmkümmend aastat vahetpidamata töös olla, siin-sääl paremuse poole rühkida, aja ja arenguga kaasas sammuda – see tähendab palju.
Korralikkuse ja lahke vastutulelikkusega koguduse liigete vastu on hra Vassil võitnud enese vastu suure poolehoiu ja lugupidamise. Ja just see on võimaldanud temal püsimise oma teenistuskohal 30 aastat rasketel ja muutlikkudel aegadel.
Juubilar J. Vassil on ohvriks toonud kogu oma tervise, oma jõu ja parima tahtmise Urvaste koguduse käekäigu hääks ja koguduse liikmed meeldetuletades tema lahkust, vastutulelikkust ja sõbralikkust, julgevad loota, et tema veel kauaks nende keskele endise häätahtlikkuse ja armastusega jääb. Selleks juubilarile kõigeparemat tervist ja jõudu!
K-v.
Tuesday, October 27, 2009
Restu oma juust!
Võru Teataja 27. oktoober 1959
Uut toodangut
RESTU JUUST
Restu võitööstus eesotsas juustumeister Lindmetsaga juurutas tootmisse uue naturaaljuustu sordi – 30 protsendi rasvasisaldusega restu juustu. Selle tootmisel kasutatakse tunduvalt vähem rasva, kuid hea väljatöötlemise poolest ei jää juust maha kõrgema rasvasisaldavusega juustudest. Praegu tegelevad juustumeister Lindmets ja peainsener Laanoja selle juustu tehnoloogia ja väljatöötlemise parandamisega. Vastavalt Eesti NSV Kaubandusministeeriumi nõudele hakatakse restu juustu tootma edaspidi kujult väiksemana ja kaalult kergemana.
Eesti NSV Kaubandusministeeriumi poolt on kinnitatud uudistoote valmistamiseks ajutised tehnilised tingimused ja selle realiseerimiseks jaehind. Vähema rasvasisaldavuse ja lühima valmimisaja tõttu on viimane tarbijatele maksumuse poolest tunduvalt kättesaadavam.
Restu võitööstus esineb uue juustusordiga ka vabariiklikul toiduainete konkursil.
J. URB
Uut toodangut
RESTU JUUST
Restu võitööstus eesotsas juustumeister Lindmetsaga juurutas tootmisse uue naturaaljuustu sordi – 30 protsendi rasvasisaldusega restu juustu. Selle tootmisel kasutatakse tunduvalt vähem rasva, kuid hea väljatöötlemise poolest ei jää juust maha kõrgema rasvasisaldavusega juustudest. Praegu tegelevad juustumeister Lindmets ja peainsener Laanoja selle juustu tehnoloogia ja väljatöötlemise parandamisega. Vastavalt Eesti NSV Kaubandusministeeriumi nõudele hakatakse restu juustu tootma edaspidi kujult väiksemana ja kaalult kergemana.
Eesti NSV Kaubandusministeeriumi poolt on kinnitatud uudistoote valmistamiseks ajutised tehnilised tingimused ja selle realiseerimiseks jaehind. Vähema rasvasisaldavuse ja lühima valmimisaja tõttu on viimane tarbijatele maksumuse poolest tunduvalt kättesaadavam.
Restu võitööstus esineb uue juustusordiga ka vabariiklikul toiduainete konkursil.
J. URB
Saturday, October 24, 2009
Homo-teema jätkub
Postimees 24. oktoober 1919
Toimetusele saadetud kiri
Et tõele ja õigusele oma jagu au anda ja vale pead purustada, palun teid väga, oma austatud lehes minu Homo vastust hra Vastse-Antsmõisa „valitsuse“ Rõõmus, kirja peal, mis „Postimehes“ 4. oktoobril s. a. nr 215 ilmus, ära trükkida. Oma kirjas ei puuduta hra mõisavalitsus Rõõmus mitte sugugi oma ringkirja orjaikke sisseseadmise üle, metsavahtide juures, sest – mis sulega on kirjutatud, ei saa ka kirvega välja raiuga. –
Edasi nimetab mind hra mõisavalitsus Rõõmus mõisnikude kaitsejaks. Oh hra Rõõmus! Homo tõstis üksi juuni-kuul 1918. a. valla täiskogu koosolekul oma häält Saksa leitnandi Schneideri kõne peale; kritiseerisin valjusti Saksa valitsust ja siinsete parunite teguviisi ning protesteerisin energiliselt selle teguviisi vastu. „Homo“ ei küüruta oma selga, ei mõisniku, ei lihuniku ees, ehk olgu ka – Rõõmus Oinas, ehk prohvet – Joonas.
Herra mõisavalitsus Rõõmus tõendab oma „haledas“ kirjas, et maksuta ajalehte tahan, seepärast „Postimehele“ kirjutasin. Toimetus võib tõendada, et kuni 31. dets 1919. a. on lehe eest maksetud.
Lõpuks soovin hra Rõõmusele mõne vanasõna järele-mõtlemiseks. 1) kes kassi saba kergitab, kui kas ise; 2) oma kiitus haiseb; 3) naasklid koti sees peata ei saa ja 4) lugege läbi 14 salm, 5. peatükk Siiraku tarkuse raamatust.
Ütlen veel, et hra Rõõmusega polemiseerima ei hakka, sest see oleks ilmaaegne – vee survumine.
Aupaklikult -Homo-
Samal teemal esimene ja teine ja ka kolmas lugu.
Toimetusele saadetud kiri
Et tõele ja õigusele oma jagu au anda ja vale pead purustada, palun teid väga, oma austatud lehes minu Homo vastust hra Vastse-Antsmõisa „valitsuse“ Rõõmus, kirja peal, mis „Postimehes“ 4. oktoobril s. a. nr 215 ilmus, ära trükkida. Oma kirjas ei puuduta hra mõisavalitsus Rõõmus mitte sugugi oma ringkirja orjaikke sisseseadmise üle, metsavahtide juures, sest – mis sulega on kirjutatud, ei saa ka kirvega välja raiuga. –
Edasi nimetab mind hra mõisavalitsus Rõõmus mõisnikude kaitsejaks. Oh hra Rõõmus! Homo tõstis üksi juuni-kuul 1918. a. valla täiskogu koosolekul oma häält Saksa leitnandi Schneideri kõne peale; kritiseerisin valjusti Saksa valitsust ja siinsete parunite teguviisi ning protesteerisin energiliselt selle teguviisi vastu. „Homo“ ei küüruta oma selga, ei mõisniku, ei lihuniku ees, ehk olgu ka – Rõõmus Oinas, ehk prohvet – Joonas.
Herra mõisavalitsus Rõõmus tõendab oma „haledas“ kirjas, et maksuta ajalehte tahan, seepärast „Postimehele“ kirjutasin. Toimetus võib tõendada, et kuni 31. dets 1919. a. on lehe eest maksetud.
Lõpuks soovin hra Rõõmusele mõne vanasõna järele-mõtlemiseks. 1) kes kassi saba kergitab, kui kas ise; 2) oma kiitus haiseb; 3) naasklid koti sees peata ei saa ja 4) lugege läbi 14 salm, 5. peatükk Siiraku tarkuse raamatust.
Ütlen veel, et hra Rõõmusega polemiseerima ei hakka, sest see oleks ilmaaegne – vee survumine.
Aupaklikult -Homo-
Samal teemal esimene ja teine ja ka kolmas lugu.
Thursday, October 22, 2009
Väike kultuurinupp 1959.-st
Töörahva Elu 22. oktoober 1959
„Krooni onuga” Osulas
Laupäeva õhtul olid Osulas külas Urvaste isetegevuslased. Esitati Kunderi 2-vaatuseline naljamäng „Kroonu onu”. Tugev aplaus oli tunnistuseks, et külalisetendus õnnestus.
E. JÕESAAR
„Krooni onuga” Osulas
Laupäeva õhtul olid Osulas külas Urvaste isetegevuslased. Esitati Kunderi 2-vaatuseline naljamäng „Kroonu onu”. Tugev aplaus oli tunnistuseks, et külalisetendus õnnestus.
E. JÕESAAR
Kahtlased lood
Võru Teataja 22. oktoober 1929
Süütamine U-Antslas
Ed. Kuus võeti eile vahi alla
Möödunud neljapäeva ööl põles U.-Antsla vallas Kassi asunduses maha Ed. Kuuse päralt olev küün ühes seesoleva loomatoidu tagavaraga. Tule tekkimise ajal, mida kõige enne märgati seespool katuse küljes, ei olnud peremeest ennast kodus. Ta oli läinud Valka sigu viima.
