Mitmeid uudiseid 12. aprilli Võru Teatajast 1932

Võru Teataja 12. aprill 1932
„Linaoperatsioon“ läks luhta.
Kuidas Uue-Antsla mehed hääd äri teha tahtsid.
Möödunud laupäeval ilmus kaupmees A. Sibula juurde kaks tundmatud meest, pakkudes linu müügiks. Kahe koorma linade eest – kokku 272 klgr – lubas A. Sibul maksta 650 senti á 16 klgr. Linade vastuvõtu juures hakkas aga A. S. ostetuid linu lähemalt vaatama, kusjuures ilmsiks tuli, et linade sisse on topitud takke. Otsekohe toimetati linamüüjad politseisse, lähemal järelvaatusel selgus, et petised on linade sisse üldse peitnud 10 ½ klgr. takku. Petisteks osutusid Uue-Antsla vallas elutsevad vennaksed Filip ja Egor Suevid, kes võetaks petmise eest kohtulikult vastutusele.

Kärgula külastas „Siiriust“.
Pühapäeval käis külaskäigu etendust andmas Kärgula Haridusselts „Noorus“ näitetegelaskond Urvaste „Siirius’e“ rahvamajas. Kavas oli operett „Armsam kõigest kodutalu“ ja trio V. Villemsoni juhatusel.
Samal päeval oli kohaliku liidu „Siirius’e“ poolt algusega kell 2 päeva kirjanduslik kohus roman „Puhastustuli“ peategelase Ilmari kohta.

Urvaste organisti valimised jõuavad kätte.
Vastavalt Urvaste Ev. Luth. koguduse nõukogu otsusele on koguduse juhatus saatnud ajalehtedele kuulutused Urvaste kog. organisti kohale kandidaatide leidmiseks.
Isikud, kes soovivad koguduse organisti kohale kandideerida peavad oma elulookirjeldused hiljemalt 25. apr. s. a. kog. juhatusele sisse saatma. Esialgne palk on eelarves ette nähtud 6000. kr., prii korter, küte ja vist 1 vakamaa maad aastas. Valimised on mai kuu alguses, kuna eluruumide remont kirikumõisasteostumas.

Aasta 1952 Up ja down Urvastes

Kolhoosi Elu 10. aprill 1952
Kirjasaatjad teatavad
Lisaks laudaväetisele
Põldude hea väetamine on kõrgete saakide tagatiseks. Sellest lähtudes kasutavad Siiriuse kolhoosi liikmed laudasõnniku vähesuse tõttu väetamiseks madalsoo turvast. Madalsoo turvas ja laudaväetised veetakse praegu põldudele vahekorras 1:1 ning lisatakse iga koorma laudasõnniku kohta 4 kg superfosfaati ja kaalisoola.
Iga kolhoosiperekond kogub 50 kg puutuhka ning kogu kolhoosi ulatuses kogutakse 1 t linnusõnnikut. Väetiste vedamisel põldudele paistavad silma naiskolhoosnikud sm-d Väin ja Tomp.
J. ERI

Aegunud silt
Urvaste 7-kl. kooli fassaadil ilutseb juba pikemat aega silt „Urvaste valla Urvaste MTK-kool“. Ometi on kõigil teada, et seoses maarajoonide moodustamisega kaotati Eesti NSV-s vallad kui administratiivsed-territoriaalsed jaotused. Kuid ka sildi teine pool „ … MTK-kool“ ei vasta tarvitusel olevale reeglipärasele kirjakeelele. Tekkib küsimus, miks kooli direktor sm. Rööp ei ole kindlustanud aegunud ja reeglipärasele kirjakeelele mittevastava sildi uuendamist? A. OKAS

Oh seda satiiri!

Võru Teataja 31. märts 1962
Terava sulega
ARVAS …
„ „Jüriöö“ mehed meist jõukamad,“ arvas „Siiruse“ kolhoosi esimees ja laskis Antsla jaamast 30 tonni „Jüriöö“ kolhoosile määratud kaaliväetist „Siiriusse“ vedada.