Juurdlusel selgus kahtlus kuritahtlikus süütamises, sest hoone oli kindlustatud tule vastu õige kõrgelt, samuti ka sissepõlenud põhk. On saadud üksikasjalikumaid andmeid, mille tagajärjel eile Ed. Kuus eeluurimise ajaks vangistati.
Samal Ed. Kuusel põles ka 1927. a üks hoone maha, mille eest ta kindlustusseltsilt kaunis suure summa raha sai.
Viimati maha põlenud hoone oli tule vastu kindlustatud Lloydis 750 kr. eest ja kraam „Talus” 2425 kr. eest.
1927. a. hoone põlemine langeb täpselt kokku viimati aset leidnud tulekahjuga. Ka siis ei olnud peremeest ennast tulekahju ajal kodus.
Süütamine U-Antslas
Ed. Kuus võeti eile vahi alla
Möödunud neljapäeva ööl põles U.-Antsla vallas Kassi asunduses maha Ed. Kuuse päralt olev küün ühes seesoleva loomatoidu tagavaraga. Tule tekkimise ajal, mida kõige enne märgati seespool katuse küljes, ei olnud peremeest ennast kodus. Ta oli läinud Valka sigu viima.
Juurdlusel selgus kahtlus kuritahtlikus süütamises, sest hoone oli kindlustatud tule vastu õige kõrgelt, samuti ka sissepõlenud põhk. On saadud üksikasjalikumaid andmeid, mille tagajärjel eile Ed. Kuus eeluurimise ajaks vangistati.
Samal Ed. Kuusel põles ka 1927. a üks hoone maha, mille eest ta kindlustusseltsilt kaunis suure summa raha sai.
Viimati maha põlenud hoone oli tule vastu kindlustatud Lloydis 750 kr. eest ja kraam „Talus” 2425 kr. eest.
1927. a. hoone põlemine langeb täpselt kokku viimati aset leidnud tulekahjuga. Ka siis ei olnud peremeest ennast tulekahju ajal kodus.
Monday, October 19, 2009
Post jõuab kolm päeva hiljem
Elu 19. oktoober 1929
Hukkamõistetavad postiolud Urvastes
Post saabub mõnikord kolmandal päeval
Väga palju on sellest küll kirjutatud ja selle üle kõneldud, kui hädatarvilik on, et postiasjandus maal hästi korraldatud oleks. Riigikassa, kui ka vallavalitsus kulutab selleks iga aasta suuri summasid, kuid ikkagi jätab postikorraldus veel soovida.
Nagu teada, on postivedu vallavalitsuse poolt vähempakkumise teel välja antud ja postivedajaga leping sõlmitud posti laialikandmiseks määratud punktidesse või postitaludesse.
Samuti näeb leping ette, et post peab igapäev laiali kantud saama ja isegi aeg, mil post ühte või teise postitallu peab jõudma.
Kui suvel, mil teed jalgrattaga soodsad ja päevad pikemad, veel korralikult postisaamisest juttu võis olla, on nüüd sügise tulekul asi põhjalikult muutunud. Korduvad sageli juhused, kus post alles teisel või kolmandal päeval pärale jõuab, olles rännanud käest-kätte, lõhutud, rebitud ja lehed peaaegu lugemiskõlbmatuks muutunud. Sagedasti antakse post juhuslikkude möödasõitjate või „sinna kanti” minejate kätte, kes omakord neid jälle edasi annavad või isegi simmanitel välja jagavad. Nii saavad lehtedetellijad mõnikord ainult oma lehetükikesed kätte.
Hukkamõistetavad postiolud Urvastes
Post saabub mõnikord kolmandal päeval
Väga palju on sellest küll kirjutatud ja selle üle kõneldud, kui hädatarvilik on, et postiasjandus maal hästi korraldatud oleks. Riigikassa, kui ka vallavalitsus kulutab selleks iga aasta suuri summasid, kuid ikkagi jätab postikorraldus veel soovida.
Nagu teada, on postivedu vallavalitsuse poolt vähempakkumise teel välja antud ja postivedajaga leping sõlmitud posti laialikandmiseks määratud punktidesse või postitaludesse.
Samuti näeb leping ette, et post peab igapäev laiali kantud saama ja isegi aeg, mil post ühte või teise postitallu peab jõudma.
Kui suvel, mil teed jalgrattaga soodsad ja päevad pikemad, veel korralikult postisaamisest juttu võis olla, on nüüd sügise tulekul asi põhjalikult muutunud. Korduvad sageli juhused, kus post alles teisel või kolmandal päeval pärale jõuab, olles rännanud käest-kätte, lõhutud, rebitud ja lehed peaaegu lugemiskõlbmatuks muutunud. Sagedasti antakse post juhuslikkude möödasõitjate või „sinna kanti” minejate kätte, kes omakord neid jälle edasi annavad või isegi simmanitel välja jagavad. Nii saavad lehtedetellijad mõnikord ainult oma lehetükikesed kätte.
Nimelaudade hävitamine
Elu 19. oktoober 1929
Uue-Antslas hävitatakse teedel nimelaudu
Möödunud suvel võeti ette Uue-Antslas uus teede mõõtmine, mil igale talupojale väljamõõdetud teeosale pisteti nimelauake. Aja jooksul on need lauakesed kõdunenud või ulakate poolt ära visatud. Raskusi teeb tee korrashoidjatele oma teeosa ülesleidmine.
Praegusel ajal on kehvas olukorras külavaheteed. Raskusi teeb see rehepeksumasinate edasitoimetajatele ja piimaveole.
Uue-Antslas hävitatakse teedel nimelaudu
Möödunud suvel võeti ette Uue-Antslas uus teede mõõtmine, mil igale talupojale väljamõõdetud teeosale pisteti nimelauake. Aja jooksul on need lauakesed kõdunenud või ulakate poolt ära visatud. Raskusi teeb tee korrashoidjatele oma teeosa ülesleidmine.
Praegusel ajal on kehvas olukorras külavaheteed. Raskusi teeb see rehepeksumasinate edasitoimetajatele ja piimaveole.
Öine tuletont Uue-Antslas
Elu 19. oktoober 1929
Öine tuletont Uue-Antslas
E. Kuus’e küün hävines ühes heintega
17. skp. ööl kl. 1 paiku hakkas tulekuma paistma Uue-Antsla vallas Kassi asunduses elava Ed. Kuuse päralt oleval elamu kohal. Varsti selgus, et tuli on lahti pääsnud Ed. Kuuse küünist, mis hiljuti riigilt asunik oli ostnud. Et küünis olid heinad, siis levines tuli kiiresti laiali ja mattis kogu küüni leekide alla. Küüni põlesid ka sisse 24000 klg. ümber ristikheinu ja 10400 klg. aasaheinu. Kogu omaniku kahju oli 3812 kr. ümber.
Ärapõlenud hoone on kinnitatud „Eesti Lloidis” 750 kr. eest ja sissepõlenud heinad ühistegelises kindlustusseltsis „Talus” 2425 kr. väärtuses. Kust tuli alguse sai, on selgumata. Omaniku arvates on siin kuri käsi mängus olnud.
Öine tuletont Uue-Antslas
E. Kuus’e küün hävines ühes heintega
17. skp. ööl kl. 1 paiku hakkas tulekuma paistma Uue-Antsla vallas Kassi asunduses elava Ed. Kuuse päralt oleval elamu kohal. Varsti selgus, et tuli on lahti pääsnud Ed. Kuuse küünist, mis hiljuti riigilt asunik oli ostnud. Et küünis olid heinad, siis levines tuli kiiresti laiali ja mattis kogu küüni leekide alla. Küüni põlesid ka sisse 24000 klg. ümber ristikheinu ja 10400 klg. aasaheinu. Kogu omaniku kahju oli 3812 kr. ümber.
Ärapõlenud hoone on kinnitatud „Eesti Lloidis” 750 kr. eest ja sissepõlenud heinad ühistegelises kindlustusseltsis „Talus” 2425 kr. väärtuses. Kust tuli alguse sai, on selgumata. Omaniku arvates on siin kuri käsi mängus olnud.
Sunday, October 18, 2009
Elu 18. oktoober 1939
Vaabina uus meiereihoone valmib
Uues hoones algab tegevus 1. novembril.
Möödunud kevadel alustas Vaabina piimaühing uue meiereihoone ehitamist. Ehitusmeistriks on hr. J. Perv, kes pidi oma töö lõpule viima 1. okt. k.a. Töö aga pikenes ettetulnud põhjusil. On siiski kindel, et täielik piima vastuvõtt võib alata 1. nov. k.a. Sel puhul asub ka tööle endine meier August Terasväli, kes on ennem õiglaselt ja ausalt töötanud, ning valmistanud omale ühingule 100% eksport-võid.
Olgu märgitud, et Vaabina meiereihoone on Võrumaal oma ehituselt kui ka sisseseadete poolest üks suuremaid ja ajakohasemaid, mille ehitus läheb maksma 50 000 kr. ja mis on senini ehitatud ilma välislaenuta. Selleks on praegune piimaühingu juhatus täiesti innukat tööd teinud oma ühingu kasuks. Piimaühingu juhatusse kuuluvad: esimees Karl Ader, kassap. Johan Reismann, sekretär Peet Puusar ja raaamatupid. Joh. Horn
45 kuldrelast õpib näitekunsti
Valmistatakse uusi dekoratsioone.
Vastse-Antsla Haridusseltsi ja Eesti Haridusliidu ühisel korraldusel algas Kuldres näitekunsti kursus, mis kestab 29. okt. s.a. Osavõtjaid teatrihuvilisi on 45 inimest, peale selle on igaõhtustel loengutel ja praktilise töö harjutustel mitmeid kuulajaid, kes pidevalt ei saa kursuse tööst osa võtta.
Kursuse juhatajaks on Eesti Haridusliidu poolt saadetud näitejuht konsulent pr. Marie Kalbek, kes ka möödunud aastal samas kursust juhatas. Näitejuhi abiks – inspitsiendiks valiti Heino Velner ja kursuse vanemaks Kalju Sild.
Kursuse kestel õpitakse praktilise tööna kaks näidendit ja nimelt „Äripäev“ ning „Justiina“. Kursuse lõpul 29. okt. s.a. tuleb ettekandel „Äripäev. Teine tükk „Justiina“ õpitakse „tagavaraks“ ja see tuleb ettekandele eelolevate jõulude ajal.
Koos näitekursusega algas tööd ka Eesti Haridusliidu dekoraator Rud. Sepp, kes mõlemate näidendite tarvis valmistab uued dekoratsioonid. Kõige selle suure töö tulemuseks on 29. skp. toimuv lõpp-pidu, mis kindlasti kujuneb suurimaks kui kunagi varem.
Vastse-Antsla Haridusselts on ümbruskonnas suurim ja vanem selletaoline organisatsioon, kes oma tegevusega tõmbab kaasa inimesi ka kaugemalt kui oma valla piirest. Senine seltsi töö on toimunud kogu aeg heas usus ja üksteise mõistmises.
Vaabina uus meiereihoone valmib
Uues hoones algab tegevus 1. novembril.
Möödunud kevadel alustas Vaabina piimaühing uue meiereihoone ehitamist. Ehitusmeistriks on hr. J. Perv, kes pidi oma töö lõpule viima 1. okt. k.a. Töö aga pikenes ettetulnud põhjusil. On siiski kindel, et täielik piima vastuvõtt võib alata 1. nov. k.a. Sel puhul asub ka tööle endine meier August Terasväli, kes on ennem õiglaselt ja ausalt töötanud, ning valmistanud omale ühingule 100% eksport-võid.
Olgu märgitud, et Vaabina meiereihoone on Võrumaal oma ehituselt kui ka sisseseadete poolest üks suuremaid ja ajakohasemaid, mille ehitus läheb maksma 50 000 kr. ja mis on senini ehitatud ilma välislaenuta. Selleks on praegune piimaühingu juhatus täiesti innukat tööd teinud oma ühingu kasuks. Piimaühingu juhatusse kuuluvad: esimees Karl Ader, kassap. Johan Reismann, sekretär Peet Puusar ja raaamatupid. Joh. Horn
45 kuldrelast õpib näitekunsti
Valmistatakse uusi dekoratsioone.
Vastse-Antsla Haridusseltsi ja Eesti Haridusliidu ühisel korraldusel algas Kuldres näitekunsti kursus, mis kestab 29. okt. s.a. Osavõtjaid teatrihuvilisi on 45 inimest, peale selle on igaõhtustel loengutel ja praktilise töö harjutustel mitmeid kuulajaid, kes pidevalt ei saa kursuse tööst osa võtta.
Kursuse juhatajaks on Eesti Haridusliidu poolt saadetud näitejuht konsulent pr. Marie Kalbek, kes ka möödunud aastal samas kursust juhatas. Näitejuhi abiks – inspitsiendiks valiti Heino Velner ja kursuse vanemaks Kalju Sild.
Kursuse kestel õpitakse praktilise tööna kaks näidendit ja nimelt „Äripäev“ ning „Justiina“. Kursuse lõpul 29. okt. s.a. tuleb ettekandel „Äripäev. Teine tükk „Justiina“ õpitakse „tagavaraks“ ja see tuleb ettekandele eelolevate jõulude ajal.
Koos näitekursusega algas tööd ka Eesti Haridusliidu dekoraator Rud. Sepp, kes mõlemate näidendite tarvis valmistab uued dekoratsioonid. Kõige selle suure töö tulemuseks on 29. skp. toimuv lõpp-pidu, mis kindlasti kujuneb suurimaks kui kunagi varem.
Vastse-Antsla Haridusselts on ümbruskonnas suurim ja vanem selletaoline organisatsioon, kes oma tegevusega tõmbab kaasa inimesi ka kaugemalt kui oma valla piirest. Senine seltsi töö on toimunud kogu aeg heas usus ja üksteise mõistmises.
"Edasi" kolhoosi hea kartulisaak
Töörahva Elu 17. oktoober 1959
Meie INTERVJUU päevateemadel
HEA KARTULISAAK
Tänavune sügis on põllumehele võrdlemisi helde. Ammu sai lugeja teada, et „edasi” kolhoos kogus sel aastal keskmiselt 20, 5 ts teravilja igalt hektarilt. Pärast kartulivõtu lõpetamist selgus teine rõõmustav töövõit: 53 ha suuruse pindala igalt hektarilt saadi 229 ts kartuleid.
See on tubli saavutus. Kuidas selleni jõuti, milliseid agrotehnilisi võtteid kasutati? Sellele vastas kolhoosi esimees K. Rist:
„Võitlus suure kartulisaagi eest algas möödunud sügisel. Esimesteks töödeks olid korralik sügisene sügavkünd ja põldude hea väetamine. Kartulinurmedele andsime iga hektari kohta 30 tonni laudasõnnikut. Koos kevadise mullaharimisega külvasime 300 ts superfosfaati, 200 ts kaalisoola ja 100 kg ammooniumsulfaati igale hektarile. Kartuli panime maha maikuu keskpaiku, hooldustöödena tegime 4 vaheltharimist.
Väga oluline on õige sordi valik. Meil on kujunenud parimateks kartulisortideks „ Olev” ja „Jõgeva talvik”. Esimene andis 260 ts ha-lt, teine pisut vähem. Neid sorte kasvatame ka edaspidi.”
Hea kartulisaak võimaldab kogu laudaperioodi kestel anda emistele ja nuumikutele iga päev 8 kg kartuleid. Osa sordikartuleid läheb vahetamisele teiste majanditega, et aidata ka neil kartulikasvatust arendada. Rida sovhoose ongi juba seda teinud. Veel tahavad „Edasilt” häid seemnekartuleid muretseda Antsla sovhoos, Kuldre, Marxi-nim. ja Stalini-nimeline kolhoos.
„Edasi” kolhoos kavatseb kartuli kasvupinda veelgi laiendada. 1961. aastal tahetakse selle kultuuri alla viia ca 10 protsenti põllumaast.
Meie INTERVJUU päevateemadel
HEA KARTULISAAK
Tänavune sügis on põllumehele võrdlemisi helde. Ammu sai lugeja teada, et „edasi” kolhoos kogus sel aastal keskmiselt 20, 5 ts teravilja igalt hektarilt. Pärast kartulivõtu lõpetamist selgus teine rõõmustav töövõit: 53 ha suuruse pindala igalt hektarilt saadi 229 ts kartuleid.