Male tungib maale

Ugala 19. märts 1932 (lk 1)
Male tungib maale.
Urvastes lõppes „Siiriuse“ maleringi poolt korraldatud meisterturniir males. Turniirist osavõtjaid oli 17, ning välja pandud auhindade ja diploomide tõttu oli võistluste meeleolu alaliselt pinev. Meistriks tuli ja krooniti K. Raud, teine V. Leius, kolmas E. Kolk. Kuus esimeseks tulijat loetakse A-klassi mängijateks.

Urvaste kolhoos 50 aastat tagasi

Töörahva Elu 1.märts 1962
URVASTE AGITPUNKTIS
Urvastes asub kaks kolhoosi – „Siirius“ ja Urvaste. Mõlemates kolhoosides töötavad agitkollektiivid. Kahe kolhoosi inimesed käivad tihedalt läbi. Isetegevust tehakse koos, samuti loodi ka ühine spordiühing. Nad loevad end üheks kollektiiviks. Neid ühendabki agitpunkt, mis asub Urvaste kolhoosi kontori ruumides.
Pärast NLKP XXII kongressi asusid Urvaste agitaatorid ajaloolise kongressi otsuseid viima iga töötajani. Neile kinnitati ka uued tööpiirkonnad. Paljud agitaatorid, nagu sm. Tammiste, Feodorina, Bürkland, Kelt, Andla, Laud jt. , külastavad tihti töötajate kodusid, vestlevad inimestega ja selgitavad neile, millised ülesanded seisavad meie ees kommunismi matriaalse tehnilise baasi loomisel ja missugune peab olema kommunistliku ühiskonna inimene.
Agitaatorid ise õpivad NLKP ajaloo õpiringis. Õpetajatele on organiseeritud jooksva poliitika õpiring. Agitkollektiivi on koondatud põhiliselt kommunistid, kommunistlikud noored, kolhoosi spetsialistid ja õpetajad. Agitpunktis on üles pandud kolhoosi 1962. a. kohustused, loosungid ja plakatid ning laudadel on kirjandus XXII kongressi materjalidest ja NSV Liidu Ülemnõukogu valimistest. Näitliku agitatsiooni eest vastutab sm. Russ, kes on selle maitsekalt kujundanud.
Agitpunkti kavas on valimiste eel mitmed üritused. Agitatorid kasutavad iga võimalust, et selgitada rahvale NSVL Ülemnõukogu valimiste tähtsust ja võrrelda meie ning kapitalistlike maade valimissüsteemi. Lähemal ajal korraldame noorte valijate õhtu ja küsimuste-vastuste õhtu. Saadikukandidadi Mall Kallioniga käisime kohtumas „Edasi“ kolhoosi klubis, kus külalistena esinesid Eesti Raadio kunstnikud. Kolhoos andis transpordi töötajate kohaletoimetamiseks. Valimiste päevaks valmib isetegevuslastel sisukas kontsert.
B. MELZAR,
Urvaste kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär

Töörahva Elu 1.märts 1962
ROHKEM VÄETISI – SUUREMAD SAAGID!
Igale loomaliigile küllaldaselt sööta* Orgaanilise väetise reservid
Urvaste kolhoosil on kavandatud 1962. a. müüa riigile 93 tonni liha ja 240 tonni piima. Et seda ülesannet täita, peab olema igale loomaliigile küllaldaselt sööta. Sellepärast tehakse kolhoosi taimekasvatuses muudatusi. Nii külvatakse teravilja 66 ha-le rohkem kui mullu. Sellest kaunviljalisi 4 ha-le seemne kasvatamiseks. Tunduvalt suurenevad ka maisi pinnad. See taim on põhiliseks haljassööda ja silokultuuriks. Maisi pind suureneb peaaegu poole võrra. Seda külvatakse 70 ha-le (mullu oli see arv 39), peale selle kasvatatakse söödakapsast 12 ha-l ja suhkrupeeti 4 ha-l. Kõik need kultuurid – mais suhkrupeet, söödakapsas – vajavad suurel määral orgaanilist väetist. Sellepärast ongi kolhoosis praegu tähtsamaks tööks nende varude suurendamine. 1961. aastal lõigati kolhoosis 3000 kantmeetrit turvast, millest 2400 kantmeetrit on juba farmide juurde toimetatud ja seda kasutatakse suurte kogustena allapanuks. Tänavu lõigatakse alusturvast 1500 kantmeetrit rohkem kui 1961. a.
Sõnniku väljavedu käib mehhaniseeritult. Selleks konstrueerisid Urvaste mehhaanikud L. Laanoja ja A. Kala vastava tõstuki traktorile „Belaruss“. Kuid praegu on juba selge, et sõnnikut ei jätku kõikidele maadele. Selleks, et tekkinud puudujääki katta, puhastatakse tänavu Urvaste pargis asuvad tiigid ja sealt saadud muda võib täielikult asendada orgaanilist väetist. Neist tiikidest on võimalik väheste kuludega saada 1000 kantmeetrit muda, mis asendab sama koguse sõnnikut.
Praegu ehitatakse kolhoosis uut sigalat. Selle valmimisel hakatakse väetist tootma suuremal määral järgmiselt:
sigalasse virtsakaevu ei ehitatud, vaid virts juhitakse sigala taga suvasse lohku. Sinna veetakse soost suured kogused väetusturvast. Niimoodi saadakse head, väärtuslikku komposti.
Mullu sai Urvaste kolhoos ülemullusega võrreldes 2 ts teravilja rohkem, ja seda peamiselt koristuskadude ärahoidmise arvel. Kuid selline saak – 10,8 ts hektarilt – on ikka väga väike. Tänavu planeeriti teravilja hektarisaagiks vähemalt 12,9 ts. Seda loodetakse saada just maade parema harimise teel. Edaspidi tahetakse ka teravilja alla minevaid maid väetada. Siis suureneb nende saak tunduvalt ja loomade pidamine muutub oma jõusööta kasutades tulukamaks.
E. METS

Korralik ülevaade Urvaste elust

Elu 20. veebruar 1932
Ringvaade Urvastest
Aktuaalsemaks küsimuseks oli senini koguduse vahekorra selgitamine pastor Valgaga. Nüüd on aga jõutud kaunis leplikule äraootamisele ja rahva huvi on pöördunud uuesti maiste asjade pääle.
Et ilmad paar nädalat tagasi vaheti kevadet meelde tuletasid, siis hakati ka mõnele siinsele seltsile elu sisse puhuma. Aastakoosolekuteni pole veel jõutud (pääle tuletõrje), kuid eeldusi selleks siiski on, ning räägitakse, et Koigu mehed tahtvat sel puhul „in corpora“ esineda ja ühte seltsi oma nurka üle viia. Muide olgu tähendatud, et seda on nad juba traditsiooniliselt iga aasta kavatsenud.
Muidu veereb eluratas ilma suuremat tähelepanu äratamata; näib nagu oleks üldine kehv aeg ka temale oma pitseri vajutanud. Ainult noored hoiavad vaimustus-tuld ja ei kohku majandusliste raskuste ees. Urvastlastel on võimalik näha neljapäeviti noorkotkaid koondustel käimas, kuna pühapäevil „Siiriuse“ seltsimajas maletatakse, milline õilis mäng Urvastes isegi daamisid on hakanud köitma. – Värskemate uudistena räägitakse kahe kohaliku preili seiklusi, millistesse on põimitud ka ühe kodumajanduskooli nimi ja „oma“ ajalehe sündi, mis aga näitab nüüd juba suremise tendentsi.
Et rahast põud, kipuvad talumeeste hooned korrast ära minema, kuna vallal siiski võimaldus uus moodne koolimaja ehitada. Mainitud maja on just valmimas ning tuleval semestril jääb keskvalla õpilastel ära hulk vaeva, rutata igapäev 5-8 klm. tagant kooli. Värske hoone asub just maantee ääres ja aitab kindlasti Urvastel imponeerida kõigile tuntud ja tundmata möödakäijatele.
Eelolev Vabaduspäev saadetakse kuuldavasti ilma suuremate pidustusteta mööda. Ainult noorkotkastel on pidulik koondus, ja noorsooliit „Siirius“ korraldab seltsimajas peo. Viimasel peol on ka võimalik kuulata laulukoori ettekandel noorte lemmiklaulu: „Sääl, kus rukkiväli lagendikul hõljub …“