See on tubli saavutus. Kuidas selleni jõuti, milliseid agrotehnilisi võtteid kasutati? Sellele vastas kolhoosi esimees K. Rist:
„Võitlus suure kartulisaagi eest algas möödunud sügisel. Esimesteks töödeks olid korralik sügisene sügavkünd ja põldude hea väetamine. Kartulinurmedele andsime iga hektari kohta 30 tonni laudasõnnikut. Koos kevadise mullaharimisega külvasime 300 ts superfosfaati, 200 ts kaalisoola ja 100 kg ammooniumsulfaati igale hektarile. Kartuli panime maha maikuu keskpaiku, hooldustöödena tegime 4 vaheltharimist.
Väga oluline on õige sordi valik. Meil on kujunenud parimateks kartulisortideks „ Olev” ja „Jõgeva talvik”. Esimene andis 260 ts ha-lt, teine pisut vähem. Neid sorte kasvatame ka edaspidi.”
Hea kartulisaak võimaldab kogu laudaperioodi kestel anda emistele ja nuumikutele iga päev 8 kg kartuleid. Osa sordikartuleid läheb vahetamisele teiste majanditega, et aidata ka neil kartulikasvatust arendada. Rida sovhoose ongi juba seda teinud. Veel tahavad „Edasilt” häid seemnekartuleid muretseda Antsla sovhoos, Kuldre, Marxi-nim. ja Stalini-nimeline kolhoos.
„Edasi” kolhoos kavatseb kartuli kasvupinda veelgi laiendada. 1961. aastal tahetakse selle kultuuri alla viia ca 10 protsenti põllumaast.
Protest Homo vastu
Võru Teataja 17. oktoober 1919
Toimetusele saadetud kirjad
Meie siin allakirjutajad Uue-Antsla mõisa intelligent töölised, meistrid, mõisa sulased ja metsavahid palume all pool avaldatud ridadele Teie auväärt lehes ruumi lubada.
„Postimehest“ 205. numbrist leidsime sõnume kellegi Homo poolt pealkirja all: Vastse-Antslast: „Orja aja märgid.“ Et meie Uue-Antsla mõisa elanikud päris üllatatud oleme meie praeguse mõisa valitseja herra Rõõmuse uuenduste üle mainitud mõisa majapidamises, sõbralises läbikäimises mõisa töörahvaga, mitmepidises mõisa töörahva olukorra paranduses ja meie kultuuri olude tõstmises nagu näituseks rahva lugemisetoa sisseseadmine ja kavatsusel oleva mõisa teenijate väike-laste kooli avamine, siis sünnitas niisugune kuritahtlik laimdus meie seas väga halba tundmust, mille kohta meie Homole siin kõige valjumat protesti avaldame. Tõele au andes peame tunnistama, et herra Rõõmus seniajani ainult on katsunud igapidi orja aja jälgesid hävitada, mitte edendada, nagu seda Homo oma sulesünnituses on esile kannud.
Uue-Antslas, 25. sept 1919 a.
Uue-Antsla mõisa teenijad: A. Arik, M. Lees, K. Visnapuu, A. Taks, J. Visnapuu, S. Saalis, A. Reismann, J. Tsirul, A. Visnapuu, meier Siim, M. Zirk, J. Sissas, J. Kruuse, J. Ehte, Kriibi metsavaht A. Leok, Rauska metsavaht, H. Ilsjan, Kassi metsavaht J. Jalk, Avisoo metsavaht, M. Kängsep.
Tähendus: Palume kõiki neid ajalehti, kes üleval nimetatud „Postimehe“ teate on avaldanud, ka selle õienduse ära trükkida.
Samal teemal esimene ja teine lugu.
Toimetusele saadetud kirjad
Meie siin allakirjutajad Uue-Antsla mõisa intelligent töölised, meistrid, mõisa sulased ja metsavahid palume all pool avaldatud ridadele Teie auväärt lehes ruumi lubada.
„Postimehest“ 205. numbrist leidsime sõnume kellegi Homo poolt pealkirja all: Vastse-Antslast: „Orja aja märgid.“ Et meie Uue-Antsla mõisa elanikud päris üllatatud oleme meie praeguse mõisa valitseja herra Rõõmuse uuenduste üle mainitud mõisa majapidamises, sõbralises läbikäimises mõisa töörahvaga, mitmepidises mõisa töörahva olukorra paranduses ja meie kultuuri olude tõstmises nagu näituseks rahva lugemisetoa sisseseadmine ja kavatsusel oleva mõisa teenijate väike-laste kooli avamine, siis sünnitas niisugune kuritahtlik laimdus meie seas väga halba tundmust, mille kohta meie Homole siin kõige valjumat protesti avaldame. Tõele au andes peame tunnistama, et herra Rõõmus seniajani ainult on katsunud igapidi orja aja jälgesid hävitada, mitte edendada, nagu seda Homo oma sulesünnituses on esile kannud.
Uue-Antslas, 25. sept 1919 a.
Uue-Antsla mõisa teenijad: A. Arik, M. Lees, K. Visnapuu, A. Taks, J. Visnapuu, S. Saalis, A. Reismann, J. Tsirul, A. Visnapuu, meier Siim, M. Zirk, J. Sissas, J. Kruuse, J. Ehte, Kriibi metsavaht A. Leok, Rauska metsavaht, H. Ilsjan, Kassi metsavaht J. Jalk, Avisoo metsavaht, M. Kängsep.
Tähendus: Palume kõiki neid ajalehti, kes üleval nimetatud „Postimehe“ teate on avaldanud, ka selle õienduse ära trükkida.
Samal teemal esimene ja teine lugu.
Sunday, October 11, 2009
Pühapäevak
Töörahva Elu 11. oktoober 1949
Hoogne pühapäevak Urvaste valla kolhoosides
Juba laupäeval läks Urvaste valla aktiiv välja lahingülesandega: kindlustada pühapäevaku jooksul kartulivarumise aastaplaani täitmine, viia riigile kartuleid üle normi ja lõpetada suuremas enamuses kartulikoristamine kõigis valla kolhoosides.
30-liikmeline valla aktiiv organiseeris pühapäevaks tööle kõik kolhoosnikud ja asus ka ise kolhoose abistama tegelike tööde juures. Leegi kolhoosis, kus sügistöödega ollakse kõige raskemas olukorras, abistas pühapäeval kartulivõtmisel 16 inimest. Väiksemaid aktivistide gruppe oli teistes valla kolhoosides. Pühapäeva õhtuks täitsid kõik Urvaste valla kolhoosid kartulivarumise aastaplaani ja viisid ligi 4 tonni kartuleid üle normi. Vald täitis kartulivarumise aastaplaani 101,1-protsendiliselt.
Valla aktiiv asus nüüd võitlusse selle eest, et täita ennetähtaegselt riiklikud normikohustused kõigil aladel, lõpetada õigeaegselt kartulikoristamine, viljapeksmine ja sügiskünd kõigil kolhoosi põldudel. V. Haas
Hoogne pühapäevak Urvaste valla kolhoosides
Juba laupäeval läks Urvaste valla aktiiv välja lahingülesandega: kindlustada pühapäevaku jooksul kartulivarumise aastaplaani täitmine, viia riigile kartuleid üle normi ja lõpetada suuremas enamuses kartulikoristamine kõigis valla kolhoosides.
30-liikmeline valla aktiiv organiseeris pühapäevaks tööle kõik kolhoosnikud ja asus ka ise kolhoose abistama tegelike tööde juures. Leegi kolhoosis, kus sügistöödega ollakse kõige raskemas olukorras, abistas pühapäeval kartulivõtmisel 16 inimest. Väiksemaid aktivistide gruppe oli teistes valla kolhoosides. Pühapäeva õhtuks täitsid kõik Urvaste valla kolhoosid kartulivarumise aastaplaani ja viisid ligi 4 tonni kartuleid üle normi. Vald täitis kartulivarumise aastaplaani 101,1-protsendiliselt.
Valla aktiiv asus nüüd võitlusse selle eest, et täita ennetähtaegselt riiklikud normikohustused kõigil aladel, lõpetada õigeaegselt kartulikoristamine, viljapeksmine ja sügiskünd kõigil kolhoosi põldudel. V. Haas
Urvaste seltskonna ülevaade
Võru Teataja 10. oktoober 1929
Urvaste suurused…
Osvald Sild
Meie vallavanema härra esi. Vabadusristi kavaler ja elukutselt asunik-põllumees Truutas. Muidu päris sirge härra, kuid ma arvan, et tema proua meeldib veel rohkem.