Malevõistlused - iga nädal!

Malevõistlus Urvastes.
„Siirius’e“ malering on oma tegevust alustanud, ning hra Raud’i kui maleringi esimehe korraldusel mängivad praegust igal pühapäeva õhtul 16 maleringi liiget omavahelist võistlusmängu. Parimad 4 mängijat saavad auhinnad liidu poolt.

"Siirius" pühitseb aastapäeva

Võru Teataja 13. veebruar 1932
„Siirius“ pühitseb Vabariigi aastapäeva.
Vabariigi aastapäeva pühitseb tänavu Urvastes liit „Siirius“. 24. veebr. on „Siirius’e“ rahvamajas pidu päevakohase kõnega, esineb liidu laulukoor ja kantakse ette laulumäng: „Mu meelen kuldne kodukotus“, mis päevakohane lavatükk. Muidugi ei puudu ka tants lõpuks

Nipet-näpet

Võru Teataja 4. veebruar 1922
Urvastest.
25. jaan pidas Urvaste vallanõukogu koosolekut, kus päevakorral oli Truuta m. planeeritud kruntidele kandidaatide ülesseadmine. Rim. mõisa oli planeeritud 18 krunti. Kirjalikke sooviavaldusi oli kuni 70 nõukogule sisseantud, mis suurt tungi „oma maalapikese“ järele näitab, ja paljuid ka rahuldamata jätab, sest nim. mõis on viimane jagamisele tulev valla piirkonnas. Suurt meelehärma sünnitas põllutööministeeriumi teguviis, kes paremad palad nendele määrab, kellel sellepeale kõige vähem vajadust ja õigust. Niisuguse saatuse osaliseks olid ka Truuta mõisa paremad krundid, ühes kõigi mõisa hoonetega saanud, mis ministeeriumi poolt reserveeritud ja end. rentnikule määratud, kes nimetatud mõisat mitmed aastad oma moodi kasutanud.
Vallanõukogu, teada saades ministeeriumi otsust, otsustas ministeeriumi poole pöörata seletuse ja protestiga ja loobus ka teistele kruntidele kandidaate ülesseadmast. See leidis ägedat vastupanu maakonna riigimaade ülema esitaja poolt, kes nõukogu ees protestiga esines, toonitades, et niisugune „mitteseaduslik“ otsus ministeeriumi poolt tähelpanemata ja isegi vastamata jäävat.
-Et Urvaste vallamajasse kaks korda nädalas Antslast posti tuuakse. kuna vallamaja valla teise ääre pool asub ja kaugemal olijatel posti saamine raske ja väga korratu, siis palkas vallanõukogu isiku, kes vallamajast posti end. Koigu ja Truuta v. jaoks Koigu koolimajasse toob. Igatahes vallanõukogu poolt eeskujulik samm.
-Urvaste rahvaharidusselts oma koosolekul Koigu koolimajas 22. jaan. s.a. otsustas puhkpillide koori asutada. On olemas seltsiliikmete hulgas õige mitmeid endiseid mängijaid ja sõjaväe muusikante. Aineliselt loodetakse sellest ülesaada, et suurem osa omale ise mõtlevad pillid muretseda. Loodame, et see ilus asi õige pea täitmist leiab.
-Urvaste noorsoo liit „Siirius“ avas oma liikmetele lugemise-laua Urvaste kiriku juures hr. Aman’i majas. Lugemise-laud on avatud iga teisipäeva, reede õhtul ja pühapäeval. Kah pikapeale ilus samm edu poole. Kahjatseda tuleb seda, et Urvaste „noored“ väga tujukad, isemeelsed ja teiste seltsidega tihti riius on. Oleks küll aeg Urvaste seltsidel kord rohkem ühist keelt kõnelema ja oma seltsimaja peale mõtlema hakata. Ühiselt leiduks selleks teesid. Agricola

Urvaste boikoteerib teist seltsi?

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Urvaste boikoteerib, Urvaste ei boikoteeri.
24. jaan. pidas Urvaste kaitseliidu kompanii pidu Urvaste Siiriuse seltsimajas. Rahvast oli äärmiselt vähe, sissetulekust ei saanud katta kulusid. Mängiti „Kosjasõit“, mis Urvaste kohta läks ladusasti. Urvaste rahvas pidutseb ainult siis, kui mängib oma „Siiriuse“ selts, muidu boikoteerib kõiki, ja ei tule oma uksest välja keegi.

Urvastesse kaks rahvamaja?

Postimees 9. jaanuar 1932
Urvastesse kaks rahvamaja? Urvastes on kaks haridussihilist organisatsiooni. Noorsooliit "Siirius" ja Urvaste haridusselts. Noorsooliit "Siirius" on juba omale üles ehitanud Koiku rahvamaja. Et aga vallamaja juure on ehitatud suur ajakohane uus koolimaja, mis valmib kevadeks, siis võimaldub haridusseltsil tegutsema hakata uues ajakohases koolimajas, kus olemas ruumid korralikule rahvamajale peale kooliruumide. Esialgsete kalkulatsioonide järele arvestataksegi Urvaste 2 rahvamaja: "Siiriuse" rahvamaja Koigus ja Urvaste koolimaja teise rahvamajana, mis oleks ka päris otstarbekohane, sest nendel on vahe, mis nõutud rahvamajade seaduse järele.

Vot kus üks selts majandas

Võru Teataja 29. detsember 1931
Selts 2000-kroonise kassaläbikäiguga.
Urvaste „Siirius“ tegutseb hoolikalt.
Tänavu sügisel tegi Urvaste „Siirius“ oma avaliku rahvamaja kallal suurema remondi, mis võimalikuks sai selleläbi, et laulupäevast kaunike summa ülejääki jäi.
Rahvamaja sai välise voodri ja ka värvi, nõnda et nüüd maja kõigiti kaunim välja näeb. Et kassas seisvat raha enam ei ole, siis kestab elav tegevus pidude näol juba sügisesest hooajast.
Esimesel jõulupühal oli „Siiriuse“ rahvamajas suurem pidu. Kanti ette operett „Kosjasõit“.
Tänavune liidu kassa läbikäik ulatub võib olla ligi 2.000 krooni.

Siirius tegi operetti

Ugala 29. detsember 1931
„Siirius“ tegi ka operetti.
Uue-Antsla eeskujul hakkavad ka naaberseltsid operette lavastama. Esimesel jõulupühal proovis sellega ka Kivaste „Siirius“ oma rahvamajas. Loorbere taheti lõigata „Kosjasõiduga“. Kahjuks tuli asi nigelalt välja. Uue-Antsla tasapinda siin siiski veel nii pea ei saavutata. Kui mänguga veel kuidagi võis rahul olla, siis küll mitte lavastuse ja lauluga. Laulmiseks ei kõlba iga poiss ja tüdruk. Seda tõsiasja ei tohiks ka „Siiriuse“ mehed unustada.
Publikut oli laialt, kuid kuulajad oli nende seas vähe – ei suutnud lava nii palju kaasa tõmmata.