Asjaajamises on tema päris korralik ja ega aja niisugust ühekülgset poliitikat, nagu seda tema eelkäijad on teinud.
Sekretär K. Schmidt
Tema elab tasa-pisi ja nagu ei oleks kellegagi tegemist. Kuna endistel härradel kõiksugu hõõrumisi oli, ei näi temal siin ühtki häda ega halba. Kes teisel elu ei püüa kitsaks teha, sellel ei ole ka ise millalgi kitsas – vana sõna.
Peterson.
Meie politsei esitus. Noh tema kohta võib õigusega tähendada, et oma iseloomu tõttu on ta täiesti paslik sellele kohale. Kus tarvis, haarab kinni, ja kus ei ole tarvis, jätab haaramata.
Ernst Keller
Teda kutsutakse ka nimega: „Vana Siirius”, sest on viimaste hulgas üks vanemaid, kes teinekord ka käratseda armastab. Mis temagi vaene mees teeb? Üks pigistab siit teine säält! Temal on vaenlasi, nii ka sõpru väga palju.
Olev Märtin
Meie näitejuhi härra „Siiriuse” lavalt. Sellel mehel kaunis kena näpp näitelaval. Kui asja ette võtab, ega pooleli jäta.
(järgneb)
12. oktoober 1929
Pr. ja hra Jaek’id
Meie noorsoo kasvatajad ja õpetajad. Mõlemad kaitseliidu eesotsas tegevad. Ka tegutsevad seltskondliselt kohalikus seltsis kaasa.
J. Kolk
Ka noorsoo kasvataja. Tema on vist väsimata inimene, sest talvel koputab kuni keskööni taktikeppi ja ei jäta enne, kui laulud peavad kõlama.
J. Hussar
Ja ja – kui tema oma isikut niisuguses suuruses maksma paneks, kui see just üldhuvides nõnda kõigile kasulik, - kas siin pool ehk sealpool, siis oleksime veel mitmevõrra rohkem temale tänulikud, kui seda nüüd. –
K. Tiiberg
Temal on rohkem vedanud naiselemendi juures. Muidu põllumees ja selle kõrval ka tubli jahimees. Varem tegi mõned topsud, aga peale seda, kui proua kosis omale, ei viska vist tilkagi enam.
Ch. Narits
Tema kohta maksab seesama mõtteväljendus mis sellepoolt räägib, et tarvis sügavamale jõuda, et saaksime kõik palju kalu ja et neist kaladest saaksid osakese „kõik Urvaste kodanikud.” Elukutselt on ta asunik ja pasunakoori juhataja.
Urvaste suurused…
Osvald Sild
Meie vallavanema härra esi. Vabadusristi kavaler ja elukutselt asunik-põllumees Truutas. Muidu päris sirge härra, kuid ma arvan, et tema proua meeldib veel rohkem.
Asjaajamises on tema päris korralik ja ega aja niisugust ühekülgset poliitikat, nagu seda tema eelkäijad on teinud.
Sekretär K. Schmidt
Tema elab tasa-pisi ja nagu ei oleks kellegagi tegemist. Kuna endistel härradel kõiksugu hõõrumisi oli, ei näi temal siin ühtki häda ega halba. Kes teisel elu ei püüa kitsaks teha, sellel ei ole ka ise millalgi kitsas – vana sõna.
Peterson.
Meie politsei esitus. Noh tema kohta võib õigusega tähendada, et oma iseloomu tõttu on ta täiesti paslik sellele kohale. Kus tarvis, haarab kinni, ja kus ei ole tarvis, jätab haaramata.
Ernst Keller
Teda kutsutakse ka nimega: „Vana Siirius”, sest on viimaste hulgas üks vanemaid, kes teinekord ka käratseda armastab. Mis temagi vaene mees teeb? Üks pigistab siit teine säält! Temal on vaenlasi, nii ka sõpru väga palju.
Olev Märtin
Meie näitejuhi härra „Siiriuse” lavalt. Sellel mehel kaunis kena näpp näitelaval. Kui asja ette võtab, ega pooleli jäta.
(järgneb)
12. oktoober 1929
Pr. ja hra Jaek’id
Meie noorsoo kasvatajad ja õpetajad. Mõlemad kaitseliidu eesotsas tegevad. Ka tegutsevad seltskondliselt kohalikus seltsis kaasa.
J. Kolk
Ka noorsoo kasvataja. Tema on vist väsimata inimene, sest talvel koputab kuni keskööni taktikeppi ja ei jäta enne, kui laulud peavad kõlama.
J. Hussar
Ja ja – kui tema oma isikut niisuguses suuruses maksma paneks, kui see just üldhuvides nõnda kõigile kasulik, - kas siin pool ehk sealpool, siis oleksime veel mitmevõrra rohkem temale tänulikud, kui seda nüüd. –
K. Tiiberg
Temal on rohkem vedanud naiselemendi juures. Muidu põllumees ja selle kõrval ka tubli jahimees. Varem tegi mõned topsud, aga peale seda, kui proua kosis omale, ei viska vist tilkagi enam.
Ch. Narits
Tema kohta maksab seesama mõtteväljendus mis sellepoolt räägib, et tarvis sügavamale jõuda, et saaksime kõik palju kalu ja et neist kaladest saaksid osakese „kõik Urvaste kodanikud.” Elukutselt on ta asunik ja pasunakoori juhataja.
Thursday, October 8, 2009
Hm ... koolile pole ruume ...
Võru Teataja 8. oktoober 1929
Urvaste koolidel ei ole ruume
Urvaste algkool pidi tänavu töötama jääma 3 klassi komplektiga. Vallavolikogu leidis aga, et 3 klassikomplekti mahutamiseks algkooli juures ruume pole ja neid kuskilt lähedusest ka üürida ei saa. Sellepärast otsustati kooli juurest 3. klassikomplekt ära jätta ja 6. õppeaasta lapsed saata Uue-Antsla valla Kuldre algkooli, kuna Koigo algkooli juures avada klass 5. õppeaasta laste jaoks. Vastava palvega esines vallavalitsus ka maavalitsuses. Viimane otsustas tähendatud muudatused Urvaste koolielus lubada
Urvaste koolidel ei ole ruume
Urvaste algkool pidi tänavu töötama jääma 3 klassi komplektiga. Vallavolikogu leidis aga, et 3 klassikomplekti mahutamiseks algkooli juures ruume pole ja neid kuskilt lähedusest ka üürida ei saa. Sellepärast otsustati kooli juurest 3. klassikomplekt ära jätta ja 6. õppeaasta lapsed saata Uue-Antsla valla Kuldre algkooli, kuna Koigo algkooli juures avada klass 5. õppeaasta laste jaoks. Vastava palvega esines vallavalitsus ka maavalitsuses. Viimane otsustas tähendatud muudatused Urvaste koolielus lubada
Sõda!
Võru Teataja 8. oktoober 1929
Antsla ja Vaabina vahel löödi lahinguid
Antsla malevkonna taktiline õppus õnnestus täiesti
Naised suppi keetmas. Orkester lõuna-lauas. Pääle lahingu tants.
Pühapäeval peeti Antsla malevkonna taktikalisi õppusi, mis olid esimesed selletaolised tänavu sügisel. Vaatamata laupäevasele sajule ja pühapäeva hommikusele halvale ilmale, oli osavõtjaid üle 200 mehe, malevkonnas üldse on üle 450 mehe.
Enne lahingute algust
Juba hommikul enne kl. 10. hakkasid malevlased koguma. Valge pool, mis moodustus Antsla alevi, Vana- ja Uue-Antsla kompaniidest, kogus meierei juurde; sinine pool aga, Linnamäe, Vaabina, Urvaste, Kärgula, Sõmerpalu ja Tsooru komp. kogusid Vaabina vallamajja. Esimeste juhiks oli reserv lipnk Räägo, teiste juhiks reserv lipnik Must.
Sinine pool oli võtnud oma julgustus-positsiooni Anderi ja Laksi talude ning raudtee joonele, nende päävastupanu positsioon oli aga Vaabina koolimaja, raudtee ja Hango talu joonel.
Vastaspoole poolt valitud julgestus- ja pää vastupanu positsioon oli valitud täiesti õnnestunult, nii et neid täieliku sõja olukorra juures ilma suurtükiväe tuleta oleks olnud võimatu võita.