Huvitav seos - mis paneb inimesi tööle

Kolhoosi Elu 25. november 1951
Meile kirjutatakse
Metsatööd lõpetatakse ennetähtaegselt
Seoses Eesti NSV rahvakohtute valimise väljakuulutamisega tõusis tunduvalt Siiriuse kolhoosi liikmete tööentusiasm.
Kolhoosnikud andsid sõna lõpetada metsatööd ennetähtaegselt. Raietööd 25. novembriks, veotööd 10. detsembriks. Et pidada antud sõna töötavad kolhoosnikud varavalgest hilisõhtuni raielankidel, olles omavahelises sotsialistlikus võistluses. Pole kahtlust, et tublid töötajad täidavad antud lubaduse.
K. JÄRV

Siiriuses elu ülesmäge

Töörahva Elu 16. november 1961
OTSUS VIIAKSE ELLU
„Siiriuse“ kolhoos on rajoonis üks väiksemaid majandeid. Kuid ka siin liigub elu kogu aeg ülesmäge. Aastast aastasse majand tugevneb ja kogub jõudu. Seda näitab kasvõi selline fakt, et ainuüksi tänavu ostis kolhoos traktori DT-20, veoauto, iseliikuva šassii ja isesiduja. Ka farmide mehhaniseerimine pole kahe silma vahele jäetud.
Kuid selleks, et iga masin korralikult töötaks, on vaja nende eest hästi hoolitseda ja aeg-ajalt remontida. Vana sepikoda, kus seda seni tehti, ei rahulda enam kasvavaid vajadusi. Sellepärast otsustasidki kolhoosnikud ehitada uue remonditöökoja.
Otsuse elluviimisega ei viivitatud. Kolhoosi ehitusbrigaad, millesse kuuluvad Iisak Soo, Richard Sööde, Aksel Rajapere ja Richard Kiidron, pani esimesed kivid alusmüüri oktoobri keskpaiku ning andis lubaduse viia hoone katuse alla Oktoobrirevolutsiooni 44. aastapäevaks. Ka mehhanisaatorid ei jäänud kõrvale. Traktoristid Artur Jakobson, Robert Potter, samuti autojuhid tegid kõik, et töökoda saaks õigeaegselt valmis. Ja nad pidasid sõna. 7. novembriks viidi hoone katuse alla. Veel paar nädalat, siis on ka sisemised tööd lõpetatud ja remondimehed võivad seal asuda masinaid uueks kevadeks töökorda seadma.
Töökoda võtab korraga vastu neli traktorit ja veoauto. Peale selle on siin olemas eraldi ruumid lukksepale, keevitajale ja laole.
Nii vastatakse „Siiriuse“ kolhoosis partei XXII kongressi otsusele tehnika hoidmisest.
F. KAUR