Lahingud algamas
Kella 12-ks jõudsid valgete eelosad siniste julgest. positsiooni ette, kus toimus esimene vihane heitlus. Siniste hästi valitud positsiooni juures oli selle läbiviimine õige raske.
Pooletunnilise lahingu järele oli mõlematel pooltel suuri kaotusi – nii arvasid vahekohtunikud. Selle tõttu olid sinised sunnitud oma eelposits. maha jätma ja taganema päävastupanu positsioonile.
Lahingu-möll, kus mõlemad pooled tugevad
Pää vastupanu positsiooni juures oli uuesti äge tulevahetus. Valitsevate kõrgustikkude ja hää maastiku tõttu ei olnud valgetel võimalik siniseid päävastupanu positsioonilt välja lüüa ning lahingutegevus lõpetatakse.
Üks paremaid õppusi
Maleva päälik, kpt. Heljuste õppuste üle kokkuvõtet tehes, võis tähendada, et üldjoontes oli see hää. Õppuse läbiviimine õnnestus täielikult, oli näha, et kaitseliitlased on tõsist tähelepanu pööranud taktikalisele õppusele, mistõttu on ka unustatud endine vene taktika. Tegutsemine sünnib täiesti meie oma määrustikkude põhjal.
Üldiselt oli käesolev õppus üks paremaid mis Võrumaa malevas peetud.
Hääs meeleolus peale lahingtegevust
koguti Vaabina vallamajja, kus naiskodukaitse poolt oli kaetud laud söökidega. Väsinud meestele maitses kuum kapsa-tangu-liha supp üpris hää. Arutati tegevust. Igal mehel oli midagi rääkida. Jageletakse, üks ütleb: „No mes sa mu maha lasksid, ma tahtse sind maha lasta”, teine jällegi: „Su ma juba lassi surnuks, mis sa kurivõrk siis veel jooksma pistsid,” jne.
Orkester lõuna-lauas
Vana-Antsla komp. orkester lipn. Musta juhatusel hoolitses hää tuju eest. Orkester on oma hää kokkumänguga juba varemgi tähelepanu köitnud, mida sel korralgi tuleb alla kriipsutada.
Ringkonna esinaine pr. Budkovsky
viibis isiklikult lahingväljal ja supiköögis. Alul ei teadnud ja ei tunnud kohalikud kodukaitsjad teda ja imestasid, kes see võõras naisterahvas siin külla askeldab. Hiljem, kui teatavaks sai, et pr. Budkovsky nende pealik ongi, hargnes vahekord sõbralikuks, mistõttu võibki tähendada, et kodukaitsjate tegevus Võrumaal hakkab veelgi elulisemaks muutuma. Pr. B on püüdnud säärastelt kokkupuutumistelt mitte puududa, mis tööle aina kasuks.
Lahing lõppes peoga
Pääle koosviibimist algas õhtul Vaabina komp. pidu-õhtu, millest hulgal arvul osa võeti. Suurem osa malevlasi, kes õppustel ennast küllalt väsitasid, läksid peale kl. 4 koju.
Antsla ja Vaabina vahel löödi lahinguid
Antsla malevkonna taktiline õppus õnnestus täiesti
Naised suppi keetmas. Orkester lõuna-lauas. Pääle lahingu tants.
Pühapäeval peeti Antsla malevkonna taktikalisi õppusi, mis olid esimesed selletaolised tänavu sügisel. Vaatamata laupäevasele sajule ja pühapäeva hommikusele halvale ilmale, oli osavõtjaid üle 200 mehe, malevkonnas üldse on üle 450 mehe.
Enne lahingute algust
Juba hommikul enne kl. 10. hakkasid malevlased koguma. Valge pool, mis moodustus Antsla alevi, Vana- ja Uue-Antsla kompaniidest, kogus meierei juurde; sinine pool aga, Linnamäe, Vaabina, Urvaste, Kärgula, Sõmerpalu ja Tsooru komp. kogusid Vaabina vallamajja. Esimeste juhiks oli reserv lipnk Räägo, teiste juhiks reserv lipnik Must.
Sinine pool oli võtnud oma julgustus-positsiooni Anderi ja Laksi talude ning raudtee joonele, nende päävastupanu positsioon oli aga Vaabina koolimaja, raudtee ja Hango talu joonel.
Vastaspoole poolt valitud julgestus- ja pää vastupanu positsioon oli valitud täiesti õnnestunult, nii et neid täieliku sõja olukorra juures ilma suurtükiväe tuleta oleks olnud võimatu võita.
Lahingud algamas
Kella 12-ks jõudsid valgete eelosad siniste julgest. positsiooni ette, kus toimus esimene vihane heitlus. Siniste hästi valitud positsiooni juures oli selle läbiviimine õige raske.
Pooletunnilise lahingu järele oli mõlematel pooltel suuri kaotusi – nii arvasid vahekohtunikud. Selle tõttu olid sinised sunnitud oma eelposits. maha jätma ja taganema päävastupanu positsioonile.
Lahingu-möll, kus mõlemad pooled tugevad
Pää vastupanu positsiooni juures oli uuesti äge tulevahetus. Valitsevate kõrgustikkude ja hää maastiku tõttu ei olnud valgetel võimalik siniseid päävastupanu positsioonilt välja lüüa ning lahingutegevus lõpetatakse.
Üks paremaid õppusi
Maleva päälik, kpt. Heljuste õppuste üle kokkuvõtet tehes, võis tähendada, et üldjoontes oli see hää. Õppuse läbiviimine õnnestus täielikult, oli näha, et kaitseliitlased on tõsist tähelepanu pööranud taktikalisele õppusele, mistõttu on ka unustatud endine vene taktika. Tegutsemine sünnib täiesti meie oma määrustikkude põhjal.
Üldiselt oli käesolev õppus üks paremaid mis Võrumaa malevas peetud.
Hääs meeleolus peale lahingtegevust
koguti Vaabina vallamajja, kus naiskodukaitse poolt oli kaetud laud söökidega. Väsinud meestele maitses kuum kapsa-tangu-liha supp üpris hää. Arutati tegevust. Igal mehel oli midagi rääkida. Jageletakse, üks ütleb: „No mes sa mu maha lasksid, ma tahtse sind maha lasta”, teine jällegi: „Su ma juba lassi surnuks, mis sa kurivõrk siis veel jooksma pistsid,” jne.
Orkester lõuna-lauas
Vana-Antsla komp. orkester lipn. Musta juhatusel hoolitses hää tuju eest. Orkester on oma hää kokkumänguga juba varemgi tähelepanu köitnud, mida sel korralgi tuleb alla kriipsutada.
Ringkonna esinaine pr. Budkovsky
viibis isiklikult lahingväljal ja supiköögis. Alul ei teadnud ja ei tunnud kohalikud kodukaitsjad teda ja imestasid, kes see võõras naisterahvas siin külla askeldab. Hiljem, kui teatavaks sai, et pr. Budkovsky nende pealik ongi, hargnes vahekord sõbralikuks, mistõttu võibki tähendada, et kodukaitsjate tegevus Võrumaal hakkab veelgi elulisemaks muutuma. Pr. B on püüdnud säärastelt kokkupuutumistelt mitte puududa, mis tööle aina kasuks.
Lahing lõppes peoga
Pääle koosviibimist algas õhtul Vaabina komp. pidu-õhtu, millest hulgal arvul osa võeti. Suurem osa malevlasi, kes õppustel ennast küllalt väsitasid, läksid peale kl. 4 koju.
Sunday, October 4, 2009
90 aastat tagasi ragistati ka ikka täiega
Postimees 4. oktoober 1919
Toimetusele saadetud kiri.
Palun järgmistele ridadele teie auväärt lehes ruumi lubada.
„Postimehe“ 205. numbris ilmus kellegi Homo poolt sõimusõnum, mis minu isiku ja kogu mõisa pihta on sihitud, mille tõttu olen sunnitud, sulge kätte võtma, et avalikule arvamisele ja iseäranis hra Homole selgeks teha, et Uue-Antsla mõisas ei edendata orja aega, vaid orja aja jätiseid hävitatakse mõisavalitseja poolt igat pidi ja nende asemele luuakse ajakohaseid uuendusi. Nagu näituseks: olen oma tööga juba niikaugele jõudnud, et võin nende maapidajate talud tagasi anda, mis orja ajal neilt ära võeti, ja mõisade külge liideti.
Hra Homo, kes kahtlemata „orja-aja“ asjus parunite kasuks töötab, tahab oma väljaastumisega minu algatud tööd takistada.
Kuulus arst Pasteur hakkas omal ajal kultiveeritud marutõve batsilluse abil marutõve arstima. Sama mõtte peale on meie auväärt naaber tulnud, et oma kultiveeritud ajalehtede sõnumitega minu uuendustele vastu kihvti-sünnitada. Suur ülesleidja jõudis sihile, kuid järeleahvija mitte.
Homo ehk õigem ütelda – homonismi bakteerium, mis Balti parunite üdis välja kasvanud, ei reageeri Eesti veres.
Homo sulest ilmunud „jahi dokumendi“ asjus õiendame avalikus kohas. Ka olgu Homole teada, et mina ja kogu meie kontori-kond teeme seitse päeva ja seitse pool-ööd nädalas tööd. Kui see teisiti on, siis näeb mu naaber lihtsalt und. Niisamuti ei maksa hra Homol selle üle pahandada, et ma kaks hobust plaanide ees ja kaks vaati petrooleumi peal Võrust koju sõitsin. Need on ju kõik praktilise maailma asjad.
Lõpuks võin Homole teatada, et tal ei ole tarvis „prii lehe“ saamiseks ajalehtetesse vale teateid saata. Kõiki tähtsamaid eestikeelseid ajalehti võite hinnata Uue-Antsla mõisa rahvatoast saada.
Tähendus: Palun kõiki neid ajalehti, kes ülemal mainitud „Postimehe“ teate on avaldanud, ka selle õienduse ära trükkida.
Antslas, 30. sept 1919
J. Rõõmus
Põllutööministeeriumi poolt volitatud Vana- ja Uue-Antsla mõisate valitseja-hoolekandja.
Toimetuse märkus: meie arvates ei ole see kellegi õiendus; sisuliselt ei ole vastuvaidlemise all olev Homo sõnum ühegi sõnaga puudutatud ega ümber lükatud.
Blogo toimetuselt: võite meenutada selle kirjavahetuse algust siit. Ja eelreklaamiks - selle kirjaga Homo-saaga ei lõpe.
Toimetusele saadetud kiri.
Palun järgmistele ridadele teie auväärt lehes ruumi lubada.
„Postimehe“ 205. numbris ilmus kellegi Homo poolt sõimusõnum, mis minu isiku ja kogu mõisa pihta on sihitud, mille tõttu olen sunnitud, sulge kätte võtma, et avalikule arvamisele ja iseäranis hra Homole selgeks teha, et Uue-Antsla mõisas ei edendata orja aega, vaid orja aja jätiseid hävitatakse mõisavalitseja poolt igat pidi ja nende asemele luuakse ajakohaseid uuendusi. Nagu näituseks: olen oma tööga juba niikaugele jõudnud, et võin nende maapidajate talud tagasi anda, mis orja ajal neilt ära võeti, ja mõisade külge liideti.
Hra Homo, kes kahtlemata „orja-aja“ asjus parunite kasuks töötab, tahab oma väljaastumisega minu algatud tööd takistada.
Kuulus arst Pasteur hakkas omal ajal kultiveeritud marutõve batsilluse abil marutõve arstima. Sama mõtte peale on meie auväärt naaber tulnud, et oma kultiveeritud ajalehtede sõnumitega minu uuendustele vastu kihvti-sünnitada. Suur ülesleidja jõudis sihile, kuid järeleahvija mitte.
Homo ehk õigem ütelda – homonismi bakteerium, mis Balti parunite üdis välja kasvanud, ei reageeri Eesti veres.
Homo sulest ilmunud „jahi dokumendi“ asjus õiendame avalikus kohas. Ka olgu Homole teada, et mina ja kogu meie kontori-kond teeme seitse päeva ja seitse pool-ööd nädalas tööd. Kui see teisiti on, siis näeb mu naaber lihtsalt und. Niisamuti ei maksa hra Homol selle üle pahandada, et ma kaks hobust plaanide ees ja kaks vaati petrooleumi peal Võrust koju sõitsin. Need on ju kõik praktilise maailma asjad.
Lõpuks võin Homole teatada, et tal ei ole tarvis „prii lehe“ saamiseks ajalehtetesse vale teateid saata. Kõiki tähtsamaid eestikeelseid ajalehti võite hinnata Uue-Antsla mõisa rahvatoast saada.
Tähendus: Palun kõiki neid ajalehti, kes ülemal mainitud „Postimehe“ teate on avaldanud, ka selle õienduse ära trükkida.
Antslas, 30. sept 1919
J. Rõõmus
Põllutööministeeriumi poolt volitatud Vana- ja Uue-Antsla mõisate valitseja-hoolekandja.
Toimetuse märkus: meie arvates ei ole see kellegi õiendus; sisuliselt ei ole vastuvaidlemise all olev Homo sõnum ühegi sõnaga puudutatud ega ümber lükatud.
Blogo toimetuselt: võite meenutada selle kirjavahetuse algust siit. Ja eelreklaamiks - selle kirjaga Homo-saaga ei lõpe.
Thursday, October 1, 2009
Vot süsteemid! - sada aastat tagasi
Maleva 1. oktoober 1909
Kodumaalt
Antslast. Arusaamata heldus. Uue-Antsla volikogu on ammu juba otsuseks teinud, nagu „Rahva Pvl.“ teatab, kaheklassilist vallakooli avada. Selleks otstarbeks tahetakse vallamaja lähedale kahekordset kivimaja ehitada, kus peale klassitubade ja kooliõpetajate eluruumide laste magamiseruumid jne. sisse saavad seatud.
Kooliõpetajate palgaküsimus pole mitte harutusel olnud, aga nagu kuulda, olla mõte umbes niisamasuguse palgaga läbi ajada, nagu seniajani siin kooliõpetajatele on makstud. Kui 28. juulil ehitusetööde väljapakkumine oli, jäi asi pooleli, sest ehitusemeistrid nõudnud 13-14.000 rubla materjali ja töö eest, kuna aga volikogu 10-11,000 rubla pakkunud. Praegu ei ole asjast midagi kuulda, kuigi niisugune küsimus kõiki peaks huvitama nii rikast kui vaest, sest igaüks tahab oma lastele haridust anda. Endiste vallakoolidega võrreldes, oleks muidugi niisugune ettevõte hea samm edu poole, aga kui meie kõiki võimalusi silmas piame, siis näeme, et Uue-Antsla volikogu oma plaanidest pisut eksiteele on sattunud.
Nagu kuulda, pannud koolivalitsus ette ministeriumi kooli asutada, kuid volikogu on selle ettepaneku tagasi lükanud, oma arvamist sellepeale põhjendades, et vallavolikogul ministeriumikoolide peale kooliõpetajate valimiseõigust ei ole, ega koolitua peale mingisugust mõju ei või avaldada. Need on muidugi vanad tuttavad mõtted, mis „Postimees“ oma veergudel alalõpmata korutab, mis nähtavasti ka siin mõnedele mõjuavaldavatele isikutele raudnaeltena peaaju sisse on taotud, ilma et nad isegi lähemalt järele kaaluks, mis seal tõsi on ja mis mitte. Kui „Postimees“ mõjust räägib, siis piame ainult köstrite ja pastorite mõju selle all mõistma, kellel luba on koolides usuõpetust revideerida, kuna aga volikogul mingit võimalust ei ole koolitöö järele valvata, ega selle peale ühel ehk teisel viisil mõjuda, sest seda teeb rahvakoolide inspektor. Et „Postimehe“ ümber just suuremalt jaolt mõõduandjatena õpetajad, köstrid ja nende mõtte seltsilised asuvad, siis ei seisa tema soovid mitte rahva kasude alusel. Kes vähegi kohalist elu tunneb, teab väga hästi, et ülevalmainitud vaimulikud isikud, iseäranis siin ümbruses, just tagsikiskuvat, nii siis- rahva kasudele kahjulikku mõju võivad avaldada.
Mis aga valimistesse puutub, siis on väga kahtlane, kas vallavolikogu asjatundmatuse põhjusel igakord headest kandidatidest parema välja valib. Tegelik elu näitab, et siin mitmesugustel põhjustel, kus praegune puuduline valimisõigus peaosa mängib, niisuuri vigasi tehtakse, mis tihti kohalise alghariduse olemataks teevad.