Kardavad lüpsimasinat

Töörahva Elu 2. november 1961
„Töörahva Elu“ kontrollkäigu märkmikust
Asjaks on, kuid kasutamist pole
Loomakasvatusalaste tööde mehhaniseerimiseks investeeritakse meie maal järjest suuremaid ressursse, vabrikutes ning tehastes valmib üha uusi seadeldisi ja agregaate talitajate kätevaeva vähendamiseks. Ikka rohkem ja rohkem ilmub kolhoosilautadesse lüpsiagregaate. Need vabastavad lüpsjad tüütust käsitsitööst ning suurendavad inimese tööviljakust väga tugevasti.
27. oktoobril organiseeris „Töörahva Elu“ toimetuse mittekoosseisuline põllumajandusosakond kontrollkäigu rajooni majanditesse. Selle eesmärgiks oli selgitada, kui suurel määral aitab lüpsi mehhaniseerimine talitajate tööd kergendada ja inimtööjõudu kokku hoida.
/---/
ESIMEES ÜTLES …
„Siiriuse“ kolhoosi lüpsiagregaadi käsi on seni käinud täpselt niisama kui tema kaaslastel „Jüriöös“ ja „Lindas“. Ta asub luku taha peidetult ja töötuna piimamaja tagaruumis.
„Esimees ütles, et masinalüps viib piimatoodangu alla,“ seletab nooruke talitaja, kes laudast sõnnikut välja ajab.
Siin leidis esimees V. Konksi vähemalt ilusa põhjuse, mille taha peita oma vaenulikkust uue vastu. Muidugi: sellel kõnelusel talitajatega polnud võõraid kuulajaid ja „Siiriuse“ kolhoosi juht võib selle rahulikult maha salata. Ent vaevalt, et mõni teine „põhjus“ oleks lüpsiagregaadi lukutaha panemiseks rohkem veenev!
V. Konksi ise on elukutselt põllumajanduse spetsialist ja kolhoosis töötab zootehniku paberitega Milvi Parv. Mõlemale kõneldi koolis mehhaniseeritud lüpsi paremustest ja meie oma rajoonis on väga palju majandeid, kus vastavad agregaadid on juba pikki aastaid töötanud. „Vabaduse“ ja „Edasi“ kolhoos, Sõmerpalu ja Antsla sovhoos pole „Siiriuse“ kolhoosist eriti kaugel – tehtagu sinna ühe-kahe päeva pikkune ekskursioon ja vaadatagu oma silmaga, kas masinaga lüps teeb lehmadele liiga või ta on tõhus vahend talitajate tööviljakuse suurendamiseks ja inimtööjõu kokkuhoidmiseks.
Lüpsiagregaate ei müüda majanditele selleks, et statistilises aruandes vastavasse lahtrisse märkida, vaid töölerakendamiseks. Seda teadsid „Jüriöö“, „Linda“ ja „Siiriuse“ kolhoosi esimehed ja zootehnikud kindlasti enne nende ostmist. Hämmastav, et nad nüüd seda kõrvaliseks ja tühiseks asjaks peavad ja praktilistest talitajate vaeva kergendajatest tarbetud luksusesemed teevad.

Irooniat kolhoosieirajate pihta

Kolhoosi Elu 23. september 1951
Terava sulega
Lambavarjaja
Kontrollisime suvel kogu perega Siiriuse kolhoosi liikme Emilie Häidmaa lambakarja ja leidsime metsas varjatuna kümmekond lammast. Küll oli neid suuri ja väikesi, musti ja valgeid. Vennapojalt, kes elab külanõukogu lähedal, sain teada, et külanõukogus on E. Häidmaal arvele võetud ainult üks lammas, mille pealt annab ka villanormi.
Alatu teguviis ja riigi petmine meile ei meeldi ja oma perekonna koosolekul otsustasime E. Häidmaad karistada ja varjatud lambad maha murda. Otsust täie viima läksime kogu perega. Ühe lamba murdsime maha ja sõime ära. Kära peale tulid küla koerad kallale, pidime jalga laskma ja otsuse täitmine jäi pooleli.
Seni pole läinud korda otsust täide viia, sest ei tea, kuhu E. Häidmaa ellujäänud 7-8 lammast viis. Vast juhatab meile lammaste asukoha kolhoosi juhatus ja kohalik varumisagent.
KRIIMSILM

Lohakus Siiriuse kolhoosi loomakasvatusfarmis

Kolhoosi Elu 23. september 1951
Lohakus Siiriuse kolhoosi loomakasvatusfarmis
Tutvudes Siiriuse kolhoosi loomakasvatusfarmi tööga, selgub kõigepealt, et siin ei peeta lüpstud piima üle mingit kontrolli ega arvestust. Farmijuhataja sm. Niilus ei kaalu ise, ega nõua ka alluvailt, et lüpstud piima kaalutaks.
Lüpstud piim jahutatakse ja saadetakse siis hobusega Restu Piimatööstusse, kus see alles kaalutakse. Kuid millega on kindlustatud, et kogu lüpstud piim jõuab piimatööstusse ilma kadudeta? Seda ei ole kindlustatud ja see näitab kujukalt, et Siiriuse kolhoosi juhatus ei ole huvitatud loomade produktiivsuse tõstmisest ega lüpsitulemusest ja selle võrdlemisest.
Kolhoosi juhatus peab koheselt sisse seadma piima kaalumise ja range arvestuse lehmade piimatoodangu üle, sest sellega kõrvaldatakse piima kaod, suurendatakse rahalisi sissetulekuid, luuakse tingimused loomade produktiivsuse kontrollimiseks ja edukaks võitluseks produktiivsuse tõstmise eest.
H. KALUR

Kino "Siiriuses"

Võru Teataja 20. august 1931
Kino Urvaste „Siiruses“.
Pühapäeval 23. aug. s.a. on Urvaste „Siiriuse“ rahvamajas suur rahva-õhtu.
Kavas on 1) naljamäng „Vahilari valge tuvi“ - jant lauludega. 2) „Kino „Diana“ poolt „Hirmus öö loomaaias“ võitlus tiigrite ja lõvidega. Kõmuline draama 6 suures aktis. 3). Siirupi kuninga äpardunud reklaam – Ameerika naljapilt. 4). Elavad pildid ning 5). Tants.

Miks ainult Kati on soliidse välimusega?

Kolhoosi Elu 12. august 1951
Terava sulega
Miks ainult „Kati“ on soliidse välimusega?
Siiriuse kolhoosi tallimees sm. Kuusk on suutnud luua endale sõprade ringis peadpööritavalt kõrge autoriteedi. Teda kiidavad sõbrad ka seal, kus midagi kiita ei ole. Kui aga vahel juhtub ta ka „haake“ viskama, ei julge sellest keegi kõssatagi, sest ka esimees ja brigadiir on temaga ühes mestis.
„Olge mureta, mehed, hobuse ja hobuse vahel oskan ma alati vahet teha. Teie hobuseid hoian kui oma silmatera,“ kõneleb tallimees hooplevalt omameestele ja patsutades brigadiiri sm. Pajumäe endise hobuse läikivat ning lihavat selga, lausub: „Kae, kas pole kullatükk!“
Olgu ta kullatükk või mitte, kuid „Kati“ on tõesti soliidse välimusega, tänu tallimehe ustavale tööle. Hoiab ta ju „Katit“ nagu oma lihast last ega anna kellelegi peale brigadiiri, kes kasutab ka teda aiuult isiklikeks sõitudeks.
Tallimehe Kuuse „soosingu“ all on veel teisegi kambameeste endisi hobuseid. Niisugune, ühtede poputamine, teistele ainult piitsa andmine, tööstiil on juba kujunenud tavaks tallimehe töös. Vaadake ainult korraks kolhoosnik sm. Roobergi endist hobust ja igaüks võib tallimehe tavades veenduda.
Omameeste endisi hobuseid toidetakse paremate paladega, teisi aga karjatatakse seal , kus on „parimad“ hobused juba „magusama“ suutäie ära näpsanud. Isegi nende jootmisega pole kõik korras, kuigi hobukoppel asub otse Uhtjärve kaldal.
Kuidas vaatab esimees sm. Orlin kõigele sellele? Aga mis tal ikka vaadata, egas temagi suu ole seinapragu. Kuidas tohib siis pudelisõpradele liiga teha? Ja ta vaatab kõigele sellele „läbi sõrmede.“
Esimees ei armasta just hobuseid, kuid seda rohkem armastab ta nendega lustisõitu teha ja eriti siis, kui paras „kilgike“ peas on. Siis ajab ta teinekord oma lustisõitudega mitu hobust päeva jooksul läbi ja teadagi, et need hobused, millega esimees sm. Orlin sõitis, on väsinud ja esialgu tööks võimetud.
„Klassivalvsus peab olema, ei tohi unustada klassivalvsust,“ armastab sm. Orlin kõnelda. Heites aga põgusa pilgu hobutalli, kus tallimeheks on sm. Kuusk, tekib lahkuminek esimehe sõnade ja tegude vahel. Sõbramehe suhted nendega, kes hoiavad hobuseid nende endistele peremeestele ja võib-olla isegi ootavad aega, kus saaks jällegi isiklikku „täkukest“ pidada, „silma“ tegemine nendele ja ühisest pudelist rüüpamine ei ole klassivalvsuse pidamine. A. ROOS