Ütleme, et vald määrab kooliõpetajate palgaks kummalegi 200-250 rubla, aga selle palga eest ei tule täielise eelharidusega, ammugi veel vilunud ja tubli koolimees ametisse. Aga ometi on kooliõpetaja isikul õpetuse peale väga suur mõju: peale selle võib haritud tööjõud seltsi elus palju ära teha, mis siin just tööjõudude puudusel nii kängus seisab, et häbi nimetada on.
Siis veel. Uue-Antsla vallavolikogu näib koguni ära unustavat, et ka tema oma õladel suure hulga maksusid kannab, millest üks osa rahva hariduse peale saab tarvitatud. Sellest rahast on muidugi õigus üht osa kohaliste elanikkude hariduse tõstmiseks tagasi nõuda, mis ministeriumikooli asutamise läbi võimalik oleks. Aga ei. Uue-Antsla vallavolikogu on rikas heldusest: ta lükkab suuremeeleliselt selle rahasumma tagasi, millega kuskil kaugel Venemaa nurgas koolisid asutatakse ja nülib kohalise rahva seljast veel teise naha vallakooli asutamiseks, mis oma puudulise sisseseade, hoolekande ja puudulise haridusega õpejõudude läbi mitte otstarbet ei suuda täita.
Ministeriumikoolide eest kannab koolivalitsus alati suuremat hoolt, kui teiste koolide eest, asutab raamatukogud, muretseb kõik tarvilised õpeabinõud ja paneb asjatundjad kooliõpetajad ametisse, kes viljarikkamalt võivad töötada. Peale selle on ministeriumi kooli ehitamine ja ülevalpidamine igatahes odavam, kui plaanitsetud vallakooli ehitamine ja ülevalpidamine. See seisab muidugi selles, kuidas vallavolikogu koolivalitsusega kokku lepib. Näituseks ehitas Iisakus, Rakvere kreisis, kroonu koolimajad ja kannab kõik kulud koolide ülevalpidamiseks, kuna vald kaheklassilise koolile 300 r. ja üheklassilisele 150 rubl. igaastast abi annab.
Nii siis tuleb vallale kahe ministeriumikooli ülevalpidamine kõigest 450 rubla maksma. Ka viletsam kui vilets vallakool tarvitab rohkem. Kui ka niisugustel tingimustel asutada ei saa, kui ka poole rohkem kulusi läheb, ei ole siin valimine mitte raske. Tahab vald tõsiselt rahvaharidust tõsta, aga mitte muud politikat taga ei aja, siis ei ole selle küsimuse otsustamine mitte keeruline. Et kool otstarbekohane saaks ja kõigile vallaliikmetele korralist maksuta algharidust võiks anda, seda piab iga valla liige volikogult nõudma.
Kodumaalt
Antslast. Arusaamata heldus. Uue-Antsla volikogu on ammu juba otsuseks teinud, nagu „Rahva Pvl.“ teatab, kaheklassilist vallakooli avada. Selleks otstarbeks tahetakse vallamaja lähedale kahekordset kivimaja ehitada, kus peale klassitubade ja kooliõpetajate eluruumide laste magamiseruumid jne. sisse saavad seatud.
Kooliõpetajate palgaküsimus pole mitte harutusel olnud, aga nagu kuulda, olla mõte umbes niisamasuguse palgaga läbi ajada, nagu seniajani siin kooliõpetajatele on makstud. Kui 28. juulil ehitusetööde väljapakkumine oli, jäi asi pooleli, sest ehitusemeistrid nõudnud 13-14.000 rubla materjali ja töö eest, kuna aga volikogu 10-11,000 rubla pakkunud. Praegu ei ole asjast midagi kuulda, kuigi niisugune küsimus kõiki peaks huvitama nii rikast kui vaest, sest igaüks tahab oma lastele haridust anda. Endiste vallakoolidega võrreldes, oleks muidugi niisugune ettevõte hea samm edu poole, aga kui meie kõiki võimalusi silmas piame, siis näeme, et Uue-Antsla volikogu oma plaanidest pisut eksiteele on sattunud.
Nagu kuulda, pannud koolivalitsus ette ministeriumi kooli asutada, kuid volikogu on selle ettepaneku tagasi lükanud, oma arvamist sellepeale põhjendades, et vallavolikogul ministeriumikoolide peale kooliõpetajate valimiseõigust ei ole, ega koolitua peale mingisugust mõju ei või avaldada. Need on muidugi vanad tuttavad mõtted, mis „Postimees“ oma veergudel alalõpmata korutab, mis nähtavasti ka siin mõnedele mõjuavaldavatele isikutele raudnaeltena peaaju sisse on taotud, ilma et nad isegi lähemalt järele kaaluks, mis seal tõsi on ja mis mitte. Kui „Postimees“ mõjust räägib, siis piame ainult köstrite ja pastorite mõju selle all mõistma, kellel luba on koolides usuõpetust revideerida, kuna aga volikogul mingit võimalust ei ole koolitöö järele valvata, ega selle peale ühel ehk teisel viisil mõjuda, sest seda teeb rahvakoolide inspektor. Et „Postimehe“ ümber just suuremalt jaolt mõõduandjatena õpetajad, köstrid ja nende mõtte seltsilised asuvad, siis ei seisa tema soovid mitte rahva kasude alusel. Kes vähegi kohalist elu tunneb, teab väga hästi, et ülevalmainitud vaimulikud isikud, iseäranis siin ümbruses, just tagsikiskuvat, nii siis- rahva kasudele kahjulikku mõju võivad avaldada.
Mis aga valimistesse puutub, siis on väga kahtlane, kas vallavolikogu asjatundmatuse põhjusel igakord headest kandidatidest parema välja valib. Tegelik elu näitab, et siin mitmesugustel põhjustel, kus praegune puuduline valimisõigus peaosa mängib, niisuuri vigasi tehtakse, mis tihti kohalise alghariduse olemataks teevad.
Ütleme, et vald määrab kooliõpetajate palgaks kummalegi 200-250 rubla, aga selle palga eest ei tule täielise eelharidusega, ammugi veel vilunud ja tubli koolimees ametisse. Aga ometi on kooliõpetaja isikul õpetuse peale väga suur mõju: peale selle võib haritud tööjõud seltsi elus palju ära teha, mis siin just tööjõudude puudusel nii kängus seisab, et häbi nimetada on.
Siis veel. Uue-Antsla vallavolikogu näib koguni ära unustavat, et ka tema oma õladel suure hulga maksusid kannab, millest üks osa rahva hariduse peale saab tarvitatud. Sellest rahast on muidugi õigus üht osa kohaliste elanikkude hariduse tõstmiseks tagasi nõuda, mis ministeriumikooli asutamise läbi võimalik oleks. Aga ei. Uue-Antsla vallavolikogu on rikas heldusest: ta lükkab suuremeeleliselt selle rahasumma tagasi, millega kuskil kaugel Venemaa nurgas koolisid asutatakse ja nülib kohalise rahva seljast veel teise naha vallakooli asutamiseks, mis oma puudulise sisseseade, hoolekande ja puudulise haridusega õpejõudude läbi mitte otstarbet ei suuda täita.
Ministeriumikoolide eest kannab koolivalitsus alati suuremat hoolt, kui teiste koolide eest, asutab raamatukogud, muretseb kõik tarvilised õpeabinõud ja paneb asjatundjad kooliõpetajad ametisse, kes viljarikkamalt võivad töötada. Peale selle on ministeriumi kooli ehitamine ja ülevalpidamine igatahes odavam, kui plaanitsetud vallakooli ehitamine ja ülevalpidamine. See seisab muidugi selles, kuidas vallavolikogu koolivalitsusega kokku lepib. Näituseks ehitas Iisakus, Rakvere kreisis, kroonu koolimajad ja kannab kõik kulud koolide ülevalpidamiseks, kuna vald kaheklassilise koolile 300 r. ja üheklassilisele 150 rubl. igaastast abi annab.
Nii siis tuleb vallale kahe ministeriumikooli ülevalpidamine kõigest 450 rubla maksma. Ka viletsam kui vilets vallakool tarvitab rohkem. Kui ka niisugustel tingimustel asutada ei saa, kui ka poole rohkem kulusi läheb, ei ole siin valimine mitte raske. Tahab vald tõsiselt rahvaharidust tõsta, aga mitte muud politikat taga ei aja, siis ei ole selle küsimuse otsustamine mitte keeruline. Et kool otstarbekohane saaks ja kõigile vallaliikmetele korralist maksuta algharidust võiks anda, seda piab iga valla liige volikogult nõudma.
Subscribe to:
Posts (Atom)
